Kohtulahend

KriminaalasiOsaliselt jõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval · 15.06.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
Kohtuasja number: 1-12-10558/770
Asja liik: Kriminaalasi
Menetlusliik: Üldmenetlus
Kuulutamise aeg: 15.06.2015
Staatus: Osaliselt jõustunud
Sõnade arv: 79 683

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja

1-12-10558/857Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium26.01.2016

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee

2-13-21978/104Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium04.06.2019

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-12-10558

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. juuni 2015.a, Pärnu (Kuninga tn) kohtumaja

Kriminaalasja number

1-12-10558 (07930000019)

Kohtukoosseis

kohtunik Tambet Grauberg, rahvakohtunikud Sibelle Aak ja Reet Reinvelt

Kohtuistungi sekretär

Kadi Neeme

Kriminaalasi

HILLAR TALTS süüdistuses KarS § 389-1 lg 2 - § 22 lg 3 järgi; ARLET MARTINSON süüdistuses KarS § 389-1 lg 1, 2 - § 22 lg 3, KarS § 256 lg 1 järgi; ÜLLE SAAR süüdistuses KarS § 255 lg 1 järgi; OÜ ERKKI PUIT süüdistuses KarS § 389-1 lg 3 järgi; PEETER MÄGI süüdistuses KarS § 389-1 lg 1 järgi; JAANUS GROSSMANN süüdistuses KarS § 22 lg 3 - § 389-1 lg 1, KarS § 255 lg 1, KarS § 418 lg 1 järgi üldmenetluse korras

Vanemprokurör

Elle Keeman

Süüdistatav

Arlet Martinson Elu- või asukoht ja aadress XXXXXXX, XXXXX Isikukood 37010036013 Kodakondsus X Haridus X Emakeel X Töökoht või õppeasutus X Karistatus: Pärnu Maakohtu 03.09.2009.a. otsusega KarS § 329 järgi mõistetud karistuseks rahaline karistus 40 päevamäära; Pärnu Maakohtu 21.11.2011.a. otsusega asjas nr 1-08-7666 mõistetud vangistus 1 aasta Tõkend puudub Kaitsja: vandeadvokaat Vahur Kivistik Jaanus Grossmann

Süüdistatav

Elu- või asukoht ja aadress: XXX, XXXXXXX Isikukood 37207244238 Kodakondsus X Haridus X Emakeel X Töökoht või õppeasutus OÜ X Karistatus: Pärnu Maakohtu otsusega 24.11.2008.a KarS § 263 p 1

1-12-10558

ja § 74 järgi 1a vangistust, mis jäeti täitmisele pööramata Tõkend: puudub Kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar Süüdistatav

6.OÜ Erkki Puit menetluskulud jätta riigi kanda kokku summas 17 106, 67 eurot. Arlet Martinson tasuda riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB pangas või EE932200221023778606 Swedbankis, viitenumber 2800049696. Selgituseks märkida „nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“. Ülle Saarel tasuda riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB pangas või EE932200221023778606 Swedbankis, viitenumber 2800049696. Selgituseks märkida „nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“. Hillar Taltsil tasuda riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB pangas või EE932200221023778606 Swedbankis, viitenumber 2800049696. Selgituseks märkida „nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“. Jaanus Grossmannil tasuda riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB pangas või EE932200221023778606 Swedbankis, viitenumber 2800049696. Selgituseks märkida „nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“. Rahaliste nõuete täies ulatuses täitmata jätmisel suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning nõuetele lisandub täituritasu. Tõkendeid ei ole kohaldatud. Asitõendid Asitõendid pakendites 2, 3, 6-9, 11, 12, 15-17, 19, 21,22, 24, 26, 29, 34, 37, 42-45, 49, 60-62, 65, 68, 69, 71, 72 ja 75 kuuluvad hävitamisele. Asitõendid pakendites 4, 5, 14, 25, 28, 30-33, 35, 36, 39, 40, 46-48, 50-59, 63, 64, 66, 70 ja 73 jätta kriminaalasja juurde. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse resolutiivosa teinud kohtule teatada kirjalikult seitsme päeva jooksul alates selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele esitatakse kirjalikult otsuse teinud kohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. Kohtuotsusele edasi kaevata ei saa, kui kohtumenetluse pooled loobusid KrMS § 315 lg 6 kohaselt apellatsiooniõigusest pärast kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamist. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule.

käibemaks kogusumma sisu 4968,00 32568,00 Käsi suruõhu lõhkujate rent (2 tk), vedu treileriga 10800,00 70800,00 tööjõurent (Siptiva, Viimsi) 47736,00 312936,00 Tööjõurent (Jüri Gümnaasium) 22320,00 146320,00 Treipingid (2 tk), kiljotiin 5 tonni 18000,00 118000,00 Volvo FH16 mittekomplektne mootor, Volvo jahutusradiaator 1846,80 12106,80 Tööjõurent 6.-31.01.07 56700,00 371700,00 Fiboploki paigaldus (Ehituse alltöövõtuleping, Tln Lennujaam 32205,60 211125,60 Tööjõurent, Pääsküla prügila 19618,20 128608,20 Tööjõu rent Marati 4 KV 27.mai - 30 juuni 2007 16054,20 105244,20 Tööjõurent, Pääsküla prügila 82800,00 542800,00 Objekt: ABB Nova, Jüril (valutööd, koristustööd, killualus) 117000,00 767000,00 Järlepa Mõisa tallide renoveerimine 16740,00 109740,00 Tööjõurent niitmistöödel koos transpordiga 17107,20 112147,20 Tööjõurent 01.07.-30.07.2007 Marati 4 KV, 6 inimest 34200,00 224200,00 Järlepa Mõisa tallide värvimistööd 63000,00 413000,00 Järlepa Mõisa värvimistööd 12996,00 85196,00 Killustik (32x80), objekt Pääsküla Prügila 12600,00 82600,00 Haljastusmuld Marati 4 ja haljastusmuld Pääsküla prügila 48600,00 318600,00 Ehitustööd vastavalt lepingule nr 29-10/07 174108,60 1141378,60 Pääsküla prügilas teostatud tööd vastavalt lepingule 4851,00 31801,00 Tööjõurent objektil Tallinna Lennujaam, veeb-märts 2008 22329,00 146379,00 Tööjõurent Sikupilli Rimi (leping nr 25/01/08) 7587,00 49737,00 Tööjõurent Keila Tervisepuhkekeskus (leping 25/01/08) 11592,00 75992,00 Siseviimistluse muutmistööd Marati 4a-25 (leping 12-01-08) 9082,80 59542,80 Lammutustööd Vabaõhutee 3, Tallinn (leping 12-02-08) 9342,00 61242,00 Ehituslik liiv Vabaõhutee 3, Tallinnas (leping 12-02-08) 9157,50 60032,50 Killustik (32x64) Vabaõhutee 3, Tallinn (leping 12-02-08) 34887,60 228707,60 Tööjõurent, Vabaõhumuuseumi 3, märts-aprill (lep 25/01/08) 9024,30 59159,30 Killustik (32x64) Vabaõhutee 3, Tallinn (leping 12-02-08) 9373,14 61446,14 Ehitusliiv Vabaõhutee 3, Tallinnas (leping 12-02-08) 9291,60 60911,60 Lammutustööd Vabaõhutee 3, Tallinn (leping 12-02-08) 19983,60 131003,60 Tööjõurent, Vabaõhumuuseumi 3, mai (lep 25/01/08) 34020,00 223020,00 tööjõu rent septembris 2008

Tegelikkuses OÜ X X, OÜ X, OÜ X, OÜ X X ja OÜ X X nimelt esitatud arvete alusel kaupade ja teenuste soetamine puudus ning seega puudus ka seaduslik alus maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha arvata soetatud kaupade ja teenuste eest tasumisele kuuluvat käibemaksu, millega rikuti KMS § 29 lg 1 ja lg 3 p 1 nõudeid. Arvestades käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksu ilma nõuetele vastavate arveteta, rikuti KMS § 31 lg 1 ja § 37 lg 7 sätteid. Seega ei ole kinni peetud MKS §-s 85 lg 4 sätestatud kohustusest esitada deklaratsioonis deklaratsiooni esitajale teadaolevalt õigeid andmeid. KMS § 15 lg 1 kohaselt oli nimetatud perioodil käibemaksumäär 18 protsenti ning KMS § 27 lg 1 järgi esitatakse käibedeklaratsioon maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks. Lisaks aitas Hillar Talts kaasa OÜ X tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonis valeandmete esitamisele maksustamisperioodi 2006.a augusti kuni detsembri, 2007.a jaanuari, veebruari, aprilli, mai, juuli kuni detsember ning 2008.a jaanuari kuni juuni, septembri ja oktoobri kohta (vt süüdistusakti lisa 3), kuivõrd OÜ X jättis deklareerimata reaalseid majandustehinguid mittekajastavate arvete alusel teostatud väljamaksed ning nendelt tasumisele kuuluva tulumaksu summas 3 293 115 krooni, sh Hillar Taltsi poolt koostatud ja allkirjastatud arvete alusel. Samuti on Hillar Taltsi poolt allkirjastatud kassasissetuleku orderid, mis väidetavalt peaksid kinnitama arvel näidatud summa tasumist OÜ X poolt. Kuna OÜ-le X ei ole OÜ X X, OÜ X, OÜ X, OÜ X X ja OÜ X X poolt arvetel näidatud teenuseid osutatud ega kaupa müünud, ei saa nimetatud ettevõtete poolt esitatud arveid lugeda nõuetele vastavateks algdokumentideks, mistõttu peab OÜ X maksma tulumaksu nende arvete alusel teostatud väljamaksetelt. Nii on OÜ X pangakonto nr XXXXXXXXXXXX väljavõtte ja Hillar Taltsi poolt allkirjastatud kassa sissetuleku orderite alusel tuvastatud, et OÜ X on maksnud Hillar Taltsi poolt koostatud ja allkirjastatud fiktiivsete arvete alusel 6 555 045.14 krooni järgmiselt:

Eeltoodut arvestades on tuvastamist leidnud tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) § 51 lg 1 rikkumine, mille kohaselt maksab residendist äriühing tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt. Sama seaduse § 51 lg 2 p 3 kohaselt loetakse ettevõtlusega mitte seotud kuluks väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. TuMS § 54 lg 2 ja 4 kohustavad kõiki residendist juriidilisi isikuid esitama maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10.kuupäevaks maksuhalduri piirkondlikule struktuuriüksusele maksudeklaratsiooni ning kandma maksmisele kuuluva tulumaksu maksuhalduri pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10.kuupäevaks. TuMS § 1 lg 3 ja § 4 kohaselt tuli tulumaksu tasuda 2007.a määras 22/78 ning 2008.a määras 21/79. Seega oli Jaanus Grossmanni tegevus suunatud sellele, et vähendada OÜ X X maksukohustust. Jaanus Grossmanni on andnud süüteo toimepanemisel olulise panuse, kuivõrd tema poolt korraldatud näiliste arvete alusel sai võimalikuks sisendkäibemaksu mahaarvamine ning täideti maksukohustuslase arvestuse pidamise ja dokumentide säilitamise kohustust. Sellest lähtuvalt on Jaanus Grossmanni poolt näilike arvete koostamiseks andmete edastamine ning summade tasumiseks juhiste andmine käsitletav vaimse kaasabi osutamisena KarS § 22 lg 3 tähenduses. Seoses tuvastatud maksusummadega ning arvestades karistusseadustiku rakendamise seaduse § 8 p 2, mille järgi tuleb süütegude kvalifitseerimisel karistusseadustiku järgi, milles on koosseisulise tunnusena ette nähtud kahju tekitamine suures ulatuses, hinnata varalist kahju suureks juhul, kui see ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt. Vabariigi Valitsuse 21.12.2006.a määruse nr 273 „Palga alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt oli kuupalga alammäär 2008.a 3600 krooni. Seega menetluse käigus tuvastatud riigile laekumata maksusumma 484 686 krooni puhul on tegemist suurele kahjule vastava summaga. Seega Jaanus Grossmann aidates kaasa OÜ X X juhatuse liikme T. T. poolt maksuhaldurile valeandmete esitamisele, mistõttu jäi maksudena laekumata enam kui suurele kahjule vastav summa, so 484 686 krooni (so 30 977 eurot), pani toime KarS § 22 lg 3 - § 3891 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo. b) Jaanus Grossmanni süüdistatakse selles, et tema kuulus Arlet Martinsoni poolt juhitud ja kuni 24.11.2008.a toimivasse struktuuriga grupi, kuhu kuulusid lisaks Ülle Saar, R. T., N. P. ja V. Ś., kes kooskõlastasid oma tegevuse maksukuritegude toimepanemisel eesmärgiga saada sellest materiaalset kasu. Seega kuulus varalise kasu saamise eesmärgil loodud ühendusse koos Arlet Martinsoniga kuus isiku, kes olid omavahel püsivalt seotud vähemalt alates 15.03.2007.a ning kelle tegevus oli suunatud teise astme kuriteo toimepanemisele. Arlet Martinsoni poolt juhitud kuritegelikus ühenduses olid liikmete vahel ülesanded jaotatud alljärgnevalt: -

vajalikud, kuid tegelikkusele mittevastavate arvete koostamise, nende alusel liikunud rahasumma tagastamise ettevõtte juhile, mis äriühingust summa kanti ning samuti R. T.-le korralduste andmine tegelikkusele mittevastavate arvete koostamise korraldamiseks, ülekannete tegemiseks, kuid ka rahasummade väljavõtmiseks, sh temale või Arlet Martinsonile toomiseks; - Ülle Saare ülesandeks oli maksupettuses kasutatavate ettevõtete raamatupidamise korraldamine eesmärgiga varjata näilike tehingute toimumist, milleks andis ta muuhulgas juhiseid N. P.-le ja R. T.-le dokumentide ja kannate tegemiseks. Samuti koostas Ülle Saar maksupettuste varjamiseks kauba kohta varasemat soetust kajastavad näilised dokumendid, sh otsis andmeid fiktiivsetele metsamaterjali võõrandamise dokumentidele, ning tema kätte toodi maksupettusega puutumuses olevad rahasummad; - R. T. ülesandeks oli variettevõtete allkirjaõigusliku isikuna pangakontodelt raha väljavõtmine ning selle kohta aruandmine Arlet Martinsonile või Jaanus Grossmannile, samuti viis ta pangakontorisse rahasummade väljavõtmiseks V. Ś. ning N. P., lisaks korraldas ta nii nimetatud isikute poolt, kui ka A. L. ja V. S. poolt tegelikkusele mittevastavate arvete ja dokumentide koostamise ja allkirjastamise, ning koostas ka ise tegelikkusele mittevastavaid dokumente, mis olid vajalikud maksupettuse toimepanekuks; - N. P. kohustuseks oli vastavalt saadud juhistele OÜ X nimelt maksupettuste jaoks vajalike, kuid tegelikkusele mittevastavate arvete koostamine ja allkirjastamine ning pangakontole laekunud summade väljavõtmine eesmärgiga summad tagastada esialgsele omanikule pärast teenustasu mahaarvamist; - V. Ś. kohustuseks oli vastavalt saadud juhistele OÜ X X, OÜ X X ja OÜ X X nimelt maksupettuse jaoks vajalike, kuid tegelikkusele mittevastavate arvete koostamine ja allkirjastamine ning pangakontole laekunud summade väljavõtmine eesmärgiga summad tagastada esialgsele omanikule pärast teenustasu mahaarvamist. Seega nähtub isikute ülesannetest, et tegemist oli püsiva organisatsiooniga, mille struktuur võimaldab ühenduse liikmetel muuhulgas vahetuda nii, et ühendus saab jätkata tegevust eesmärgi saavutamiseks. Ühenduse liikmete vahetus ei välista maksupettustele kaasaaitamist ega selle eest saadava tasu saamist. Jaanus Grossmann allus organisatsiooni osana selle tahtele ja aitas oma tegevusega kaasa ühenduse eesmärkide saavutamisele. Tal kui ühenduse liikmel oli kindel koht ühenduse struktuuris ja ta andis sellest kohast lähtuvalt panuse ühenduse eesmärkide realiseerumisele. Nimelt oli ühenduse eesmärk teenida varalist kasu tegelikkusele mittevastavate arvete esitamisega, kus ühendusele kuulus reaalset majandustegevust omavatele äriühingutele väljastatud arve summast 10%. Võttes aluseks konkreetsed ettevõtted nagu OÜ Erkki Puit, OÜ X X, OÜ X ja OÜ X X, siis neile väljastatud arvete alusel teenis kuritegelik ühendus alates 15.03.2007.a vähemalt 4 018 013 krooni, so 256 797 eurot (vt süüdistusakti lisa 6). Seega Jaanus Grossmann, kuuludes kuuest isikust koosnevasse püsivasse isikutevahelise ülesannete jaotusega ühendusse, mis on loodud varalise kasu saamise eesmärgil ning mille tegevus oli suunatud teise astme kuritegude, mille eest ettenähtud vangistuse ülemmäär on vähemalt kolm aastat, pani toime KarS § 255 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. c) Samuti süüdistatakse Jaanus Grossmann i selles, et tema käitles ebaseaduslikult olulises koguses laskemoona, eirates relvaseaduse § 32 lg 1 ja 2 ning § 34 lg 2 käitlemise korra nõudeid. Nimelt võib relvaseaduse § 19 lg 3 kohaselt piiratud tsiviilkäibega relvadele mõeldud laskemoona soetada ning sellele järgnevalt hoida relvaseaduse §-des 32 ja 34 sätestatud soetamisloa või relvaloa alusel. Jaanus Grossmanni valdusest leiti 24.11.2008.a tema elukohast aadressil XXX XXX 105 laskekõlbulikku 9x19mm püstolipadrunit, mis on ette nähtud vastava kaliibriga püstolitele ja püstolkuulipildujatele (Luger, Walther, Browning, Parabellum, Astra, Glock, ČZ-75, MP-40, Suomi, Uzi, Sten vms), mida on arvuliselt rohkem kui lubatavast padrunikogusest relvaseaduse § 46 lg 5 p 1 kohaselt ning seega on 105 padruni puhul tegemist olulise kogusega.

Tegelikkuses OÜ X nimelt esitatud arve alusel teenuse soetamine puudus ning seega puudus ka seaduslik alus maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha arvata soetatud kaupade ja teenuste eest tasumisele kuuluvat käibemaksu, millega rikuti KMS § 29 lg 1 ja lg 3 p 1 nõudeid. Arvestades käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksu ilma nõuetele vastavate arveteta, rikuti KMS § 31 lg 1 ja § 37 lg 7 sätteid. Seega ei ole kinni peetud MKS §-s 85 lg 4 sätestatud kohustusest esitada deklaratsioonis deklaratsiooni esitajale teadaolevalt õigeid andmeid. KMS § 15 lg 1 kohaselt oli nimetatud perioodil käibemaksumäär 18 protsenti ning KMS § 27 lg 1 järgi esitatakse käibedeklaratsioon maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks. Lisaks aitas Arlet Martinson kaasa OÜ X tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonis valeandmete esitamisele maksustamisperioodi 2006.a augusti kuni detsembri, 2007.a jaanuari, veebruari, aprilli, mai, juuli kuni detsember ning 2008.a jaanuari kuni juuni, septembri ja oktoobri kohta (vt süüdistusakti lisa 3), kuivõrd OÜ X jättis deklareerimata reaalseid majandustehinguid mittekajastavate arvete alusel teostatud väljamaksed ning nendelt tasumisele kuuluva tulumaksu summas 3 293 115 krooni, sh Arlet Martinsoni poolt koostatud ja allkirjastatud arve alusel. Kuna OÜ-le X ei ole OÜ X poolt arvel näidatud teenust osutatud, ei saa nimetatud ettevõtte poolt esitatud arvet lugeda nõuetele vastavateks algdokumentideks, mistõttu peab OÜ X maksma tulumaksu ka selle arve alusel teostatud väljamaksetelt. Nii on OÜ X pangakonto nr XXXXXXXXXXX väljavõtte alusel tuvastatud, et OÜ X on maksnud Arlet Martinsoni poolt koostatud ja allkirjastatud fiktiivse arve alusel 31.07.2007.a kokku 29 789.10 krooni. Eeltoodut arvestades on tuvastamist leidnud tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) § 51 lg 1 rikkumine, mille kohaselt maksab residendist äriühing tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt. Sama seaduse § 51 lg 2 p 3 kohaselt loetakse ettevõtlusega mitte seotud kuluks väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. TuMS § 54 lg 2 ja 4 kohustavad kõiki residendist juriidilisi isikuid esitama maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10.kuupäevaks maksuhalduri piirkondlikule struktuuriüksusele maksudeklaratsiooni ning kandma maksmisele kuuluva tulumaksu maksuhalduri pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10.kuupäevaks. TuMS § 1 lg 3 ja § 4 kohaselt tuli tulumaksu tasuda 2006.a määras 23/77, 2007.a määras 22/78 ning 2008.a määras 21/79. Seega oli Arlet Martinsoni tegevus suunatud sellele, et vähendada OÜ X maksukohustust. Arlet Martinson on andnud süüteo toimepanemisel olulise panuse, kuivõrd sisendkäibemaksu mahaarvamine on lubatud 19 / 131

üksnes käibemaksuseaduses sätestatud nõuetele vastava originaalarve alusel ja samuti lasub maksukohustuslasel arvestuse pidamise ja dokumentide säilitamise kohustus. Sellest lähtuvalt on Arlet Martinsoni poolt koostatud, allkirjastatud ja üleantud näilik arve koos lisadokumendiga käsitletavad kuriteovahendina ehk siis tema poolt ainelise kaasabi osutamisena. Seega Arlet Martinson aidates kaasa OÜ X juhatuse liikme A. V. poolt maksuhaldurile valeandmete esitamisele, mille tulemusel jäi maksudena laekumata 5 124 625 krooni (so 327 523 eurot), pani toime KarS § 22 lg 3 - § 389 1 lg 2 järgi kvalifitseeritava süüteo. b) Samuti süüdistatakse Arlet Martinson ́i selles, et tema korraldades OÜ X majandustegevust, st olles ettevõtte tegevdirektor, kes vastavalt oma ametijuhendile oli kohustatud organiseerima, juhtima ning planeerima äriühingu majandustegevust, korraldama ja juhtima ning analüüsima alluvate töötajate ja raamatupidamise tööd ning olles seega osaühingu tegevuse eest vastutav isik, kellele oli antud õiguspädevus teha juhtimisotsustusi ning võimalus suunata juriidilise isiku tahet, aitas ajavahemikul 30.05.2007.a kuni 20.10.2008.a kaasa OÜ X X juhatuse liikme T. T. poolt OÜ X X maksudeklaratsioonides (vorm KMD) maksustamisperioodide 2007.a aprilli, mai, juuni ja detsembri ning 2008.a jaanuari, märtsi ja septembri kohta (vt süüdistusakti lisa 2) valeandmete esitamisele, koostades ning allkirjastades OÜ X nimelt reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved, mille alusel ettevõte suurendas tahtlikult nimetatud maksustamisperioodide käibedeklaratsioonides alusetult sisendkäibemaksu ja jättis Eesti Vabariigile maksmata käibemaksu summas 172 863 krooni. Samuti aitas Arlet Martinson maksupettusele kaasa sellega, et tema leppis T. T.-ga kokku süüteo plaanis esitada viimasele OÜ X nimelt näilike arveid, sh juhendades nende koostamist Jaanus Grossmanni ja R. T. kaudu. OÜ X X raamatupidamises leidsid kajastamist järgmised Arlet Martinsoni poolt koostatud ja allkirjastatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved: nr arve esitaja

Eeltoodut arvestades on tuvastamist leidnud tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) § 51 lg 1 rikkumine, mille kohaselt maksab residendist äriühing tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt. Sama seaduse § 51 lg 2 p 3 kohaselt loetakse ettevõtlusega mitte seotud kuluks väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. TuMS § 54 lg 2 ja 4 kohustavad kõiki residendist juriidilisi isikuid esitama maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10.kuupäevaks maksuhalduri piirkondlikule struktuuriüksusele maksudeklaratsiooni ning kandma maksmisele kuuluva tulumaksu maksuhalduri pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10.kuupäevaks. TuMS § 1 lg 3 ja § 4 kohaselt tuli tulumaksu tasuda 2007.a määras 22/78 ning 2008.a määras 21/79. Seega oli Arlet Martinsoni tegevus suunatud sellele, et vähendada OÜ X X maksukohustust. Arlet Martinson on andnud süüteo toimepanemisel olulise panuse, kuivõrd sisendkäibemaksu mahaarvamine on lubatud üksnes käibemaksuseaduses sätestatud nõuetele vastava originaalarve alusel ja samuti lasub maksukohustuslasel arvestuse pidamise ja dokumentide säilitamise kohustus. Sellest lähtuvalt on Arlet Martinsoni poolt koostatud ja allkirjastatud näilikud OÜ X arved käsitletavad kuriteovahendina ehk siis tema poolt ainelise kaasabi osutamisena. Samuti leppides kokku süüteoplaani ning juhendades OÜ X nimelt arvete koostamist, tuleb Arlet Martinsoni käitumist vaadelda kui vaimse kaasabi osutamisena KarS § 22 lg 3 tähenduses. Seoses tuvastatud maksusummadega ning arvestades karistusseadustiku rakendamise seaduse § 8 p 2, mille järgi tuleb süütegude kvalifitseerimisel karistusseadustiku järgi, milles on koosseisulise tunnusena ette nähtud kahju tekitamine suures ulatuses, hinnata varalist kahju suureks juhul, kui see ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt. Vabariigi Valitsuse 21.12.2006.a määruse nr 273 „Palga alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt oli kuupalga alammäär 2008.a 3600 krooni. Seega menetluse käigus tuvastatud riigile laekumata maksusumma 484 686 krooni puhul on tegemist suurele kahjule vastava summaga. Seega Arlet Martinson aidates kaasa OÜ X X juhatuse liikme T. T. poolt maksuhaldurile valeandmete esitamisele, mistõttu jäi maksudena laekumata enam kui suurele kahjule vastav summa, so 484 686 krooni (so 30 977 eurot), pani toime KarS § 22 lg 3 - § 3891 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo. c) Samuti süüdistatakse Arlet Martinson ́i selles, et tema korraldades OÜ X majandustegevust, st olles ettevõtte tegevdirektor, kes vastavalt oma ametijuhendile oli kohustatud organiseerima, juhtima ning planeerima äriühingu majandustegevust, korraldama ja juhtima ning analüüsima alluvate töötajate ja 21 / 131

Tegelikkuses OÜ X nimelt esitatud arvete alusel kaupade soetamine puudus ning seega puudus ka seaduslik alus maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha arvata soetatud kaupade eest tasumisele kuuluvat käibemaksu, millega rikuti KMS § 29 lg 1 ja lg 3 p 1 nõudeid. Arvestades käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksu ilma nõuetele vastavate arveteta, rikuti KMS § 31 lg 1 ja § 37 lg 7 sätteid. Seega ei ole kinni peetud MKS §-s 85 lg 4 sätestatud kohustusest esitada deklaratsioonis deklaratsiooni esitajale teadaolevalt õigeid andmeid. KMS § 15 lg 1 kohaselt oli nimetatud perioodil käibemaksumäär 18 protsenti ning KMS § 27 lg 1 järgi esitatakse käibedeklaratsioon maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks. Seega oli Arlet Martinsoni tegevus suunatud sellele, et vähendada OÜ X X maksukohustust. Arlet Martinson on andnud süüteo toimepanemisel olulise panuse, kuivõrd sisendkäibemaksu mahaarvamine on lubatud üksnes käibemaksuseaduses sätestatud nõuetele vastava originaalarve alusel ja samuti lasub maksukohustuslasel arvestuse pidamise ja dokumentide säilitamise kohustus. Sellest lähtuvalt on Arlet Martinsoni poolt koostatud ja allkirjastatud näilikud OÜ X arved käsitletavad kuriteovahendina ehk siis tema poolt ainelise kaasabi osutamisena KarS § 22 lg 3 tähenduses. Seoses tuvastatud maksusummadega ning arvestades karistusseadustiku rakendamise seaduse § 8 p 2, mille järgi tuleb süütegude kvalifitseerimisel karistusseadustiku järgi, milles on koosseisulise tunnusena ette nähtud kahju tekitamine suures ulatuses, hinnata varalist kahju suureks juhul, kui see ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt. Vabariigi Valitsuse 21.12.2006.a määruse nr 273 „Palga alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt oli kuupalga alammäär 2008.a 3600 krooni. Seega menetluse käigus tuvastatud riigile laekumata maksusumma 2 057 185 krooni puhul on tegemist suurele kahjule vastava summaga. Seega Arlet Martinson aidates kaasa OÜ X X ostujuhi E. P. poolt maksuhaldurile valeandmete esitamisele, mistõttu jäi maksudena laekumata enam kui suurele kahjule vastav summa, so 2 057 185 krooni (so 131 478 eurot), pani toime KarS § 22 lg 3 - § 389 1 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo. d) Samuti süüdistatakse Arlet Martinsoni selles, et tema korraldades OÜ X majandustegevust, st olles ettevõtte tegevdirektor, kes vastavalt oma ametijuhendile oli kohustatud organiseerima, juhtima ning planeerima äriühingu majandustegevust, korraldama ja juhtima ning analüüsima alluvate töötajate ja raamatupidamise tööd ning olles seega osaühingu tegevuse eest vastutav isik, kellele oli antud õiguspädevus teha juhtimisotsustusi ning võimalus suunata juriidilise isiku tahet, aitas ajavahemikul 11.07.2007.a kuni 10.12.2008.a kaasa OÜ Erkki Puit juhatuse liikme Peeter Mägi poolt OÜ Erkki Puit maksudeklaratsioonides (vorm KMD) maksustamisperioodide 2007.a juuni, juuli, augusti, oktoobri, novembri ja detsembri ning 2008.a jaanuari kuni novembri kohta (vt süüdistusakti lisa 5) valeandmete esitamisele, koostades ning allkirjastades OÜ X nimelt reaalseid majandustehinguid mittekajastavad 22 / 131

Seega oli Arlet Martinsoni tegevus suunatud sellele, et vähendada OÜ Erkki Puit maksukohustust. Arlet Martinson on andnud süüteo toimepanemisel olulise panuse, kuivõrd sisendkäibemaksu mahaarvamine on lubatud üksnes käibemaksuseaduses sätestatud nõuetele vastava originaalarve alusel ja samuti lasub maksukohustuslasel arvestuse pidamise ja dokumentide säilitamise kohustus. Sellest lähtuvalt on Arlet Martinsoni poolt koostatud ja allkirjastatud näilikud OÜ X arved käsitletavad kuriteovahendina ehk siis tema poolt ainelise kaasabi osutamisena KarS § 22 lg 3 tähenduses. Seoses tuvastatud maksusummadega ning arvestades karistusseadustiku rakendamise seaduse § 8 p 2, mille järgi tuleb süütegude kvalifitseerimisel karistusseadustiku järgi, milles on koosseisulise tunnusena ette nähtud kahju tekitamine suures ulatuses, hinnata varalist kahju suureks juhul, kui see ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt. Vabariigi Valitsuse 21.12.2006.a määruse nr 273 „Palga alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt oli kuupalga alammäär 2008.a 3600 krooni. Seega menetluse käigus tuvastatud riigile laekumata maksusumma 3 111 580 krooni puhul on tegemist suurele kahjule vastava summaga. Seega Arlet Martinson aidates kaasa OÜ Erkki Puit juhatuse liikme Peeter Mägi poolt maksuhaldurile valeandmete esitamisele, mistõttu jäi maksudena laekumata enam kui suurele kahjule vastav summa, so 3 111 580 krooni (so 198 866 eurot), pani toime KarS § 22 lg 3 - § 389 1 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo. e) Samuti süüdistatakse Arlet Martinson i selles, et tema juhtis kuni 24.11.2008.a toimiva struktuuriga grupi, kuhu kuulusid Jaanus Grossmann, Ülle Saar, R. T., N. P. ja V. Ś., kes kooskõlastasid oma tegevuse maksukuritegude toimepanemisel eesmärgiga saada sellest materiaalset kasu. Seega kuulus varalise kasu saamise eesmärgil loodud ühendusse koos Arlet Martinsoniga kuus isiku, kes olid omavahel püsivalt seotud vähemalt alates 15.03.2007.a ning kelle tegevus oli suunatud teise astme kuriteo toimepanemisele. Arlet Martinsoni poolt juhitud kuritegelikus ühenduses olid liikmete vahel ülesanded jaotatud alljärgnevalt: -

Jaanus Grossmann korraldas vastavalt Arlet Martinsoni poolt saadud juhistele maksupettuse jaoks vajalikud, kuid tegelikkusele mittevastavate arvete koostamise, nende alusel liikunud rahasumma tagastamise ettevõtte juhile, mis äriühingust summa kanti ning samuti R. T.-le korralduste andmine tegelikkusele mittevastavate arvete koostamise korraldamiseks, ülekannete tegemiseks, kuid ka rahasummade väljavõtmiseks, sh temale või Arlet Martinsonile toomiseks; Ülle Saare ülesandeks oli maksupettuses kasutatavate ettevõtete raamatupidamise korraldamine eesmärgiga varjata näilike tehingute toimumist, milleks andis ta muuhulgas juhiseid N. P.-le ja R. T.-le dokumentide ja kannate tegemiseks. Samuti koostas Ülle Saar maksupettuste varjamiseks kauba kohta varasemat soetust kajastavad näilised dokumendid, sh otsis andmeid fiktiivsetele metsamaterjali võõrandamise dokumentidele, ning tema kätte toodi maksupettusega puutumuses olevad rahasummad; R. T. ülesandeks oli variettevõtete allkirjaõigusliku isikuna pangakontodelt raha väljavõtmine ning selle kohta aruandmine Arlet Martinsonile või Jaanus Grossmannile, samuti viis ta pangakontorisse rahasummade väljavõtmiseks V. Ś.ning N. P., lisaks korraldas ta nii nimetatud isikute poolt, kui ka A. L. ja V. S. poolt tegelikkusele mittevastavate arvete ja dokumentide koostamise ja allkirjastamise, ning koostas ka ise tegelikkusele mittevastavaid dokumente, mis olid vajalikud maksupettuse toimepanekuks; N. P. kohustuseks oli vastavalt saadud juhistele OÜ X nimelt maksupettuste jaoks vajalike, kuid tegelikkusele mittevastavate arvete koostamine ja allkirjastamine ning pangakontole laekunud summade väljavõtmine eesmärgiga summad tagastada esialgsele omanikule pärast teenustasu mahaarvamist; V. Ś. kohustuseks oli vastavalt saadud juhistele OÜ X X, OÜ X X ja OÜ X X nimelt maksupettuse jaoks vajalike, kuid tegelikkusele mittevastavate arvete koostamine ja allkirjastamine ning pangakontole laekunud summade väljavõtmine eesmärgiga summad tagastada esialgsele 24 / 131

Eeltoodut arvestades on tuvastamist leidnud tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) § 51 lg 1 rikkumine, mille kohaselt maksab residendist äriühing tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt. Sama seaduse § 51 lg 2 p 3 kohaselt loetakse ettevõtlusega mitte seotud kuluks väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. TuMS § 54 lg 2 ja 4 kohustavad kõiki residendist juriidilisi isikuid esitama maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10.kuupäevaks maksuhalduri piirkondlikule struktuuriüksusele maksudeklaratsiooni ning kandma maksmisele kuuluva tulumaksu maksuhalduri pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10.kuupäevaks. TuMS § 1 lg 3 ja § 4 kohaselt tuli tulumaksu tasuda 2006.a määras 23/77, 2007.a määras 22/78 ning 2008.a määras 21/79. Seega oli Hillar Taltsi tegevus suunatud sellele, et vähendada OÜ X maksukohustust. Hillar Talts on andnud süüteo toimepanemisel olulise panuse, kuivõrd sisendkäibemaksu maha arvamine on lubatud üksnes käibemaksuseaduses sätestatud nõuetele vastava originaalarve alusel ja samuti lasub maksukohustuslasel arvestuse pidamise ja dokumentide säilitamise kohustus. Sellest lähtuvalt on Hillar Taltsi poolt koostatud, allkirjastatud ja üle antud näilikud arved koos lisadokumentidega käsitletavad kuriteovahendina ehk siis Hillar Taltsi poolt ainelise kaasabi osutamisena. Karistusseadustiku rakendamise seaduse § 8 p 2 järgi tuleb süütegude kvalifitseerimisel karistusseadustiku järgi, milles on koosseisulise tunnusena ette nähtud kahju tekitamine suures ulatuses, hinnata varalist kahju suureks juhul, kui see ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määruse nr 254 „Palga alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt oli kuupalga alammäär 2008.a 4350 krooni. Seega menetluse käigus tuvastatud riigile laekumata maksusumma 4 426 044 krooni puhul on tegemist suurele kahjule vastava summaga. Seega Hillar Talts aidates kaasa OÜ X juhatuse liikme A. V. poolt maksuhaldurile valeandmete esitamisele, mille tulemusel jäi maksudena laekumata 4 426 044 krooni (so 282 876 eurot), pani toime KarS § 22 lg 3 - § 3891 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo. Kuivõrd aga süüdistuses esitatud teod jäävad ajavahemikku 02.07.2006.a kuni 18.11.2008.a ning KarS § 3891 lg 1 hakkas kehtima alates 15.03.2007.a, oli ka enne seda süüdistuses kirjeldatud tegu karistatav KarS § 386 lg 1 järgi. Seega, kuigi karistusseadustik on muutunud kirjeldatud tegude toimepanemise ajal ning alates 15.03.2007.a muutus KarS § 386 (s.o maksude väärarvutus) kehtetuks, ei ole nimetatud tegu dekriminaliseerunud, kuna see vastab käesoleval hetkel kehtiva KarS redaktsiooni §-le 3891 lg 1 (s.o suures ulatuses maksude maksmisest kõrvalehoidumine) järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnustele ning teo karistusväärsus on säilinud.

tuvastatud, et OÜ X on maksnud Arlet Martinsoni poolt koostatud ja allkirjastatud fiktiivse arve alusel 31.07.2007.a kokku 29 789.10 krooni. Eeltoodut arvestades on tuvastamist leidnud tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) § 51 lg 1 rikkumine, mille kohaselt maksab residendist äriühing tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt. Sama seaduse § 51 lg 2 p 3 kohaselt loetakse ettevõtlusega mitte seotud kuluks väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. TuMS § 54 lg 2 ja 4 kohustavad kõiki residendist juriidilisi isikuid esitama maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10.kuupäevaks maksuhalduri piirkondlikule struktuuriüksusele maksudeklaratsiooni ning kandma maksmisele kuuluva tulumaksu maksuhalduri pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10.kuupäevaks. TuMS § 1 lg 3 ja § 4 kohaselt tuli tulumaksu tasuda 2006.a määras 23/77, 2007.a määras 22/78 ning 2008.a määras 21/79. Seega oli Arlet Martinsoni tegevus suunatud sellele, et vähendada OÜ X maksukohustust. Arlet Martinson on andnud süüteo toimepanemisel olulise panuse, kuivõrd sisendkäibemaksu maha arvamine on lubatud üksnes käibemaksuseaduses sätestatud nõuetele vastava originaalarve alusel ja samuti lasub maksukohustuslasel arvestuse pidamise ja dokumentide säilitamise kohustus. Sellest lähtuvalt on Arlet Martinsoni poolt koostatud, allkirjastatud ja üle antud näilik arve koos lisadokumendiga käsitletavad kuriteovahendina ehk siis tema poolt ainelise kaasabi osutamisena. Karistusseadustiku rakendamise seaduse § 8 p 2 järgi tuleb süütegude kvalifitseerimisel karistusseadustiku järgi, milles on koosseisulise tunnusena ette nähtud kahju tekitamine suures ulatuses, hinnata varalist kahju suureks juhul, kui see ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määruse nr 254 „Palga alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt oli kuupalga alammäär 2008.a 4350 krooni. Seega menetluse käigus tuvastatud riigile laekumata maksusumma 4 426 044 krooni puhul on tegemist suurele kahjule vastava summaga. Seega Arlet Martinson aidates kaasa OÜ X juhatuse liikme A. V. poolt maksuhaldurile valeandmete esitamisele, mille tulemusel jäi maksudena laekumata 4 426 044 krooni (so 282 876 eurot), pani toime KarS § 22 lg 3 - § 389 ́1 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo. Kuivõrd aga süüdistuses esitatud teod jäävad ajavahemikku 02.07.2006.a kuni 18.11.2008.a ning KarS § 389 ́1 lg 1 hakkas kehtima alates 15.03.2007.a, oli ka enne seda süüdistuses kirjeldatud tegu karistatav KarS § 386 lg 1 järgi. Seega, kuigi karistusseadustik on muutunud kirjeldatud tegude toimepanemise ajal ning alates 15.03.2007.a muutus KarS § 386 (s.o maksude väärarvutus) kehtetuks, ei ole nimetatud tegu dekriminaliseerunud, kuna see vastab käesoleval hetkel kehtiva KarS redaktsiooni §-le 389 ́1 lg 1 (s.o suures ulatuses maksude maksmisest kõrvalehoidumine) järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnustele ning teo karistusväärsus on säilinud. b) Arlet Martinsoni süüdistuses selles, et tema aidates kaasa OÜ X X juhatuse liikme T. T. poolt maksuhaldurile valeandmete esitamisele, mistõttu jäi maksudena laekumata enam kui suurele kahjule vastav summa, so 484 686 krooni (so 30 977 eurot), pani toime KarS § 22 lg 3 - § 389 ́1 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo, tuleb teha parandus viidatud kuupalga alamääras. Nimelt oli Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määruse nr 254 „Palga alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt kuupalga alammäär 2008.a 4350 krooni. Seega menetluse käigus tuvastatud riigile laekumata maksusumma 484 686 krooni puhul on tegemist suurele kahjule vastava summaga. c) Arlet Martinsoni süüdistuses selles, et tema aidates kaasa OÜ X X ostujuhi E. P. poolt maksuhaldurile valeandmete esitamisele, mistõttu jäi maksudena laekumata enam kui suurele 30 / 131

V. Ś., N. P., R. T. ja Hillar Talts ei suhelnud ise otse A. V.-ga, vaid kogu tegevus oli juhitud ja korraldatud Arelt Martinsoni poolt. Samuti koordineeris Arlet Martinson rahade liikumist erinevate ettevõtete pangakontode vahel näitamaks näiliste tehingute toimumist. Tegelikkuses OÜ X, OÜ X X, OÜ X, OÜ X, OÜ X X, OÜ X X, OÜ X X, OÜ X X ja OÜ X nimelt esitatud arve alusel teenuse ja kaupade soetamine puudus ning seega puudus ka seaduslik alus maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha arvata soetatud kaupade ja teenuste eest tasumisele kuuluvat käibemaksu, millega rikuti KMS § 29 lg 1 ja lg 3 p 1 nõudeid. Arvestades käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksu ilma nõuetele vastavate arveteta, rikuti KMS § 31 lg 1 ja § 37 lg 7 sätteid. Seega ei ole kinni peetud MKS §-s 85 lg 4 sätestatud kohustusest esitada deklaratsioonis deklaratsiooni esitajale teadaolevalt õigeid andmeid. KMS § 15 lg 1 kohaselt oli nimetatud perioodil käibemaksumäär 18 protsenti ning KMS § 27 lg 1 järgi esitatakse käibedeklaratsioon maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks. Lisaks aitas Arlet Martinson kaasa OÜ X tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonis valeandmete esitamisele maksustamisperioodi 2006.a augusti ja detsembri, 2007.a jaanuari, veebruari, aprilli, mai, juuli kuni detsember ning 2008.a jaanuari kuni juuni, septembri ja oktoobri kohta (vt lisa 3), kuivõrd OÜ X jättis deklareerimata reaalseid majandustehinguid mittekajastavate arvete alusel teostatud väljamaksed ning nendelt tasumisele kuuluva tulumaksu summas 2 594 534 krooni, sh Arlet Martinsoni poolt koostatud ja allkirjastatud arve alusel. Kuna OÜ-le X ei ole esitatud arvetel näidatud teenust osutatud ega kaupu müüdud, ei saa nimetatud ettevõtete poolt esitatud arveid lugeda nõuetele vastavateks algdokumentideks, mistõttu peab OÜ X maksma tulumaksu ka selle arve alusel teostatud väljamaksetelt. Nii on OÜ X pangakonto nr XXXXXXXXXXXX väljavõtte alusel tuvastatud, et OÜ X on maksnud Arlet Martinsoni poolt koostatud ja allkirjastatud fiktiivse arve alusel 31.07.2007.a kokku 29 789.10 krooni. Lisaks maksis OÜ X V.Ś. poolt allkirjastatud näiliste arvete alusel 1 163 869.40 krooni, N. P. poolt koostatud ja allkirjastatud näiliste arvete alusel 1 223 674.75 krooni ning Hillar Taltsi poolt koostatud ja allkirjastatud näiliste arvete alusel 6 408 725.14 krooni. Eeltoodut arvestades on tuvastamist leidnud tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) § 51 lg 1 rikkumine, mille kohaselt maksab residendist äriühing tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt. Sama seaduse § 51 lg 2 p 3 kohaselt loetakse ettevõtlusega mitte seotud kuluks väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. TuMS § 54 lg 2 ja 4 kohustavad kõiki residendist juriidilisi isikuid esitama maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10.kuupäevaks maksuhalduri piirkondlikule struktuuriüksusele maksudeklaratsiooni ning kandma maksmisele kuuluva tulumaksu maksuhalduri pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10.kuupäevaks. TuMS § 1 lg 3 ja § 4 kohaselt tuli tulumaksu tasuda 2006.a määras 23/77, 2007.a määras 22/78 ning 2008.a määras 21/79. Seega oli Arlet Martinsoni tegevus suunatud sellele, et vähendada OÜ X maksukohustust. Arlet Martinson on andnud süüteo toimepanemisel olulise panuse, kuivõrd sisendkäibemaksu maha arvamine on lubatud üksnes käibemaksuseaduses sätestatud nõuetele vastava originaalarve alusel ja samuti lasub maksukohustuslasel arvestuse pidamise ja dokumentide säilitamise kohustus. Sellest lähtuvalt on Arlet Martinsoni poolt koostatud, allkirjastatud ja üle antud näilik arve koos lisadokumendiga käsitletavad kuriteovahendina ehk siis tema poolt ainelise kaasabi osutamisena. Arvestades aga asjaolu, et Arlet Martinson juhatas ka V. Ś., N. P., R. T. ja Hillar Taltsi tegevust, 33 / 131

misläbi soodustas A. V. poolt kuriteo toimepanemist, kuivõrd tema tegevus avaldas mõju põhjusliku seose ahela arengule ning toetas selle arengut, on see käsitletav vaimse kaasabina. Karistusseadustiku rakendamise seaduse § 8 p 2 järgi tuli teo toimepanemise ajal süütegude kvalifitseerimisel karistusseadustiku järgi, milles on koosseisulise tunnusena ette nähtud kahju tekitamine suures ulatuses, hinnata varalist kahju suureks juhul, kui see ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määruse nr 254 „Palga alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt oli kuupalga alammäär 2008.a 4350 krooni. Seega menetluse käigus tuvastatud riigile laekumata maksusumma 4 426 044 krooni puhul oli tegemist suurele kahjule vastava summaga. Seega Arlet Martinson aidates kaasa OÜ X juhatuse liikme A. V. poolt maksuhaldurile valeandmete esitamisele, mille tulemusel jäi maksudena laekumata 4 426 044 krooni (so 282 876 eurot), pani toime KarS § 22 lg 3 - § 389 ́1 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo. Kuivõrd aga süüdistuses esitatud teod jäävad ajavahemikku 02.07.2006.a kuni 18.11.2008.a ning KarS § 389 ́1 lg 1 hakkas kehtima alates 15.03.2007.a, oli ka enne seda süüdistuses kirjeldatud tegu karistatav KarS § 386 lg 1 järgi. Seega, kuigi karistusseadustik on muutunud kirjeldatud tegude toimepanemise ajal ning alates 15.03.2007.a muutus KarS § 386 (s.o maksude väärarvutus) kehtetuks, ei ole nimetatud tegu dekriminaliseerunud, kuna see vastab käesoleval hetkel kehtiva KarS redaktsiooni §-le 389 ́1 lg 1 (s.o suures ulatuses maksude maksmisest kõrvalehoidumine) järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnustele ning teo karistusväärsus on säilinud. 01.01.2015.a kehtima hakanud KarS § 12 ́1 p 2 kohaselt on suure kahjuga või süüteo ulatusega tegemist siis, kui see ületab 40 000 eurot. Kuivõrd 4 426 044 krooni puhul on tegemist 282 867 euroga, siis ka alates 01.01.2015.a vastab maksudena laekumata summa suurele kahjule. b) Samuti süüdistati Arlet Martinson ́i selles, et tema korraldades OÜ X majandustegevust, st olles ettevõtte tegevdirektor, kes vastavalt oma ametijuhendile oli kohustatud organiseerima, juhtima ning planeerima äriühingu majandustegevust, korraldama ja juhtima ning analüüsima alluvate töötajate ja raamatupidamise tööd ning olles seega osaühingu tegevuse eest vastutav isik, kellele oli antud õiguspädevus teha juhtimisotsustusi ning võimalus suunata juriidilise isiku tahet, aitas ajavahemikul 30.05.2007.a kuni 20.10.2008.a kaasa OÜ X X juhatuse liikme T. T. poolt OÜ X X maksudeklaratsioonides (vorm KMD) maksustamisperioodide 2007.a aprilli, mai, juuni ja detsembri ning 2008.a jaanuari, märtsi ja septembri kohta (vt süüdistusakti lisa 2) valeandmete esitamisele, koostades ning allkirjastades OÜ X nimelt reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved, mille alusel ettevõte suurendas tahtlikult nimetatud maksustamisperioodide käibedeklaratsioonides alusetult sisendkäibemaksu ja jättis Eesti Vabariigile maksmata käibemaksu summas 172 863 krooni. Samuti aitas Arlet Martinson maksupettusele kaasa sellega, et tema leppis T. T.-ga kokku süüteo plaanis esitada viimasele OÜ X nimelt näilike arveid, sh juhendades nende koostamist Jaanus Grossmanni ja R. T. kaudu. OÜ X X raamatupidamises leidsid kajastamist järgmised Arlet Martinsoni poolt koostatud ja allkirjastatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved: nr

Tegelikkuses OÜ X, aga ka OÜ X ja OÜ X X nimelt esitatud arvete alusel teenuse soetamine puudus ning seega puudus ka seaduslik alus maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha arvata soetatud kaupade ja teenuste eest tasumisele kuuluvat käibemaksu, millega rikuti KMS § 29 lg 1 ja lg 3 p 1 nõudeid. Arvestades käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksu ilma nõuetele vastavate arveteta, rikuti KMS § 31 lg 1 ja § 37 lg 7 sätteid. Seega ei ole kinni peetud MKS §-s 85 lg 4 sätestatud kohustusest esitada deklaratsioonis deklaratsiooni esitajale teadaolevalt õigeid andmeid. KMS § 15 lg 1 kohaselt oli nimetatud perioodil käibemaksumäär 18 protsenti ning KMS § 27 lg 1 järgi esitatakse käibedeklaratsioon maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks. Lisaks aitas Arlet Martinson kaasa OÜ X X tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonis valeandmete esitamisele maksustamisperioodi 2007.a aprilli, mai, juuni, juuli, detsembri ning 2008.a jaanuari, märtsi, aprilli ja septembri kohta (vt süüdistusakti lisa 2), kuivõrd OÜ X X jättis deklareerimata reaalseid majandustehinguid mittekajastavate arvete alusel teostatud väljamaksed ning nendelt tasumisele kuuluva tulumaksu summas 311 823 krooni, sh Arlet Martinsoni poolt koostatud ja allkirjastatud OÜ X arvete alusel ning tema poolt juhendatud OÜ X ja OÜ X X arvete alusel. Kuna OÜ-le X X ei ole OÜ X, OÜ X X ega OÜ X poolt arvel näidatud teenust osutatud, ei saa nimetatud ettevõtete poolt esitatud arveid lugeda nõuetele vastavateks algdokumentideks, mistõttu pidi OÜ X X maksma tulumaksu ka nende arvete alusel teostatud väljamaksetelt. Nii on OÜ X X raamatupidamise pangakontot käsitleva registri ja SEB Pank AS väljavõtte alusel kindlaks tehtud, et OÜ X X on maksnud Arlet Martinsoni poolt koostatud ja allkirjastatud arvete alusel kokku 586 290.40 krooni, R. T. poolt koostatud ja allkirjastatud arvete alusel 181 720 krooni, ning N. P. poolt koostatud ja allkirjastatud arvete alusel kokku 365 205.85 krooni. arve

mahaarvamine on lubatud üksnes käibemaksuseaduses sätestatud nõuetele vastava originaalarve alusel ja samuti lasub maksukohustuslasel arvestuse pidamise ja dokumentide säilitamise kohustus. Sellest lähtuvalt on Arlet Martinsoni poolt koostatud ja allkirjastatud näilikud OÜ X arved käsitletavad kuriteovahendina ehk siis tema poolt ainelise kaasabi osutamisena. Samuti leppides kokku süüteoplaani ning juhendades OÜ X ja OÜ X X nimelt arvete koostamist, tuleb Arlet Martinsoni käitumist vaadelda kui vaimse kaasabi osutamisena KarS § 22 lg 3 tähenduses. Karistusseadustiku rakendamise seaduse § 8 p 2 järgi tuli teo toimepanemise ajal süütegude kvalifitseerimisel karistusseadustiku järgi, milles on koosseisulise tunnusena ette nähtud kahju tekitamine suures ulatuses, hinnata varalist kahju suureks juhul, kui see ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määruse nr 254 „Palga alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt oli kuupalga alammäär 2008.a 4350 krooni. Seega menetluse käigus tuvastatud riigile laekumata maksusumma 484 686 krooni puhul on tegemist suurele kahjule vastava summaga teo toimepanemise ajal, kuid lähtudes KarS § 12 ́1 p 2 sätetest ning arvestades KarS § 5 lg-s 2 rakenduvat tagasiulatuvat jõudu, välistab alates 01.01.2015.a kehtima hakanud seadus viidatud teo karistatavuse. c) Samuti süüdistatakse Arlet Martinson ́i selles, et tema korraldades OÜ X majandustegevust, st olles ettevõtte tegevdirektor, kes vastavalt oma ametijuhendile oli kohustatud organiseerima, juhtima ning planeerima äriühingu majandustegevust, korraldama ja juhtima ning analüüsima alluvate töötajate ja raamatupidamise tööd ning olles seega osaühingu tegevuse eest vastutav isik, kellele oli antud õiguspädevus teha juhtimisotsustusi ning võimalus suunata juriidilise isiku tahet, aitas ajavahemikul 22.11.2006.a kuni 13.02.2009.a kaasa OÜ X X ostujuhi E. P. poolt OÜ X X maksudeklaratsioonides (vorm KMD) maksustamisperioodide 2006.a juuli kuni novembri, 2007.a jaanuari kuni juuni ja augusti kuni detsember ning 2008.a jaanuari kuni juuni kohta (vt süüdistusakti lisa 4) valeandmete esitamisele, koostades ning allkirjastades OÜ X nimelt reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved, mille alusel ettevõte suurendas tahtlikult nimetatud maksustamisperioodide käibedeklaratsioonides alusetult sisendkäibemaksu ja jättis Eesti Vabariigile maksmata käibemaksu summas 2 057 185 krooni. OÜ X X raamatupidamises leidsid kajastamist järgmised Arlet Martinsoni poolt koostatud ja allkirjastatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved: arve esitaja

Seega oli Arlet Martinsoni tegevus suunatud sellele, et vähendada OÜ X X maksukohustust. Arlet Martinson on andnud süüteo toimepanemisel olulise panuse, kuivõrd sisendkäibemaksu maha arvamine on lubatud üksnes käibemaksuseaduses sätestatud nõuetele vastava originaalarve alusel ja samuti lasub maksukohustuslasel arvestuse pidamise ja dokumentide säilitamise kohustus. Sellest lähtuvalt on Arlet Martinsoni poolt koostatud ja allkirjastatud näilikud OÜ X arved käsitletavad kuriteovahendina ehk siis tema poolt ainelise kaasabi osutamisena KarS § 22 lg 3 tähenduses. Arvestades aga asjaolu, et Arlet Martinson juhatas ka V. Ś., N. P. ja R. T. tegevust, misläbi soodustas E. P. i poolt kuriteo toimepanemist, kuivõrd tema tegevus avaldas mõju põhjusliku seose ahela arengule ning toetas selle arengut, on see käsitletav vaimse kaasabina. Karistusseadustiku rakendamise seaduse § 8 p 2 järgi tuli teo toimepanemise ajal süütegude kvalifitseerimisel karistusseadustiku järgi, milles on koosseisulise tunnusena ette nähtud kahju tekitamine suures ulatuses, hinnata varalist kahju suureks juhul, kui see ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määruse nr 254 „Palga alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt kuupalga alammäär 2008.a 4350 krooni. Seega menetluse käigus tuvastatud riigile laekumata maksusumma 2 057 185 krooni puhul oli teo toimepanemise ajal tegemist suurele kahjule vastava summaga. 01.01.2015.a kehtima hakanud KarS § 12 ́1 p 2 kohaselt on suure kahjuga või süüteo ulatusega tegemist siis, kui see ületab 40 000 eurot. Kuivõrd 2 057 185 krooni puhul on tegemist 131 478 euroga, siis ka alates 01.01.2015.a vastab maksudena laekumata summa suurele kahjule. e) Samuti süüdistatakse Arlet Martinson ́i selles, et tema juhtis kuni 24.11.2008.a toimiva struktuuriga gruppi, kuhu kuulusid lisaks tema endale ka Jaanus Grossmann, Ülle Saar, R. T., N. P. ja V. Ś., kes kooskõlastasid oma tegevuse maksukuritegude toimepanemisel eesmärgiga saada sellest materiaalset kasu. Seega kuulus varalise kasu saamise eesmärgil loodud ühendusse koos Arlet Martinsoniga kuus isiku, kes olid omavahel püsivalt seotud vähemalt alates 15.03.2007.a ning kelle tegevus oli suunatud teise astme kuriteo toimepanemisele. Arlet Martinsoni poolt juhitud kuritegelikus ühenduses olid liikmete vahel ülesanded jaotatud alljärgnevalt: - Jaanus Grossmann korraldas vastavalt Arlet Martinsoni poolt saadud juhistele maksupettuse jaoks vajalikud, kuid tegelikkusele mittevastavate arvete koostamise, nende alusel liikunud rahasumma tagastamise ettevõtte juhile, mis äriühingust summa kanti ning samuti R. T.-le korralduste andmine tegelikkusele mittevastavate arvete koostamise korraldamiseks, ülekannete tegemiseks, kuid ka rahasummade väljavõtmiseks, sh temale või Arlet Martinsonile toomiseks; - Ülle Saare ülesandeks oli maksupettuses kasutatavate ettevõtete raamatupidamise korraldamine eesmärgiga varjata näilike tehingute toimumist, milleks andis ta muuhulgas juhiseid N. P.-le ja R. T.-le dokumentide ja kannate tegemiseks. Samuti koostas Ülle Saar maksupettuste varjamiseks kauba kohta varasemat soetust kajastavad näilised dokumendid, sh otsis andmeid fiktiivsetele metsamaterjali võõrandamise dokumentidele, ning tema kätte toodi maksupettusega puutumuses olevad rahasummad; - R. T. ülesandeks oli variettevõtete allkirjaõigusliku isikuna pangakontodelt raha väljavõtmine ning selle kohta aruandmine Arlet Martinsonile või Jaanus Grossmannile, samuti viis ta pangakontorisse rahasummade väljavõtmiseks V. Ś. ning N. P., lisaks korraldas ta nii nimetatud isikute poolt, kui ka A. L. ja V. S. poolt tegelikkusele mittevastavate arvete ja dokumentide koostamise ja allkirjastamise, ning koostas ka ise Arlet Martinsoni teadmisel viimase poolt osutatud isikutele tegelikkusele mittevastavaid dokumente, mis olid vajalikud maksupettuse toimepanekuks; - N. P. kohustuseks oli vastavalt saadud juhistele OÜ X nimelt maksupettuste jaoks vajalike, kuid tegelikkusele mittevastavate arvete koostamine ja allkirjastamine ning pangakontole laekunud summade väljavõtmine eesmärgiga summad tagastada esialgsele omanikule pärast teenustasu maha arvamist; 41 / 131

- V. Ś. kohustuseks oli vastavalt saadud juhistele OÜ X X, OÜ X X ja OÜ X X nimelt maksupettuse jaoks vajalike, kuid tegelikkusele mittevastavate arvete koostamine ja allkirjastamine ning pangakontole laekunud summade väljavõtmine eesmärgiga summad tagastada esialgsele omanikule pärast teenustasu maha arvamist. Seega nähtub isikute ülesannetest, et tegemist oli püsiva organisatsiooniga, mille struktuur võimaldab ühenduse liikmetel muuhulgas vahetuda nii, et ühendus saab jätkata tegevust eesmärgi saavutamiseks. Ühenduse liikmete vahetus ei välista maksupettustele kaasaaitamist ega selle eest saadava tasu saamist, kuivõrd arvete koostamine toimus erinevate isikute poolt Arlet Martinsoni teadmisel ning tema poolt määratud klientidele. Kõik nimetatud liikmed allusid organisatsiooni osana selle tahtele ja aitasid oma tegevusega kaasa ühenduse eesmärkide saavutamisele. Ühenduse liikmetel oli kindel koht ühenduse struktuuris ja nad andsid sellest kohast lähtuvalt panuse ühenduse eesmärkide realiseerumisele. Nimelt oli ühenduse eesmärk teenida varalist kasu tegelikkusele mittevastavate arvete esitamisega, kus ühendusele kuulus reaalset majandustegevust omavatele äriühingutele väljastatud arve summast 10%. Võttes aluseks konkreetsed ettevõtted nagu OÜ Erkki Puit, OÜ X X, OÜ X ja OÜ X X, siis neile väljastatud arvete alusel teenis kuritegelik ühendus alates 15.03.2007.a vähemalt 4 018 013 krooni, so 256 797 eurot (vt süüdistusakti lisa 6). Nimetatud varalise kasu saamiseks andis Arlet Martinson ühenduse liikmetele ülesandeid, sh korraldas tegelikkusele mittevastavate arvete koostamise liikmete poolt ning arvete alusel laekunud summa tagastamise arve alusel ülekande teinud ettevõttele. Arlet Martinson asus teistest liikmetest kõrgemal, kontrollides nende tegevust eesmärgiga saada täielik ülevaade variettevõtete arvelduskontodel toimuva üle ning lastes väljavõetud rahasummad tuua enda juurde. Seega oli Arlet Martinsoni enda ülesandeks kuritegelikus ühenduses maksupetturite ja Jaanus Grossmanni, Ülle Saare, R. T., N. P. ja V. Ś. omavahelise tegevuse koordineerimine. Samuti koostas ja allkirjast Arlet Martinson ise tegelikkusele mittevastavaid arveid OÜ X nimelt ning korraldas OÜ-le X arvete väljastamise Hillar Taltsi poolt osaühingute X X, X, X, X X ja X X poolt. Samuti korraldas seoses OÜ Erkki Puit maksupettusega näiliste müügiahelate kohta dokumentide olemasolu. Seega Arlet Martinson, kuuludes kuuest isikust koosnevasse püsivasse isikutevahelise ülesannete jaotusega ühendusse, mis on loodud varalise kasu saamise eesmärgil ning mille tegevus oli suunatud teise astme kuritegude, mille eest ettenähtud vangistuse ülemmäär on vähemalt kolm aastat ning ise seda ühendust juhtides pani toime KarS § 256 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

kahtlustatavatena kinnipidamised ja läbiotsimised. Süüdistatava Hillar Taltsi osas tuleb aga mõistliku menetlustähtaja alguseks pidada 13.12.2010.a. kui tema juures tehti läbiotsimised. Kaitsjad Vahur Kivistik ja Janar Urres on leidnud, et süüdistatavatel oli olemas teadmine tema suhtes toimuvast kriminaalmenetlusest enne kinnipidamist käesolevas kriminaalasjas, seega tuleks hakata lugema mõistlikku aega varasemast ajast kui kinnipidamine. Nimelt kaitsjad leiavad, et A. Martinson sai teada enda suhtes toimuvast jälitusmenetlusest seeläbi, et märkas pidevalt Xi kontori ees seisvat sõidukit. Tulenevalt Riigikohtu otsusest nr 3-1-1-14-14, p 593 üldjuhul ei käivita jälitustoiming menetlusaja mõistlikkuse hindamisel arvestatava aja kulgu isegi siis, kui jälitustoiming tehakse sama kriminaalmenetluse raames ja isiku enda suhtes välja antud jälitustoimingu loa alusel. Õigus kriminaalmenetlusele mõistliku aja jooksul teenib eesmärki vältida, et süüdistatav jääks oma saatuse osas liiga kauaks ebakindlasse olukorda. Euroopa Inimõiguste Kohtu 25. oktoobri 2011. a otsus asjas Polz vs. Austria, peab ühe elemendina hindama, kas kaebaja seisundit on "oluliselt mõjutatud". Ainuüksi sõiduki seismise või väidetava järgisõitmise fakti põhjal süüdistatavate teadlikkust nende suhtes toimuvast uuest kriminaalmenetlusest veel järeldada ei saa. Tuleb arvestada, et isikud olid kahtlustatavad 2006.a. alustatud kriminaalasjas, milles kohtueelse menetlus kokkuvõte koostati alles 26.05.2008.a., seega ei ole andmeid selle kohta, et süüdistatavad oleksid teadnud uuest nende suhtes alustatud kriminaalmenetlusest. Kohtu hinnangul ei ole ka eluliselt usutav, et süüdistatavad oleksid jätkanud kuritegude toimepanemist, kui nad oleksid aru saanud, et käimas on jälitusmenetlus. Mõistlikult võib selles situatsioonis oodata, et isik jätab kuriteoplaani realiseerimise pooleli ja teeb kõik endast oleneva, et ei tekiks kaitsja J. Urrese nimetatud ebakindlust tuleviku suhtes. Jälitustoimiku kogutud materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis A. Martinsoni ja Ü. Saare väiteid ka kinnitaksid. Kohus nõustub kohtumenetluse pooltega, et käesolev kriminaalasi ei ole õiguslikult keeruline, kuid on väga mahukas. Ka eeluurimisel tuleb menetlustoiminguid planeerida ja ette valmistada, mis ei saagi kajastuda toimiku materjalidest. Tunnistaja S. L. ütluste kohaselt oli eeluurimisel üle kuulatud 291 tunnistajat ning menetlustoimingutega koguti 25 861 ühikut erinevat dokumenti, mida tuli kohtueelses menetluses analüüsida. Arvestada tuleb ka seda, et kogutud materjalid hõlmasid mitmeid erinevaid juriidilisi isikuid ja nende tegevust 2006.a. kuni 2008.a. vältel, mis on ka süüdistuse mahtu arvestades mitmekordselt suurem, kui keskmine maksukriminaalasi, sest sellesse kriminaalasja on liidetud kokku nelja erineva äriühingu nimelt toime pandud maksuhaldurile valeandmete esitamine. Kohtulikul uurimisel on kokku 49 istungipäeva ära jäänud põhjusel, et keegi süüdistatavatest või kaitsjatest on olnud haige. Tuleb arvestada, et ajal, mil süüdistatava tervislik seisund välistab tema osavõtu kriminaalmenetlusest, puudub ka riigil objektiivselt võimalus menetlust jätkata ja see lõpule viia. Seega ei saa aega, mil kriminaalmenetlus on isiku haigestumise tõttu edasi lükkunud, käsitada riigipoolse viivitusena (RKKKo nr 3-1-1-14-14. p 650). Süüdistatavad ei ole menetlust venitanud. Kriminaalasja oleks aga saanud oluliselt kiiremini menetleda, kuid kaitsjad Vahur Kivistik, Mart Sikut ja Priit Tartu oleksid leidnud endale asenduskaitsjad, kui nad viibisid haiguse tõtt eemal või oleks nõustunud enda tõendite uurimisega prokuröri esitatud tõendite vahel, kui tekkisid pausid kohtulikul uurimisel. Kohtule tõendite esitamisel on olnud raskuseid, eelkõige tunnistajate kohtusse kutsumisel ja seda nii prokuröri kui ka kaitsjate poolt, mis on menetluskulgu venitanud pikemaks, kuna ühel päeval ei saa kõiki kutsutud tunnistajaid üle kuulata. 14.10.2014.a. kohtuistungi protokollist nähtub, et kohtul tuli teha kaitsjatele etteheiteid tunnistajate toimetamisel kohtusaali. Kohtu hinnangul oleks saanud asju paremini organiseerida ja sellega aega kokku hoida, millega oleks menetlusaeg olnud ka lühem. Samuti on menetluse kestel tõusetunud süüdistusakti jälgitavuse küsimus, nimelt ei olnud tõendite nimekirjas olevaid tõendeid võimalik kaitsjatele edastatud toimiku koopiatest kiiresti leida. Siiski sai nimetatud probleem peale teist kohtuistungit lahendatud, sest prokurör on enne tõendi avaldamist öelnud toimiku ja lehekülje numbri. Hinnates seda, mis on süüdistavate jaoks seoses nende suhtes 28.11.2008.a alanud menetlusega kaalul, tuleb märkida, et Arlet Martinson ja Jaanus Grossmann on viibinud vahi all. Seejärel on 43 / 131

eeluurimisel kohaldatud kõigi kahtlustatavate suhtes elukohast lahkumise keeldu. Kohus leiab, et alates 01.09.2011.a., mil jõustus seaduse muudatus, ei olnud elukohast lahkumise keelud kehtivad. Süüdistatavaid ei ole häirinud nimetatud tõkendi kohaldamine, mida on kinnitanud ka tõik, et kordagi ei ole süüdistatavad pöördunud kohtu poole küsimusega, kas võib elukohast pikemaks ajaks lahkuda. Seega on ainetud kaitsjate väited, et süüdistatavaid on hoitud teadmatuses tõkendi kehtivusaja lõpust. Arvesse tuleb võtta, et asjas on esitatud süüdistus esimese astme kuriteos maksukuritegude organiseerimisel, kohus leiab, et esineb ülekaalukas avalik menetlushuvi. Eeltoodu alusel kohus leiab, et mõistlik menetlustähtaeg ei ole asjas möödunud. 2) Kohus teostas kahel korral jälitusmenetluse seaduslikkuse kontrolli, so 12.11.2013.a. ja 22.04.2014.a. Kohus on jätkuvalt seisukohal, et on täidetud vajalikud seadusega ettenähtud nõuded, sh KrMS § 110 jj alusel. Pealtkuulamiseks on prokuröri taotlusel andnud load kohtunikud V. Lahtvee, T. Olvik ja O. Tali. Jälitusprotokollid on vastavuses loas toodud ajavahemikega, seega olid jälitustoimingud seaduslikud ja jälitusprotokoll vastab neile ja on seega tõendina lubatav. Kohus leiab, et jälitustoimingu teostamisel järgiti ultima ratio põhimõtet ning, et jälitusprotokoll allkirjastati seaduses sätestatud korda järgides. KrMS § 114 lg 1 alusel välja antavale jälitustoimingu loale kehtivad KrMS § 145 lg 1 p-s 1 sätestatud nõuded, s.t luba peab olema kirjalikult vormistatud ja põhjendatud (vt RKKKo nr 3-1-1-22-10, p 14.3). Jälitustoimingu lubade andmise ja jälitustoimingute ajal kehtinud KrMS § 111 sätestas, et jälitustoiminguga saadud teave on tõend, kui selle saamisel on järgitud seaduse nõudeid. Tõendi saamisena KrMS § 111 mõttes tuleb mõista 31. detsembrini 2012 kehtinud KrMS § 112 lg-s 2 nimetatud uurimisasutuste tegevust tõendi kogumiseks jälitustoiminguga. Seaduse nõuetena, mille järgimata jätmine tõi KrMS § 111 kohaselt kaasa jälitustoiminguga kogutud tõendi lubamatuse, on seega käsitatavad need seaduses sätestatud reeglid, mida KrMS § 112 lg-s 2 nimetatud uurimisasutus pidi jälitustoiminguid tehes järgima. Osutatud reeglite hulka kuulusid mh, nii KrMS §-s 110 ette nähtud jälitustoimingu materiaalsete eelduste täidetus kui ka KrMS § 112 lg 3 kohaselt nõutava kohtu või prokuratuuri loa olemasolu. Jälitustoimingu loa ebapiisav põhistatus ei ole samastatav loa puudumisega. Võimalus kontrollida, kas tõendi saamisel jälitustoiminguga on järgitud KrMS §-st 110 tulenevaid nõudeid, sh ultima ratio-põhimõtet, ei ammendu jälitustoiminguks loa andmise menetlusega (RKKKo nr 3-1-1-14-14, p. 777-779). Järeldusele, et tõendite kogumine jälitustoiminguid kasutamata on välistatud või oluliselt raskendatud, võib jõuda kriminoloogiliste teadmiste najal. Näiteks võib sellele viidata kuriteo kõrge organiseeritusaste, konspiratiivsus, variisikute kasutamine, ütluste andmiseks valmis olevate tunnistajate eelduslik puudumine, asjaolu, et tegemist on nn kannatanuta süüteoga, samuti n-ö konventsionaalsete menetlustoimingutega kaasnev aja- ja ressursikulu jne (RKKKo nr 3-1-1-3-15, p 14). Käesoleval juhul on tegemist nö kannatanuta kuriteoga, mistõttu ei tulnud kõne alla tõendite kogumine tunnistajate (so töötajate, variühingute juhatuse liikmete jne) ülekuulamise teel. Kuritegeliku ühenduse poolt oli loodud müügitehingute ahel, kuhu oli kaasatud mitmeid juriidilisi ja füüsilisi isikuid, kelle seosed kuriteo toimepanemisel tuli menetluse kestel jälitusega kogutud tõenditega kindlaks teha. Võttes arvesse käesoleva maksukuriteo äärmiselt kõrget konspireerituse taset ei oleks tavaliste menetlustoimingute olnud võimalik tõendeid kuritegeliku ühenduse liikmete tegevuse kohta koguda, seetõttu oli jälitustoimingutega, sh salajase pealtkuulamisega, tõendite kogumine kooskõlas loa andmise ja toimingu tegemise ajal kehtinud KrMS § 110 lg-ga 1. Kaitsja V. Kivistik on leidnud täiendavalt, et jälitusprotokoll tuleb jätta tõendite kogumist kõrvale, sest jälitusprotokollid on koostatud Maksu- ja Tolliameti ametnike poolt, ning lisaks Maksu- ja Tolliameti ametnikule on alla kirjutanud ka Keskkriminaalpolitsei (KKP) ametnik P. KrMS § 113 lg 3 kohaselt kirjutab jälitusprotokollile alla jälitustoimingu teinud asutuse juht või tema poolt määratud ametnik. Kuivõrd kohus tuvastas, et jälitustoiminguks loa andmisel järgiti KrMS §-des 114 ning 118 sätestatud korda, jälitustoiming teostati loas toodud ajavahemiku jooksul ja loal märgitust lähtuvalt võis pealt kuulata mh A. Martinsoni kasutuses olevate telefonide kaudu edastatavat teavet ning on tõendatud, et pealt kuulatud kõnedes oli üheks kõnelejaks A. Martinson, siis on jälitusprotokolli näol KrMS § 111 mõttes tegemist seaduslikult saadud tõendiga. Vaidluse 44 / 131

all ei ole küsimus, kas jälitustoiminguks antud loas märgitud numbriga telefoni näol oli tegemist süüdistatava kasutuses oleva telefoniga. Kohtu hinnangul on jälitusprotokollid kriminaalasjas seaduslikud ja seega lubatavateks tõenditeks. Asjaolu, et jälitusprotokollile on alla kirjutanud ka KKP ametnik P. ei muuda jälitusprotokolli ebaseaduslikuks. Samuti kohus leiab, et OÜ X kontori pealtkuulamine on olnud seaduslik ja lubatav tõend. Kaitsja väide, et jälitusprotokollis nimetatud isikud ei ole vestelnud omavahel on eksitav. Võistlevas kohtumenetluses tuleb ka kaitsjal kohtuliku uurimise käigus avaldada enda seisukohti tõendi lubatavuse osas, mitte aga alles vaidluste ajal teatada, et prokurör ei ole tõendit piisavalt avaldanud. Kohtuistungil on avaldatud jälitusprotokoll, seejuures oli kohtusaalis tagatud helifaili kuulamise võimalus ja kohtunik küsis üle, kas on vajadust salvestust kuulata. Tõendi uurimise käigus ei ole helifaili kuulamise soovi pooled avaldanud, kohtule ei ole tekkinud ka kahtlusi tõendi vastavusest tegelikkusele, seetõttu kohus leiab, et puuduvad asjaolud, mis tingiks pealtkuulamisega saadud tõendi lubamatuks tunnistamise. 3) Kohtulikel vaidlustel on kaitsja V. Kivistik ja M. Sikut esitanud nn võrdsete relvade põhimõtte rikkumise väite. Nimelt on kohtueelsel uurimisel käesolevast kriminaalasjas eraldatud teise menetlusse kaks kriminaalasja, millest üks käsitles OÜ X tehinguid ja teine kriminaalasi oli J. O. tegevuse kohta. Puudub vaidlus, et nimetatud kriminaalasjade kohta tehtud menetleja eraldamise määrused on olnud kriminaalasja toimiku materjalide juures, seetõttu ei saanud kohtu hinnangul lisaks veel kahe erineva kriminaalasja olemasolu olla kaitsjatele üllatuseks. Kaitseaktides ei ole nimetatud kriminaalasjade materjalide juurdevõtmiseks ühtki taotlust. Kaitsja on saanud OÜ X toimikuga tutvuda ja on esitanud selle toimiku materjale kohtule tõenditena, mille kohus on ka vastu võtnud. Kohus ei nõustu kaitsjatega, et kriminaalasja materjalid on tehtud kaitsjatele kättesaamatuks, kaitseaktid ei sisalda taotlusi kohtule, et tõendeid juurde koguda, samuti on leidnud kinnitust, et nimetatud kriminaalasja materjale on suures ulatuses tagastatud OÜ X puudutavas osas Hillar Taltsile ja ka Peeter Mägile, kellele on antud OÜ-ga Erkki Puit puutumises olevad dokumendid. Põhjendamatu on kaitsjate seisukoht, et OÜ X kontoris tehtud läbiotsimisel ära võetud dokumente (OÜ X, OÜ X raamatupidamine) ei oleks saanud Hillar Taltsile üle anda. Kohtule on esitatud e-kirja väljatrükk 14.12.2012.a. kirjavahetusega, mille järgi on OÜ X (endine OÜ X) pankrotihaldur Maire Arm teavitanud, et tema poolt volitatud isik Hillar Talts võtab Maksu- ja Tolliametilt dokumendid vastu (kd. 39, tl 180). Seega oleks süüdistatavad saanud ise kohtule dokumentaalseid tõendeid esitada. Samuti kohus leiab, et ei ole leidnud kinnitus kaitsja V. Kivistiku väide, et tal ei ole õnnestunud nimelt J. O. puudutavate dokumentide puudumise tõttu näidata OÜ X kauba/teenuste soetust. Kohtu hinnangul on kohtulikul uurimisel esitatud dokumendid, millest nähtub OÜ X poolt konkreetselt edasi müüdud kauba soetus. Kaitsja ei ole ka oma esitatud väidet põhjendanud selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saaks kohus lugeda väite usutavaks. Kohtule ei ole esitatud argumente, millest tulenevalt võiks tuletada või siis vähemalt eeldada, et dokumentide puudumise tõttu on tekkinud tõenduslik defitsiit, kaitsjad on selles osas jäänud väga pealiskaudseks. II

1.1.OÜ X X. Kriminaalasjas on esitatud süüdistus Arlet Martinsonile ja Jaanus Grossmannile KarS § 3891 lg 1 - § 22 lg 3 järgi, so selles, et A. Martinson ja J. Grossmann aitasid kaasa OÜ X X tulu- ja sotsiaalmaksu ning käibedeklaratsioonides valeandmete esitamisele maksustamisperioodi 2007.a. aprill – detsember ja 2008.a. jaanuari, märtsi, aprilli ja septembri kohta, mille tulemusena jäi riigile maksudena laekumata 484 686 EEK (30 997 EUR). KarS § 3891 lg 1 näeb kuriteokoosseisu tunnustena ette maksuhaldurile andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise eest maksu- või kinnipidamiskohustuse vähendamise või tagastusnõude suurendamise või tekitamise eesmärgil või kinnipidamiskohustuse rikkumise eest, kui sellega jäi maksudena laekumata, tagastati, tasaarvestati või hüvitati alusetult suurele kahjule vastav summa või enam (2008.a. redaktsioon). 01.01.2015.a. kehtima hakanud KarS § 121 p 2 kohaselt hinnatakse kahju või süüteo ulatust suureks, kui see ületab 40 000 eurot. KarS § 5 lg 2 alusel on seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud. Väärteo aegumine on selliseks menetlustakistuseks, mis välistab väärteo aegumistähtaja möödumisel menetluse alustamise või alustatud menetluse jätkamise mistahes eesmärgil (RKKKo nr 3-1-1-20-10, p 8). Käesoleval ajal ei ole OÜ X X maksudeklaratsioonides valeandmete esitamine ja sellele kaasaaitamine enam kriminaalkorras karistatav tegu, seetõttu tuleb selles episoodis Arlet Martinson ja Jaanus Grossmann KarS § 3891 lg 1 - § 22 lg 3 järgi esitatud süüdistuses õigeks mõista. Kohus ei nõustu prokuröriga selles, et süüdistatav Jaanus Grossmann on kuritegeliku ühenduse liikmena panustanud ühenduse tegevusse maksudest kõrvalehoidumise toimepanemisele kaasaaidates, isegi kui need teod ei ole täna enam kriminaalkorras karistatavad. Kohus leiab, et kuritegeliku ühenduse tuvastamisel tuleb arvestada sellega, et OÜ X X maksudeklaratsioonides valeandmete esitamine ei ole kriminaalkorras karistatav. KarS § 255 lg 1 kuriteokoosseisus kirjeldatud kuritegeliku ühenduse immanentseks tunnuseks on ühendus „ ... mille tegevus on suunatud teise astme kuritegude, mille eest ettenähtud vangistuse ülemmäär on vähemalt kolm aastat, või esimese astme kuritegude toimepanemisele.“ Käesoleval juhul on OÜ X X nimelt maksudeklaratsioonides valeandmete esitamine kvalifitseeritav väärteona Maksukorralduse seaduse (MKS) § 1531 lg 1 tähenduses. Seega on ainetud süüdistaja väited, et J. Grossmann on kuritegeliku ühenduse liikmena panustanud ühenduse tegevusse aidates kaasa selle eesmärgile. Kohus nõustub prokuröriga selles, et üksikkuriteo toimepanemises õigeksmõistmine ei too tulenevalt RKKKo nr 3-1-1-65-14, p 21 kohaselt kaasa õigeksmõistmist kuritegelikku ühendusse kuulumises, kuivõrd kuritegelikku ühendusse isik ei pea ise vahetult osa võtma ühenduse poolt toimepandavatest kuritegudest. Viidatud Riigikohtu lahend aga ei käsitle olukorda, mil kuriteona karistatav tegu puuduks, vaid olukorda, kui süüdistatav ei ole ise konkreetselt KarS § 3891 alusel 46 / 131

kvalifitseeritavat kuritegu toime pannud, kuid on olnud ühenduse liige. Antud juhul puudub kuritegu või kuritegelik käitumine, mille kavandamist või toimepanemist ühendusele võiks omistada. Selles osas kohus nõustub kaitsja J. Urrese poolt kaitsekõnes väljendatud seisukohaga, et ühendust peab iseloomustama siht raskeid kuritegusid toime panna. Eeltoodut toetab kuritegeliku ühenduse kriminaliseerimisel aluseks võetud rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsioon (RT II 2003, 1, 1). Selle konventsiooni teise artikli punkti (a) järgi on kuritegelik ühendus teatud ajavahemikus toimiv struktuuriga grupp, kuhu kuulub vähemalt kolm isikut, kes kooskõlastavad oma tegevuse, et panna toime konventsioonis raske kuriteona määratletud tegu või tegusid, saamaks otse või kaudselt rahalist või muud materiaalset kasu (RKKKm nr 3-1-1-127-13, p 8). Vastupidine järeldus võib viia tulemusele, et väärtegude toimepanemine võiks samuti ühendust iseloomustavaks kuriteokoosseisu objektiivseks tunnuseks olla, mis oleks selgelt ebamõistlik tulemus. Nimetatu ei välista aga kohtu hinnangul võimalust, et ühendusse kuulumine on tõendatav maksukuritegude toimepanemise läbi. Isegi kui jaatada süüdistatava J. Grossmanni kuulumist ühendusse selle läbi, et ta aitas kaasa OÜ X X poolt maksudest kõrvalehoidmisele ei nähtu see kohtuistungil uuritud tõenditest. Süüdistuse järgi „ korraldas J. Grossmann vastavalt Arlet Martinsoni poolt saadud juhistele maksupettuse jaoks vajalikud, kuid tegelikkusele mittevastavate arvete koostamise, nende alusel liikunud rahasumma tagastamise ettevõtte juhile, mis äriühingust kanti ning samuti R. T.-le korralduste andmine tegelikkusele mittevastavate arvete koostamise korraldamiseks, ülekannete tegemiseks, kuid ka rahasummade väljavõtmiseks, sh temale ja Arlet Martinsonile toomiseks.“ Nimetatud asjaolude tõendamiseks, mis kinnitaks J. Grossmanni püsivaid ülesandeid ühenduses on prokurör kohtule tõenditena esitanud jälitusprotokolli, 18.02.2011.a vaatlusprotokollist (OÜ X kontori läbiotsimisel leitud ja ära võetud märkmiku vaatlus) ja vaatlusprotokoll 09.06.2010 (T. T. pangakonto nr XXXXXXXXXXXXXX SEB Pangas vaatlus). Jälitusprotokollis kajastatud pealt kuulatud kõnedest nähtub, et 27.12.2007.a kell 15:59:58 OÜ X X juhatuse liige T. T. helistas Jaanus Grossmanniga, kes andis telefoni kõne jätkamiseks edasi Arlet Martinsonile. T. T. ja A. Martinson leppisid kokku, et OÜ X X teeb ülekande Arlet Martinsoni nimetatud firma kontole, samuti laseb viimane koostada arve, kuhu märgitakse kokkulepitud andmed, arve koostamise kuupäev – 21.12.2007, summana 66 200, alus – üldehitustöö Hämenlinnas. Samuti lepiti kokku, et kõik vajalikud andmed saadab T. T.-le „Jansa“. 27.12.2007.a kell 16:22:50 helistas T. T. Jaanus Grossmannile, kes selgitas, et saadab T. T.-le OÜ X andmed, kuhu raha kanda. 27.12.2007.a kell 22:05:49 helistas R. T. Arlet Martinsonile, kes selgitas R. T.-le, et tuleb OÜ X arve kinni panna

juriidilisele isikule esitatud arvete osas (Ibid. lk 20). Nimetatud järeldust ei mõjuta kõne J. Grossmanni ja R. T. vahel 26.03.2007.a. kell 10:51, kui J. Grossmann soovib viimaselt X X rekvisiite ja lepib kokku kohtumise või kõned 18.12.2007.a. K. V.-ga, millest muuhulgas räägitakse Xi nimel R. T. poolt ülekannete tegemisest. Kõnedest ei nähtu, et J. Grossmanni poolt tegevuse korraldamist selliselt, et ta juhendaks R. T. tegevust, süüdistuses nimetatud korraldusi ei ole antud. J. Grossmannile tehtud etteheite järgi korraldas J. Grossmann vastavalt Arlet Martinsoni poolt saadud juhistele maksupettuse jaoks vajalikud, kuid tegelikkusele mittevastavate arvete koostamise korraldamine ei ole leidnud tõendamist. Prokuröri poolt kohtule esitatud jälitusprotokollidest nähtuvad J. Grossmanni kõned R. T.-ga ja Arlet Martinsoniga, nt on 14.03.2007.a. ja 22.03.2007.a. kell 13.45 küsinud R. T. käest infot rahade kohta ja ka kõned A. Martinsoniga 25.10.2007.a., 20.11.2007.a., 23.11.2007.a., mil viimane pärib J. Grossmanni käest, kas raha on tema käes ja kas ta on pangas käinud. Kõnedest nähtub, et süüdistatav J. Grossmann on olnud tegev rahade toimetamisega A. Martinsoni kätte, mida ei ole süüdistatavad ka eitanud. J. Grossmanni ja A. Martinson ütluste kohaselt on A. Martinson võtnud J. Grossmanni tööle, et toimetada turvaliselt sularaha panga ja kontori vahel. Sama on kinnitanud oma ütlustega R. T. (XX SIA esindaja). Kaitseversiooni kohaselt toimusid Läti firma X-X SIA ja XX vahel suured valuutavahetuse tehingud, mille kohta kaitsja V. Kivistik esitanud tõenditena arved nimetatud äriühingute vahel (08.04.2015.a. istungiprotokoll V. Kivistiku kõne). Nimetatud asjaolu kajastub ka jälitusprotokollist 02.06.2008.a. salvestuselt (fail nr 1081), milles J. Grossmman ütleb Ülle Saarele: „ See on Dimkalt. Ei-ei-ei. Kuldars või Kuntars, või mis see Läti on. Kuntarsi jah. Kuus sotti läks sinna, ülejäänu tuli siia.“ Samuti on jälitusprotokollis kõne 23.11.2007.a. 19:36 Läti abonentnumbri ja A. Martinsoni vahel, millest nähtub, et isik tuleb kontorisse, seejärel helistab A. Martinson 19:37 J. Grossmannile pärides R. T. järele, mille peale J. Grossmann ütleb: „... mingid välismaa asjad pidid sinu, tema käes olema.“ Nimetatud vestlused haakuvad süüdistatavate ütlustega jättes kõrvaldamata kahtluse, et J. Grossmann võis olla seotud üksnes OÜ-ga X, mille nimelt Läti äriühingutega tehtud tehingute osas on alustatud uurimine lõpetatud kellelegi süüdistust esitamata. KrMS § 7 lg 3 alusel tuleb kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlused süüdistatava süüdiolekus tõlgendada tema kasuks. Järeldust ei mõjuta prokuröri poolt kohtule esitatud Läti prokuratuurist saadud materjalid, millest nähtub, et X-X SIA ja teised äriühingutega tehtud tehingute osas on koostatud süüdistusakt. Eestis on kriminaalmenetlus OÜ X tehingute osas lõpetatud kuriteokoosseisu puudumise tõttu, kohtul puuduvad tõendid, et Lätiga seotud tehingud tuleks tingimata pidada kuritegelikuks. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu J. Grossmanni seost maksudest kõrvalehoidmisel ega ka kuritegelikku ühendusse kuulumist.

1.2.1.OÜ X X raamatupidaja K. K. ütluste kohaselt oli E. P. i ostujuht, kes oli pädevus juriidilise isiku nimelt tehingute tegemiseks ning kes tõi raamatupidajale arveid ja lepinguid. Käesolevas kriminaalasjas on esitatud süüdistus Arlet Martinsoni selles, et tema aidates kaasa OÜ X X ostujuhi E. P. i poolt maksuhaldurile valeandmete esitamisele, mistõttu jäi maksudena laekumata enam kui suurele kahjule vastav summa, so 2 057 185 krooni (so 131 478 eurot), millega pani toime KarS § 22 lg 3 - § 3891 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo. Süüdistuse kohaselt oli V. Ś., N. P., R. T. ja Arlet Martinsoni poolt E. P.-le üle antud sisendkäibemaksu ebaseaduslikuks suurendamiseks kokku 148 arvet OÜ X, OÜ X, OÜ X X, OÜ X X ja OÜ X X nimelt. Arvetel on märgitud käibemaksu summa ja kauba nimetus. Kauba nimetuseks oli märgitud lühenditena T1, T3, T2 erinevad metallid, sõnaliselt plekk, numbritega C3, AL2, AM 2, malm ja ühel korral OÜ X X arvel põllutöömehhanismid. Koguste järgi ostis OÜ X X metalli järgmistelt: 2006 juuli 130,67 tonni, augustis 117,46 tonni, september 88,544 tonni, oktoobris 46,179 tonni, novembris 112,182 tonni, 2007 aasta jaanuari 68,398 tonni, veebruaris 42,144 tonni, märtsi 293,882 tonni, aprillis 401,22 tonni, mais 41,687 tonni, juunis 25,714 tonni, augustis 213,975 tonni, septembris 271,445 tonni, oktoobris 250,973 tonni, novembris 190,319 tonni, detsembris 83,112 tonni. 2008 jaanuar 151,814 tonni, veebruaris 204,614 tonni, märtsis 240,343 tonni, aprillis 182,168 tonni, mais 392,491 tonni ja juunis 50,28 tonni. Süüdistuses nimetatud arvete alusel on OÜ X X tasunud OÜ X, OÜ X, OÜ X X, OÜ X X ja OÜ X X arveldusarvetele, mis nähtub 17.08.2010.a. vaatlusprotokollist. Vaatlusprotokolli järgi oli OÜ-l X X SEB Pangas konto, millelt tehti ülekandeid selliselt, et OÜle X X kanti SEB Ühispanka, OÜ-le X X kanti Swedpank, OÜ-le X Sampo panka ja Nordea panka ning OÜ X arvelduskontole SEB Pangas. Kokku on ülekandeid 10 130 018,75 krooni väärtuses, lisaks sularahamakseid 4 088 219,61 krooni väärtuses. Kohtule esitatud äriregistri väljatrükkide põhjal oli OÜ Xi juhatuse liikmeks 01.11.2004.14.01.2010 J. O., kuid volituse alusel omas pädevust ja otsustusõigust Arlet Martinson. OÜ X juhatuse liige oli alates 21.06.2007 N. P.. OÜ X X juhatuse liige oli perioodil 13.09.200124.08.2006 R. T. seejärel 24.08.2006.-21.09.2007 V. Ś. ning alates 21.09.2007 A. L.. OÜ X X juhatuse liige oli perioodil 08.12.2006.-27.06.2007 V. Ś. ning 27.06-15.09.2010 oli selleks A. L. OÜ X X juhatuse liige oli 13.03.2006-08.05.2008 V. S. 20.09.2010.a. vaatlusprotokolli järgi puudusid Maksu-ja Tolliameti andmetel äriühingutes töötajad: OÜ-l X X perioodil 2006 juuli kuni 2007 aprill, OÜ-le X X perioodil 2007. märts – 2007. aprill, OÜ-l X X 2007. novembris, OÜ X perioodil 2007. august - 2008. märts, 2008. aprillis oli töötajaks N. P., mai - juuni 2008. oli N. P. ja L. M. Kohus nõustub prokuröriga selles, et arvetel märgitud kogused olid märkimisväärsed, seejuures tuleb arvestada asjaoluga, et OÜ-ga X X tehingud on toimunud ilma töötajateta äriühingutega, mis vähendab oluliselt tehingute reaalse toimumise veenvust. Kohtule esitatud 31.03.2009.a. vaatlusprotokollist, millega on tehtud E. P. i telefoni vaatlus ei nähtu OÜ X, OÜ X, OÜ X X, OÜ X X ja OÜ X X (edaspidi: tarnijad) juhatuse liikmete või esindajate kontakte peale Arlet Martinsoni ja R. T. Selliste tehingute tegemine kahe aasta vältel eeldab kohtu hinnangul kontaktide omamist ostujuhi E. P. ja tarnijate vahel, mis peaks kajastuma ka pealt kuulatud telefonivestlustest. Jälitusprotokollist nähtub üksnes, et Arlet Martinson, R. T. ja E. P. i vahel räägitakse raha peatsest laekumisest. Käibemaksuseaduse (KMS; 2006-2008.a. redaktsioon) § 4 lg 1 p 1 alusel on käive kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus. Sama seaduse § 31 lg 1 järgi arvatakse teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral arvatakse sisendkäibemaks maha KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. Kohus leiab, et OÜ X, OÜ X, OÜ X X, OÜ X X ja OÜ X X arvete alusel ei ole reaalseid majandusliku sisuga tehinguid tehtud, seetõttu ei saanud OÜ X X nendelt arvetelt sisendkäibemaksu KMS § 29 lg 1 ja 3 alusel sarvestada ja käibeklaratsioonides kajastada. Kohtus on tunnistajana andnud ütluseid R. H. ja S. H., kes on olnud sõiduki registrinumbriga XXX XXX valdajateks. Nende tunnistajate ütluste põhjal on selgunud, et nemad ei ole süüdistuses nimetatud arvetel – 02.03.2008.a arve nr 319 viitega sõidukile XXX XXX 04.03.2008.a arve nr 321 viitega sõidukile XXX XXX, 06.03.2008.a arve nr 322 viitega sõidukile XXX XXX, 49 / 131

17.03.2008.a arve nr 329A juures leping viitega sõidukile XXX XXX – märgitud metalli OÜ-le X X toimetanud. Tunnistaja J. B., kes oli OÜ X X töötaja ei kinnitanud asjaolu, et arvetel nimetatud tarnijad oleksid toonud OÜ-le X X kuulunud sõidukiga registrimärgiga XXX XXX 25.09.2006.a arve nr 144 alusel metalli. Tunnistajate M. L., J. B., S. H., R. H., R. K., L. L. ütluste kohaselt toodi metalli OÜ-le X X peamiselt eraisikute poolt, juriidilisi isikuid ei olnud palju, mida kinnitas ka raamatupidaja K. K. OÜ X, OÜ X, OÜ X X, OÜ X X ja OÜ X X nimed ei öelnud töötajatele midagi. OÜ X X müügijuhi J. B. tunnistajana antud ütluste järgi vormistas tema auto tellimuse metalli kokkuostjale vedamiseks, kelle jaoks olid OÜ X, OÜ X, OÜ X X, OÜ X X ja OÜ X X samuti tundmatud äriühingud. Kohus leiab, et arvestades müüdud metalli kogust (vähemalt 120 autokoormat) ei ole eluliselt usutav, et OÜ X Xi töötajad ei oleks reaalsete tehingute korral tarnijatega kokku puutunud. Järeldusega riimub A. L. ütlused, kelle sõnade kohaselt ei ole tema OÜ X X ja OÜ X X juhatuse liikmena tehinguid teinud ja on selgitanud, et tal puudub selline teadmine, kuidas äriühingut juhtida ja tehinguid teha. Kohtuistungil tõusetus küsimus tunnistaja ütluste usaldusväärsusest, sest A. L. oli kohutueelsel uurimisel antud ütluste järgi süüstanud R. T. äriühingute juhtimises ja nende kontodele laekunud rahaga arveldamises. Kohus leiab, et A. L. ütlused on usaldusväärsed äriühingute tegevuse ja A. L. enda osa kirjeldamisel süüdistuses nimetatud ajavahemikul, jättes muutmata ennast puudutavas osas ütlused muutmata. Kuigi A. L. muutis ütluseid ja vähendas R. T. osatähtsust kuritegude toimepanemisel ei ole kahtlust, et A. L. ütlused on tõesed – OÜ X X ja OÜ X X ei ole tehingutes osalenud. A. L. on möönnud kohtuistungil, et tunneb R. T. isiklikult, seetõttu on ka mõistatav, et ta ei tahtnud R. T. kahjuks kohtuistungil põhjalikumalt ütlusi anda. Endine OÜ X X ja OÜ X X juhatuse liige V. Š. keeldus ütluste andmisest. On leidnud tõendamist, et V. Š. on olnud äriühingute juhina mõjutatud R. T. juhistest, nt jälitusprotokollis kõne 23.03.2007.a., mil V. Š. on öelnud R. T.-le, et raha on laekunud, seejärel teatab viimane, et V. Š. peab raha välja võtma ja tegema selle kohta väljatrüki. Kõnealune raha oli 23.03.2007.a. laekunud OÜ X arvele OÜ-lt X X, mis nähtub kohtule esitatud 25.08.2010.a. vaatlusprotokollist. Seega ei ole V. Š. iseseisvalt äriühingut esindanud. Küll aga on kohus veendunud, et R. T. ütlused ei kajasta tegelikult aset leidnud sündmuseid. T. ütluste järgi ei mäleta ta midagi OÜ X X ega OÜ X X majandustegevusest, OÜ X ja OÜ X X tegevusest teadis nii palju, et need tegelesid peamisel puiduvahendamisega, samuti võis OÜ X müüa metalli. Kohtulikul uurimisel on käsitletud tõenditena läbiotsimisel leitud tõendeid ja pangakontode vaatlusprotokolle, millest nähtub, et R. T. omas olulist rolli OÜ X X ja tarnijate vahel arvete ning raha vahendamisel. 24.11.2008.a teostatud läbiotsimisel leiti R.T. ja N. P. elukohas aadressil X X-X Pärnus musta värvi kaantega 2008.a kalendermärkmik, mille kohta 14.02.2011.a. koostatud vaatlusprotokolli järgi 2. aprill kirjed “275393 – mulk arve mulkidele”, „mulk 213 500“ ja „mulk 241 869,32“. OÜ X X poolt on üle kantud 25.01.2008.a 214 278,56 krooni ning samal päeval on R. T. kontolt välja võtnud 213 500 krooni, samuti on OÜ X X poolt üle kantud 241 869,32 krooni. Kalendris kuupäevale 25 3 on tehtud sissekanne „sain mulgilt“. OÜ X pangakonto vaatlusest selgub, et N. P. nimetatud päeval võtnud OÜ X kontolt välja 246 100 krooni, kuid enne seda on OÜ X kontole laekunud OÜ-st X X 237 733,53 krooni. Samuti teostas 14.04.2008 E. P. OÜ X X pangakontolt pangaülekande OÜ-le X Sampo Panga kontole summas 333 945 krooni, märkides selgitusse “arved nr 312, 314B, 319 ja 321”. Samal päeval võttis N. P. OÜ X pangakontolt välja summas 333 000 krooni. Musta värvi kaantega 2008 kalendermärkmikust on leida veel kirjeid 28. aprill kuupäeval “Mulk 322 900”, võttes seejuures arvesse, et 26.05.2008 E. P. i OÜ X X pangakontolt teinud pangaülekande OÜ-le X Sampo Panka summas 311 823,00 krooni, mille maksekorralduse selgituses oli märgitud “arved nr 348a, 349a, 351, 354a”. Seejärel võeti 26.05.2008.a. ja 27.05.2008.a. N. P.le väljastatud pangakaardiga ning pangakontorist R. T. poolt välja raha summas 398 700 krooni. Märkmikus leidub ka rida 31. mai kirjed “Mulk 311 806”. Ajaliselt varem on samasse märkmikusse 19.05. päevale tehtud märge „Mulk 469 694“. OÜ X X tegi ülekande OÜ X kontole 19.05.2008.a. ning summa on võetud samal päeval R. T. poolt sularahas ka välja. Selliselt on tehtud ülekandeid veel 26.06.2008, 17.07.2008, 28.07.2008. esimene siis E. P. i poolt ja X X tegi pangakontolt ülekande OÜ-le X Sampo panka 50 / 131

387 033,62 krooni, märkides selgitusse “arved nr 388b, 366f, 367f, 387f”. Seejärel võeti samal ja järgneval päeval N. P.le väljastatud pangakaardiga ning pangakontorist N. P. poolt välja raha summas 399 000 krooni. Kuupäevaga 18.06. on märkmikus kirjed “Mulk 387 000”. R.T. ja N. P. elukoha läbiotsimisel leiti ka valgete kaantega ruuduline märkmik, mida vaadeldi ja vaatlusprotokoll on kuupäevaga 14.02.2011. Vaatluse tulemusena selgitati välja, et märkmikus on kirje “333 000 – mulk”. 2008.a kalendermärkmikust aga tuvastati kalendri real kuupäevaga 14. aprill kirjed “Mulk 333 000 toodi” ja „Mulk arved 2, 28 320“. Samuti teostas selliselt 28.04.2008.a E. P. OÜ X X pangakontolt pangaülekande OÜ-le X Sampo Panga kontole ja summas 322 983,70 krooni, märkides selgitusse “arved nr 319 ja 321”. Seejärel võeti samal päeval OÜ X kontolt pangakontorist N. P. poolt välja 750 000 krooni. 17.07.2008.a on OÜ X X pangakontolt tehtud ülekanne OÜ-le X Sampo Panka summas 426 511,52 krooni, märkides selgitusse “arved nr 371b, 366n”. Need summad võeti järgneval päeval N. P.le väljastatud pangakaardiga ning pangakontorist N. P. nimelt kokku summas 425 000 krooni. Musta värvi kaantega märkmiku vaatlusest nähtub, et 30.06 on märge “Mulk 426 500 eek”. 28.07.2008 OÜ X X pangakontolt ülekande OÜ-le X Sampo Panka summas 410 994,11 krooni, selgitusega “arve nr 375a”, mis järgmisel päeval on N. P.-le väljastatud pangakaardiga pangaautomaadist ja pangakontorist N. P. poolt välja võetud ja summa kokku 456 500 krooni. Musta värvi kaantega 2008 aasta kalendermärkmikust on kuupäevale 25.07 kirjutatud “Mulk 410 900”. Märkmetesse on kohtu hinnangul talletatud arvepidamine, mida on pidanud R. T. ja N. P. OÜ X X laekunud raha osas. Rahade väljavõtmine oli tulenevalt pangakontode vaatlusprotokollist R. T. poolt korraldatud vahetult pärast seda, kui raha oli nt OÜ X kontole laekunud. Vaatlusprotokollis nähtuvad ülekanded ühtivad jälitusprotokollis nimetatud kõnedega, nt 04.12.2007.a. on OÜ-lt X X OÜ-le X laekunud 179 954,48 ja 97 866,84 krooni, mis on isiklikult R. T. poolt OÜ X kontolt välja võetud, helistades enne panka ja paludes sularaha valmis panna. Sarnane olukord on ka 18.12.2007.a. OÜ-lt X X laekunud 261 877,40 krooni kohta, 12.05.2008.a. laekunud 447 725 krooni kohta, 19.05.2008.a. laekunud 469 694 krooni kohta, 26.05.2008.a. laekunud 311 823 krooni kohta ja 02.04.2008.a. laekunud 492 132 krooni kohta. Kõigil nimetatud juhtudel on R. T. ise või N. P. poolt raha koheselt peale laekumist OÜ X arvelt sularahas välja võetud. Märkmikus oli kajastatud ainult arve numbrid ja laekuvad summad, kuid puudusid kirjed äri iseloomustavad andmed, nt OÜ-le X laekuvad kogused metalli või nende hind. Suhtlemisel E. P. iga on jälitusprotokollis salvestatud kõnede järgi, 14.05.2008.a. kell 9:20, 19.05.2008.a. kell 9:05 ja 27.05.2008.a. kell 10:41 on E. P. helistanud ja küsinud, kas toimetakse, saades jaatava vastuse on toimunud rahade ülekanded ja seejärel on R. T. raha välja võtnud. Samal või järgmisel päeval, nt 26.05.2008.a. ja 28.05.2008.a. lepitakse kokku kohtumine, millega käib kaasas R. T. kinnitus, et asjad on korda aetud. Ühelgi juhul ei ole E. P. i ja R. T. vahel juttu metalli müügist või hindadest, mida arvete järgi OÜ X OÜ-le X X müümisel tuleks eeldada, ühel juhul on R. T. üritades varjata rahade üleandmist öelnud 29.05.2008.a. kell 9:47 kõnes, et „... need ülejäänud kuradima klotsid ja need, mis seal olid mingid vineerid, see tabloo, mis sa tahtsid seal, et need on kõik olemas.“ Kuigi arvete järgi pidid tehingud olema metalli müügiga seotud, siis selles kõnes tuleb selgelt välja, kuidas pearõhk ei olnud väidetava kauba müümisel, sest puidust esemeid ei ole R. T. tegelikult OÜ-le X X müünud. Tunnistajana on üle kuulatud OÜ X, OÜ X X ja OÜ X X raamatupidaja G. N., kelle ütluste kohaselt tekitas raha kiire väljavõtmine ja seejuures äriühingule omaste kuludeta (transport, ladustamine jne) tehingute tegemine temas arusaamise, et tegu ei ole reaalsete tehingutega. R. T. on oma ütluste läbi esitanud kohtule versiooni, et OÜ X müüs metalli, kuna seal töötas L. M., kes omas jäätmekäitlusluba. Kohtus on üle kuulatud L. M., kes on oma sõnade kohaselt R. T. juures lühiajaliselt töötanud, töökohustuseks oli vanametalli lõigata ja viia see kokkuostjale Refondasse. Tunnistaja ütlused ei muuda järeldust, et OÜ X, OÜ X X ja OÜ X X ei saanud metalli müüa, isegi kui arvestada, et L. M. toimetas lühiajaliselt OÜ X töötajana, ei saanud ainuüksi tema tegevuse tulemuna müüa OÜ-le X X sadu tonne metalle. Järeldust kinnitab tõik, et Tallinna Halduskohus on tuvastanud, et OÜ X ei ole perioodil 2008 aprill – mai ja aprill – juuni OÜ-dega X X ja X reaalseid tehinguid teinud. Riigikohtu halduskolleegium on asjas nr 3-351 / 131

1.2.2.Dokumentide järgi OÜ-le X X kaupa müünud OÜ X, OÜ X X, OÜ X X ja OÜ X X on tulenevalt pearaamatute väljavõtetest (G. N. poolt 13.05.2009.a eeluurimisel menetlejale üle antud) ja prokuröri poolt kohtule esitatud arvetest ostnud väidetava kaupa OÜ-lt X X, OÜ-lt X X, OÜ-lt X X, OÜ-lt X X ja OÜ-lt X X. Äriregistri väljavõtete kohaselt oli OÜ X X juhatuse liikmeks uuritaval perioodil J. M., OÜ X X ja OÜ X X juhatuse liige oli R. T., OÜ X X ja OÜ X X juhatuse liige oli A. L.. A. L. on OÜ X X OÜ X X ja OÜ X X kohta andnud ütluseid, mille järgi ei olnud tema äriühingute nimelt tehinguid teinud ja tema teada ei ole need ka mingit tegevust omanud. Majandustegevuse puudumine hakkab silma ka asjaolus, et metalli edasi müünud äriühingutel töötajad puudusid, kes oleksid vanametalli käidelnud ja transpordi edasi tarnijatele korraldanud. Kohtuliku uurimisel on prokurör kohtule esitanud 20.09.2010.a. vaatlusprotokolli, mille järgi ei olnud Maksu- ja Tolliameti andmetel ei olnud töötajaid perioodidel: 2006 juuli - september OÜ-l X X, 2006 juuni - 2007 juuni OÜ-l X X, 2007 mai - 2008 august OÜ-l X X, august 2007 - juuni 2008 OÜ X X, november 2007 - aprill 2008 OÜ X X. Kohus leiab, et OÜ X, OÜ X X, OÜ X X, OÜ X X ja OÜ X X on teinud näiliseid tehinguid, mis omakorda kinnitab kohtu järeldust (otsuse p 1.2.1.), et OÜ X X ei ole kaupa müüdud, sest omavahel seotud äriühingute tehingute jadas kaupa ei olnud ja seetõttu käivet ei tekkinud. 1) OÜ X X nimelt koostatud arved, mida OÜ X X raamatupidamises kasutati, mis on kohtutoimikusse vastu võetud on järgmised: 10.07.2006.a arve nr 100706/01 ning kassa sissetuleku order, 10.07.2006.a arve nr 100706/02 ning kassa sissetuleku order, 19.07.2006.a arve nr 190706/02 ning kassa sissetuleku order, 19.07.2006.a arve nr 190706/01 ning kassa sissetuleku order, 27.07.2006.a arve nr 270706/01 ning kassa sissetuleku order, 16.08.2006.a arve nr 060806/01 ning kassa sissetuleku order, 16.08.2006.a arve nr 060806/02, 21.08.2006.a arve nr 210806/01 ning kassa sissetuleku order, 23.08.2006.a arve nr 230806/01 ning kassa sissetuleku order, 25.08.2006.a arve nr 250806/01 ning kassa sissetuleku order, 28.08.2006.a arve nr 280806/01 ning kassa sissetuleku order, 04.09.2006.a arve nr 040906/01 ning kassa sissetuleku order, 07.09.2006.a arve nr 070906/01 ning kassa sissetuleku order, 21.09.2006.a arve nr 210906/01 ning kassa sissetuleku order, 22.09.2006.a arve nr 220906/01 ning kassa sissetuleku order, 29.09.2006.a arve nr 210906/01 ning kassa sissetuleku order. Arvetele ja kassa sissetuleku orderitele on kirjutatud nimi “J M” ning osaliselt kinnitatud OÜ X X pitsatiga. Kohtulikul uurimisel on avaldatud OÜ X X juhatuse liikme J. M. poolt 03.02.2010.a tunnistajana antud ütlused, mille järgi ei olnud ta teadlik OÜ X X majandustegevusest, OÜ-st X X ega tundnud V. Š. Tunnistaja J. M. ütluse kohaselt ei ole tema OÜ X X nimelt OÜ-le X X arveid esitanud ega tehinguid sõlminud. Jälitusprotokollist nähtub kõne 23.03.2007.a kell 14:47, kui R. T. võttis ühendust V. Š.iga ning andis korralduse kella poole viie ajal panka minna, sest sinna on midagi tulnud. Samal päeval 16:12 võttis V. Š. ühendust R. T.-ga ning ütles, et raha laekus Hansapanka, mille järel käskis R. T. raha välja võtta koos kontoväljavõttega. Kell 16:24 täiendab R. T. öeldut ja teatab V. Š-le, et kõik tuleb tühjaks teha ja saavad seejärel kokku. Pangakontode vaatlusprotokollist nähtub, et samal päeval on V. Š.i poolt sularaha välja võetud OÜ X X kontolt 6 855 eurot, OÜ X X kontolt 180 000 krooni ja 101 589.40 krooni ning 27 860 eurot. Samuti on tõendid selle kohta, et 23.03.2007.a on OÜ X X poolt teostatud ülekanne OÜ X X kontole summas 101 844.03 krooni. Peale nimetatud arveldusi võeti pangakontodelt raha välja. Seega reaalselt tehinguid ei olnud, oli vaid raha väljavõtmine V. Š. poolt R. T. juhendamisel. 52 / 131

2) OÜ X pearaamatu kannete järgi soetas OÜ X metalli järgmiselt: 02.08.2007.a arve nr 00040 OÜ-lt X X. Arve on allkirjastanud R. T., 04.08.2007.a arve nr 1421 OÜ-lt X X, 12.08.2007.a arve nr 1424 OÜ-lt X X, kõik need arved on OÜ X X omad, 22.08.2007.a arve nr 1427, 23.08.2007.a arve nr 1428, 03.09.2007.a sularaha arve nr 213, 04.09.2007.a sularaha arve nr 214, 06.09.2007.a sularaha arve nr 215, 07.09.2007.a sularaha arve nr 216, allkirjastanud Roman T.. R. T. allkirjastas 17.10.2007 kolm arvet 238, 238A ja 238B. 19.10.2007.a on kaks arvet 239 ja 239A ja mõlemad allkirjastanud R. T. 08.11.2007.a sularaha arve nr 254 ja allkirjastanud R. T. Nagu ka järgmine arve mis on 12.11.2007.a ja number 256. 16.11.2007.a sularaha arve nr 258 ja allkirjastanud Roman T.. 18.11.2007.a arve nr 260, allkirjastanud R.T. 01.02.2008.a arve nr 292F, allkirjastanud R. T. 04.02.2008.a arve nr 294A, allkirjastanud R. T. 06.02.2008.a arve nr 295A, allkirjastanud R. T. 07.02.2008.a arve nr 295B, allkirjastanud R. T. Lisaks orderitega arved 02.04.2008.a arve nr 332A, 05.04.2008.a arve nr 334A, 08.04.2008.a arve nr 336A, 12.04.2008.a arve nr 339A, 15.04.2008.a arve nr 341A, 18.04.2008.a arve nr 343, 28.04.2008.a arve nr 349, 22.05.2008.a arve nr 373, 23.05.2008.a arve nr 373A, 23.05.2008.a arve nr 373B. Nimetatud arvetest nähtub, et R. T.on müünud järjepidevalt suurtes kogustes metalli OÜ-le X, mille nimelt arvete koostamist ja rahade väljavõtmist on tegelikult ise korraldanud (vt otsuse p 1.2.1). R. T ei suutnud kohtuistungil selgitada tehinguid, mida on tehtud OÜ X X nimelt ja kuidas tehinguid tehtud OÜ-ga X, kuid arvestades tehingute mahtu ei pea kohus usutavaks, et metalli sellistes kogustes kokkuostmine ja edasimüümist ei oleks tehingute kesksele isikule meelde jäänud ja kohtule arusaadavalt selgitatav. 3) OÜ X X näitas raamatupidamises metalli soetamist OÜ-lt X X arvete 03.02.2008.a kolm arvet arve nr 3,2,8 siis 3,2,8 A ja nr 3,2,8 B; 05.02.2008.a arve nr 5,2,8 . Arvetel on A. L. allkiri, mille eest on väidetavalt tasutud sularahas. R. T.elukoha läbiotsimise käigus aadressil X X-X Pärnu linnas leiti nimetatud OÜ X X arved OÜ-le X X. OÜ X X pearaamatu väljavõtte kohaselt on osaühing ostnud kaupu ja teenuseid peamiselt OÜ-lt X X, OÜ-lt X X ja OÜ-lt X. OÜ X X ja OÜ X X juhatuse liikme A. L. on kohtule kinnitanud, et tema ei ole osaühinguga nimelt tehinguid teinud. OÜ X juhatuse liikme E. K. ütluste kohaselt tegeles osaühing kinnisvara arendamisega, samuti ei ole teinud selliseid tehinguid äriühinguga, mida esindab R. T., V. Š. ega N. P. 4) OÜ X X on dokumentide järgi näidanud seotust ka OÜ-st X, mis kajastas oma raamatupidamises arveid 03.05.2007.a arve nr 95 OÜ-lt X X, allkirjastanud V. Š., 11.05.2007.a arve nr 99 OÜ-lt X X, allkirjastanud V. Š., 17.05.2007.a arve nr 0001 OÜ-lt X X, allkirjastanud R. T.ja 05.06.2007.a arve nr 11128 OÜ-lt X X, mille on allkirjastanud R. T.. OÜ-le X on metalli arve järgi müüdud samas koguses nagu see on arve alusel OÜ X X sisse ostnud, nt müüs OÜ X OÜ-le X X metalli tähisega T1 kokku 41.671 tonni, mille kohta leiab OÜ X raamatupidamisest ostuarved nr 99 ja 11128, mille järgi osteti ja müüdi sama kogus metalli. Kohus on tõendeid kogumis hinnates veendunud, et nn tarnijate ja OÜ X X vahel ei ole käivet tekkinud, sest tehingud on toimunud tegelikult kaupa üle andmata. Kohtule on esitatud tõendid, millest nähtub, et R. T. on olnud arvete koostamiseks tegutsenud, mida tõendab nii on kohtule esitatud 24.11.2008.a R. T. elukohas toimunud läbiotsimise kohta koostatud protokoll, millest nähtub, et OÜ X, OÜ X X, OÜ X X ja OÜ X pitsat ja pangakaardid leiti ja võeti ära läbiotsimine käigus, samuti A. L. poolt allkirjastatud, kuid täitmata kassasissetuleku orderite ja kviitungite blanketid, mis leiti ka OÜ X kontori läbiotsimise käigus. Järeldust, et R. T. on korraldanud arvete koostamise nähtub ka jälitusprotokollis kajastatud kõnedest, nt 14.12.2007.a. 15.05.2008.a. mil A. L. peab R. T. juurest läbi minema. A. L. allkirjad on arvetel jt tehinguid kajastavatel arvetel, kuid ta ei ole tegelikult neid koostanud, tema allkirja on R. T. võltsinud, mis nähtub kriminaalasjas esitatud ekspertiisiaktist nr KE-02/11.3-1, mis kogumis kinnitab veel kord veendumust, et R. T. ülesandeks oli läbi kirjeldatud tehingute ahela koostada ilma reaalse sisuta arved, et OÜ X X saaks sisendkäibemaksu arvestuses kajastada käibemaksuga maksustatud kauba soetamist, seejärel variettevõtete allkirjaõigusliku isikuna pangakontodelt raha väljavõtmine ning selle kohta aruandmine Arlet Martinsonile. Samuti viis R. T. pangakontorisse rahasummade väljavõtmiseks V. Ś. ning N. P., ning korraldas nimetatud isikute poolt ja A. L. ja V. S. poolt dokumentide koostamise ja allkirjastamise. 53 / 131

käibemaksu 56 953 krooni. Valeandmete aluseks on 3 OÜ X X novembrikuu arvet nr 311, 1711 ja 3011. 2007 jaanuar 24.04.2007.a esitatud käibedeklaratsioonis deklareeris 18 % määraga maksustatava käibena 848 812 krooni ja käibemaksu 152 786 krooni ning sisendkäibemaksu 222 377 krooni. Valeandmete aluseks on neli OÜ X X nimelt koostatud arvet nr 160107, 240107, 260107 ja 290107. 2007 veebruar 24.04.2007.a on see milline viimane deklaratsioon siis võeti aluseks ja on näha sealt 18 % määraga maksustatava käibena 723 826 krooni ja käibemaksu 130 289 krooni ning sisendkäibemaksu 104 451 krooni. Valeandmete aluseks on 2 arvet OÜ-lt X X numbritega 30/0307 ja 31/0307. 2007 märts 24.08.2007.a on deklaratsioon, mis on aluseks võetud, millelt on jälgitav et 18 % määraga maksustatava käibena deklareeriti 2 022 306 krooni ja käibemaksu 364 015 krooni ning sisendkäibemaksu 254 630 krooni. Valeandmete aluseks on arved OÜ-lt X Xi järgmiselt 34/0307, 33/0307, 36/0307, 35/0307, 36/0307, 38/0307, 40/0307, 42/0307, 43/0307, 44/0307, 45/0307, 46/0307, 47/0307, 46/0307. 2007. aprilli kohta 24.08.2007.a esitatud käibedeklaratsioonis deklareeris 18 % määraga maksustatava käibena 1 570 884 krooni ja käibemaksu 282 759 krooni ning sisendkäibemaksu 267 522 krooni. Valeandmete aluseks on 5 OÜ X X arvet nr 56/0407, 58/0407, 59/0407, 60/0407, 61/0407ja 1 OÜ X X arve nr 87. 2007 mai käibedeklaratsioon esitati 24.08.2007.a, millelt nähtub 18 % määraga maksustatava käibena 1 229 321 krooni ja käibemaksu 221 278 krooni ning sisendkäibemaksu 205 392 krooni. Tegelikult oli õigus deklareerida sisendkäibemaksu 188 107 krooni. Esitatud valeandmete tõttu jäi laekumata käibemaksu 17 285 krooni. Selle summa leiab läbi Valeandmete aluseks on 3 OÜ X arvet nr 733A, 739A ja 749. 2007 juuni 20.09.2007.a deklaratsioon ja käive on deklareeritud summas 686 185 krooni ja käibemaksu 123 513 krooni ning sisendkäibemaksu 86 512 krooni. Valeandmete aluseks on OÜ X arved nr 751 ja 753A. 2007 augusti käibedeklaratsioon on esitatud 20.09.2007.a., millelt nähtub käive 917 967 krooni ja käibemaksu 165 234 krooni ning sisendkäibemaksu 157 011 krooni. Valeandmete aluseks on on OÜ X augustikuu arved nr 157, 158, 159, 160, 161, 162, 163, 164, 165. 2007 september deklaratsioon on kuupäevaga 16.04.2008.a. Käive 918 052 krooni ja käibemaks 165 249 krooni ning sisendkäibemaksu 137 828 krooni. Tegelikult oli õigus deklareerida sisendkäibemaksu 21 422 krooni. Valeandmete aluseks on olnud OÜ X arved nr 190, 189, 180, 181, 191, 192, 182, 183, 193, 186, 187, 184, 185, 188, 194, 195, 196. 2007 oktoobrikuu käibedeklaratsioon esitati 18.01.2008.a , käive on 809 445 krooni ja käibemaksu 145 700 krooni ning sisendkäibemaksu 136 046 krooni. Valeandmete aluseks on OÜ X arved nr 199, 199A, 200, 200A, 201, 202, 203, 203A, 204, 205, 205A, 206, 207 ja 207A. 2007 novembri käibedeklaratsioon on esitatud 11.06.2008.a. Käive on seal deklaratsioonil 1 683 096 krooni ja käibemaks 302 957 krooni, sisendkäibemaks 289 079 krooni. Tegelikult oleks tohtinud deklareerida sisendkäibemaksu 82 086 krooni. Valeandmete aluseks on X arved ja üks X X arve. Xi arved on kõik novembri omad nr 256, 257, 257A, 247A, 247C, 247D, 247G ja 247F ja OÜ X X 15.11.2007 numbriga 151103. 2007 detsembri käibedeklaratsioon esitati 11.06.2008.a, käive selles deklaratsioonis 357 405 krooni ja käibemaksu 64 333 krooni, sisendkäibemaks 47 759 krooni. Valeandmete aluseks on kolm OÜ X arvet numbrid 270, 271, 272.

1.2.4.Käesoleva kriminaalasjas materjalidest on R. T., N. P. ja V. Š.i osas eraldatud materjalid teise kriminaalasja nr 1-14-1386, milles on Pärnu Maakohus 11.03.2014.a. kokkuleppemenetluses nimetatud süüdistatavad KarS § 3891 lg 1 - § 22 lg 3 ja § 255 lg 1alusel süüdi mõistnud. Esmalt käsitleb kohus Arlet Martinsonile esitatud süüdistust KarS § 3891 lg 1 - § 22 lg 3 järgi, nimelt süüdistatavale kokkuvõtlikult ette heidetud ajavahemikul 22.11.2006.a kuni 13.02.2009.a OÜ X tegevdirektorina OÜ X X ostujuhi E. P. poolt OÜ X X maksudeklaratsioonides maksustamisperioodide 2006.a juuli kuni novembri, 2007.a jaanuari kuni juuni ja augusti kuni detsember ning 2008.a jaanuari kuni juuni kohta (süüdistusakti lisa 4) valeandmete esitamisele kaasaaitamisele, koostades ning allkirjastades OÜ X nimelt reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved. Samuti juhtis Valeri Śvets, N. P. ja R. T. tegevust OÜ X, OÜ X, OÜ X X ja OÜ X X nimelt esitatud näiliste tehingute kohta koostatud arvete esitamiseks, millega E. P. i tahtlikult suurendas nimetatud maksustamisperioodide käibedeklaratsioonides alusetult sisendkäibemaksu ja jättis Eesti Vabariigile maksmata käibemaksu summas 2 057 185 krooni. Kuriteo osavõtja vastutus eeldab tulenevalt aktsessoorsuse põhimõttes põhiteo toimepanemist. Kuriteo täideviija E. P. tegevuses on KarS § 3891 lg 1 tunnused, so OÜ X X käibedeklaratsioonides valeandmete esitamine maksukohustuse vähendamise ja tagastusnõude suurendamise eesmärgil, mille tulemusena jäi maksudena laekumata suurele kahjule vastav summa (vt otsuse 1.2.1.-1.2.3.). Kuritegu oli kuni 15.03.2007.a. karistatav KarS § 386 lg 1 järgi maksude väärarvutusena. Karistusseadustiku rakendamise seaduse § 8 p 2 järgi tuli teo toimepanemise ajal süütegude kvalifitseerimisel karistusseadustiku järgi, milles on koosseisulise tunnusena ette nähtud kahju tekitamine suures ulatuses, hinnata varalist kahju suureks juhul, kui see ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määruse nr 254 „Palga alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt kuupalga alammäär 2008.a 4350 krooni. Seega menetluse käigus tuvastatud riigile laekumata maksusumma 2 057 185 krooni puhul oli teo toimepanemise ajal tegemist suurele kahjule vastava summaga. 01.01.2015.a kehtima hakanud KarS § 121 p 2 kohaselt on suure kahjuga või süüteo ulatusega tegemist siis, kui see ületab 40 000 eurot. Kuivõrd 2 057 185 krooni puhul on tegemist 131 478 euroga, siis ka alates 01.01.2015.a vastab maksudena 56 / 131

laekumata summa suurele kahjule. Käesoleval ajal on sama tegu kvalifitseeritav KarS § 3891 lg 1 järgi, mis on maksuhaldurile andmete esitamata jätmine või valeandmete esitamine maksukohustuse vähendamise või tagastusnõude suurendamise eesmärgil, millega varjatakse maksukohustust või suurendatakse alusetult tagastusnõuet suurele kahjule vastava summa võrra või enam. Süüdistatav Arlet Martinson on kriminaalasjas kohtule esitatud tõendite põhjal andnud olulise panuse kuriteoplaani realiseerimisesse, kontrollides ja juhendades näilike tehingute kohta dokumentatsiooni koostamist ja raha nn tarnijate kontodelt väljavõtmiseks. A. Martinsoni elukoha (X X, Pärnu) läbiotsimisel on 24.11.2008.a. leitud punast värvi kaantega 2008.a kalendermärkmik, mille vaatluse käigus tuvastati kalendris kuupäevaga 21. ja 22. august kleebitud kollast värvi märkmepaberil märkus “Mulgile ära saata”. Samas märkmikus on 26.03. märge „Mulk – tulgu läbi“. Pangakontode kohta koostatud vaatlusprotokollist selgub, et 24.03.2008.a. on OÜ X X kandnud OÜ X kontole 237 733,53 krooni ning 24.03.2008.a. on pangakaardiga välja võetud 3000 krooni ning 25.03.2008 on N. P. sularahas välja võtnud 246 100 krooni. Seega oli A. Martinsonil jooksev kontroll laekunud rahade kohta, millega seonduvad jälitusprotokollis talletud kõned A. Martinsoni ja R. T. vahel, nt 18.12.2007.a., mil kell 12:54 soovib A. Martinson R. T.-lt teada, kas täna toimetatakse ja palub viimasel asjade käigu kohta teada anda. Samal päeval kõnes 13:10 küsib A. Martinson, kas tomatid on olemas, mille peale R. T. vastas: „... see Mulgi tomat on olemas“, A. Martisoni täpsustamise peale teatab R. T.: „mingi kaks seitse“. Järgnevas kõnes sama isikute vahel samal päeval annab A. Martinson R. T.-le korralduse „no sa sealt mine sinna viska se ära ja vaata ülevalt, kas sul on peal või ei ole“, mille peale R. T. vastab: „... ma tuleksin pool kolm, et nad panevad nagu kokku kokku. Ma selle võtsin ära noh. Selle mulgi.“ Pangakontode vaatlusprotokollist nähtub, et OÜ X X laekus 18.12.2007.a. OÜ-le X 261 877,40 krooni, mis seondub hästi osapoolte vahel räägituga. Samasugune suhtlemine on R. T. ja A. Martinsoni vahel toimunud jälitusprotokolli alusel ka nt 22.11.2007.a. kell 13.00 ja 23.11.2007.a. kell 20:08 toimunud kõnede käigus, mil A. Martinson on öelnud: „tule alla. Mingi mulgile asju ka on või mingeid asju“, mille R. T. on vastanud „kõik on sinu käes.“ Teises nimetatud kõnes pärast seda, kui A. Martinson oli küsinud kui palju eurosid oled välja võtnud ja mulgi kohta, millele R. T. vastab: „Mul oli.“ Kõnealusesse perioodi jäävad vaatlusprotokolli järgi ülekanded OÜ-lt X OÜ-le X X, seejuures tulenevad jälitusprotokollist A. Martinsoni poolt mitmed konkreetsed käsklused R. T.-le kohale tulemiseks, aruandmiseks või millegi kontorisse viimiseks. Kohtu veendumust, et rahade ja dokumentide koostamine toimus A. Martinsonil kindla järelevalve all ja mis toodi R. T. poolt A. Martisonile kätte, mida tõendavad veel mitmed jälitusprotokolli kõned. Kohus toob veel ühe näitena kõne 28.05.2008.a. kell 10:18 A. Martinsoni ja E. P. vahel, milles soovi peale kohtumiseks A. Martinson vastab: „... seal need kuradi, loetakse neid asju küll vist jah“ ja soovitab enne Ro-le üle helistada. Vahetult päras nimetatud kõnet helistab E. P. R. T.le, kes teatab E. P.-le, et eile ei saanud, kuid täna läheb uuesti. Vaatlusprotokollis nähtuvad nii ülekanded 25.08.2010.a. OÜ-lt X X, kui ka sularaha väljavõtmised R. T. poolt. Järeldust A. Martinsoni juhtivas rollis kuriteo toimepanemisel kinnitab asjaolu, et OÜ X X arved ja kassa sissetuleku orderid koos teiste OÜ X X raamatupidamise dokumentidega leiti ja võeti ära 24.11.2008.a OÜ X kontori läbiotsimisel aadressil X X Pärnu läbiotsimise. OÜ X kontorist leitud OÜ X X raamatupidamise dokumendid olid 446 lehel, millised vaadeldi tõkendi 00541050 vaatluse käigus 288 lehel, millised vaadeldi tõkendi 001960079 vaatluse käigus ja 554 lehel, millised vaadeldi tõkendi 001960084 vaatluse käigus. Vaatluse protokollid on kohtutoimikusse vastu võetud. Samuti leiti 24.11.2008 OÜ X kontorist aadressil X X Pärnu läbiotsimise käigus osaliselt OÜ X X raamatupidamise dokumendid, kokku 192 lehel, millised vaadeldi tõkend nr 001960075 vaatluse käigus ning OÜ X raamatupidamise dokumendid, kokku 98 lehel, millised vaadeldi tõkend nr 001960078 vaatluse käigus. OÜ Xi tegevjuht oli süüdistatav Arlet Martinson, kelle osas on leidnud tõendamist, et ta koondas enda kätte maksupettuses osalevate äriühingute raamatupidamise ja sularaha, mis oli eelnevalt pangakontodelt R. T., N. P. ja V. Š.i poolt välja võetud. 57 / 131

OÜ X kontori olulist tähendust kuriteoplaani elluviimisel tõendab nimetatud kontori pealtkuulamised, nt 05.06.2008.a. (fail 1420) A. Martinsoni sõnad: „Ei saa enam. Võtku omal, X ja need hoidku omal korras, hakaku sinna ka, need Xid hoidku omal korras, hakake omal võtma tangid, teised tangid taha ja täitsa tangid noh ja mina tee ju veidi sinna ja siis võetakse välja ja näidata et nagu sinna oleks sularaha. Pange süsteem paika, skeemid. Ja tulevad need rahad. Tuleb mingi kakskendtuhat nädalas lisaks. Palju sealt omale võtta, võib ka omale kuradi miinus, see mis lisa tuleb, ühtteist investeerida. Seda nad teha ei taha. Mina ostsin, mina ostsin V.-le firma.“ Nimetatud täiendab ühe fragmendina tõendite kogumit, mis osutab süüdistatava A. Martinsoni juhtrolli maksudest suures ulatuses kõrvale hoidmisele organiseerimisel. Süüdistatav on jaganud korraldusi algusest peale, alates OÜ-lt X X raha ülekandmisest, kuni raha E. P.-le tagasiandmiseni olnud R. T. ja V. Š.i tegevuse korraldaja, kes omakorda on reaalselt koostanud võltsitud dokumendid ja raha ka pangast välja võtnud. Seejuures on arvepidamise korrashoidmine olnud süüdistatava Ülle Saare ülesandeks, mis nähtub samuti OÜ-s X 02.06.2008.a. pealt kuulatud kõnes (fail nr 1090). Ü. Saar on R. T. ja N. P. juuresolekul öelnud: „/sa teed igakuiselt, sa pead lihtsalt sisse ostma. Aga kurat sa ei osta sisse. Aga kus sa selle metsa saad? Metsa ostad sa käibeikaga ju./.../ aga nojah aga see sama on need Mulgi asjad. Sa pead need ka ju sisse ostma. /.../ lased ise sellel liiga suureks minna. See on jama sul. Sa ei vaata ise. Sa ei löö kokku või? R. T selgitab, et arvestab küll, mille peale Ülle Saar ütleb, et „ ... pead järjest neid ka hävitama“. Salvestusest nähtub, et probleem on OÜ-s X, sest müüdud on rohkem, kui seda tegelikult paberite järgi on kokku ostetud. Süüdistatava Ü. Saare seos OÜ X X laekuvate rahade arveldamine nähtub ka 04.06.2008.a. salvestuselt (fail nr 1286), millest nähtub, et tuvastamata isik küsib OÜ X kontoris ütleb, et ta saadeti X Xist ja E. saatis raha järgi, mille peale Ü. Saar palub A. Martinsoni järgi oodata. Pealt kuulatud kõnega haakuvad hästi telefonivestlused, nt nähtub 20.05.2008.a. kell 9:57 kõne R. T. ja E. P. vahel, milles E. P. soovib rääkida Ü. Saarega, sest ta ei ole saanud kätte mida vaja, kui ta oli enne kontoris käinud ja tahaks nüüd otse Ülle Saarega rääkida. Seega on leidnud veenvalt tõendamist asjaolu, et OÜ X kontoris oli OÜ X X raha, mis anti E. P.-le tagasi ning vormistati A. Martinsoni ja Ü. Saare juhendamisel R. T. ja N. P. poolt reaalsete sisuta arved. Seega on süüdistatav A. Martinson on OÜ X juhatuse liikmena allkirjastanud 2008.a. maikuus ja juunikuus arved numbritega 733A, 739A, 749, 751 ja 753A (vt otsuse p 1.2.2.). OÜ X on omakorda näidanud enda kauba soetamist OÜ-lt X X ja OÜ-lt X X, mille dokumentatsiooni koostamise on A. Martinson eeltoodu alusel ise korraldanud. Süüdistatava Arlet Martinsoni kaitsja Sven Sillari (varasem A. Martinsoni kaitsja) kaitseaktist nähtub, et tehingute majandusliku sisu kohta esitatakse kohtule tõendid jälitusmenetluses kogutud kõnedena. A. Martinsoni kaitsja taotlusel rahuldas kohtus taotluse jälitusprotokolli koostamiseks, mis on kohtule esitatud 13.11.2014.a. Nimetatud jälitusprotokollist nähtuvad kõned, millest ei selgu täiendavalt OÜ-le X X ja ka OÜ-le X esitatud arvetega eeldatavalt kaasnevad kõned, nt kokkulepe hindade osas, pakkumiste küsimine, transpordi korraldamine jms (34. kd, tl 118-123). Tuleb arvestada kohtupraktikas tunnustatud põhimõtet, et kui end aktiivselt kaitsev süüdistatav jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust nende väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks (RKL nr-d 3-1-1-21-09, 3-1-1-85-07, p 9.1; 3-1-1-104-05, p 6.3; 3-1-1-112-99, p 2). Süüdistatavale A. Martinsonile oli tagatud võimalus esitada prokuröri tõenditele omapoolsed tõendid, millest aga ei saa kinnitust süüdistatava argumentidele väidetava käibe toimumise kohta. Kohus leiab, et on leidnud tõendamist Arlet Martinsoni poolt aineline kaasabi kuriteovahendi (reaalse sisuta arvete) üleandmisega E. P. ile, kes kajastas need OÜ X X sisendkäibemaksuarvestuses (RKKKo nr 3-1-1-6-11, p. 13.3). Arvete üleandmine on käsitletav ka vaimse kaasabina, sest nimetatud arved on tugevdanud täideviija E. P. tahtlust, sest arvete olemasolu on oluliselt vähendanud OÜ X X käibedeklaratsioonides valeandmete ilmsikstuleku riski. Kohus leiab, et süüdistatava Arlet Martinsoni poolt on kuritegu toime pandud kavatsetult (KarS § 16 lg 2), sest ta on seadnud endale eesmärgiks omalaadset „teenust“ osutades (valeandmetega arvete koostamine) aidata kaasa OÜ X X käibedeklaratsioonides valeandmete 58 / 131

1.3.OÜ X. Kriminaalasjas on esitatud süüdistus A. V. ́le selles, et tema olles OÜ X (registrikood 11237171) juhatuse liige, esitas ajavahemikul 21.08.2006.a kuni 18.11.2008.a raamatupidaja vahendusel maksuhaldurile valeandmeid OÜ X käibemaksudeklaratsioonides maksustamisperioodide 2006.a juuli kuni detsember, 2007.a jaanuari, märtsi, juuni kuni detsembri, 2008.a jaanuari kuni mai ning juuli kuni oktoobri kohta, V. Ś., N. P., R. T., Hillar Taltsi, Arlet Martinsoni ja A. S. kaasaaitamisel. Kaasaaitajate poolt koostati ja esitati reaalseid majandustehinguid mittekajastavaid arved, mille alusel suurendas A. V. tahtlikult OÜ X nimetatud maksustamisperioodide käibedeklaratsioonides alusetult sisendkäibemaksu ja jättis Eesti Vabariigile maksmata käibemaksu summas 1 831 510 krooni. Lisaks lasi A. V. äriühingu raamatupidajal esitada tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonis valeandmeid maksustamisperioodi 2006.a augusti ja detsembri, 2007.a jaanuari, veebruari, aprilli, mai, juuli kuni detsember ning 2008.a jaanuari kuni juuni, septembri ja oktoobri kohta, jättes deklareerimata reaalseid majandustehinguid mittekajastavate V. Ś., N. P., R. T., Hillar Taltsi, Arlet Martinsoni ning A. S. poolt vahendatud arvete alusel teostatud väljamaksed ning nendelt tasumisele kuuluva tulumaksu summas 2 829 736 krooni. Kuna OÜ-le X ei ole OÜ X X, OÜ X , OÜ X , OÜ X X, OÜ X X, OÜ X X, OÜ X X, OÜ X X, OÜ X , OÜ X X, OÜ X X, OÜ X ja OÜ X poolt arvetel näidatud teenuseid osutatud. Seega ei saa nimetatud äriühingute poolt esitatud arveid lugeda nõuetele vastavateks algdokumentideks, seetõttu peab OÜ X tasuma riigile tulumaksu (ettevõtlusega mitteseotud kulu tulumaksuseaduse § 51 lg 2 p 3 tähenduses) nende arvete alusel teostatud väljamaksetelt. Käesoleva kriminaalasja materjalidest on eraldatud süüdistatava A. V. osas materjalid teise kriminaalasja nr 1-14-175, milles on Pärnu Maakohus 30.01.2014.a. kokkuleppemenetluses A. V. eelnimetatud süüdistuses KarS § 3891 lg 1 alusel süüdi mõistnud.

käibemaks kogusumma sisu 18000,00 118000,00 Volvo FH16 mittekomplektne mootor, Volvo jahutusradiaator 20088,00 131688,00 Maakivid (Pääsküla prügila tarnimine 01.08.-24.11.2006) 10238,40 67118,40 Täitematerjal (Pääsküla prügila tarnimine 01.08.-24.11.2006) 27532,80 180492,80 Tööjõurent periood 02.09 - 23.11.2006 75859,20 summa käibemaks kogusumma sisu 139100,00 25038,00 164138,00 Pinnase vedu (Merivälja), Tööjõurent (6 meest, 1-20 dets) 25038,00 summa käibemaks kogusumma sisu 43130,00 7763,40 50893,40 Killustik Marati 4, Täiteliiv Merivälja 03.01-16.01.2007 46400,00 8352,00 54752,00 Liiv, üleandmine Pääsküla prügilas vastuvõtuakti alusel 25600,00 4608,00 30208,00 Täiteliiv (Merivälja) 16.01.-30.01.2007 94500,00 17010,00 111510,00 Pinnasevedu (Merivälja) 16.01.-30.01.2007 42000,00 7560,00 49560,00 Pinnasevedu (Marati 4) 03.01-30.01.2007 10260,00 1846,80 12106,80 Tööjõurent 6.-31.01.07 47140,20 summa käibemaks kogusumma sisu 315000,00 56700,00 371700,00 Fiboploki paigaldus (Ehituse alltöövõtuleping, Tln Lennujaam 56700,00 summa käibemaks kogusumma sisu 178920,00 32205,60 211125,60 Tööjõurent, Pääsküla prügila 108990,00 19618,20 128608,20 Tööjõu rent Marati 4 KV 27.mai - 30 juuni 2007 89190,00 16054,20 105244,20 Tööjõurent, Pääsküla prügila 460000,00 82800,00 542800,00 Objekt: ABB Nova, Jüril (valutööd, koristustööd, killualus) 650000,00 117000,00 767000,00 Järlepa Mõisa tallide renoveerimine 25245,00 4544,10 29789,10 Ajatöö, Pääsküle prügila 272222,10 summa käibemaks kogusumma sisu 93000,00 16740,00 109740,00 Tööjõurent niitmistöödel koos transpordiga 95040,00 17107,20 112147,20 Tööjõurent 01.07.-30.07.2007 Marati 4 KV, 6 inimest 190000,00 34200,00 224200,00 Järlepa Mõisa tallide värvimistööd 68047,20 summa käibemaks kogusumma sisu 75600,00 13608,00 89208,00 01.07.07-16.08.07 Maakivid transpordiga Järlepa mõisa 57680,00 10382,40 68062,40 01.08.07-25.08.07 muld Marati 4 KV 124800,00 22464,00 147264,00 Küttepuud 06.08.07-29.08.07 50cm Tiitsu töökotta 51840,00 9331,20 61171,20 01.08.07-30.08.07 ajatöö Pääsküla prügilas 350000,00 63000,00 413000,00 Järlepa Mõisa värvimistööd 118785,60 summa käibemaks kogusumma sisu 24000,00 4320,00 28320,00 Pinnaselõhkuja (Hitazi) 16 kg 73710,00 13267,80 86977,80 Ajatöö rent periood 01-15.09.07 Marati 4 KV 77700,00 13986,00 91686,00 01-20 september 2007 killustik 16x32 mulda Marati 4 KV 84400,00 15120,00 99120,00 01-20 september 2007 600 tonni mulda Marati 4 KV 80130,00 14423,40 94553,40 Diivan, kapp, laud, transport Järlepa mõisa, Muld Marati 4 57690,00 10384,20 68074,20 Ajatöö rent periood 16-30.09.07 Marati 4 KV 260440,00 46879,20 307319,20 Tornimäe fassaad 118380,60 summa käibemaks kogusumma sisu 72200,00 12996,00 85196,00 Killustik (32x80), objekt Pääsküla Prügila 70000,00 12600,00 82600,00 Haljastusmuld Marati 4 ja haljastusmuld Pääsküla prügila 673075,00 121153,50 794228,50 Ümarmetsamaterjal (Annuse II) 146749,50 summa käibemaks kogusumma sisu 270000,00 48600,00 318600,00 Ehitustööd vastavalt lepingule nr 29-10/07 48600,00 summa käibemaks kogusumma sisu 967270,00 174108,60 1141378,60 Pääsküla prügilas teostatud tööd vastavalt lepingule 174108,60 summa käibemaks kogusumma sisu 87000,00 15660,00 102660,00 Töökoja koristus 01.01.-30.01.08, raua kogumine poksi 15660,00 summa käibemaks kogusumma sisu 276937,50 49848,75 326786,25 Ümarmetsamaterjal (Jüri Visnu) 49848,75 summa käibemaks kogusumma sisu 26950,00 4851,00 31801,00 Tööjõurent objektil Tallinna Lennujaam, veeb-märts 2008 124050,00 22329,00 146379,00 Tööjõurent Sikupilli Rimi (leping nr 25/01/08) 42150,00 7587,00 49737,00 Tööjõurent Keila Tervisepuhkekeskus (leping 25/01/08) 64400,00 11592,00 75992,00 Siseviimistluse muutmistööd Marati 4a-25 (leping 12-01-08) 50460,00 9082,80 59542,80 Lammutustööd Vabaõhutee 3, Tallinn (leping 12-02-08) 51900,00 9342,00 61242,00 Ehituslik liiv Vabaõhutee 3, Tallinnas (leping 12-02-08) 50875,00 9157,50 60032,50 Killustik (32x64) Vabaõhutee 3, Tallinn (leping 12-02-08) 73941,30 summa käibemaks kogusumma sisu 193820,00 34887,60 228707,60 Tööjõurent, Vabaõhumuuseumi 3, märts-aprill (lep 25/01/08) 50135,00 9024,30 59159,30 Killustik (32x64) Vabaõhutee 3, Tallinn (leping 12-02-08) 52073,00 9373,14 61446,14 Ehitusliiv Vabaõhutee 3, Tallinnas (leping 12-02-08) 51620,00 9291,60 60911,60 Lammutustööd Vabaõhutee 3, Tallinn (leping 12-02-08) 62576,64 summa käibemaks kogusumma sisu 111020,00 19983,60 131003,60 Tööjõurent, Vabaõhumuuseumi 3, mai (lep 25/01/08) 19983,60 summa käibemaks kogusumma sisu 225400,00 40572,00 265972,00 Tööjõurent, Soome, Riihimäki, Voimalankatu 6 40572,00 summa käibemaks kogusumma sisu 228850,00 41193,00 270043,00 tööjõu rent, Soome Karkila, Nyhkäläntie, Vuokratalo 41193,00 summa käibemaks kogusumma sisu 189000,00 34020,00 223020,00 tööjõu rent septembris 2008 34020,00 summa käibemaks kogusumma sisu

süüdistatav kohtueelsel uurimisel menetlejale eelnimetatud äriühingute poolt koostatud ja esitatud dokumente väljastanud. 13.12.2010.a läbiotsimisprotokolli kohaselt teostati läbiotsimised H. Taltsi kasutatavas arhiivis aadressil X X-X, Pärnu, H. Taltsi elukohas Pärnu, X X-X ja töökohas aadressil X X X, Pärnus. Protokollidest nähtub, et OÜ X X, X, X ja X X ja X X jt poolt OÜ X vahelist majandustegevust ja selle tegevusega seonduvaid muid raamatupidamise dokumente leitud. Kriminaalasjas ei ole leidnud kinnitust, et H. Taltsiga seotud äriühingud oleksid omakorda soetanud alltöövõttu, samuti ei ole H. Taltsi kaitsja M. Järvala (varem L. Viil) sellist väidet kaitseaktis ega kaitsekõnes esitanud. 1) Kohtuistungil on uuritud prokuröri esitatud OÜ X ja OÜ X vahel 03.01.2007.a sõlmitud ehitustööde alltöövõtu lepingut, mis on sõlmitud X X Tallinn asuva trepikoja siseviimistlus tööde ja nendega seonduvate tööde teostamiseks ajavahemikus 03.01.2007-25.02.2007.a. Tööde eest on OÜ X 31.01.2007.a esitanud OÜ-le X arve nr 4, mille kohaselt OÜ X osutas OÜ-le X tööjõu renditeenust perioodil 06.01.-31.01.2007.a kokku 108 tundi. OÜ X raamatupidamises nähtuvad kaks OÜ-ga X 15.11.2006.a. sõlmitud alltöövõtuleping nr 0501, millega on kokku lepitud Tallinnas X X on ehitusel tehtav ajatöö ja seda ajavahemikul 16.11.2006-31.03.2007.a tasuga 100 krooni tund ning ehitustööd alltöövõtu korras, so siseviimistlus-, pahteldus- ja krohvimistööd. Ajavahemik on 16.11.2006-31.03.2007.a maksumus pahteldustööde eest on 100 krooni/m2 ja krohvimistööd 130 krooni/m2. Mõlemal juhul näeb leping alltöövõtjale kohustuse fikseerida peatöövõtja OÜ X juures oma tööliste arv ehitusplatsil. OÜ X esitas peatöövõtjale 31.01.2007.a arve nr 82 tööjõu rendi eest 128 tundi. See on 8 tundi rohkem, kui OÜ X esitas arve OÜ-le X. Kohtule on esitatud koos arvega OÜ-le X edastatud tööajatabelid, on töötunde arvestatud I., I. ja J. tehtud töö järgi korterites 15,16 ja keldrites kokku 129 tundi. OÜ X on esitanud OÜ-le X 28.02.2007.a lisaks arve nr 99 viimistlustööde kohta, millele lisatud OÜ X objektil on veebruarikuus töötanud isikute kohta tööajatabelid, mille järgi oli töölisteks S. 2,V., R., I., J., Ž., S. ja I., kes tegid viimistlustöid kokku 805 tundi. Dokumentaalsete tõendite järgi kattub OÜ X arve OÜ X poolt peatöövõtjale esitatud arvega tehtud tööde kohta. Kohtus on uuritud ka 03.01.2007.a OÜ X ja OÜ X vahel sõlmitud ehituse alltöövõtu lepingut, mis on sõlmitud Tallinna Lennujaama juurdeehituse osa, so vaheseinte müüritööde ja nendega seonduvate tööde tegemiseks ajavahemikul 01.03.2007.a. kuni 20.03.2007.a. Nimetatud lepingu alusel on OÜ X nimelt H. Talts esitanud 31.03.2007.a OÜ-le X arve nr 32, mille kohaselt OÜ X tegi OÜ-le X alltöövõtu korras fiboploki paigaldustöid 500m2. Arve juurde kuulus A. V. ja H. Talts OÜ X ja OÜ X vahelise tööde perioodil 01.03.2007-19.03.2007.a kohta koostatud tööde üleandmise akt. Kohtuistungil on uuritud ehituse alltöövõtulepingut nr 070201, mis on sõlmitud OÜ X ja OÜ X vahel 01.03.2007.a., millega lepiti kokku, et Tallinnas Lennujaamas tuleb OÜ-l X teostada müüritööd, sh fiboploki viie armatuuri paigaldus tähtajaga 01.03.2007-20.03.2007.a. maksumusega 384 090 krooni (koos käibemaksuga). Vastutavad töötajad olid lepingu järgi tellija poolt M. V. ja töövõtja esindajana I. S.. Tööde üleandmise aktis nr 1alusel anti 19.03.2007.a töödest üle fiboploki paigaldus. Tööde teostamise eest esitas OÜ X 03.04.2007.a OÜ-le X arve nr 107 summas 384 090 krooni. Kõrvutades OÜ-le X OÜ X poolt esitatud arveid sellega, mida on OÜ X esitanud OÜ-le X le, siis selgub, et OÜ X on esitanud OÜ-le X 31.03.2007.a arve nr 32 summas 371 700 krooni. Tunnistajate Y.S., I. S., I. O., K. S. ja E. S. ütluste järgi on nad töötanud OÜ X ehitusobjektidel X X ja Tallinna Lennujaam. Tööde tegemiseks on saanud korraldusi A. V.-lt, kes on olnud ehitusobjektidel ja korraldanud tööde tegemiseks. Tunnistajad G. O., R. O., S. S. on andnud ütluseid, mille järgi on neid tööle kutsunud, vastavalt kas I. S. või I. O., siiski said nad töödeks juhiseid A. V. käest ning palka maksti sularahas. Tunnistajad ei teadnud midagi OÜ X ega tundnud ka Hillar Taltsi. Seega tuleks dokumentide järgi teha järeldus, et OÜ X arve sisalda nii OÜ-le X tasutud summat, kui ka enda töötajatele ette nähtud palka. Võttes arvesse aga asjaolu, et reaalselt on töid teostanud OÜ X enda töötajad, siis ei ole loogiliselt põhjendatav A.V. tööjõu rentimine H.Taltsi käest täiendavalt 371 700 krooni eest. Dokumentaalsete tõendite ja tunnistajate ütluste 62 / 131

põhjal kohus leiab, et on leidnud tõendamist H. Taltsi poolt tegelikkusele mittevastava arvete esitamine. Kohtu järeldust ei muuda tunnistaja I. S. ütlused, kelle sõnade kohaselt maksis tema töötajatele G. O., R. O., S. S. palka oma isiklikust palgast, kes olid tema poolt lisaks objektile tööle võetud. I. S. ütlused on ümber lükatud prokuröri poolt kohtule esitatud I. S. tuludeklaratsiooniga aastate 20072008 kohta, mille järgi oli 2007.a väljamakse OÜ X teinud temale 100 764 krooni suuruse väljamakse, seejuures tuleb arvestada I. S.-il tuludeklaratsioonilt nähtuv eluaseme laen, millelt on tasunud pangale intresse aastas 9789 krooni. Samuti selgub 2008.a. tuludeklaratsioonilt, et tal ülalpeetavad, mis kogumis kinnitab järeldust, et I. S.-il ei olnud võimalik tasuda oma palgast töötajatele palka. Asjaolu, et OÜ X ei ole Tallinna Lennujaamas tehtud tööde eest saadud tasu saanud nähtub OÜ X pangakonto väljavõttest Eesti Krediidipangas, mille järgi tegi 23.04.2007.a OÜ X osamakse vastavalt lepingule 100 000 krooni, seejärel on samal päeval H. Talts võtnud välja 95000 krooni. 25.04.2007.a on laekunud OÜ X osamakse vastavalt lepingule jällegi 100 000 krooni, millest 80 000 krooni on H. Talts sularaha välja võtnud. 08.05.2007.a. laekub OÜ-le X kolmas osamakse 100 000 krooni selgitusega „vastavalt lepingule“, millest 80 000 krooni võtab H. Talts välja. 14.05.2007.a teeb OÜ X uuesti ülekande, mis jõuab OÜ X kontole selgitusega lepingu lõpp osamakse 71 700 krooni, mis koheselt võetakse see sularahana välja. Kohus leiab, et eelnimetatud tõendite põhjal on leidnud tõendamist asjaolu, et H. Talts poolt Oü X nimelt koostatud arved arved 4, 327,142, 339 ja 32 ei oma reaaalset sisu, sest nimetatud osaühing ei ole majandustegevuses osalenud ja ei saanud kaupa müüa ega ka teenuseid osutada. 2) Kohtule on esitatud OÜ X ja OÜ X vahel 14.07.2006.a. sõlmitud ehituse alltöövõtuleping, mis oli sõlmitud Jüri Gümnaasiumi asuva Laste tänav 3, Jüri alev ja S Pirita asuva ridaelamu bokside ehitusel tehtavate abitööde teostamiseks vajaliku tööjõu tagamiseks koos vajalike töövahendite kindlustamisega alates 15.07.2006.a. OÜ X poolt esitati 14.08.2006.a OÜ-le X arve nr 260801, tööjõu rendi teenuse osutamise S kohta kokku 750 tundi ja 28.08.2006.a arve nr 260802, mille järgi osutati tööjõu renditeenuse kokku 3120 tundi objektil Jüri Gümnaasium. Tunnistajana on üle kuulatud S esindaja D. K., kelle ütluste kohaselt meenus selle objektiga A. nimeline isik, kes töid korraldas, kuid ta ei tundnud Hillar Taltsi ega teadnud midagi OÜ X poolt tööde tegemisest. OÜ X töötajatest on ütluseid andnud E. S, kelle ütluste kohaselt on ta S.-l mehhanismiga töötanud. Kõrvutades OÜ X esitatud arveid OÜ-le X arved nr 26,28,29,27, mille sisuks on tööjõurenti S ajavahemikul 01.07.-12.07.2006.a ja pakutud kopateenust, siis nendel märgitu teenus kattub olulises osas OÜ X poolt arvetel esitatuga. Seega peaks OÜ X arvete alusel OÜ X sisse ostetud teenus katma kõik kulutused, sh tööjõule. Teisel ehitusobjektil, Jüri Gümnaasiumi ehitustöödeks, on OÜ X 11.05.2006.a sõlminud ehituse alltöövõtuleping AS-ga X X Jüri Gümnaasiumi, millega tagati abitööde teostamiseks vajalik tööjõud. Antud lepingu alusel on OÜ X väljastanud 15.07.2006.a arve nr 25 ja see perioodil 01-15.07.2006.a kohta ja näidatud on, et tehti töid kokku 756 tundi, antud on üle siis aktidega teostatud tööde kohta, kust lisaks nähtub, et ajavahemikul 01.-16.08.2006.a tehti töid 1608 tundi ja septembris 503 tundi. 24.11.2008.a ja leiti läbiotsimisel OÜ Xi kontorist OÜ X raamatupidamise dokumentide hulgast AS X X-le esitatud töötajate tööajatabelid kohta, millelt nähtub, et ehitusobjektil „Jüri kool“ olid juulikuus töötanud isikud M. ja I., augustikuus oli töötanud R., J., S., G., K., J., S., G., I., J., I. ja E.. Nimetatud tööliste tööajatabelid on allkirjastatud AS X X töö juhataja A. K., ja objekti juhi E. K. poolt. Tööajatabelitest selgub, et OÜ-ga X seotud isikud tegid kokku 5433 tundi ja selle eest on esitatud X poolt ka arved. Võrreldes H.Taltsi poolt allkirjastatud 28.08.2006.a arvega nr 260802 on seal 3120 tundi, seega on näha, et töötundide hulk on lähedane OÜ X töötajate tehtud töötundide arvuga võrreldaval perioodil. Kohtuistungil on ülekuulatud OÜ X töötajad J.S., I.S., I. O., K. S., E. S.ja S. G., R. O. , G. O. ja I. R. , kelle sõnade kohaselt ei olnud nemad OÜ-st X midagi kuulnud ja ei tundnud H. Taltsi. Kohus leiab, et on leidnud tõendamist, et süüdistatava Hillar Taltsi poolt OÜ X nimelt esitatud arved ei oma reaalset sisu, sest OÜ X tegi ehitustööd Jüri Gümnaasium ja S ehitusobjektil oma tööjõuga, seetõttu ei ole OÜ X ehitusteenust soetanud. 63 / 131

3) Kohtulikul uurimisel on 01.04.2007.a. avaldatud OÜ X X ja OÜ X vaheline ehituse alltöövõtu leping, mille objektiks on XXX ABB Nova Jüril ehituse betoonvundamendi rajamiseks, aluste ettevalmistuseks ja koristustööde tegemiseks ajavahemikul 15.04.2007.a.-16.06.2007.a. OÜ X X poolt esitati OÜ-le X 29.06.2007.a Hillar Taltsi poolt allkirjastatud arve nr 21, mille järgi OÜ X X osutas OÜ X valutööd, koristustööd, ja killu aluse tegemist objektil ABB Nova Jüri kokku 990 tundi summas 542 800 krooni. Arve juurde kuulus H. Taltsi allkirjastatud ehitustööde vastuvõtuakt. OÜ X on esitanud 27.06.2007.a arve X X AS-le nr 135 summas 590 000 krooni, mis kattub olulises osas OÜ X X poolt OÜ-le X esitatuga. Objekti ABB Nova Jüri peatöövõtja on X X AS, mille juhatuse liige R. K. on kohtuistungil tunnistajana ütluseid andnud, tema sõnade kohaselt sõlmiti alltöövõtuleping OÜ-ga X, temale teadaolevalt ei ole OÜ X X ehitusobjektil töid teinud. Kohtule on esitatud 24.05.2007.a allkirjastatud OÜ X X ja OÜ X ehituse alltöövõtuleping, mille objektiks on Pääsküla prügila X X, Tallinn, X X KV Kopli, Tallinn tehtavate abitööde teostamiseks vajaliku tööjõu tagamiseks vajaliku tööjõu renditeenus koos vajalike töövahendite kindlustamisega alates 15.05.2007.a. OÜ X X poolt esitati OÜ-le X 21.07.2007.a arve nr 18 ja 29.06.2007.a arve nr 20 koos ehitustööde aktidega, mis olid H. Taltsi poolt allkirjastatud. Arve nr 20 kohaselt osutas OÜ X X OÜ-le X tööjõu renditeenust objektil Pääsküla prügila 1988 ja 991 tundi. Ehituse alltöövõtuleping AS X X ja OÜ X vahel on 22.08.2007.a sõlmitud leping, milles lepingu objektiks on Tallinnas Pääsküla prügila objektil tehtavad täitepinnase, mulla, kraavide taastus ja ehitustööd ajavahemikul 22.08.2007.-31.01.2008.a maksumusega 962 205 krooni. Tööde mahuks on 05.12.2007.a akti alusel oli 3965 m2 maapinna tasandamis pinnasega ja tihendamist koos muru külvamisega, samuti 280 jm teede taastamist. OÜ X töötajate I. O. , J. S., I. S., J. K.tunnistajana antud ütluste järgi tegid nad viimati nimetatud objektidel töid. Tunnistaja K. S. ei mäletanud, et ta oleks sellel objektil töötanud, kuid tunnistajad, nt G. O. nimetasid teda nende hulgas, kes seal töötasid. Lisaks töötas ehitusobjektidel E. S. , samuti oli tööl I. S.i ja I. O. u poolt kutsutud S. G., G.O., R. O. ja I. R. . Seega on töid teostatud OÜ X oma töötajate poolt, mitte aga OÜ X X poolt. Nimetatud arvete ja lepingute juures on tunnistajana ülekuulamise andnud ütluseid J. L. kelle ütluste järgi ei ole arvetel märgitud töid OÜ X X teinud, samuti ei ole ta selliste lepingute sõlmimiseks H. Taltsile volitust andnud. Osaühingu puudus tunnistaja J. L. ütluste järgi selline tööjõud, millega oleks saanud töid teha. OÜ X X poolt esitati 29.06.2007.a arve nr 19 koos ehitustööde aktiga, mis on allkirjastatud H. Taltsi poolt ja 30.07.2007.a arve nr 30 ehitustööde aktiga, mis on allkirjastatud H.Taltsi poolt. Dokumentide järgi osutas OÜ X X OÜ-le X tööjõu renditeenust X X, Tallinn vastavalt 1211 tundi ja 1056 tundi. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et X X on OÜ X töötajad J. S., I. S., I. O. , K. S., E. S. , I. O. u ja G. O. on nimetatud tööd teinud. Tunnistajana ülekuulatud OÜ X töötajad E. S. ja G. O. ei teadnud OÜ-st X X midagi ega ole kokku puutunud Hillar Taltsiga. Samuti kinnitas tunnistajana OÜ X X juhatuse liige J. L., et osaühing ei ole tööjõu renditeenust objektil X X, Tallinn osutanud, ega kooskõlastanud ehitustööde akte OÜ-ga X. 18.06.2007.a ja 06.08.2007.a. on OÜ X X ja OÜ X vahel sõlmitud ehituse alltöövõtu lepingute objektiks oli Raplamaal asuva Järlepa mõisa tallide renoveerimine ajavahemikul 02.07.200710.09.2007.a ja välisseinte krohviparandus ja värvimistööd ajavahemikul 02.08.200715.09.2007.a. OÜ X X poolt esitati tulenevast lepingust 29.06.2007.a nr 22 koos ehitustööde aktiga allkirjastanud H. Talts ka 30.07.2007.a arve nr 33 ja 30.08.2007.a nr 35 koos ehitustööde aktidega, mis on samuti allkirjastatud H. Taltsi poolt. Nimetatud dokumentide alusel on OÜ X X tegi OÜle X tallide renoveerimis- ja värvimistöid ehitusobjektil Järlepa mõis. OÜ X X ja OÜ X vahel on 12.05.2007.a. sõlmitud alltöövõtuleping Järlepa mõisa tööde teostamiseks. Lepingu objektiks on Järlepa mõisa tallide hobuste tallide restaureerimistööd ajavahemikul 02.07.2007-15.09.2007.a. Hinnapakkumisest nähtuvad tööd, so 150m2, kus ühe ruudu hinnaks oli 5300 krooni. Arved on esitatud seoses tehtud töödega 27.06.2007.a, seda summas 795 000 krooni. 28.12.2007.a summas 40 110,56 krooni ja veel 31.01.2008.a üks arve summas 14 938,80 krooni. OÜ X X ja OÜ X vahel 64 / 131

oli lisaks 06.12.2007.a. sõlmitud ehituse alltöövõtuleping koos lisadega Järlepa mõisaga seotud tööde tegemiseks, so hobuste tallide välisseinte krohvi parandus ja värvimistööd, kuid teha tuli neid ajavahemikul 02.08.2007-15.09.2007.a hinna pakkumisest nähtub, et tööde mahuks on 900 m2 ja ühe ruudu hind on 680 krooni. Nimetatud töid tehti akti järgi 07.09.2007.-15.09.2007.a. summas 180 540 krooni. Järlepa Mõisa on töid teinud OÜ X töötajad J. S., I. O. , K. S., kes on seda ülekuulamise tunnistanud. Samas ei ole nimetatud isikud kinnitanud, et nad oleks ehitusobjektil töid teinud OÜ-ga X X OÜ ega ka H. Taltsiga. Antud asjaolu kinnitas ülekuulamisel OÜ X X juhatuse liige J. L., et OÜ X X ei ole ehitusobjektil Järlepa mõisas töid teinud ega andnud ka volitust H. Taltsile lepingute sõlmimiseks. Temani ei ole jõudnud ehitustööde aktid, mille alusel äriühing vastutab tehtud tööde eest ja ta ei tea midagi arvetel kajastatud summadest OÜ-le X X. OÜ-le X esitatud arvete mittevastavus on tõendatud ka AS X arvete nr 61419007 ja nr 61419750, mille kohaselt on Järlepa mõisa ehituseks tarvilikke kaupu AS X soetanud OÜ X, mitte aga OÜ X X. Ka OÜ X X juhatuse liikme U. S. poolt edastatud dokumendid päringule, kust nähtub, et tema äriühing on ära vedanud kolm koormatäit prügi objektilt Järlepa mõis, mis oli tellitud OÜ X esindaja A. V. poolt. Eelnevat järeldust kinnitavad tunnistaja M. V. ütlused, mille järgi ta tunneb Hillar Taltsi seoses ratsaspordiga, kuid kindlasti ei näinud ta H. Taltsi tallide renoveerimise ja parandustööde ajal. Samuti ta ei öelnud talle midagi nimed OÜ X X ja J. L.. Samasisulisi ütlusi andis ka tunnistaja L. K., kelle sõnade kohaselt ei öelnud temale H. Taltsi OÜ X X ja J. L. nimi. OÜ X X endine juhatuse liikme (2006.-2008.a.) L. K. ütluste järgi teadis ta A. V., kellega asju ajas ja kohtus seoses Järlepa mõisa ehitustöödega, kõik tööd sai tunnistaja sõnade kohaselt A. V.-ga läbi räägitud ja tööd kulgesid hästi. Kohtu hinnangul on leidnud tõendamist asjaolu, et Järlepa mõisas ei ole tegelikult OÜ X X töid teinud ja süüdistatava koostatud dokumendid ei kajasta reaalseid tehinguid. OÜ X X poolt esitati OÜ X 30.07.2007.a arve nr 29, see on allkirjastatud süüdistatava Hillar Talts poolt ja selle kohaselt OÜ X X osutas OÜ X tööjõu rendi teenust niitmistöödel, koos transpordiga 30 tundi. Samuti on allkirjastatud H. Taltsi poolt order kviitung ilma numbrita, tegelikkuses ei ole OÜ X X nimetatud tööjõu renditeenust OÜ X osutanud. OÜ X X juhatuse liige J. L. ütluste kohaselt ei tea ta nimetatud töödest midagi, samuti ta ei ole andnud volitusi H.Taltsile lepingute sõlmimiseks. Samuti puudusid OÜ X X töötajad tööjõurendi teenuse osutamiseks ning tema, kui juhatuse liige ei ole saanud arvetel näidatud rahasummat kassasse kanda. OÜ X X pangakonto vaatlusest (vaatlusprotokoll 27.01.2011.a.) nähtuvad järgmised ülekanded: 13.07.2007.a OÜ Xga kandis üle 342 800 krooni ja märkis juurde, et see on arve nr 21 eest. 17.07.2007.a on H.Talts kolmel korral raha välja võtnud esmalt 200 000 krooni, siis 105 000 ja lõpuks 38 000 ja kõik on sularaha väljamaksed. 16.07.2007.a toimus OÜ X poolt tasumine selgitusega „arve nr 21 lõpp“ summas 200 000 krooni, 16.07.2007.a. on H. Talts poolt raha 200 000 krooni välja võetud selgitusega kassasse. 20.07.2007.a OÜ X laekub 105 244,20 krooni selgitusega „arve nr 20“. Pärast laekumist võtab selle kohe H. Talts välja summas 104 000 krooni. 25.07.2007.a OÜ-lt X laekumine summas 128 608,20 krooni selgitusega „arve nr 19“. Esmalt võetakse panga automaadist välja 2000 ja 55000 krooni, seejärel H. Taltsi poolt sularaha väljamakse 120 000 krooni, millel selgitusena kassasse. X arve nr 18 viide, esimene osa laekub kontole 26.07.2007.a summa 111 125,60. Kohe pärast laekumist võtab H. Talts selle välja sularahas summas 110 000 krooni. 02.08.2007.a OÜ-lt X laekumine summas 100 000 krooni selgitusega „arve 18 lõpp“, mille H. Talts kohe välja võtab summas 99 000 krooni. 22.08.2007.a laekub kontole OÜ-lt X 130 000 krooni ja selgituses „arve 22 esimene osa“. Koheselt H.Talts võtab välja selle välja summas 128 000 krooni. 65 / 131

28.08.2007.a laekub 400 000 krooni OÜ-lt X selgituses „arve nr 22 teine osa“ ja esmalt võetakse välja 28.08.2007.a 5500 krooni pangaautomaadist järgmisel päeval aga sularahana H. Taltsi poolt 200 000 ja 93 000 krooni. 12.09.2007.a laekub OÜ-lt X 237 000 krooni ja selgituses „arve nr 22 lõpp“. Samal päeval võtab H. Talts välja selle kahes osas esmalt siis 200 000 krooni ja seejärel 15 000 krooni. 12.09.2007.a laekub OÜ-lt Xlt 80 000 krooni selgitusega „arve nr 33 esimene“. H. Taltsi poolt võetakse 100 000 samal päeval välja. 26.09.2007.a laekub 413 000 krooni OÜ-lt X selgituses „arve nr 35“. H. Talts võtab nimetatud raha välja kolmel korral: 200 000 krooni, 192 000 krooni ja 17 500 krooni. Kohus leiab, et on tõendatud asjaolu, et OÜ X ei ole teinud tehinguid OÜ-ga X X. Kõik eelnimetatud tööd on teinud OÜ X oma töötajad, seetõttu ei ole OÜ X X arvetel reaalset sisu. Süüdimõistetu A. V. oli teadlik, et arvetel ei ole märgitud tegelikku müüjat, mille tõttu puudus sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. 4) Kohtuistungil on uuritud 24.08.2007.a allkirjastatud OÜ X X ja OÜ X vahelist ehituse alltöövõtulepingut nr 24-08-07. Lepingu objektiks on Tallinna prügila Pääskülas X X X tehtavad siis täitepinnase, mulla, kraavide taastus ja ehitustööd ajavahemikul 24.08.2007-30.11.2007.a. OÜ X X poolt esitati 24.10.2007.a arve 22, mille järgi müüdi OÜ-le X 380 tonni killustikku suurusega 32x80 ja läks siis objektile Pääsküla prügila. 05.10.2007.a on arve nr 23, selle müüs ettevõte OÜ X 360 tonni haljastusmulda Pääsküla prügila, aga 140 tonni haljastusmulda objektile X X X. 28.09.2007.a arve nr 28, mille kohaselt siis ettevõte osutas OÜ X töid, mille hulgas on muld 145 tonni, kildu 215 tonni ja tööjõudu 170 tundi objektil Pääsküla prügila. Ehitusobjektil Pääsküla prügila on teinud töid OÜ X töötajad ka J. S., I. S., J. K., K. S., E. S. , kuid ka S. G., G.O., I. O. , R. O. , kes on tunnistajatena üle kuulatud. Objektil töötanud isikud ei tea OÜ X X poolt OÜ X esitatud arvete näilisus on tõendatud ka X X poolt 22.10.2010.a poolt saadetud kirjaga K-7/754 koos lisadega, see on OÜ X enda poolt esitatud arvete ja aktidega number 01/4, nr 3, nr 4, nr 5, nr 6, nr 7, nr , nr 8, nr 15, nr 16, nr 17, nr 18, nr 30, nr 33, nr 34, nr 39, nr 44, nr 49, nr 50, nr 55, nr nr 56, nr 58 , nr 62, nr 63, nr 69, nr 70, nr 77, nr 134a, nr 135a, nr 139, nr 147, nr 165, nr 177a, nr

dokument allkirjastati 02.04.2008.a. Võttes arvesse, et tööd tuli teha ära nädala jooksul siis on ilmne, et leping tähtajaga 26.01.2008-30.03.2008.a mis oli OÜ X X ja X vahel ei kajasta tegelikku olukorda, sest selles koguses ja mahus töid tehtud ei ole, mistõttu tuleb lugeda ka OÜ X Xi poolt esitatud arve 31.03.2008. nr 11 mille kohaselt nüüd väidetavalt OÜ X X osutas OÜ X siseviimistlus- muutmistöid 280 m2 objektil X X-X Tallinnas summas 75 992 tegelikkusele mittevastavaks. Lisaks kinnitab ka käsitletud arvete tegelikkusele mittevastavus ka see, et tegid töid objektil tunnistajad J. S., I. S., I. O., K. S., E. S.ja G. O. ja nad ei teadnud OÜ-st X X ega H. Taltsist midagi. 25.01.2008.a on OÜ X X ja OÜ X vahel sõlmitud leping ehitustööde tegemiseks, millega on ehitusobjektideks – Tallinna Lennujaam, Keila Tervisepuhkekeskus, Vabaõhumuuseumi X ja Sikupilli Rimi Tallinn ja seal tehtavate abitööde teostamiseks vajaliku tööjõu tagamine koos vajaliku töövahendite kindlustamisega. Lepingu alusel esitati OÜ X X poolt 24.03.2008 arve nr 6, mille järgi osutati tööjõurenditeenust 245 tundi objektil Tallinna Lennujaam juurdeehitusel perioodil veebruar-märts 2008.a. Objekt Tallinna Lennujaam juurdeehituse peatöövõtja oli AS X X. OÜ X X poolt saadetud e-kirjast nähtub, et sellel objektil, Tallinn Lennujaamas, teostasid töid J. S., A. Z., K. S., E. S.ja I. O. . Samuti AS X X poolt 22.10.2010.a saadetud kirjaga nr K-7/754 koos lisadega, kus on veebruarikuu tööliste tööaja tabelid. Kus töölisteks on märgitud isikud nimedega – A., K., J., G., I. ja I. OÜ X töötajate ülekuulamisel on selgunud, et J. S., I. S., I. O. , K. S. E. S.ja A.V. soovil veel siis I. S.i poolt otsitud isikud G. O., R. O. , ja S. M. on Tallinna Lennujaamas töid tehtud. Ehitusobjektil töötanud isikud ei teadnud OÜ-st X X midagi ega tundnud ka H. Taltsi. OÜ X X 28.03.2008.a arve nr 7, mis on allkirjastatud H. Taltsi poolt, kohaselt osutati OÜ-le X 827 tundi tööjõurendi teenust objektil Sikupilli Rimi ja 31.03.2008.a arve nr 8, mis on allkirjastatud H. Taltsi poolt, mille kohaselt osutati 281 tundi tööjõurenti ehitusobjektil Keila Tervisepuhkekeskus. Ehitusobjekt Mustakivi Rimi ja Keila Tervisepuhkekeskus peatöövõtja on X X OÜ, millele on OÜ X ise esitanud 31.03.2008.a arve 202 lammutus ja abitööde eest Keila Taastusravi Keskuses summas 280 tundi, summas 59 472 krooni ja 31.03.2008.a arve nr 203 lammutus ja abitööde eest 790 tundi, mis on seotud Mustakivi Rimiga töödega summas 167 796 krooni. Kahe arve summa kokku on 227 268 krooni. Uuritud dokumentidest nähtub, et X X OÜ laekus SEB Liising AS-lt 27.03.2008.a 227 567,78 krooni ja seotud on see ettevõtte poolt liisingule müüdud autoga, mille liisinguvõtjaks sai OÜ X. Arvete esitamine on olnud seotud sellega, et OÜ X sai enda valdusesse Toyota LandCruiseri. X X juhatuse liikme V. K. ütluste kohaselt vahendas talle arved nr 202 ja nr 203 H. V., mille ta aktsepteeris ja selle tulemusena õnnestus auto ära müüa. Seega oli arvel märgitud sisu teine, mis ei seostu kuidagi OÜ X majandustegevusega. Kohtule on tõendina esitatud 12.02.2008.a OÜ X X ja OÜ X vahel allkirjastatud ehituse alltöövõtuleping, milles objektiks on Tallinna Vabaõhumuuseumi tee X büroo ehitusel tehtavad lammutustööd ja materjalide tarned perioodil 01.03.2008.a- 25.05.2008.a. Antud lepingu alusel esitas OÜ X X 31.03.2008.a kolm arvet numbritega 10, 11 ja 12. Esimese arve alusel tehti lammutustöid 87 m3 maksumusega 59 542, 80 krooni, teisel näidatakse ehitusliiva 300 m3 summas 61 242 krooni ja kolmandal killustikku mõõtmed 32x64 kokku 275 m3 summas 60 032,50 krooni, so kokku 180 817,30 krooni (koos käibemaksuga). Lisaks on OÜ X X poolt 30.03.2008.a esitatud kolm arvet nr 14, 15 ja 16, millel esmalt killustik 32x64 suurusega ja 271 m3 summas 59 159,30 krooni, ehitusliiv 301m3 61 446,14 krooni ja lammutustööde kohta 89m3 summas 60 911,60 krooni, so kokku 180 517,04 krooni (koos käibemaksuga). OÜ X on tehtud tööde eest tasumiseks esitanud OÜ-le X 31.03.2008.a arve 204 C (akt n 1 järgi tööd märts 2008.a.) summas 268 656,50 krooni ja lisaks 30.04.2008.a arve 210 (akt nr 2 järgi tööd aprillis 2008.a.) summas 268 656,60 krooni. OÜ-l X X on puudunud töötajad ja transpordivahendid, millega oleks saanud töid teha, et OÜ-le X arvetel nimetatud teenust osutada.

OÜ X X 30.04.2008.a arve 11 ja 31.05.2008.a arve nr 31 kohaselt osutati OÜ-le X tööjõurenditeenust Vabaõhumuuseumi X perioodil märts – aprill 1762 tundi ja mais 793 tundi. OÜ X on esitanud OÜ-le X 31.05.2008.a akti nr 3 alusel arve nr 218 maikuu tööjõurendi eest 748 tundi ja tõstuki rendi eest 173 tundi, mis haakub 24.11.2008.a OÜ Xi kontori läbiotsimise OÜ X raamatupidamise dokumentide hulgast leitud tööliste tööaja tabeliga maikuu kohta, kust nähtuvad töötajatena K. ja R. OÜ X töötajad K. S. ja R. O. andnud tunnistajatena ütluseid, mille järgi on nad teinud A. V. juhendamisel ehitusobjektil asukohaga Vabaõhumuuseumi tee ehitustöid. 30.04.2008.a arve nr 211 OÜ X OÜ-le X kajastab aprillis osutatud abitööjõu renti 880 tundi. 31.03.2008.a arve nr 204 a on esitanud 881 märtsi abitööjõu rendi tunni kohta. Seega töötunnid kattuvad OÜ X Xi poolt esitatud tundide arvuga. Arveid ja tehtud töödeakte kõrvutades selgub, et H. Taltsi poolt arvel näidatud tunnid on samad, mis OÜ X poolt enda tellijale samal perioodil osutatud teenuste maht. Kohus leiab, et on leidnud tõendamist OÜ X poolt ehitustööde tegemine ning OÜ-lt X X ei ole ehitusteenust soetatud. Pangakontode vaatlusprotokollidest 27.01.2011.a. 21.01.2011.a. nähtuvad (kd 20, tl 105-110) OÜ X ülekanded OÜ-le X X, esimene kanne on 07.11.2007.a selgitusega X nr 23 ja summa 82 600 krooni, mille H. Talts kahes osas välja võtab, esmalt 80 000 krooni ja seejärel 2000 krooni. 07.11.2007.a laekub OÜ-lt X 85 196 krooni selgitusega arve nr 22, mis võetakse H.Taltsi poolt kahes osas välja, 40 000 krooni ja 45 000 krooni. 27.12.2007.a laekub OÜ-le X X 318 600 krooni selgitusega arve nr 26, mille H. Talts võtab sularahas välja neljal korral: 90 000 krooni, 50 000 krooni, 90 000 krooni ja 80 000 krooni. 07.01.2008.a on laekumine summas 285 344 krooni selgitusega arve nr 28 ja leping 24.08.2007 esimene osa. 07.01.2007.a. võtab H. Talts välja 80 000 krooni ja 60 000 kantakse edasi OÜ X arvelduskrediidile. 08.01 ja 09.01 võtab H. Talts välja 90 000 krooni ja 30 000 krooni. Aga 09.01.2008.a. jaanuar suunatakse samuti 20 000 OÜ X arvelduskrediiti. 10.01.2008.a on OÜ X kandnud üle 285 344 krooni selgitusega teine osa lepinguga 24.08.2007.a, millest samal 72 000 krooni kantakse päeval OÜ X X kontolt OÜ X pangakontole, seejärel võetakse H. Taltsi poolt sularahas välja 80 000 krooni, 90 000 krooni ja 40 000 krooni. 11.01.2008.a kantakse OÜ X kontolt sama lepingu alusel 285 344 krooni, sellest 17 000 krooni kantakse edasi OÜ X arvesarvele ja H. Talts võtab 75 500 krooni välja. 14.01.2008.a laekub 250 34, 60 krooni selgitusega neljanda osa lõpp, millest arvelduskrediiti OÜ X kantakse OÜ X X kontolt 280 000 krooni ja H. Talts võtab sularaha summas 30 000 krooni. OÜ X, K. K. ja OÜ X X pangakontosid käsitlevast vaatlusprotokolli, mis on koostatud 09.02.2011.a. selgub OÜ X pangakonto vaatlusest järgmised asjaolud (kd 20, tl 108-110): OÜ-lt X X on OÜ-le X kontole laekunud raha, mis on pärast laekumist 07.01.2008.a. summas 60 000 krooni, 09.01.2008.a. summas 20 000 krooni, 10.01.2008.a. summas 72 000 krooni, 11.01.2008.a. summas 170 000 krooni välja võetud. 14.01.2008.a. on OÜ X kontolt tehtud ülekanne: 200 000 krooni K. K. pangakontole selgitusega „laenuleping 14.01.2008.a.“, 35 000 võetakse H. Taltsi poolt raha välja ja tehakse 81 000 krooni ülekanne OÜ X X pangakontole selgitusega „osakapitali sissemaksuks“. OÜ X X kontovaatlusest nähtub, et 14.01.2008.a. võetakse 81 000 krooni H. Taltsi poolt välja. Seega on rahade kasutamine olnud pärast OÜ-lt X laekumist süüdistatava Hillar Taltsi kontrolli all, kes on võtnud kõik laekunud rahad välja, mitte aga ei ole tasunud nt äriühingu jooksvate kulude eest. Nimetatud asjaolu haakub OÜ X töötajate, nt K. S. ja R. O. ütlustega, kelle kinnitusel on nad saanud palka sularahas. Tõendeid kogumis hinnates on selgunud tõik, et OÜ X X ei ole omanud majandustegevust, kõik OÜ X poolt tehtud tööde eest laekunud raha on üle kantud OÜ-le X X, mille eest on kohtu hinnangul tasutud OÜ X töölistele palka ja muude kulude eest. 5) Kohtuistungil on avaldatud 26.01.2008.a allkirjastatud OÜ X X ja OÜ X vaheline tööjõu rendileping nr 26-08-08. Lepinguobjektiks on tööjõurenditeenus üldehitustöödel X X X, Tallinn, see on kuni kümme töötajat hinnaga 110 krooni töötunni eest. 68 / 131

OÜ X X poolt esitati OÜ-le X 30.09.2008.a arve nr 66, mille järgi OÜ X X osutas OÜ X tööjõu renditeenust septembris 2008.a summas 223 020 krooni, seega kuni 1718 tundi (110kr/h). 26.08.2008.a sõlmitud ehituse alltöövõtuleping OÜ X-X Ehituse ja OÜ X vahel nägi ette, lepingu objektiks on Tallinnas X X X/X X büroohoone ehitustöödel tehtavate abitööde teostamiseks vajaliku tööjõu tagamine, koos vajalike töövahendite kindlustamisega alates 26.08.2008.a maksumusega 110 krooni töötund. Lepingu alusel on OÜ X väljastanud 30.09.2008.a arve nr 286 kokku siis 481,75 tunni eest summas 54 743,15 krooni ja 30.10.2008.a arve nr 290 kokku 560 tunni eest. Kohtuistungil uuritud ehitusobjekti peatöövõtja X X OÜ juhatuse liikme P. R. poolt esitatud tööliste nimekirjas on märgitud töölistena S. V., K. S., T. V., J. S., I. O. , I. S., M. V. ja M. R., kes on OÜ X töötajad. P. R. on tunnistajana andnud ütluseid, mille järgi töötas ehitusobjektil 2-4 isikut korraga, üksikutel juhtudel 6-8 töötajat. Tunnistaja ei kinnitanud H. Taltsi ja OÜ X X töötamist kõnealusel ehitusobjektil. Seega nähtub dokumentaalsetest tõenditest, et OÜ X X on dokumentide järgi teenust osutanud rohkem, kui tegelikult tegi seda OÜ X oma tellijale. Kohus leiab, et Sularaha arve nr 66 alusel tegelikult H. Talts OÜ-lt X raha ei saanud. Võttes arvesse, et eelnimetatud OÜ X töötajate tunnistajatena ülekuulamisest on selgunud, et nad on A. V. juhtimisel ehitusobjektil töid teinud on tõendatud H. Taltsi poolt reaalse sisuta arve koostamine. Nimetatud järeldust kinnitab tunnistajana on ülekuulatud OÜ X X juhatuse liikme K. D. ütlused, kelle sõnade kohaselt ei ole OÜ X X ehitusobjektil X X X, Tallinnas töid teostanud ja tal puuduvad igasugused kokkupuuted OÜ X ja A. V.-ga. Samuti ei ole tunnistaja K. D. ütluste kohaselt tema kellelegi tehingute sõlmimiseks volitust andnud, sh ka mitte H. Taltsile. Äriregistri väljavõttelt nähtub, et OÜ X X juhatuse liige K. D. on äriühingu juhatusest tagasi kutsutud 06.10.2008.a ja samas otsuses määrati Hillar Talts likvideerijaks. Seega on H. Talts sõlminud lepingu OÜ-ga X 06.08.2008.a, see on kaks kuud varem ja esitanud arve 30.09.2008.a enne seda, kui tal oli võimalus äriühingu nimelt tehinguid teha. Tõendeid kogumis hinnates on leidnud tõendatud süüdistatava H. Taltsi poolt reaalse sisuta arvete koostamine, mida kinnitab täiendavalt asjaolu, et OÜ X X ei ole 2008.a. septembrikuu käibedeklaratsioonis käivet deklareerinud. Käibedeklaratsiooni esitamise kohustus oli sel ajal OÜ X X juhatuse liikmel K. D., kes seda ei ole teinud, kuna osaühing ei omanud enam majandustegevust.

1.3.2.2.Eeltoodu alusel kohus leiab, et on leidnud tõendamist KarS § 3891 lg 1 järgi kvalifitseeritud A. V. poolt toime pandud kuritegu, so suures ulatuses maksudest kõrvale hoidmine ebaõigete andmete esitamisega OÜ X käibemaksudeklaratsioonides valeandmete esitamine maksustamisperioodide 2006.a juuli kuni detsember, 2007.a jaanuari, märtsi, juuni kuni detsembri, 2008.a jaanuari kuni mai ning juuli kuni oktoobri kohta. Süüdimõistetu A. V. suurendas tahtlikult OÜ X nimetatud maksustamisperioodide käibedeklaratsioonides alusetult sisendkäibemaksu ja jättis Eesti Vabariigile maksmata käibemaksu summas 1 831 510 krooni. Samuti lasi A. V. äriühingu raamatupidajal esitada tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonis valeandmeid maksustamisperioodi 2006.a augusti ja detsembri, 2007.a jaanuari, veebruari, aprilli, mai, juuli kuni detsember ning 2008.a jaanuari kuni juuni, septembri ja oktoobri kohta, jättes deklareerimata reaalseid majandustehinguid mittekajastavate arvete alusel teostatud väljamaksed ning nendelt tasumisele kuuluva tulumaksu summas 2 829 736 krooni. Kuritegu oli kuni 15.03.2007.a. karistatav KarS § 386 lg 1 järgi maksude väärarvutusena. Tõendamist on leidnud ka süüdistatavale Hillar Taltsile inkrimineeritud kaasaaitamistegu, so OÜle ajavahemikul 21.08.2006.a kuni 18.11.2008.a OÜ X X, OÜ X , OÜ X , OÜ X X ja OÜ X X nimelt reaalseid majandustehinguid mittekajastavaid arvete koostamine ja allkirjastamise, sh arvete juurde kuuluvad lepingud ning aktid. KMS § 29 lg 3 p 1 alusel võib maksukohustuslane arvestada sisendkäibemaksu teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasutud käibemaksu. Kõik eelnimetatud (otsuse p.-s 1.3.2.1.) käsitletud arved, lepingud ja tööde aktid on reaalse sisuta ning koostatud ja allkirjastatud süüdistatava H. Taltsi poolt. Nimetatud dokumentide alusel on OÜ X juhatuse liige A. V. saanud maksuhaldurile esitada OÜ X maksudeklaratsioonides (vorm KMD) maksustamisperioodide 2006.a juuli kuni detsember, 69 / 131

2007.a jaanuari, märtsi, juuni kuni detsembri, 2008.a jaanuari kuni mai ning juuli kuni oktoobri kohta valeandmeid, sest H. Taltsi poolt esitatud arvetel märgitud käibemaksuga suurendati alusetult OÜ X nimetatud maksustamisperioodide käibedeklaratsioonides alusetult sisendkäibemaksu, mille tulemusena jäi Eesti Vabariigile maksmata käibemaksu summas 1 831 510 krooni. Seega on rikutud KMS § 29 lg 1, mille järgi on võib maksukohustuslane tasumisele kuuluvast käibemaksusummast, mis on maksustamisperioodil maksustatavatelt tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, maha arvata maksustatava käibe tarbeks soetatud kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaksu. Võttes arvesse asjaolu, et OÜ-le X ei ole OÜ X X, OÜ X , OÜ X , OÜ X X ja OÜ X X poolt arvetel näidatud teenuseid osutatud, siis ei saa ka nimetatud äriühingute poolt esitatud arveid lugeda nõuetele vastavateks algdokumentideks. Ettevõtlusega mitteseotud kuluks on Tulumaksuseaduse (TuMS; RT I 2000, 58, 377; 2008, 48, 269) § 51 lg 2 p 3 tähenduses väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. OÜ X pangakonto nr XXXXXXXXXXXX väljavõtte ja Hillar Taltsi poolt allkirjastatud kassa sissetuleku orderite alusel tuvastatud, et OÜ X on maksnud Hillar Taltsi poolt koostatud ja allkirjastatud reaalse sisuta arvete alusel 6 408 725.14 krooni. TuMS § 51 lg 1 alusel tuli OÜ-l X arvestada ja maksta tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt. A. V. rikkus TuMS § 54 lg 2 ja 4 sätestatud kohustust esitada maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10.kuupäevaks maksuhalduri piirkondlikule struktuuriüksusele maksudeklaratsiooni ning kandma maksmisele kuuluva tulumaksu maksuhalduri pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10.kuupäevaks. TuMS § 1 lg 3 ja § 4 kohaselt tuli tulumaksu tasuda 2006.a määras 23/77, 2007.a määras 22/78 ning 2008.a määras 21/79. Süüdistatava Hillar Taltsi poolt koostatud ja allkirjastatud arvete alusel on OÜ X nimelt esitatud tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonides esitatud maksustamisperioodidel 2006.a augusti ja detsembri, 2007.a jaanuari, veebruari, aprilli, mai, juuli kuni detsember ning 2008.a jaanuari kuni juuni, septembri ja oktoobri kohta valeandmeid tasumisele kuuluva tulumaksu kohta, mille tõttu jäi riigile laekumata tulumaksu 2 594 534 krooni. Süüdistatav H. Talts on eeltooduga andnud olulise panuse kuriteo toimepanemisele, mis on toetanud A. V. poolt OÜ X maksudeklaratsioonides valeandmete esitamist ja oli ka põhjuslikus seoses kuriteo toimepanemisega, sest ilma H. Taltsi koostatud arveteta ei oleks saanud osaühingu raamatupidamises arvestada käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksu ja esitada maksustatava ettevõtlusega mitteseotud kulu kohta valeandmeid tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonides. Kohus leiab, et on leidnud tõendamist Hillar Taltsi poolt aineline kaasabi kuriteovahendi (reaalse sisuta arvete) koostamine ja esitamine OÜ-le X raamatupidamisele, kus kajastati sisendkäibemaksuarvestuses OÜ X X, OÜ X , OÜ X , OÜ X X ja OÜ X X arvetel märgitud käibemaksu ning esitati tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonides valeandmeid tegelikult tasumisele kuuluva tulumaksu kohta (RKKKo nr 3-1-1-6-11, p. 13.3). Kohus leiab, et süüdistatava H. Taltsi poolt on kuritegu toime pandud otsese tahtlusega (KarS § 16 lg 3), sest ta teadis, et teostab valeandmeid sisaldava dokumentatsiooni koostamisega süüteokoosseisule vastava asjaolu (valeandmete esitamine) ja tahtis sellega aidata kaasa OÜ X maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele. Kohus on seisukohal, et kaasaaitaja H. Taltsi tahtlus on hõlmatud õigusvastase põhiteoga, sest ta mõistis väga hästi põhiteo olulist ebaõigussisu. Tuleb võtta arvesse, et H. Taltsi poolt on koostatud üksikasjalik dokumentatsioon (arved, lepingud, aktid jne), et luua näiv ettekujutus enda äriühingute osutatavatest teenustest, seetõttu oli talle kohtu hinnangul ka täpselt teada, millisel määral tuleb tasumisele kuuluvaid makse vähendada, et maksukohustus oleks minimaalne või puuduks sootuks. Seega on süüdistatav Hillar Talts pannud toime KarS § 3891 lg 1 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so suures ulatuses maksudest kõrvalehoidmisele kaasaaitamine (vt täiendavalt otsuse 1.3.12. H. Taltsi teopanus kohta).

ehituse alltöövõtuleping, mille objektiks Tallinnas X X/X büroo ja korterelamu ehitus objektil tehtavad fassaaditööd orienteeruva mahuga 900 m 2 tähtajaga 06.08.2007-30.09.2007.a ja hinnaga 680 krooni m2. OÜ X X arve näilisus on tõendatud X X/X korteri eramu ehitusobjektil töötanud tegelike isikute ütlustega, kelleks on OÜ X töötajad I. O. , J. S., I. S. ja nendega koos töötanud ka R. O. . Nimetatud leping leiti läbiotsimise käigus OÜ X kontorist. Lepingus on märgitud OÜ X X esindajaks K. K., mille on allkirjastanud ka V. Š.. Töövõtu piiride kokkulepe lepingu lisas 3 ja aktid teostatud tööde kohta on allkirjastatud V. Š. poolt, samas hinnapakkumine on allkirjastatud K. K. poolt. Äriregistri andmetel oli kuni 28.08.2007.a K. K. OÜ X X juhatuse liikmes, seejärel V. Š. Tunnistaja ütlustest nähtub, et K. K. ei ole osaühingu juhatajana nimetatud tehinguid teinud, mis nähtub ütluste ebalevast andmisest ja suutmatusest lepingu sisu arusaadavalt kohtule selgitada. Ühe asjaolu on tunnistaja märkinud, et tööde tegemiseks pidi olema OÜ-l X X olema töötajad, kuid ei osanud selgitada, kes need olid ja kuidas ta nad leidis. Tunnistaja kinnitusel olid töötajad ametlikult töö, samas on prokurör kohtule esitanud Maksu- ja Tolliameti 13.10.2014.a vastuse nr 12.2-4/40925-1, millest nähtub, et OÜ X X on esitanud ajavahemikul 01.01.2006.a-30.12.2008.a kohta tulu- ja sotsiaalmaksu ja kohustusliku kogumispensioni töötuskindlustuste maksete deklaratsioone august 2007.a september 2008.a, november 2007.a detsember 2007.a jaanuar 2008.a, veebruar 2008.a märts 2008.a kohta, kuid nimetatud deklaratsioonides ei deklareeri OÜ X X töötajatel tehtud väljamakseid ja neilt arvestatud makseid ja kohustusi. Seejuures väärib märkimist, et tunnistaja K. K. ei osanud nimetada ehitusobjekti, millel töid väidetavalt tehti, kuigi tegemist oli Tallinna südalinnas asuva büroohoonega. Kohus leiab, et K. K. ütlused kinnitavad kogumis asjaolu, et tegelikult ei omanud OÜ X X reaalset majandustegevust. Kohtule on esitatud ehitustööde tööohutuse plaan, millel töövõtjana on märgitud OÜ X ehitusobjektiks X X/X ja on allkirjastatud A. V. poolt. Nimetatud dokument leiti ja võeti ära 24.11.2008.a. toimunud OÜ X kontori läbiotsimisel OÜ X Ülle Saare töölaual olevate dokumentide hulgast. Samas leiti ka Ü. Saare töölaualt A. L. passi koopia, E. L. passi koopia, kus oli kodune aadress. A. L. passi koopiale on kirjutatud aadress X X-X, Pärnu, mis siis on tol ajal oli A. L. kodune aadress. Nimetatud tööohutuse plaanis on kirjas kolme juhendatud töötajate nimed: V. Š., A. L. ja E. L.. Tunnistaja E. L. andis kohtus ütlusi, et tema ei tunne V. Š. ja A. L. ega K. K. ega oma kokkupuuteid OÜ-ga X X. Samuti ei olnud allkiri ohutusplaanil tema oma, kuigi läbiotsimisel leitud passikoopia kuulus temale. Tunnistaja E. L. ei kinnitanud kohtus ütlusi andes, et tema oleks Tallinnas lepingus näidatud aadressil fassaaditöid teinud. Nimetatud leiab kinnitust Maksu- ja Tolliameti andmetest, mille järgi ei ole E. L. OÜ X X töötajana töötasu saanud. Seega on kohtu hinnangul tõendatud, et OÜ X X poolt OÜ-le X töid teinud. OÜ-le X X arve tasumine on nähtub 27.01.2011.a. vaatlusprotokoll, millest nähtub OÜ X poolt arve eest tasumine12.10.2007.a selgitusega 0019 summas 307 319,20 krooni (kd 20, tl 96). Pärast laekumist on V. Š. võtnud 15.10.2007.a summas 306 600 krooni OÜ X X pangakontolt välja. Raha jõudmist tagasi A. V.-le tõendab kogumis eelkirjeldatud näiliste arvete koostamisega jälitusprotokollist nähtuv kõne 16.10.2007.a. kell 21.12 Arlet Martinsoni ja A. V. vahel, millega A. Martinson soovib A. V.-ga kokku saada, öeldes „... et kaua ma käin selle asjaga, vaata, sa ütlesid esmaspäeval kindlasti vaja, ma käin kogu aeg on kaasas kaelas kuradi asi.“ Vestluse käigus küsib A. Martinson üle: „ ... tean mitu kolbi sealt tuli, aga neid rõngaid, mitu sealt puudu oli, vaat seda ma ei tea. Mis me kokku leppisime? Pool kolbi vä?“ A. V. vastab: „kogu kolb ja kuus rõngast“. A. Martinson on oma ütlustes ja viimases sõnas seda kõnet iseloomustanud kui motohuviliste vahelist vestlust, millega kohus ei nõustu. Vestluse osapooled üritavad varjata jutu sisu selliselt, et ka neil endil läheb segamini ja tekib raskusi arusaamisega, sest lõpuks A. Martinson ütleb „... me teame mitu rõngast, noh“, mille peale A. V. ütleb, et „sa saad valesti aru noh, kogu ...“. Vestluse sisu haakub aga hästi pangakontol raha ülekannetega.

OÜ X osutanud OÜ X tööjõurendi teenust Soomes aadressil X X X kokku 980 tundi. Kohtule on esitatud ka 15.05.2008.a. allkirjastatud tööjõurendileping OÜ X ja OÜ X vahel, kus määratud tunnihindeks 230 krooni konkreetset objekti nimetamata on kokku lepitud teenused üldehitustöödel. OÜ X on 12.07.2008.a esitanud arve 251 OY-le X X, mille kohaselt on OÜ X teostanud ehitustöid objektil X 24.11.2008.a., mis leiti OÜ X kontori läbiotsimisel OÜ X raamatupidamise dokumentide hulgast. Arve alusel on tehtud perioodil on 1-12.07.2008.a töid kokku 366 m2, samuti leiti samast kohast OÜ X 31.07.2008.a arve nr 256, samuti OY X X. OÜ X tellijale andnud objektil X üle perioodil 21-31.07.2008.a tehtud töid arvestusega 895,2 m2. 29.08.2008.a arve nr 259 on siis periood 01-31.08. kohta, mil töid tehti 1568 m 2 ja 490 m2. 30.09.2008.a on arve nr 288 tööde kohta 01-31.09.2008.a ja koguse 1269 m 2. Lisaks veel on 31.10.2008.a arve nr 293 juures ära nimetatud, et töid on tehtud mahus 612,4 m2. Kõigi arvete juures olid tööliste tööajatabelid koos käsikirjaliste märkmetega tööliste nimedega. Juunikuu tööajatabelitest nähtub, et OY X tehtud töid tegid S., I. L., I. S., K. S., R., I., M., ja J. S., kes kokku tegid 1398 töötundi. Juulikuu tabelis kajastub 746 töötunni tegemine töötajate – L., J., V., D., R., R., R., M. ja J. poolt. Augustikuu tabelis nähtub 1960 tunni tegemine järgmiste isikute poolt: R., R., J., M., L., R., J., V., M. V., K. ja R.. Dokumentidest nähtuvad X enda töötajad, kes on objektil tööd teinud. OÜ X töötajate viibimist kinnitab X X OÜ 29.05.2008.a arve nr 82044 Soome tööturu turvalisuse koolituse läbiviimist A. V.-le, R. K.-le, I. S.-ile, ja J. S.-ile. Samuti nähtub AS X X vastusest kuupäevade lõikes isikud, kellele on OÜ X poolt tagasisõiduks ostetud laevapiletid, nendeks on R. H., M. F., A. P., J. T., S. J., L. M., K. J., V. M., Ž. R., I. S., K. K. ja V. Ž.. Kohus leiab, et nimetatud isikud on olnud OÜ X enda tööjõuks, kes on Soomes lepingu alusel tehtavaid objekte teinud, sest nende tööaja üle peab arvestust OÜ X ja maksab ka kõik tööga seotud kulud kinni. Kohtule esitatud Soome õigusabi taotluse vastusest selgub, et OÜ X pakkus Karkkilas ehitustöödeks värvimistöid umbes 2700 m2 hinnaga 15 eurot 1 m 2 hind ja fassaadide osa 490 m 2 ulatuses hinnaga 24 eurot 1 m 2, selle alusel on sõlmitud ehitustöövõtu leping 20-07-08 tööde tegemisega tähtaeg 21.07.2008.a -21.10.2008.a Nimetatud tähtaega X arvet nr 11808 kajastades nähtub, et see saab kajastada ajavahemikul 21.07.2008.-11.08.2008.a. tehtud töid. Kohus leiab, et OÜ X ei saanud nimetatud töid teostada, sest OÜ X enda töölised olid ehitusobjektil tööl. Töötajate L. ja J. kohta, kes ei olnud OÜ X töötajad, leiti OÜ X läbiotsimisel eraldi koostatud tööaja tabelid, mille kohaselt olid nad objektil tööl 21.07.-31.07.2008.a kokku 235 töötundi, 01.08.-18.08.2008.a kokku 254 töötundi. Seega 489 tundi ajavahemikul, mida kajastab OÜ X arve ja mida on tunduvalt vähem, kui viidatud arvel märgitud 995 tundi. Seega ei kajasta OÜ X tegelikult tehtud töid. Kohtus on andnud tunnistajana ütluseid R. K., kelle sõnade kohaselt on ta OÜ-ga X töid Soomes teinud, mida on esindanud A. V.. A. Velleste on toonud ehitusobjektile töötajaid, kellega tunnistaja arutas läbi tasustamise jms, kuid OÜ X ega selle esindaja Ü. P. ta ei teadnud. Kogumis dokumentaalsete tõenditega kohus leiab, et OÜ X ei ole tegelikult töid teostanud, millele saab täiendavalt kinnitust Ü. P. ütlustest. Tunnistaja OÜ X juhatuse liikme Ü. P. ütluste kohaselt ei olnud osaühingul ühtki töötajat, kuid siiski vahendas ta A. V.-le tööjõudu. Tegevust kirjeldas A. V. selliselt, et töötajad läksid A. juurde ning A. maksis neile otse. OÜ X ei ole tunnistaja Ü. P. ütluste järgi töötajatele töötasu arvestanud ega maksnud, samuti ei ole tema OÜ X poolt arveid väljastanud. Tunnistaja on oma ütlustes kinnitanud Soome objektide olemasolu, kuid ei osanud ristküsitluse käigus neid kirjeldada ja selgitada tööde käiku. Tööde üleandmise aktide osas ei osanud tunnistaja Ü. P. selgitada, milliste tööde jaoks on akt koostatud. Pangakonto vaatlusprotokollist nähtub OÜ X i pangakontol toimuv, nt 03.09.2008.a oli laekunud kontole 265 975 krooni ja viitega siis arvele 29708 ja selle võttis Ü. P. sularahas välja summas 04.09.2008.a summas 250 000 ja seejärel on pangakaarti kasutades 05.09.2008.a välja võetud 10 000 krooni ja 65000 krooni. Tunnistaja ütluste järgi on ta viinud raha Arlet Martinsoni kätte. Seega on leidnud tõendamist asjaolu, et OÜ X ei ole esitanud OÜ-le X reaalse sisuga arvet, seetõttu ei ole käivet olnud. 72 / 131

I.S., K. S., I. O. ja J. S., D. ja D., kes on OÜ X töötajad. X X kohta peetud ehituspäevikus ei nähtu OÜ X X töötajate viibimist objektil. Tegelikult oli OÜ-l X sõlmitud 21.08.2007.a. ja 30.08.2007.a. sõlmitud alltöövõtu leping OÜ-ga X, kes tegi ehitusobjektil X X Tallinnas krohvimise ning viimistus- ja värvimistööd. 27.09.2007.a arve nr 05/09 ja nr 06/09, mis on allkirjastatud A. S. poolt ja selle kohaselt OÜ X X müüs OÜ-le X killustikku ja mulda objektile X X X ning allkirjastatud on ka arve juurde kuuluv kassa väljamineku order nr 2709/01 ja 2709/02. OÜ X septembri lehelt mehhanismi kohta on aga näha, et mulda vedas objektil X X 12 h E. S. , kes on OÜ X töötaja. Eelnimetatud äriühingu tegevuse puudumine ehitusobjektil nähtub täiendavalt OÜ X X juhatuse liikme U. S. ütlustest, mille järgi on ta A. V. kaudu OÜ-le X osutanud ehitusjäätmete äraveo teenust, nt X tänava objektil ja ka Järlepa tallist. Lisaks renditi A. V.-le konteinereid arvelt nr 11 alusel 31.01.2007.a ning selle veo tegi ka X X. Ehitusobjektil X X kohta töötasid OÜ X töötajad Y. S., I. S., I. O., K. S., E. S.ja R. O., G. O.. 24.11.2008.a on OÜ X kontori läbiotsimisel leitud OÜ X poolt OÜ-le X esitatud Komatsu 97WB-S juhi tööde tabelitega, mille kohaselt on objektil X X pinnast planeerinud ja mulda vedanud OÜ X töötaja E. S.. Seega ei ole OÜ X X ehitusobjektidel OÜ-le X töid teinud, seetõttu ei saanud OÜ X arvetel märgitud käibemaksu enda käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksuna arvestada. A. S. poolt 30.08.2007.a allkirjastatud arvelt nr 05/08 nähtub, et OÜ X X osutas OÜ-le X ajatööteenust Pääsküla prügilas perioodil 01.08.-30.08.2007.a kokku 576 tundi, summas 61 171.20 krooni. 24.11.2008.a. on OÜ X kontori läbiotsimisel OÜ X raamatupidamise dokumentide hulgast leitud OÜ X poolt AS-le X X esitatud mehhanismi tööleht Komatsu 97WB-S juhi tööde kohta, mille kohaselt on objektil Pääsküla prügila teostatud prügihunnikute kokkuvedu, eeltöid, kivide vedu, kaevetöid ja kraavi planeerimistöid. Kivide paigaldust ehitusobjektil Pääsküla prügila on vastavalt novembrikuu tööliste tööaja tabelile teostanud OÜ X töötajad E. S. , M. S., I. S., I. O. ja A. V.. Prügikoristustöid on novembrikuus teostanud J. S., E. P. ja M. S., kes on OÜ X töötajad. Tunnistajatena ülekuulatud töötajad ei ole kokku puutunud OÜ-ga X X. X X AS poolt väidetavate OÜ-le X X alltöövõtu tegemist on ülekuulatud juhatuse liige J.V.. Tunnistaja J. V. ütluste järgi ei ole X X AS nimel tehinguid teinud ning ei oma kokkupuuteid OÜga X X. Tunnistaja J. V. ütlustes ei ole ka põhjust kahelda, sest X X AS poolt ei ole maksuhaldurile esitatud käibedeklaratsioone alates 2006.a. aprillikuust, kuigi novembris ja detsembris 2006.a on X X AS poolt OÜ-le X X esitatud ülal nimetatud arve-saatelehed. Kohus leiab, et on tõendamist leidnud OÜ X X poolt OÜ-le X reaalse sisuta arvete esitamine, millest ei ole käibemaksuga maksustatavat käivet tekkinud.

N. P. poolt allkirjastatud OÜ X arve 31.10.2007.a nr 209 järgi on OÜ-le X müüdud ümarmetsamaterjali 538,46 tm kinnistult katastritunnusega 50402:006:0029, mille juurde kuulub ümarmetsamaterjali võõrandamise leping nr 209, kust nähtub, et materjal asub Raplamaal X vallas X külas. Kinnistu nimeks on X II, kus toimus ka metsamaterjali esmane üleandmine OÜ X X ja OÜ X vahel 01.10.2007.a., mille üleandmist kinnitav akt nr 009 leiti ja võeti ära OÜ X kontori läbiotsimise käigus. R. T.elukohas aadressil X X-X Pärnu linn metsamaterjali üleandmise – vastuvõtmise akt nr 272, mille kohaselt OÜ X X soetas metsamaterjali omakorda sellelt samalt kinnistult katastritunnusega R. T.-lt. Seega dokumentidest nähtub, et OÜ X X andis materjali üle OÜ-le X 01.10.2007.a, kuid OÜ X X omandas materjali R. T.-lt 01.12.2007.a., so kaks kuud pärast seda, kui oli selle juba ise edasi müünud. Ümarmetsamaterjali on OÜ X OÜ-le X võõrandanud ka N. P. 19.02.2008.a allkirjastatud arve nr 309 alusel, mille järgi OÜ X müüs OÜ-le X ümarmetsamaterjali 316,50 tm kinnistult, mille katastritunnuseks 50404:003:0008. Kinnistusregistri andmetel on kinnistu omanikuks J. V. R. T. kodust leiti 03.12.2007.a. läbiotsimise käigus raieõiguse võõrandamise leping nr 0101, mille kohaselt müüs J. V. 945 000 krooni eest raieõiguse OÜ-le X X, mida esindas A. L.. Kohus leiab, et on tõendatud OÜ X poolt OÜ-le X reaalse sisuta arvete esitamine, sest ümarmetsamaterjali ei ole OÜ X arvetel nimetatud tehingutega omandanud. Kohtule on esitatud metsateatised nr 61 ja 919 nimetatud kinnistutel toimunud raide kohta, millele on teostatud käekirjaekspertiis. Ekspertiisiaktiga nr KE-02/11.3-1 on ekspert jõudnud järeldusele, et metsateatistel nimetatud kirjed, nt kavandatud raie- ja metsauuendustööde, avastatud metsakahjustuste kohta on kirjutatud R. T.poolt. Asjaolu, et metsateatisi ei ole väljastatud nähtub ka 05.04.2010.a Keskkonnaameti kirjast nr HJR 13-7/14276-2, mis kinnitab, et selliseid metsateatisi ei ole tegelikult olemas. Metsateatise nr 919 nimetatud kinnistu omaniku J. V. ütluste ei ole tema metsateatist 2007. aastal välja võtnud ega ole A. L.-ga tehingut teinud. Kohtule esitatud 22.01.2008.a leping nr 295 on OÜ X soetanud ümarmaterjali OÜ-lt X X, mis omakorda kajastas enda raamatupidamises metsamaterjali soetamist OÜ-lt X X. Viimase tehingu kohta 11.01.2008.a tehtud arve nr 1100 koos 17.01.2008.a ümarmetsa materjali võõrandamise lepinguga nr 291 leiti R. T.elukohast aadressil X X-X Pärnu linnas läbiotsimise käigus. Samuti leiti raieõiguse võõrandamise leping nr 0101, kus J. V. müüb kinnistu katastrinumbriga 50404:003:0008 raieõiguse OÜ-le X X koos J. V. passi koopiaga. Tunnistaja A. L. on samuti oma ütlustes väitnud, et ta ei ole teinud tehinguid ümarmetsmaterjaliga. Käekirja ekspertiis kohaselt lepingus nr 0101 on käsikirjalised tekstid kirjutatud R. T.poolt, samuti on lepingul R. T.poolt tehtud J. V. ja A. L. allkirjad. OÜ X poolt OÜ-le X on 30.01.2008.a N. P. poolt allkirjastatud arve nr 298B, mille järgi OÜ X osutas OÜ-le X töökoja koristamise teenust, 01.01.2008 kuni 30.01.2008seda siis1100 m2, ning allkirjastas arve juurde kuuluv hinnapakkumise nr 002. kohtu on esitatud OÜ X pearaamatu väljatrükk, mis on menetlejale esitatud OÜ X raamatupidaja G. N. poolt 13.05.2009.a. Kohtule esitatud väljatrükist nähtub, et OÜ X on hankinud enamiku kaupu ja teenuseid jaanuaris ja veebruaris 2008.a OÜ-lt X X, samas ei nähtu tööjõurendi teenuse soetamist. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et R. T.poolt on raha OÜ X kontolt välja võetud, kui see on OÜ-lt X laekunud. Tõendeid kogumis hinnates oli R. T.poolt üksnes arvete koostamine ja raha väljavõtmine. OÜ-lt 76 / 131

lisa 6 tasumisele kuuluv tulumaks”, real 15 “kokku B-osa tulumaks” ja TSD lisa nr 6 real 27 “Tasumisele kuuluv tulumaks” deklareerimata tulumaksu oli kokku 249 755 krooni. 10.01.2007.a on interneti teel esitatud 2006.a detsembrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonis real 17 ja real 26 on deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kulusid 344 631 krooni ulatuses ning jätsid real 11, real 15 ja real 27 mille sisu ma ette kandsin on deklareerimata tulumaksu 102 942 krooni. Ja kõik need tulevad väljamaksete tehtud kuupäevadest lähtuvalt. 13.04.2007.a on interneti teel esitatud 2007.a jaanuarikuu tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonis real 17 ja real 26 on deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kulusid 61 667 krooni ulatuses ning jätsid real 11, real 15 ja real 27 deklareerimata tulumaksu 17 393 krooni. 01.03.2007.a interneti teel esitatud 2007.a veebruarikuu tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonis real 17 ja real 26 deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kulusid 111 510 krooni ulatuses ning jätsid real 11, real 15 ja real 27 deklareerimata tulumaksu 31 452 krooni. 07.05.2007.a on interneti teel esitatud 2007.a aprillikuu tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonis real 17 ja real 26 deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kulusid 200 000 krooni ulatuses ning jätsid real 11, real 15 ja real 27 deklareerimata tulumaksu 56 410 krooni. 05.06.2007.a interneti teel esitatud 2007.a maikuu tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonis real 17 ja real 26 deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kulusid 171 700 krooni ulatuses ning jätsid real 11, real 15 ja real 27 deklareerimata tulumaksu 48 428 krooni. 08.08.2007.a interneti teel esitatud 2007.a juulikuu tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonis real 17 ja real 26 on deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kulusid 917 567 krooni ulatuses ning jätsid real 11, real 15 ja real 27 deklareerimata tulumaksu 258 801 krooni. 07.09.2007.a interneti teel esitatud 2007.a augustikuu tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonis real 17 ja real 26 deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kulusid 691 171 krooni ulatuses ning jätsid real 11, real 15 ja real 27 deklareerimata tulumaksu 194 946 krooni. 09.10.2007.a interneti teel esitatud 2007.a septembrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonis real 17 ja real 26 deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kulusid 885 052 krooni ulatuses ning jätsid real 11, real 15 ja real 27 deklareerimata tulumaksu 249 630 krooni. 13.11.2007.a interneti teel esitatud 2007.a oktoobrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonis real 17 ja real 26 deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kulusid 307 319 krooni ulatuses ning jätsid real 11, real 15 ja real 27 deklareerimata tulumaksu 86 680 krooni. 06.12.2007.a interneti teel esitatud 2007.a novembrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonis real 17 ja real 26 deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kulusid 794 229 krooni ulatuses ning jätsid real 11, real 15 ja real 27 deklareerimata tulumaksu 224 013 krooni. 10.01.2008.a interneti teel esitatud 2007.a detsembrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonis real 17 ja real 26 on deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kulusid 684 687 krooni ulatuses ning jätsid real 11, real 15 ja real 27 deklareerimata tulumaksu 193 117 krooni. 13.02.2008.a interneti teel esitatud 2008.a jaanuarikuu tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonis real 17 ja real 26 deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kulusid 1 141 379 krooni ulatuses ning jätsid real 11, real 15 ja real 27 deklareerimata tulumaksu 303 405 krooni. 09.04.2008.a interneti teel esitatud 2008.a veebruarikuu tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonis real 17 ja real 26 deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kulusid 102 660 krooni ulatuses ning jätsid real 11, real 15 ja real 27 deklareerimata tulumaksu 27 289 krooni. 11.04.2008.a interneti teel esitatud 2008.a märtsikuu tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonis real 17 ja real 26 deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kulusid 326 786 krooni ulatuses ning jätsid real 11, real 15 ja real 27 deklareerimata tulumaksu 86 867 krooni. 81 / 131

13.10.2008.a interneti teel esitatud 2008.a aprillikuu tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonis real 17 ja real 26 deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kulusid 363 452 krooni ulatuses ning jätsid real 11, real 15 ja real 27 deklareerimata tulumaksu 96 614 krooni. 13.10.2008.a interneti teel esitatud 2008.a maikuu tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonis real 17 ja real 26 deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kulusid 289 619 krooni ulatuses ning jätsid real 11, real 15 ja real 27 deklareerimata tulumaksu 76 987 krooni. 13.10.2008.a interneti teel esitatud 2008.a juunikuu tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonis real 17 ja real 26 deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kulusid 131 004 krooni ulatuses ning jätsid real 11, real 15 ja real 27 deklareerimata tulumaksu 34 824 krooni. 13.10.2008.a interneti teel esitatud 2008.a septembrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonis real 17 ja real 26 deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kulusid 488 992 krooni ulatuses ning jätsid real 11, real 15 ja real 27 on deklareerimata tulumaksu 129 985 krooni. 03.11.2008.a on interneti teel esitatud 2008.a oktoobrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonis real 17 ja real 26 deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kulusid 470 225 krooni ulatuses ning jätsid real 11, real 15 ja real 27 deklareerimata tulumaksu 124 997 krooni. Tõendamist on leidnud OÜ X juhatuse liikme A. V. poolt TuMS § 51 lg 1 rikkumine, mille kohaselt maksab residendist äriühing tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt. Sama seaduse § 51 lg 2 p 3 kohaselt loetakse ettevõtlusega mitteseotud kuluks väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Seda, et tegemist ei olnud algdokumendi nõuetele vastavate dokumentidega sai siis järjest arvete lõikes käsitletud. TuMS § 54 lg 2 ja 4 kohustavad kõiki residendist juriidilisi isikuid esitama maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks maksuhalduri piirkondlikule struktuuriüksusele maksudeklaratsiooni, ning kandma maksmisele kuuluva tulumaksu maksuhalduri pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10.kuupäevaks. TuMS § 1 lg 3 ja § 4 kohaselt tuli tulumaksu tasuda 2007.a määras 22/78 ning 2008.a määras 21/79.

1.3.12.Eeltoodust lähtuvalt on tuvastatud OÜ X juhatuse liikme A. V. poolt esitati maksuhaldurile ajavahemikul 21.08.2006.a-18.11.2008.a tahtlikult valeandmeid OÜ X 2006.a juuli kuni detsember, 2007.a jaanuari, märtsi, juuni kuni detsembri, 2008.a jaanuari kuni mai ning juuli kuni oktoobri käibedeklaratsioonides, mille tulemusel jäi Eesti Vabariigil maksudena laekumata kokku 1 831 510 krooni. Samuti esitati valeandmeid 2006.a augusti ja detsembri, 2007.a jaanuari, veebruari, aprilli, mai, juuli kuni detsember ning 2008.a jaanuari kuni juuni, septembri ja oktoobri tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonides, mille tulemusena on laekumata jäänud 2 594 534 krooni. Selliselt pani OÜ X juhatuse liige A. V. koos Arlet Martinsoni, Hillar Taltsi, V. Š.i, R. T.ja N. P. kaasabiga toime KarS § 3891 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so suures ulatuses maksudest kõrvalehoidmine OÜ X maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisega, mille tulemusel tasumisele kuuluv maksusumma on väiksem maksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast, st maksudena jäi riigile laekumata 4 426 044 krooni, so 282 876 eurot (vt ka otsuse p 3.2.2.). Kuritegu oli kuni 15.03.2007.a. karistatav KarS § 386 lg 1 järgi maksude väärarvutusena. Karistusseadustiku rakendamise seaduse § 8 p 2 järgi tuli teo toimepanemise ajal süütegude kvalifitseerimisel karistusseadustiku järgi, milles on koosseisulise tunnusena ette nähtud kahju tekitamine suures ulatuses, hinnata varalist kahju suureks juhul, kui see ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määruse nr 254 „Palga alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt kuupalga alammäär 2008.a 4350 krooni. Seega menetluse käigus tuvastatud riigile laekumata maksusumma 4 426 044 krooni puhul oli teo toimepanemise ajal tegemist suurele kahjule vastava summaga. 01.01.2015.a kehtima hakanud KarS § 121 p 2 kohaselt on suure kahjuga või süüteo ulatusega tegemist siis, kui see ületab 40 000 eurot. Kuivõrd 4 426 044 krooni puhul on tegemist 282 876 euroga, siis ka alates 01.01.2015.a vastab maksudena laekumata summa 82 / 131

suurele kahjule. Käesoleval ajal on sama tegu kvalifitseeritav KarS § 3891 lg 1 järgi, mis on maksuhaldurile andmete esitamata jätmine või valeandmete esitamine maksukohustuse vähendamise või tagastusnõude suurendamise eesmärgil, millega varjatakse maksukohustust või suurendatakse alusetult tagastusnõuet suurele kahjule vastava summa võrra või enam. Süüdistatavale Arlet Martinsonile on esitatud süüdistus KarS § 3891 lg 1 - § 22 lg 3 selles, et tema korraldades OÜ X majandustegevust äriühingu tegevdirektorina aitas ajavahemikul 21.08.2006.a kuni 18.11.2008.a kaasa OÜ X juhatuse liikme A. V. poolt OÜ X maksudeklaratsioonides maksustamisperioodide 2006.a juuli kuni detsember, 2007.a jaanuari, märtsi, juuni kuni detsembri, 2008.a jaanuari kuni mai ning juuli kuni oktoobri kohta valeandmete esitamisele, koostades 30.06.2007.a. ning allkirjastades OÜ X nimelt reaalseid majandustehinguid mittekajastava arve nr 807A ning juhatas V. Ś., N. P., R. T. ja Hillar Taltsi tegevust, misläbi soodustas A. V. poolt kuriteo toimepanemist, kuivõrd tema tegevus avaldas mõju põhjusliku seose ahela arengule ning toetas selle arengut, on see käsitletav ainelise ja vaimse kaasabina. Kohus leiab, et kohtule esitatud tõenditega on leidnud tõendamist, et OÜ X raamatupidamises on kajastatud reaalse sisuta OÜ X X, OÜ X , OÜ X , OÜ X X, OÜ X X, OÜ X X, OÜ X X, OÜ X X, OÜ X , OÜ X X, OÜ X X, OÜ X ja OÜ X nimelt esitatud arveid, millelt märgitud käibemaksu ei saanud OÜ X sisendkäibemaksuna arvestada. OÜ X juhatuse liikmele A. V.-le on kuriteo toimepanemisele osutanud ainelist ja vaimset kaasabi nii Hillar Talts (vt otsuse p. 1.3.2.2) kui ka kuritegeliku ühenduse liikmed Arlet Martinson, Ülle Saar, R. T., N. P. ja V. Š.. Süüdistatav Arlet Martinson on OÜ-le X esitanud OÜ X nimelt 03.06.2007.a. arve nr 807A, mille kohta on kohus võtnud seisukoha, et tegemist on näilise arvega, millest käivet ei tekkinud (vt otsuse 1.3.7.). Nimetatud arve alusel ei tohtinud OÜ X käibedeklaratsioonis sisendkäibemaksu arvestada ega arvel nimetatud käibemaksu summas 4544,10 krooni maksmisele kuuluvast käibemaksust maha arvata. A. Martinsoni roll on olnud ka vahendada A. V.-le reaalse sisuta arveid, mida saaks OÜ X maksuarvestuses arvestada. Jälitusprotokollist nähtuvad kõned, mil A. Martinson on arutanud A. V.-ga ülekandeid pangas, nt 01.10.2007.a. 21:19 on A. Martinson küsinud: „ma tahtsin seda lihtsalt küsida, räägi, kuidas sul on kolme koma neljaga, ei, kolme koma, kolme koma noh kaheksaga või siuksega?“ A. Velleste: „Kolm koma kaheksa? Seda?“ Edasi üritavad pooled võimalikult kõne sisu varjata, mille käigus A. V. ütleb, et „... seal on ikkagi see asi, esimene asi kohe, et see tuleb välja võtta, ja seal on tarvis nagu üle poole põrssa ühesõnaga.“ A. Martinson vastab „Kõik? Aa, kõigil siis vä? Ei ühe kaupa!“ Kõnega haakub hästi iga OÜ X poolt arve alusel tehtud ülekandega seotud käitumismuster, millega koheselt, kui raha on laekunud võetakse see sularahas kontolt välja. Seejuures on ülekanded alati tehtud jaokaupa, mille vajalikkusest saab aimu A. V. poolt A. Martinsonile antud selgitusest, et „nii, reageerivad sealt, siis mul nagu elan üle ühesõnaga ....“ Järgmisel päeval 02.10.2007.a. kell 10:36 arutavad vestluse pooled edasi tehingute toimumist, A. V.: „Vaata, sina andsid käibe andsid tagasi juba. Nüüd nemad nagu teevad sinuga tehingu ära, reaalselt raha ei liiguta, aga sina müüd edasi jälle käibega.“, millele A. Martinson vastab: „no ja siin paber pliiats ja siis on selge, kuda pidi teeb ja siis on mõtet arutada.“ Kohtu hinnangul nähtuvad kõnedest A. V. ja A. Martinsoni kooskõlastatud tegevus arvete koostamiseks ja ülekannete tegemiseks, mille saab täiendavalt kinnitust kõnest 04.10.2007.a. kell 13:03., kui A. Martinson läheb panka ja teatab A. V.-le plaanist teha teda konto juurde kasutajaks, põhjendades seda vajadusega „... kui mingid pigunid-pagunid, noh saad aru ja siis, siis on võimalus edasi majandada, neid asju nad nii kui nii ei tea ja ei ole ja ei oska, et siis jäävad sellised asjad, noh, et ütleme nii, et kui tõesti täis laks mingisugune käib kuskil onju ja seal on nii kui nii need asjad olemas, siis sina oled see mees, kes marsib sinna ja võtab seal ja siis hoiad oma käes ...“. Eeltooduga on tõendatud A. Martinsoni korraldav roll, et soodustada võimalikult palju kuriteo täideviija A. V. tegevust maksuhaldurile valeandmete esitamisel ja viimase tahte tugevdamisel (vaimne kaasabi), sest A. Martinsoni kaasaaitamisel oli tagatud varjatud ja kiire raha tagastamine A. V.-le, mis OÜ X maksuarvestuses ei kajastu. Näilise arvete alusel ülekannete tegemine R. T., N. P. ja V. Š. poolt on selgunud OÜ X X, OÜ X , OÜ X X, OÜ X X ja OÜ X. A. Martinsoni juhtimisel on nimetatud R. T., N. P. ja V. Š. 83 / 131

allkirjastanud arveid jt dokumente ning on A. Martinsoni ülesandel raha välja võtnud, nt OÜ-le X X on kantud üle raha, mille V. Š. on välja võtnud ning A. Martinson on tagasi A. V.-le andnud (vt otsuse p. 1.3.3.). Samamoodi selgub pangakontode vaatlusprotokollist jälitusprotokollist kõnesid, mil R. T. on ise või käsutades V. Š. võtnud OÜ X (otsuse 1.3.9.), OÜ X X või OÜ X X (otsuse p 1.3.5., 1.3.10.) kontolt raha välja. Välja kujunenud tegevusest saab kinnitust jälitusprotokollist, nt kõne 26.03.2007.a. kell 15:39 R. T.-lt V. Š.-le, et viimane Nordea pangast raha välja võtaks ning samal päeval on OÜ X X kontolt V. Š. poolt summas 6895 eurot välja võetud. V. Š. tegevust osaühingute nimelt arvete koostamiseks nähtub veel kõnedest, nt 22.11.2007.a. kell 12:30 kui A. Martinson helistab R. T.-le, et V. Š. annaks allkirja OÜ X X seotud dokumentidele või kõne 29.11.2007.a. kell 12:27 annab V. Š. A. Martinsonile teada, et varsti laekub ja ta tuleb läbi. Jälitusprotokollis nähtuvad mitmed kõned, mil A. Martinson on küsinud ka R. T. käest, kas ta on pangas käinud ja kas kõik dokumendid on tehtud, nt 23.11.2007.a. kell 14:51 annab R. T. A. Martinsonile teada, et on olemas ja saab ära anda. Samal päeval on N. P. võtnud OÜ X kontolt välja 124 680 krooni. Täiendavat kinnitust, et A. Martinson on korraldanud OÜ-le X arvete esitamist nähtub veel 21.02.2011.a vaadeldud Arlet Martinsoni elukohas toimunud läbiotsimisel leitud ja kaasa võetud märkmikust, kus on tehtud järgnev sissekanne: „Annuse II,“, 30 000:2 võrdub 15 000 edasi Romkale 29611,90“. OÜ X arvel 31.10.2007.a. nr 209 on nimetatud kinnistult saadud metsamaterjal edasi OÜ X, kuigi A. Martinson ei peaks omama mitte mingit kokkupuudet viidatud kinnistuga. Samast vaatlusprotokollist nähtub sissekanne kuupäevale 05.09.:„Kaidekson siin + Hillar sula“. Viiteid OÜ X X kohta on ka kuupäevade 08.10. ja 18.11. juures. Asjaolule, et nimetatud märked ei ole tekkinud juhuslikult annab tunnistust asjaolu, et ka tegelikult on sellel ajavahemikul süüdistusega hõlmatud arveid koostatud. Eeltooduga on tõendatud R. T, N. P. ja V. Š. tegevuse juhtimine süüdistatava A. Martinsoni poolt OÜ X X, OÜ X X, OÜ X X, OÜ X X ja OÜ X nimelt näiliste arvete koostamiseks ja OÜ X laekunud raha väljavõtmisel ja A. Martinsonile üleandmiseks. Samuti ei ole OÜ X esitanud OÜ-le X reaalse sisuga arveid, mille tegevus oli korraldatud A. Martinsoni poolt Ü. P. variisikuna ära kasutades (otsuse p 1.3.4.). Kohus on leidnud, et OÜ X on keskse tähendusega nähtub ka nn OÜ X episoodis (vt otsuse p. 1.2.4). Jälitusprotokollist nähtub kõne 10.06.2008.a. (fail 1674) Hillar Taltsi ja Arlet Martinsoni vahel, kui A. Martinson ütleb: „Nii. Mina kannan sulle, sina kannad edasi ja sina sulas.“ H. Talts vastab: „sulas jah, sulas jah“ /.../ „Sott päevas on lugu, sott on lugu. On lugu.“ Nimetatud vestlusega riimub A. Martinsoni ja A. V. telefonikõne 08.10.2007.a. kell 15:38, kui A. Martinson küsib A. V.-lt „... kas sul Hi ́ga midagi on ka vä, õiendada praegu midagi?“, mille A. V. vastab: „no ütleme niimoodi finantsiliselt küll jah, aga mitte nagu ülekannetena.“ A. Martinson ei saanud aru ja küsib üle: „sulas vä?“. A.V. selgitab siis üle, et „ei noh, osa ülekandeid on tegemata noh.“ Kohtu hinnangul on leidnud tõendamist, et A. Martinson on leppinud kokku A. V.-ga, et Hillar Talts koostab vajalikud arved ja võtab pärast OÜ-lt X raha ülekandmist selle ka kohe välja, et see A. Martinsonile anda. H. Taltsi seotus kuriteoplaani realiseerumisel nähtub ka näiteks OÜ X kontori pealkuulamisel 12.06.2008.a. salvestatud kõnest (fail 1861), kui Ülle Saar küsib H. Taltsi käest: „aga nüüd on mul igavene häda, kuule, kas ta on sul sinna kandnud sinna X i, raha pole vä?“, millele H. Talts vastab: „ei ole.“ Ü. Saar jätkab vestlust ja selle käigus selgub, et tal on kindlasti homseks raha vaja, seejärel lubab H. Talts midagi ette võtta. Kõnega seondub pangakonto vaatlusprotokoll, mille järgi on OÜ X laekunud raha on 12.06.2008.a. Ü. P. poolt välja võetud. Seega on süüdistatav A. Martinson koordineerinud OÜ-le X rahade liikumise läbi OÜ X X, OÜ X , OÜ X , OÜ X X, OÜ X X, OÜ X X, OÜ X X, OÜ X X, OÜ X , OÜ X X, OÜ X X, OÜ X ja OÜ X pangakontodele ja tagasi A. V.-le. Kohus leiab, et on leidnud tõendamist Arlet Martinsoni poolt aineline kaasabi kuriteovahendi (reaalse sisuta arvete) üleandmisega A. V.-le kuivõrd sisendkäibemaksu maha arvamine on lubatud üksnes käibemaksuseaduses sätestatud nõuetele vastava originaalarve alusel, kes kajastas neid OÜ X sisendkäibemaksuarvestuses (RKKKo nr 3-1-1-6-11, p. 13.3). Samuti võimaldasid kõnealusel arved kuriteo täideviijal A. V.-l esitada valeandmeid tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonides, mille tulemusena vähenes oluliselt äriühingu tulumaksukohustus. Arvete 84 / 131

Süüdistusversiooni kohaselt suurendas Peeter Mägi tahtlikult eeltoodu arvete alusel sisendkäibemaksu, millega tasaarvestas tegelikult tasumisele kuuluva käibemaksu. Puudub vaidlus, et Peeter Mägi on OÜ Xi arved esitanud OÜ Erkki Puit raamatupidajale E. E.-le, mis on tõendatud süüdistatava P. Mägi ja tunnistaja E. E. ütlustega. Tunnistaja E. E. ütluse järgi esitas tema süüdistatava Erkki Puit OÜ käibedeklaratsioonid. Nimetatud süüdistatava ja tunnistaja ütluste kohaselt ei teadnud raamatupidaja esitatud arvetel nimetatud tehingute toimumisest midagi, vaid kandis P. Mägilt saadud dokumentide alusel andmed raamatupidamisprogrammi, mille põhjal koostati käibedeklaratsioon mh ostuarvetel kajastatud sisendkäibemaksuga ja tasumisele kuuluva käibemaksuga. Seega on saab P. Mägi vastutus suures ulatuses maksudest kõrvale hoidmisest täideviijana tulla kõne alla vahendlikult, so raamatupidajat ära kasutades ülekaaluka teadmisega maksuhaldurile käibedeklaratsioonis valeandmete esitamine. Samas episoodis on esitatud süüdistus Arlet Martinsonile KarS § 3891 lg 1 – § 22 lg 3 alusel selles, et tema, korraldades OÜ X tegevdirektorina osaühingu majandustegevust, aitas ajavahemikul 11.07.2007.a kuni 10.12.2008.a kaasa OÜ Erkki Puit juhatuse liikme Peeter Mägi poolt OÜ Erkki Puit maksudeklaratsioonides maksustamisperioodide 2007.a juuni, juuli, augusti, oktoobri, novembri ja detsembri ning 2008.a jaanuari kuni novembri kohta valeandmete esitamisele, koostades ning allkirjastades OÜ X nimelt reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved, mille alusel ettevõtja suurendas tahtlikult nimetatud maksustamisperioodide käibedeklaratsioonides alusetult sisendkäibemaksu ja jättis Eesti Vabariigile maksmata käibemaksu summas 3 111 580 krooni. Peeter Mägi ja Arlet Martinsoni vastutuse aluseks on seega ebaõigete andmetega OÜ Xi arved, millega viimane ei ole ümarpuitu, palki või paberipuitu (edaspidi: metsamaterjal) OÜ-le Erkki Puit müünud. OÜ X on esitanud süüdistusega hõlmatud perioodil kokku 72 arvet, millest 53 juhul on tõstatud kahtlus, et need ei ole tõesed, mille kohta saab kinnitust menetleja S. L. ütlustest. Seega oli eeluurimisel oli tehtud valik tehingutest, mida loeti kahtlaseks, nt on üle kuulatud autojuht A. K. on ülekuulamisel selgitanud, et ta tegi osadest veoselehtedest valiku, mil ta sai väita, et veoselehel ei ole tõenäoliselt tema allkirja. Tunnistajana on üle kuulatud OÜ X juhatuse liige J. O., kelle ütluste kohaselt on OÜ X tegelenud enamjaolt metsamaterjali ostmisega ja edasi müügiga. Tunnistaja sõnade kohaselt oli P. Mägi A. Martinsoni tuttav, seetõttu tegeles viimane ise OÜ-ga Erkki Puit. Asjaolu, et ta ei olnud süüdistusega hõlmatud tehingutega kokku puutunud näitas ilmekalt tunnistaja ristküsitlemisel selgunud tunnistaja teadmatus ja kindel veendumus, et OÜ X on kaupa OÜ-le Erkki Puit müünud, mitte aga vastupidi. Siiski pole kahtlust, et OÜ X on metsamaterjali müügiga tegelenud ja vähemalt 19 juhul ei ole tehinguid OÜ-ga Erkki Puit kahtluse alla seatud. Vaidluse all on konkreetselt 29 kinnistult metsamaterjali ostmine, mida väidetavalt OÜ X ei saanud OÜ-le Erkki Puit edasi müüa. Müügi mittetoimumist põhjendas prokurör järgmiste argumentidega: 1) kinnistute omanikud ei kinnita, kas metsaraide toimumist või selle müüki; 2) OÜ Erkki Puit poolt teatud kinnistutelt ostetud metsamaterjali kogus ületab metsateatistes märgitud koguseid; 3) OÜ-d X, X X, X X, X , X ja X X ei ole tegutsevad äriühingud, kellelt OÜ X oleks saanud metsamaterjali soetada; 4) 17 veoselehe puhul on OÜ-le Erkki Puit, teostanud vedu isikud, kelle kohta Eesti rahvastikuregistris andmed puuduvad ning puudub registriandmetel veok; 5) puidu ostmist ja vedu X laoplatsilt OÜ86 / 131

1.4.1.Kohtule on esitatud Arlet Martinsoni poolt allkirjastatud OÜ X arve nr 755 ja metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akt nr 6/1, mille järgi on 06.06.2007.a. on müüdud OÜ-le Erkki Puit ümarmetsamaterjali 221,64 tm. Kohtuistungil uuritud veoselehtede nr 2522, nr 2520, nr 2521 ja nr 2519 nähtub, et 2007.a. juunis ja juulis on autojuhid A. K., A. K. ja K. O. poolt X kinnistult metsamaterjali välja veetud. Ühelgi juhul ei ole kohtuistungil nimetatud autojuhid veoselehte vaadates kohtule väitnud, et nemad ei ole sellelt kinnistult midagi vedanud. K. O. ütluste kohaselt sai ta juhised oma ülemuselt (veofirma juhilt), K. O. väitis, et ta ei ole dokumendile alla kirjutanud, kuid seda võiski tema asemel teha nt Peeter Mägi ning A. K ei eitanud veoselehel enda allkirja. Et X kinnistult tõenäoliselt metsamaterjali veeti selgub ka kohtule kaitsja poolt esitatud arvest nr 1387, millega OÜ Erkki Puit võõrandas 23.07.2007.a. lepingu nr 31362 alusel X kinnistult pärit metsamaterjali X X X AS-le. Prokuröri väitel pidi Peeter Mägi siiski teadma, et kaupa ei pärine X kinnistult, sest metsateatisel nimetatud raiemahtu 54 tm ületati kordades (221,64 tm). Kohus nõustub, et vahe lubatud raie ja edasi müüdud metsamaterjali vahel on oluline, kuid sellest ei saa teha kaugeleulatuvaid järeldusi. Nimelt on kaitsja M. Sikuti poolt kohtule esitatud Keskkonnainspektsiooni objekti kontrollimise protokollid nr 378 ja 532, millelt nähtub, et 27.06.2007.a. ja 28.09.2007.a. on „... kontrollitud metsamaterjaliga sooritatavate tehingute korra täitmist metsamaterjali ostmisel ja müümisel.“ /kd 36., tl 67-68/. Nimetatud kontrollid on hõlmanud perioodi juuni 2007.a. kuni september 2007.a. Nimetatud kontrolli tulemusena ei ole järelevalveametnikud nende veoselehtedega seotud puudusi leidnud, mis kinnitab järeldust, et süüdistatavale ei olnud teada, et X kinnistult ei ole materjal pärit. Kui kontrollivad ametnikud ei näinud veoselehtede üle vaatamisel rikkumisi ei ole see ka süüdistava jaoks niivõrd ilmne. Teiseks, kui metsateatisega oli lubatud vähem metsa raiuda, ei välista selline asjaolu iseenesest võimalust, et puitu oli veoselehel märgitud lähtekohas rohkem. Nt tunnistajate J. O. ja A. K. ütlustest nähtub, et metsamaterjali võidakse metsas koondada ühele platsile, seetõttu võib lähtekohas olla ka puitu, mis tegelikult ei pärinegi ainult sellelt kinnistult. Kohtule on esitatud OÜ X X poolt 02.05.2007.a OÜ-le X esitatud arve nr 93, mis on allkirjastatud V. Š.i poolt, mille järgi OÜ X X müüs OÜ-le X ümarmetsamaterjali 221,64 tm. 02.05.2007.a metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akti nr 22A järgi on OÜ X X soetanud OÜ-le X müüdava metsamaterjali X maaüksuselt ning üleandmise kohaks on märgitud X küla. X kinnistu omanik V. N. poolt antud ütluste järgi on ta kinnistult teinud ainult endale küttepuid ja ei ole raieõigust kellelegi võõrandanud. Samuti ei tundnud tunnistaja V. N. V. Š.-i ega ole omanud kokkupuuteid OÜ-ga X X. Nimetatud äriühingu nimelt V. Š. esitanud arveid ka OÜ X X, millel on puudunud igasugune majanduslik sisu (vt otsuse p 1.2.1). V. Š. tegevus on aga olnud korraldatud R. T. poolt, kelle juhendamisel on V. Š. OÜ X X jpt äriühingute kontodelt raha välja võtnud. R. T. on tunnistajana andnud ütluseid, mille järgi ta legaliseeris puidu päriolu, millega oli võimalik OÜ X ja OÜ X X nimelt esitada arveid OÜ X metsamaterjali kohta, mille päritolu oli teadmata. Kohus leiab, et kuritegeliku ühenduse liikmete poolt on korraldatud metsamaterjali päritolu tõendavates dokumentides valeandmete esitamise. Kohtule ei ole esitatud tõendid, mille järgi P. Mägi oleks valeandmetest teadlik või oleks puidumaterjal kuulunud talle enne seda, kui OÜ-ga X tehingu tegi.

kõnealuses metsas raiet teostatud suurusjärgus 200tm, mis müüdi edasi H. L. nimelisele isikule. Asjaolu, et OÜ-lt X X-X kinnistult soetatud metsamaterjal on edasi X X X AS-le müüdud nähtub kaitsja M. Sikuti poolt kohtule esitatud OÜ Erkki Puit arvetest nr 253366, 253416, 1401, 1404, 1435, 1439 ja 1450. Tunnistajad A. K. ja A. M. on varasemaid ütluseid muutnud, arvestades eeluurimisel räägituga ei välistanud tunnistajad vedude toimumist nii nagu see veoselehtedel on kirjas. Kuigi metsateatisel oli kirjutatud vähem lubatud raiutavaid tihumeetreid (250tm) ei muuda järeldust, et metsamaterjali on OÜ Xi poolt OÜ-le Erkki Puit edasi müüdud. OÜ X on näidanud enda raamatupidamises metsamaterjali ostmist OÜ-lt X, kajastades enda raamatupidamises 27.07.2007 a metsamaterjali üleandmise- vastuvõtmise akti nr 31. OÜ X omakorda kajastas enda raamatupidamise dokumentide hulgas 27.07.2007 arvet nr 00013 OÜ-lt X X 27.07.2007. a ümarmetsa materjali võõrandamise lepingut nr 11134, mille kohaselt on OÜ X soetanud OÜ-le X müüdava metsamaterjali raieõiguse 441,70 tihumeetrit OÜ-lt X X. Metsamaterjali üleandmise aktidest nähtub, et R. T. on esmalt puidu üle N. P.le 27.07.2007.a. Xs, samal päeval andis sama koguse puitu N. P. edasi Arlet Martinsonile, kes selle kolm päeva hiljem P. Mägi`le üle andis. Tunnistaja K. K. ütluste kohaselt ei ole tema raieõigust OÜ-le X X võõrandanud. Kohtule esitatud tõenditega ei kummutata kahtlust, et OÜ Erkki Puit ei saanud metsamaterjali müüa, pigem leiab eelnimetatud tõenditest toetust kaitsja M. Sikuti väitele, et metsamaterjali vedu on toimunud eelnimetatud kinnistult. R. T. on olnud nii OÜ X kui ka OÜ X X tegevuse korraldajaks, mis on seisnenud näiliste dokumentide koostamises ja selle kinnituseks ülekannete tegemises. Tunnistaja R. T. ütluste järgi on ta puidu päritolu kinnitavaid dokumente võltsinud, nt Läti puidu olemasolul. Nn Läti puidu olemasolule tehingute jadas saab kinnitust OÜ X raamatupidaja G. N. öeldes, et ta ei ole näinud puidukoormaid, küsimusele, kas tehingud olid reaalsed vastas tunnistaja „ ... kui vagun tuli metsaga Lätist ja mul oli terve pakk dokumente nii Läti raudteejaamast kui Pärnu Kaubajaamast. Mul olid dokumendid, et autodega veeti metsa Lätist ja Eestist. Mul olid dokumendid raie kohta.“ Tunnistajal G. N.-il ei tekkinud kahtlust, et OÜ-l X on tegelik tegevus, pigem tekitas temas küsimusi äriühingu hankijad, kes esitas samas suurusjärgus arveid, mis on edasi müüdud. Seega on kohtu hinnangul leidnud tõendamist, et OÜ X süüdistatava A. Martinsoni isikus on saanud edasi müüa teadmata päritoluga metsamaterjali. Puuduvad tõendid, mille alusel võiks järeldada, et Peeter Mägi oleks lasknud vormistada või muul moel suunanud R. T. tegevust arvete koostamisel. Kohus leiab, et on jäänud kõrvaldamata kahtlus, et OÜ X on puitu arve alusel edasi müünud.

1.4.4.OÜ Xi poolt OÜ-le Erkki Puit 30.10.2007.a esitatud arve nr 1062 järgi müüdi OÜ-le Erkki Puit ümarpuitu 700 tm, mille juurde kuulub 30.10.2007.a. metsamaterjali üleandmisevastuvõtmise akt nr 10/3, millega on OÜ X andnud OÜ-le Erkki Puit üle X maaüksuselt. 18.06.2007 väljastatud metsateatise nr 166009901 alusel oli lubatud raiemahuks 1324 tm. X kinnistuga on seotud veel OÜ Xi poolt 02.11.2007.a. OÜ-le Erkki Puit arve nr 1073, millega müüdi ümarpuitu 643,71 tm. Arve juurde kuulub 02.11.2007.a. allkirjastatud metsamaterjali üleandmise vastuvõtu aktiga nr 11/1, millega on OÜ-le Erkki Puit metsamaterjal X maaüksusel üle antud. Metsamaterjali eest tasumist tõendavaks dokumendiks on OÜ X raamatupidamises kviitungorderid nr 3010/01 30.10.2007 a, 0211/01 02.11.2007 ja 0111/01 01.11.2007 ning lisaks 0109/01 09.11.2007 ja 0511/11 05.11.2007. Veoselehtede nr 0116 (20.12.2007), nr 0126 (12.11.2007), nr 0130 (21.11.2007), nr 0112 (11.11.2007), nr 0127 (08.11.2007), nr 0128 (11.2007), nr 0131 (22.11.2007) ja nr 0117 (07.01.2007). Tunnistajatena on ülekuulatud nimetatud veoselehtedel alusel vedusid teostanud A. K. ja A. R.. A. R. poolt antud ütluste järgi olid veoselehed eeltäidetud ja tal tuli sõita sinna, kuhu teda juhatati. Võimalik, et ka veoselehtedel nimetatud asukohta. Teine tunnistaja A. K. on andnud ütluseid, mille järgi ta ei ole enda tuttava M. S. (S.) kinnistult metsamaterjali välja vedanud, kuid on ristküsitlemise käigus avaldanud, et on tuttava kõrvalkinnistult vedu teinud ja ei saa tegelikult täielikult välistada veo toimumist. Kohtu hinnangul ei saa nende tõendite pinnalt tõsikindlalt väita, et OÜ Erkki Puit ei ole nimetatud kinnistult OÜ X arvel märgitud materjali saanud. Tunnistajana on ülekuulatud kinnistuomanik M. S., kelle ütluse järgi müüs ta 08.01.2007 a raieõiguse 2007.a. R. T.-ga seotud äriühingule OÜ-le X X metsaraie õiguse võõrandamise lepingu nr 8017 alusel. Tunnistaja ütluste järgi tegi raide ära AS X X X X ja ta ei ole ta metsamaterjali müünud OÜ Erkki Puit. Kohtule esitatud X kinnistu kohta tehtud päringu vastusest 25.08.2009.a. AS-le X X X X nähtub, et X kinnistu ülestöötamise teenuse tellis X X X, ning arved on esitatud 1451,28 tm kohta. Kohtule esitatud dokumentaalsetest tõenditest nähtub, et OÜ X kajastas oma raamatupidamise dokumentide hulgas X X poolt 26.10.2007 a OÜ-le X väljastatud arvet nr 0022, mis on allkirjastatud V. Š. poolt. X X müüs OÜ Xile ümarmetsamaterjali 781,3 tm. OÜ X X poolt on 31.10.2007 OÜ-le X esitatud ka arve nr 0023, mille järgi müüdi ümarmetsamaterjali 794,8 tm. Arvete juurde kuuluvad ka aktid vastavalt nr 49 26.10.2007 ja nr 50 31.10.2007. X X omakorda näitas enda raamatupidamises metsamaterjali soetamist OÜ X X ja selle kohta on koostatud kaks sularahaarvet sama numbriga 234, neist üks 23.10.2007 ja teine on 19.10.2007a allkirjastatud, mille juures on metsamaterjali võõrandamise lepingud ja kassasissetuleku orderid, mille järgi müüdi ümarmetsamaterjali 662,4 tm ja 701,2 tm ja nende eest tasuti koheselt. Kohus leiab, et nendest tõenditest nähtub, et OÜ X X ei ole kinnistult tõenäoliselt töid teinud, kuid ei ole välistatud, et metsamaterjal on X maaüksusega piirnevalt alalt ära viidud. Prokurör on süüdistuskõnes viidanud jälitusprotokollis 23.10.2007.a. kell 22:02 kõnes A. Martinsonile: „Pikasillas pakkusid mulle üht tükki, teeks ära vä?“ millele A. Martinson vastas „nojah, aga tule homme.“ Edasi on jätkunud vestlus teemal, et on nõus ostma igasugust puitu ja lepitakse kokku ettemaksu tegemises. Kohtul ei teki selle kõne puhul küsimust, et tegemist oleks võinud olla reaalse ostusooviga. Ei ole vähimaidki viiteid sellele, et P. Mägil oleks olnud endal kokkupuude kõnealuse kinnistuga või ta oleks saanud R. T.-lt andmeid, mida arve koostamiseks saaks kasutada. Tehingud on olnud ühenduse liikmete A. Martinsoni, R. T. ja Ü. Saare kontrolli all, kuid P. Mägi ei ole ühenduse tehingutega kuidagi seostatav. Kahtlemata ei ole OÜ X X ja X X teinud tehinguid, seetõttu ei saaks OÜ X arvestada soetuselt arvetel märgitud sisendkäibemaksu., kuid OÜ-le X ei ole aga süüdistust maksudest kõrvale hoidmises esitatud.

kohta X maaüksuselt ja akt 09.11.2007 a nr 11/3, millega anti üle materjali 133,3 tm X maaüksuselt. Arve tasumist tõendavaks dokumendiks on OÜ X raamatupidamise kviitung orderid nr 0911/01 ja 1411/01. Metsmaterjalide üleandmise kohaks on märgitud vastavalt X ja X maaüksuse laoplatsid. Arve juurde kuulub ka 06.09.2007 a metsateatis nr 3355007901, kus on hinnanguline raiemaht 350 tm ja kinnistu omanikuks on T. S., kes omanikuks on ka kinnistusregistri väljatrüki kohaselt. OÜ Erkki Puit on veoselehtedega nr 23.12.2007.a. nr 0120, 09.06.2008.a. nr 0144, 23.11.2007.a. a nr 0121, 10.12.2007.a. nr 0143 ja 20.12.2007.a. a nr 0147 on kokkuostjatele metsamaterjali edasi vedanud autojuhid A. K., A. K., V. J. ja A. V., kellest keegi ei kinnitanud kohtule veo puudumist. Tunnisajata A. K. ütluste järgi ei ole tema allkirja veoselehel, kuid metsamaterjali vedamist ta eitada ei saavat, kuna vedu võis toimuda, kuid konkreetne dokument seda ekslikult ei kajasta. Kohtule on esitatud veoseleht nr 0141 vedu, millelt nähtub vedu 30.11.2007 a lähtekohaga X kinnistu kokku 33,93 tm, kus siis on veoki juhi nimeks märgitud M. T. ja isikukoodiks XXXXXXXXXXX selline isik puudub rahavastiku registri arvestuse andmebaasi kirjetes. Samuti on kajastatud raamatupidamises 28.11.2007 a veoseleht nr 0142 mille kohaselt vedas J. T. 65,2 tm puitu, kuid sellise nime ja isikukoodiga isikut ei ole samuti andmebaasides. Lisaks on kantud veoselehele sõiduki andmed, auto registreerimisi number mis kuulub Opel Omega Caravanile. Märgitud haagist ei ole Maanteeameti registris üldse olemas. Süüdistatava Peeter Mägi ütluste kohaselt võisid vedusid teinud isikud varjata enda isikut, et varjata enda sissetulekut maksuameti eest. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et veod on ka eelnimetatud veoselehtede alusel tehtud, vastupidist ei ole tõendatud. OÜ X kajastas enda raamatupidamises dokumentide hulgas 29.10.2007 a arve nr 2114 ning sama kuupäevaga metsamaterjali üleandmise ja vastuvõtmise akti nr 51A, mille kohaselt OÜ X on soetanud OÜ X müüdava metsamaterjali X maaüksuselt 290, 7 tm ja võtnud vastus Anijal. OÜ X omakorda kajastas enda raamatupidamises dokumentide OÜ X X 15.10.2007 a arvet nr 2117 juures koos metsamaterjali võõrandamise lepinguga nr 217, kus nähtub see materjal, mida OÜ X oli müünud OÜ X, on soetatud OÜ X X koguselt 210 tm. OÜ X X käibeandmikust nähtub, et 2007 a on tal ainus soetus OÜ X X, mille juhatuse liige A. L. poolt antud ütlustest nähtub, et tema ega tema poolt volitatud isikud ei ole äriühingu nime tehinguid teinud. Lisaks on OÜ X näidanud soetust OÜ-st X 02.11.2007 arve nr 2115 alusel, mille juures on sama kuupäevaga metsmaterjali üleandmise ja vastuvõttu akt nr 54. Akti järgi on OÜ X andnud OÜ X üle metsamaterjali 155 tm, mis pärines X maaüksuselt vastuvõtu kohaks on märgitud Anija. Samuti oli OÜ-le X esitatud OÜ X poolt arve 20.11.2007. a nr 228, millelt juures on sama kuupäevaga metsamaterjali üleandmise vastuvõtmise akt nr 56. Akti järgi soetati metsamaterjali 321,4 tm X kinnistult, sarnaselt eeltooduga kajastas OÜ X enda raamatupidamise dokumentide hulgas 17.11.2007 a arve nr 251 OÜ X X sama kuupäevaga ka akti nr 251 kus nähtub, et see metsamaterjal on saadud OÜ X X koguses 321,4 tm ja see on pärit X kinnistult. Kohtus andis tunnistajana ütlusi T. S. kes kinnitas metsateatise välja võtmist 2007 a kuid tutvudes metsateatisega nr 335007901 märkis tunnistaja, et raidemaht on vaid 5 tm mis tema välja võttis mitte aga 150 tm nagu dokumendilt näha. Samuti on kinnistult toimunud metsamüük üksnes X X OÜ-le, mille juhatuse liige T. V. on tunnistaja hea tuttav. R. T.-ga ja V. Š.-ga ega ka OÜ-ga X X ei ole tunnistaja tehinguid teinud. Tunnistaja ütlustega haakuvad X X OÜ juhatuse vastuskirjaga edastatud üleandmis vastuvõtu aktid nr 706, 760A ja 706A lisa, mille järgi saadi metsamaterjal realiseerida koguses 202 ja 268 tm ning neljale erinevale äriühingule OÜ X X, AS X X X X; OÜ X X ja AS X X. Kohus leiab, et on leidnud tõendamist valeandmetega dokumentatsiooni koostamine OÜ X ja OÜ X X poolt, mis ei võimalda teha järeldust, et OÜ X oleks reaalse sisuta arveid OÜ-le Erkki Puit esitanud.

koguses 219, 5 tm X maaüksuselt. Metsamaterjali üleandmise kohaks on märgitud ka vastavalt X ja X maaüksuse laoplatsid. Raha saamist kinnitavaks dokumendiks oli OÜ X raamatupidamises kviitung orderid nr 2611/01 ja 3011/01, millel on A. Martinsoni allkirjad. Arve juurde kuulub ka 16.10.2006 a metsateatis nr 1939 ja ta kajastab hinnangulist raiemahtu 333tm ning omanikuks on E. T., mis nähtub ka kinnistusregistri väljatrükilt. Veoselehtede 12.12.2007 a nr 0122, 13.12.2007 a nr 0123 29.11.2007 nr 0148. 03.12.2007 a veoseleht nr 0124, 10.12.2007 a nr 0152. ja 10.12.2007 a nr 0151 ja 01.12.2007 a nr 0149. Kohtuistungil üle kuulatud autojuhid V. J., A. V. ja A. R., kes on leidnud, et nad on veod teinud. Autojuht J. T. olemas ei ole. Kaitsja M. Sikuti poolt on kohtule esitatud OÜ Erkki Puit arved nr 1527, 1533 ja 1518, mille järgi on osaühingu müünud X X X AS-le metsamaterjali, mis pärineb X maaüksuselt. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et metsamaterjali vedu on toimunud, mis on süüdistatava OÜ Erkki Puit poolt edasi müüdud, seetõttu ei saa väita, et OÜ X arve oleks olnud ilma reaalse sisuta. OÜ X raamatupidamises kajastub OÜ X arve nr 214 A 01.11.2007 a OÜ-le X, mis on allkirjastatud N. P. poolt ja mille alusel müüdi OÜ-le X ümarmetsamaterjali 195tm. Metsamaterjali üleandmise vastuvõttu akt nr 53 on metsamaterjali pärit X maaüksuselt ja üleandmise kohaks on märgitud X. Samuti esitati OÜ X poolt 29.10.2007 a arve nr 213, mille järgi müüdi ümarmetsa materjali 240 tm juurde ning akt nr 51 ja X akti alusel on üleandmise kohaks märgitud X. Samuti on OÜ Xi poolt 20.11.2007 a väljastatud arve OÜ X nr 227, mille järgi müüdi ümarmetsa materjali 417,2tm ja akt nr 55 oli üleandmise kohaks märgitud Ilpaku. OÜ X soetas 22.10.2007 a arve nr 244 ja 17.11.2007 a arve nr 250 alusel metsamaterjali OÜ-lt X X, mis anti kogustes 240tm ja 417,2tm aktidega nr 244 ja 250 üle. Tunnistajana on üle kuulatud kinnistu omanik E. T., kelle ütluste järgi on raie toimunud, mille käigus on 2006 novembris ja pärast 2007 veebruaris raiutud maksimaalselt 250tm metsamaterjali. Tunnistaja sõnade kohaselt oli raie korraldajaks R. nimeline isik, kuid ta ei ole omanud kokkupuuteid OÜ-dega X X või X. Tunnistaja E. T. välistas võimaluse, et metsamaterjali oleks saanud 195tm, 240tm ja 417tm. Kohus leiab, et nimetatud dokumendid ja tunnistaja ütlused tõendavad, et OÜ X ja OÜ X X nimelt valeandmetega dokumentide koostamist OÜ X käibemaksuarvestuse tarbeks. Esitatud tõendid ei tõenda P. Mägi poolt näiliste arvete koostamises osalemist või sellest teadmist.

1.4.7.Kohtul on esitatud OÜ Xi 29.11.2007.a. arve nr 1122 OÜ-le Erkki Puit, millega müüdi ümarpuitu 772,3tm, akt nr 11/7 järgi on metsamaterjal üle antud X-X maaüksusel. Raha saamist kinnitavaks dokumendiks on OÜ X raamatupidamises kviitung orderid nr 012/01 ja 2911/01 samuti tehti osaline ülekanne 04.12.2007 a summas 292 445,40 krooni arve juurde kuulub ka 20.11.2007 a metsateatis nr 306000901 hinnangulise raiemahuga 401tm. OÜ Erkki Puit on tasunud metsamaterjali arve 1122 alusel OÜ-le X osaliselt summas 292 445,40 krooni, muus osas on arve tasutud sularahas. Veoselehtede 15.12.2007 a nr 158, 15.12.2007 a nr 0161, 15.12.2007 a nr 0158, 17.12.2007 a nr 0157. kaitsja M. Sikut on tõendina kohtule esitanud OÜ Erkki Puit arve nr 1538, millest nähtub, et X-X maaüksuselt pärit metsamaterjali on müüdud X X X AS-le. Tunnistajatena üle kuulatud autojuhid J. M. ja A. V. ütluste kohaselt võisid nad need veod teha, kogumis dokumentaalsete tõenditega on metsamaterjali vedamine veoselehtede alusel igal juhul toimunud. Prokurör on süüdistatavate P. Mägi ja A. Martinsoni näiliste arvete koostamise ja tehingu toimumist toetatavate ülekannete tegemise kokkuleppe sõlmimist näinud jälitusprotokolli 03.12.2007.a. kell 11:38 kõnes, kui P. Mägi helistab A. Martinsonile ja ütleb: „kuule kuidas sul on tööjärjed kuradi, pööraks kuradi mõne sinu pakkumise reaalsuseks, aga peaks kokku saama.“ Lepitakse järgmiseks päevaks kokku kohtumise aeg ning 04.12.2007.a. kell 09:26 teatab A. Martinson P. Mägile, et jõuab peale lõunat, mille peale P. Mägi ütleb: „hea tahte märgiks kuradi maksaks võlgasid ka sulle vähe“, mille peale A. Martinson vastab: „muidugi pane aga teele.“ Nimetatud kõnedest nähtub kohtu hinnangul süüdistatavate suhtlemine pakkumiste tegemiseks, mis ei seondu vahetult lihtsalt arve koostamisega. P. Mägi soov võlgasid maksta võib olla seotud ka tegeliku võlaga, nt eelneva arve eest osalise tasumata jätmisega. Jälitusprotokollis ei nähtu sellist süsteemi, milles omavahel suhtlevad isikud oleksid nn parooli (maksaks võlgasid) sõnamisel ka kohe pangas ülekandeid tehtud, mis oleks ka OÜ-le Erkki Puit tagasi antud. 91 / 131

OÜ X on enda raamatupidamises kajastanud V. Š. poolt allkirjastatud OÜ X X 28.11.2007 a arvet nr 0045, mille alusel müüdi 705tm metsamaterjali ja akt nr 57 anti metsamaterjal üle X. OÜ X X omakorda kajastas enda raamatupidamises 26.11.2007 a arve nr 2229 OÜ-lt X ning sama kuupäevaga akti nr 229, kus näidati, et ümarmetsa materjal 867tm on soetatud X X kinnistult. OÜ X omakorda aga on näidanud 867tm soetamist OÜ X X ja selle kohta on vormistatud 26.11.2007 a arve nr 267 ja akt nr 262. Kohtus andis ka ütlusi tunnistaja A. K., kes kinnistas metsa tegemist ning raieõiguse võõrandamist OÜ-le X X X. Halbade ilmastikuolude tõttu ei saanud ettevõtja raiuda kogu metsa, mis oli metsateatisega lubatud. Tunnistaja A. K. kinnitas, et ta ei ole OÜ-dele X X, X X või X 867tm metsamaterjali müünud. Kohus nõustub prokuröriga selles, et OÜ X kontoris on A. Martinsoni poolt korraldatud OÜ-dele X X, X X või X dokumentide koostamine. Nimetatud asjaolu on tõendatud asjaoluga, et nimetatud äriühingute raamatupidamise dokumendid leiti OÜ X kontorist, kuigi raamatupidamist tegi G. N. Süüdistataval P. Mägil ei ole kohtule esitatud tõendite põhjal olnud kokkupuuteid OÜ X X, OÜ X X või OÜ X, samuti ei nähtu suhtlemist nimetatud äriühingute esindajatega, seega on kõrvaldamata kahtlus, et süüdistatav P. Mägi ei teadnud OÜ X arve aluseks olevate andmete ebaõigusest. Prokurör on leidnud, et P. Mägi teadis dokumentide vormistamise hetkel, et X X kinnistu kust metsateatisel kajastatakse 401tm raiemahuna ei saa olla pärit 772,3tm, on lasknud autojuhtidel ebaõigete dokumentide alusel puitu vedada ei ole kohtu hinnangul põhjendatud. OÜ Erkki Puit on olnud pidevate ametkondade kontrollide tähelepanu all, mille kohta on kaitsja M. Sikut esitanud tõenditena Keskkonnainspektsiooni kontrollaktid. Nii näiteks on Keskkonnainspektsiooni 19.12.2007.a. objekti kontrollimise protokolli nr 656 alusel kontrollitud perioodil oktoober-november 2007.a. osaühingut, mille järgi on leitud, et „aktid on vormistatud korrektselt. Juurde lisatud metsateatised ja veoselehed. Rikkumisi ei ole.“ Kohus leiab, et ainuüksi metsateatisel märgitud väiksem raiemaht ei saanud olla ka P. Mägi niivõrd ilme, et puit ei pärine kinnistult, sest ka kontrollimisel ei olnud prokuröri viidatud rikkumine tuvastatav.

1.4.8.Kohtule on esitatud OÜ X arve 10.12.2007.a. nr 1154 OÜ-le Erkki Puit, mis on allkirjastatud on see A. Martinsoni poolt ja millega müüdi ümarpuitu 256,5tm. 10.12.2007.a. akt nr 12/2 alusel pärineb metsamaterjal X maaüksuselt. Arvega koos oli ka 20.12.2006 a metsateatis nr 381, millele on kirjutatud hinnanguline raiemaht 594tm. OÜ Erkki Puit on arve eest tasunud 10.12.2007 pangaülekandega, mis nähtub 03.02.2010 a vaatlusprotokollist. Lisaks on nimetatu kinnistult pärineva metsamaterjali müügi kohta OÜ X poolt 14.12.2007 a esitatud OÜ-le Erkki Puit arve nr 1176, millega müüdi ümarpuitu 371,73tm, 114,6tm, 157,5tm. Üleandmise vastuvõtmise aktiga nr 12/3 antakse metsamaterjal koguses 371,73tm üle X maaüksuse laoplatsil. OÜ X raamatupidamisest leiti kviitungorder sularahaga tasumise kohta nr 09001/01 nr 9201/01. Veoselehtede 17.12.2007 a nr 0162, 28.12.2007 nr 0166, 22.12.2007 a nr 0165. 17.12.2007 a nr 0163 ja 21.12.2007 a nr 1067 alusel vedas metsamaterjali autojuht A. V. ja J. T. nimeline isik. A. V. on tunnistajana andnud ütluseid, mille järgi on ta vedu teinud. J. Tõnsoni poolt veoselehe põhjal tehtud veo osas jääb kohus varasema seisukoha juurde, mille järgi ei ole esitatud ka tõendeid, et vedu ei oleks jõudnud veoselehel märgitud sihtkohta. Prokurör on viidanud jälitusprotokollis kajastuvatele kõnedele 10.12.2007.a. P. Mägi ja A. Martinsoni vahel, mis peaksid süüdistusversiooni kohaselt kinnitama fiktiivsete arvete ja vedude kohta dokumentide koostamist. 10.12.2007.a. on kell P. Mägi A. Martinsonile küsimusega: „kas ta on ka töömees.“ /.../ „... tahaks homme läbi saada, et räägiks neid hindasid, ma oleks muidu ostumees aga räägiks neid hindasid.“ Järgnevates vestlustes lepitakse kokku kohtumine OÜ X kontoris. 07.03.2011 a vaatlusprotokollist nähtub 11.12.2007.a A. Martinson poolt OÜ-lt Erkki Puit poolt OÜ-le X kontole 350 000 krooni laekunud raha väljavõtmine. Nimetatud kõnedest nähtub kohtu hinnangul asine tehinguid puudutav vestlus, tehingu tegemise järel on ülekanne tehtud, seega ei ole tõendatud reaalse sisuta arve esitamine OÜ X poolt OÜ-le Erkki Puit. Kohtule on esitatud OÜ X 14.11.2007 a arve nr 0048 OÜ-le X X, mis on allkirjastatud V. Š. poolt. Arve alusel müüdi 602tm ja 28.11.2007 a allkirjastatud metsamaterjali üleandmise vastuvõtu akti nr 58 alusel anti X kinnistult pärinev metsmaterjali üle X. OÜ X X näitas enda raamatupidamises 92 / 131

1.4.9.Kohtule on esitatud OÜ X arve 17.12.2007 a nr 1178 OÜ-le Erkki Puit, millega müüdi ümarpuitu 312,67tm ja akt nr 12/6 millega anti üle X maaüksuselt pärit metsamaterjal. Märgitud on üleandmise kohaks X maaüksuse ladu. OÜ X raamatupidamisest on leitud ka kviitung orderit nr1601/01, millega on arve tasutud. Arve juures asus 06.10.2007 a metsateatis nr 421010901, kus on välja toodud hinnanguline raiemaht 400tm. Lisaks esitati OÜ X poolt 28.12.2007 OÜ-le Erkki Puit arve nr 1192, mille järgi müüdi ümarpuitu 133,5tm ja 450tm. Raha üleandmist OÜ-le X tõendavad kviitung-ordereid nr 2703/01; 2003/01 ja 2403/01. Veoselehtede 03.01.2008 nr 018, 08.01.2008 a nr 0179, 10.01.2008 a nr 0178, 01.02.2008 nr 0177, 27.12.2007a nr 0171 alusel on veo teinud A. K, A. R. ja J. T. Tunnistajad A. K. ega ka A. R. ei ole oma ütlustega välistanud veo tegemist. A. K. on talle esitatud veoselehe kohta öelnud, et sellel pole tema allkirja, kuid samas kinnitas, et vedamine võis siiski toimud. J. T. nimelise isiku metsamaterjali veo puudumine ei ole tõendamist leidnud. Kaitsja M. Sikuti poolt on kohtule esitatud OÜ Erkki Puit arved nr 1545 (31.12.2007.) ja 28.12.2007.a. (28.1.2007.), millest nähtub, et X maaüksuselt pärit metsamaterjali on müüdud X X X AS-le ja X X AS-le, seejuures on ühel juhul toimunud müük ajal, mil T. oli vedanud. Kohus leiab, et esitatud tõendite põhjal jääb kõrvaldamata kahtlus, et vedu on tegelikult kõnealuselt maaüksuselt siiski toimunud. OÜ X kajastas enda raamatupidamises OÜ Xi arvet nr 257 27.11.2007 a, mis on allkirjastatud N. P. poolt ja millega müüdi ümarmetsamaterjali 520tm. 28.11.2007 akt nr 61 alusel on metsamaterjal üle antud X maaüksusel. OÜ X omakorda kajastas raamatupidamises 10.12.2007 a arvet nr 263 OÜ-lt X X ja akti nr 263, millelt nähtub ümarmetsamaterjali 520tm soetamine X kinnistult üleandmise kohana X vald. Lisaks esitati OÜ X poolt 18.12.2007 a OÜ-le X arve nr 265 ümarmetsamaterjali müügi kohta koguses 310tm, mis on allkirjastatud N. P. poolt. Akt nr 63 alusel pärineb metsmaterjal X maaüksuselt. OÜ X kajastas 17.12.2007 a arvet nr 275 OÜ-lt X X. Arve juures on metsamaterjali võõrandamise leping nr 080/11 mille kohaselt 310 tm on soetatud X Kinnistult. Leping on allkirjastatud R. T. ja N. P. poolt. Tunnistajana on üle kuulatud kinnistu omanik A. V., kelle ütluste järgi on ta raieõigust võõrandanud üksnes AS-le X. OÜ-dega X X, X ja X ei ole tunnistaja tehinguid teinud. Müüki AS X kinnitavad kohtuistungil uuritud leping nr 51, 26.10.2007 a koos 15.11.2007 a väljastatud metsateatisega nr 452010901 ja nr 53, 15.11.2007 a koos 26.10.2007 a metsateatisega nr 421010901. Kohus leiab, et on tõendatud OÜ-de X X ja X arvetel märgitud metsamaterjali päritolu kohta ebaõigete andmete esitamine, kuid nimetatu ei võimalda teha järeldust, et OÜ X on teinud reaalse sisuta arve OÜ-le Erkki Puit.

1.4.12.Kohtule on esitatud OÜ X arve 12.02.2008.a nr 1268 arve OÜ-le Erkki Puit, mille järgi on müüdud ümarpuitu 450tm. Metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akt nr 2/2 alusel on X kinnistult pärit metsamaterjal üle antud. Raha saamist kinnitavaks dokumendiks on OÜ X raamatupidamises kviitungi order. Arve juurde kuulub ka 08.11.2007.a metsateatis nr 422007901 hinnangulise raiemahuga 565tm. 03.02.2010.a vaatlusprotokollist nähtub, et OÜ Erkki Puit poolt on osaliselt arve eest 11.02.2008.a tasutud pangaülekandega 272 590 krooni. OÜ X on esitanud ka arve 19.02.2008 a nr 1280 ja kogusega 122,89tm. Akt nr 2/7 nähtub, et metsamaterjal on üle antud X maaüksuse laoplatsilt. Samuti kajastatakse X kinnistult pärineva materjali müüki OÜ-le Erkki Puit ja OÜ-lt X 21.02.2008 a arvel nr 1290, mille juurde kuulub sama kuupäevaga üleandmisevastuvõtmise akt nr 2/9, mille järgi anti 105,24tm metsamaterjal on pärit X maaüksuselt. Kohtuistungil uuritud veoselehtedelt 09.03.2008 a nr 0308, 15.02.2008.a nr 0261 ja 14.02.2008.a nr 0260, 03.03.2008 a nr 0310, 17.02.2008 a veoseleht nr 0231, 18.02.2008 a veoselehe nr 0263, 28.02.2008 a nr 0304, 06.03.2008 a nr 0305, 20.02.2008 a nr 0232, 29.02.2008 a nr 0233. Tunnistajatena on üle kuulatud autojuhid A. K., A. M., V. P. ei ole välistanud, et vedu toimus lähtekohast. Tunnistajata A. K. ütluste järgi ei ole veoselehel tema allkirja, kuid ristküsitlemise käigus tunnistaja ka möönnud, et veoselehe puudused võivad olla tekkinud hetke olukorrast, mil tegeliku veo kohta on dokumendid koostatud puudustega. J. T. veo osas jääb kohus varasema seisukoha juurde. Asjaolu, et puidumaterjali on sihtkohta ka jõudnud on kaitsja M. Sikut esitanud kohtule tõenditena OÜ Erkki Puit arved nr 1639 (24.03.2008.), nr 1596 (16.02.2008.), nr 1601 (19.02.2008.), nr 1600 (19.02.2008.) ja nr 1603 (19.02.2008.) ning metsamaterjali võõrandamise lepingud nr 2702/1 27.02.2008.a. ja nr PRN0210 26.02.2008.a., millega müüdi Oü erkki Puit poolt X maaüksuselt pärit metsamaterjali.

OÜ X on näidanud X kinnistult pärineva metsamaterjali soetamist kohtule esitatud OÜ X arve 31.01.2008 a nr 298G alusel, mis on allkirjastatud N. P. Arve alusel müüdi 667,5tm metsamaterjali, mis on akti nr 011 X maaüksusel üle antud. OÜ X näitas enda raamatupidamises soetamist OÜ-lt X X, mille kohta on viimane esitanud 21.02.2008 a arve nr 285F. OÜ-de X ja X X vahel sõlmitud võõrandamise lepingu nr 285F alusel on metsamaterjali koguseks X kinnistult 667,5tm, mis on allkirjastatud R. T. ja N. P. poolt, mis leiti ja võeti ära OÜ X kontori läbiotsimisel. Samuti esitati OÜ X poolt 15.02.2008 a OÜ-le X arve nr 305, mille alusel on OÜ-le X müüdud 150tm ümarmetsamaterjali. Arve juurde kuulub sama kuupäevaga metsamaterjali üleandmisevastuvõtmise akt nr 018, kust tuleb välja see, et müüdud materjal pärineb X maaüksuselt. OÜ X kajastas enda raamatupidamises 07.02.2008 a arvet nr 296 OÜ-lt X X ja ümarmetsamaterjali võõrandamise lepingut nr 296, mis on allkirjastatud R. T. ja N. P. poolt, millega müüdi 150tm metsmaterjali. Nimetatud OÜ-de X ja X X dokumendid leiti ja võeti ära OÜ X kontori läbiotsimisel. Lisaks on OÜ X raamatupidamises kajastatud X kinnistuga OÜ Xi arvet 19.02.2008 a nr 309, mis on allkirjastatud N. P. poolt ja kogus mis seal kajastatakse on 105,24tm ümarmetsamaterjali, mis on üle antud akt nr 022 alusel X kinnistul. OÜ X on omakorda näidanud soetamist 15.02.2008 a arve nr 300 alusel OÜ-lt X X millega osteti 105,24tm ümarmetsamaterjali X kinnistult. Juures on ümarmetsamaterjali võõrandamise leping nr 305B mis on allkirjastatud R. T. ja N. P. poolt, mis on samuti leitud ja ära võetud OÜ X kontorist. Tunnistajana on üle kuulatud T. R., kelle ütluste järgi on X kinnistul tehtud metsa müügiks 100-120tm, mis veeti umbes nelja koormaga metsast välja. Tunnistaja ütluste järgi veeti puit X saeveskisse. Kohus leiab, et on tõendatud R. T. ja N. P. poolt ebaõige päritoluga metsamaterjali kohta OÜ X ja OÜ X X arvete jt dokumentide koostamine, kuid sellest ei saa teha järeldusi, et OÜ X ei oleks müünudki OÜ-le Erkki Puit metsamaterjali ja arved oleksid seeläbi näilised.

1.4.13.Kohtule on esitatud OÜ X arve 15.02.2008 nr 1276a OÜ-le Erkki Puit, mille järgi müüdi ümarpuitu 275tm. Metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akt nr 2/3, mille kohaselt anti 275tm üle X maaüksuse laoplatsil. Raha saamist kinnitavaks dokumendiks on OÜ X raamatupidamises leitud kviitungi order nr 1502/01. Arve juures on 08.01.2008 a metsateatis nr 423007701 hinnangulise raiemahuga 286tm, millelt nähtub omanik K. A., mida kinnitab ka kinnistusregistri uuritud väljatrükk. Samuti on OÜ X poolt esitatud 18.02.2008.a arve nr 1279, mis on allkirjastatud A. Martinsoni poolt ja kajastatakse seal ümarpuidu müüki 144,32tm ja 281,5tm. Arve juurde kuulus ja kaasas oli metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akt nr 2/4 ja sealt näeme, et see kogus mis olu 144,32tm pärines X maaüksuselt. Metsamaterjali üleandmise kohaks on märgitud X maaüksuse laoplats. Raha saamist kinnitavaks dokumendiks on OÜ X raamatupidamises kviitungi orderid nr 1802/01 ja 1902/01. Kohtuistungil on uuritud veoseleht - 22.02.2008 a nr 0228, 08.03.2008 a nr 0227, 21.02.2008 a nr 0229, 20.02.2008 a nr 0274, 17.12.2006.a nr 0267, 20.02.2007.a nr 0275, 19.02.2008 a nr 0271, 19.02.2008 a nr 0270, 20.02.2008 a nr 0272, 19.02.2007 a nr 0273, 18.02.2008 a nr 0269, 16.02.2008 a nr 0266 ja 06.03.2008 a nr 0278. Tunnistajana on ütluseid andnud V. J., A. V., J. M., A. K., A. V., K. T. ja A. S. kelle ütluste kohaselt võis tõenäoliselt veoselehtedel märgitud lähtekohast vedu alata, sest suuremat vahet tegeliku peale laadimise kohaga oleksid nad märganud. Tunnistaja A. K. on kinnitanud, et veoselehel ei ole tema allkirja, kuid samas ei ole ta ka välistanud, et vedu võis siiski toimuda. Mõnel veoselehel on märgitud vedajaks J. T., keda registriandemetel olemas ei ole, siiski ei ole välistatud, et vedu on toimunud. Metsmaterjali on OÜ Erkki Puit edasi müünud, mille tõendamiseks on kaitsja M. Sikut esitanud kohtule arved nr 1624 (10.03.2008) ja 1623 (10.03.2008.), mille alusel on X maaüksuse päritoluga metsamaterjali müüdud X-X X AS-le ja X X X AS-le. OÜ X on kajastas enda raamatupidamises soetust OÜ-lt X arve 12.02.2008 a nr 302 alusel, mis on allkirjastatud N. P., mille alusel müüdi ümarmetsamaterjali 180tm. 15.02.2008 a metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akt nr 014 nähtub, et metsamaterjal on soetatud X maaüksuselt, üleandmise kohaks on märgitud X. OÜ X omakorda näitas soetust OÜ-lt X X 05.02.2008 a arve nr 294, 12.02.2008 a aktiga nr 016 ja 05.02.2008 a ümarmetsamaterjali võõrandamise lepingu nr 95 / 131

1.4.14.Kohtuistungil on uuritud OÜ X poolt 19.02.2008 a OÜ-le Erkki Puit esitatud arvet nr 1280, mis on allkirjastatud A. Martinsoni poolt ja mille kohaselt müüdi ümarpuitu 310,7tm ja 122,89tm. Aktist nr 2/6 nähtub 310,70tm üleandmist, mis on pärit X-X X maaüksuselt ja akt nr 2/7, millelt nähtub 122,89tm üleandmist X maaüksuselt, üleandmise kohaks on märgitud vastavalt X-X X ja X maaüksuse laoplats. Raha saamist kinnitavaks dokumendiks olid OÜ X raamatupidamises koostatud kviitungi orderid nr 2202/01 ja 2102/01. Arve juurde kuulub ka metsateatis 26.04.2007 a nr 420076 hinnangulise raiemahuga 20tm ning mille kohaselt on kinnistu omanikuks E. K., mida kinnitab kinnistusregistri väljatrükk. X-X X kinnistuga on seotud ka teine arve, so siis 21.02.2008 nr 1290, mille juurde kuulub sama kuupäevaga akt nr 2/10 ja nähtub siis sellest aktist, et müüdav metsamaterjal koguses 246,75tm. Kohtule on esitatud ka veoselehed - 19.02.2008 nr 0230, 25.02.2008 nr 0232, 19.03.2008 nr 0332, 24.03.2008 nr 0333, 07.03.2008 nr 0302, 20.03.2008. a nr 0288 ja 19.03.2008.a nr 0334, millelt nähtuvad veod X-X X maaüksuselt. Tunnistajatena on üle kuulatud autojuhid A. R. ja A. L., kelle ütluste järgi ei ole välistatud metsamaterjali vedu veoselehel märgitud lähtekohast. J. T. nimelise veokijuhi kohta andmed puuduvad, kuid kohtule ei ole ka esitatud tõendeid, et veoselehtedel nimetatud metsamaterjal ei ole kokkuostjale jõudnud. Seega on kohtu hinnangul esitatud dokumentide põhjal jäänud kõrvaldamata kahtlus, et OÜ X arve alusel on metsamaterjali aktides nimetatud asukohtades üle antud. X-X X seotud ka OÜ X arve 18.09.2008. a nr 1655, mis on allkirjastatud A. Martinsoni poolt ja mille järgi müüdi palki 89,11 tm ja paberipuitu 79,07 tm. Aktist nr 9/2 nähtub, et müüdav metsamaterjal on pärit X-X X kinnistult ning omandamise alus on 17.09.2008.a metsamaterjali vastuvõtmisaktiga nr 106 OÜ-lt X . Arve eest on OÜ Erkki Puit tasunud 18.09.2008.a pangaülekandega, mis nähtub 03.02.2010.a vaatlusprotokollist. Tunnistajana on üle kuulatud endine OÜ X juhatuse liige Ü. P., kes ei osanud midagi rääkida X-X X kinnistuga seotud tehingutest ja ei teadnud, kuidas oli puidu vedu korraldatud. Tunnistaja Ü. P. ütluste järgi andis A. Martinson dokumendid allkirjastamiseks või siis läks tunnistaja ise selleks A. Martinsoni juurde kontorisse. Tehingutest saadud raha andis tunnistaja Ü. P. ütluse järgi Arlet Martinsonile. Tunnistaja kinnitas, et ta ei ole teinud tehinguid OÜ X, OÜ X X ega ka A. L.-ga. Kinnistuga seotud tehingute kohta on ütluseid andnud kinnistu X-X X endine omanik E. K. Tunnistaja E. K. ütluste kohaselt on 2007.a. kinnistult müüdud ca 30tm ringis metsamaterjali, kuna tegemist oli raadamisega ja rohkem tehinguid ei ole olnud. Tehing oli tehtud R. T.-a. Tunnistaja kinnitas kohtule, et välja antud metsateatise alusel ei olnud kindlasti metsa tehtud 965,6tm, sest lubatud raiemaht oli 20tm. Tunnistaja teadis R. T.-t, kuna ta oli kusagil lepingul kirjas. Kohtule on esitatud eeluurimisel läbiotsimisel leitud dokumentide vaatlusprotokoll 08.01.2009 a, millest nähtub, et OÜ Xi poolt on 15.02.2008 a nr 306 OÜ-le X (nr 00203). Samuti 06.02.2008 a vaatlusprotokollis nr 00106 ja 14.01.2009 a vaatlusprotokolli 00079, kus siis nägime OÜ Xile OÜ X X poolt väljastatud arveid ja sinna juurde kuuluvat akti. Seega on leidnud tõendamist, et R. T. poolt on koostatud ebaõige sisuga OÜ X ja OÜ X X dokumentatsioon, mille põhjal on A. Martinson saanud teha OÜ X arved. Asjaolu, et metsamaterjali vedu on ikkagi toimunud ja OÜ Erkki Puit juhatuse liige P. Mägi ei teadnud midagi ebaõigetest andmetest ei tõendatud. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et metsamaterjal oleks juba enne OÜ-ga X tehingu tegemist kuulunud või poleks see kunagi sihtkohta jõudnud. 96 / 131

1.4.15.Kohtuistungil on uuritud 21.02.2008 a OÜ X arvet nr 1210, mis esitatud OÜ-le Erkki Puit, mille kohaselt müüdi metsamaterjali 322,66tm, 105,24tm ja 246,75tm. 20.02.2008.a akt nr 2/8, alusel on kogus 322,66tm on pärit X maaüksuselt. Arvega on kaasas ka 14.03.2007.a metsateatis nr 37009601 ja selle metsateatisel on märgitud hinnanguliseks raiemahuks 138tm. Samuti on arve juures veel üleandmise- vastuvõtmiseakt nr 2/9 , mille järgi on 105,24tm pärit X maaüksuselt ja akt nr 2/10, mille järgi on 246,75tm pärit X-X X maaüksuselt. 03.02.2010.a vaatlusprotokolli järgi on 21.02.2008.a on OÜ Erkki Puit arve eest tasunud osaliselt pangaülekandega selgitusega lepingule 2/8 summas 300 000 krooni, 25.02.2008.a tasus samuti 300 000 krooni ning lõplik makse summas 210 970,10 krooni on tehtud 02.03.2008.a. Nimetatud kinnistuga on seotud ka 28.02.2008.a arve nr 1298 ikka siis OÜ Xi poolt OÜ Erkki Puit ja allkirjastatud on ta siis A. Martinsoni poolt ja müüdi siis ümarmetsa materjali 101,72tm. Akt nr 2/11 alusel on üle antud metsamaterjal pärit X maaüksuselt ja üle antud on samuti X maaüksuse laoplatsilt. Arve eest tasumist tõendab kviitung/orden nr 2802. Metsamaterjali veo kohta on koostatud veoselehed– 10.03.2008.a nr 0313, 13.03.2008.a nr 311, millel on autojuhiks märgitud A. R. ja kes on ära vedanud vastavalt 35tm ja 66,82tm metsamaterjali. Tunnistaja A. R. ütluste järgi olid veoselehtedel enamus lahtreid eeltäidetud, tema andis vaid allkirja. Veo toimumist tunnistaja aga kinnitas. Veoselehel 27.04.2008. nr 0234 on autojuhiks märgitud J. T., keda ei ole omas. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et vedu ei oleks jõudnud sihtkohta, seetõttu on jäänud kõrvaldamata kahtlus, et OÜ X arve alusel on reaalselt puitu müüdud ja kokkuostjale edasi toimetatud. OÜ Xi kajastas metsamaterjali soetamist OÜ-lt X X 18.02.2008.a arve nr 1802/8 alusel, mis on allkirjastatud V. Š. poolt. Esitatud arve kohaselt müüdi metsamaterjali 485,66tm, mis anti akti nr 020 alusel X maaüksusel üle. Kinnistu omaniku A. T. ülekuulamisel on tunnistaja selgitanud, et ta on müünud metsa R. nimelisele mehele ning kindlasti ei ole ta teinud tehinguid OÜ-ga X X 485,66tm metsamaterjali müügiks. Kohtule esitatud tõendite põhjal selgub, et vedu on toimunud, kuid tõenditest ei nähtu, et P. Mägi oleks korraldanud ebaõigete andmetega OÜ X arve koostamise või teadlik sellest, et OÜ-le Erkki Puit on müüdid varjatud päritoluga metsamaterjali.

1.4.16.Kohtule on esitatud OÜ X arve 06.03.2008.a nr 1322 OÜ-le Erkki Puit, mis on allkirjastatud A. Martinsoni poolt ja mille järgi müüdi ümarmetsa materjali 150 tm. Akt nr 3/3 järgi anti üle X maaüksuselt pärineva metsamaterjali X küla laoplatsil. Arve juures oli ka 08.01.2008.a metsateatis nr 204007001, hinnanguline raiemaht on sellel metsateatisel 370tm ja omanikuks V. L., antud asjaolu kinnitas siis meile ka kinnistusregistri väljatrükk. OÜ Erkki Puidu eest on 03.02.2010.a vaatlusprotokolli järgi tasutud pangaülekandega 06.03.2008.a. selgitusega akt nr 3/3 ja 3/4. Teine arve sama kinnistuga on nr 1326 10.03.2008.a., mille alusel müüdi metsamaterjali 124,44tm ja 228,08tm. Aktis nr 3/6 nähtub, et 228,08tm on pärit X maaüksuselt ja üleandmise kohaks märgitud X küla laoplats. OÜ Xi poolt on koostatud kviitung order nr 1003/01, mis kinnitab OÜ Erkki Puit poolt arve eest tasumist. Kohtuistungil on uuritud veoselehti 07.03.2008.a nr 0303, 10.03.2008.a nr 0314, 0315, 0316 ja 317 ning 29.03.2008.a nr 0285 ja 22.03.2008.a nr 0336, millest nähtub, et vedusid on tehtud autojuhtide A. K., K. O. ja A. K. Tunnistaja A. K. on ristküsitlemisel öelnud, et ta usub, et on X-st vedu teinud, seejärel on prokuröri küsimuste peale vastanud, et ta on X külast metsa vedanud, mitte aga konkreetselt kinnistult. Veoselehelt aga kajastub lähtekohana „X plats“, seega tunnistaja ütlused vaid kinnitavad veo toimumist. A. K. on andnud ütluseid, mille järgi ei ole veoselehel tema allkirja, kuid samas on ka tema ristküsitlemise käigus möönnud, et veoselehtedel märgitud veod võisid toimuda. Tunnistaja K. O. on ülekuulamisel kinnitanud, et veoselehe järgi on vedu toimunud, kuid mitte X kinnistult. Kohus leiab, et metsamaterjali on veetud, vastupidist ei ole aga tõendatud. OÜ X on näidanud ümarmetsa materjali 240 tm soetamist OÜ-lt X X 27.02.2008.a allkirjastatud arve nr 27/28 alusel, mis on allkirjastatud V. Š. poolt. Akt nr 031 anti X maaüksuselt pärit metsamaterjal üle X-l A. Martinsonile. Samuti esitati OÜ X X poolt 03.03.2008.a arve OÜ-le X nr 3,3/8, ka see on allkirjastatud V. Š. poolt ja selle arve kohaselt on müüdud ümarmetsa materjali 271 tm. Üleandmis-vastuvõtmisakt nr 028 alusel on X maaüksuselt pärit metsamaterjal antud V. Š. poolt üle A. Martinsonile. Kohtule esitatud 16.02.2008.a raieõiguse võõrandamise lepingust nr 97 / 131

1.4.17.Kohtuistungil on uuritud OÜ X arvet 13.03.2008.a nr 1327, mis on allkirjastatud A. Martinsoni poolt ja millega müüdi OÜ-e Erkki Puit ümarmetsa materjali 107,48tm. Akt nr 3/7alusel on puit pärit X kinnistult ja on üle antud X/X laoplatsil. Arvega on koos 21.12.2007.a metsateatis nr 228006901, hinnangulise raiemahuga 470tm, mis on väljastatud kinnistu omanikule V. Õ.-le. Arve eest on OÜ Erkki Puit tasunud 12.03.2008.a pangaülekandega, mis nähtub 03.02.2010.a vaatlusprotokollist. Kaitsja M. Sikuti poolt on kohtule esitatud OÜ Erkki Puit OÜ poolt AS-ile X X X esitatud arve 28.03.2008.a. nr 1644 ja leping nr 34088, millelt nähtuvad veoselehed nr 245120, 250393 ja 250394. Seega nähtub dokumentaalsetest tõenditest, et OÜ X arvel nimetatud kinnistult on OÜ Erkki Puit kaupa edasi müünud, seetõttu ei saa teha järeldust, et OÜ X arved oleksid olnud reaalse sisuta. OÜ X on näidanud metsamaterjali soetamist OÜ X arve 29.02.2008.a nr 318 alusel, mis on allkirjastanud N. P. poolt ja mille alusel müüdi ümarmaterjali 225tm. Akt nr 027 alusel on N. P. andnud A. Martinsonile puidukoguse üle X-l. OÜ X aga näitas soetamist OÜ-lt X X 26.02.2008.a arve nr 308 alusel. Seega on OÜ-le X üle antud metsamaterjali, mille OÜ X oli samas koguses, so 225tm soetanud OÜ-lt X X, X kinnistult. OÜ X X kajastas oma raamatupidamises 16.02.2008.a allkirjastatud raieõiguse võõrandamise lepingut nr 300a, mille kohaselt võõrandas vara OÜ X X raieõiguse V. Õ.-lt. Kohtus andi ütlusi tunnistaja V. Õ., kelle ütluste kohaselt on ta 2007.a metsateatise võtnud. Tunnistaja V. Õ. ütluste järgi raius ta metsamaterjali ca 170tm, millest osa läks müügiks, mis oli sisuliselt üks järelhaagisega auto koormatäis. Tunnistaja kinnitas, et R. T.ga on sõlmitud leping raide teostamiseks, mille eest tasuti talle 15 004 krooni. Seejuure on tunnistaja V. Õ. selgitanud, et lepingu objektiks ei olnud tegelikult kasvava metsa raieõigus, sest tema tegi raide ja müüs metsamaterjali edasi. Seega on leidnud tõendamist, et R. T. poolt on koostatud ebaõige metsamaterjali päritoluga arved, mis võimaldas OÜ X näidata enda raamatupidamises metsamaterjali soetust.

kinnistult. Tunnistajana ülekuulatud autojuhi A. L. ütluste järgi ta ei mäleta veo üksikasju, kuid kinnitas, et veoselehel märgitud vedu on toimunud. Tunnistaja väitel tuli praktikas ette, et koorem täideti erinevatest asukohtadest pärineva materjaliga, seetõttu võis veoselehel olla erinevate kinnistute metsamaterjal. Seega ei ole välistatud, et veetigi ühe veoselehega nii X-X kui ka X platilt saadud metsamaterjali. X laoplatile on tunnistaja A. L. ütluste järgi metsamaterjali vedanud, kuid ei suutnud meenutada, kas ta on sealt ka minema vedanud. Seega ei nähtu tunnistajate ütlustest, et vedu ei ole veoselehe järgi toimunud. Kohtuistungil on uuritud OÜ X arvet 20.03.2008.a nr 1349, mis on allkirjastanud A. Martinson poolt ja mille järgi on OÜ-le Erkki Puit müüdud 513,05tm ümarmetsamaterjali. Aktilt nr 3/11L nähtub, et müüdav materjal on pärit X X- X X maaüksuselt ja üleandmise kohaks on märgitud X laoplats X vallas, X maakonnas. Arve juurde kuulub metsateatis 395002801. 03.02.2010.a. vaatlusprotokollist nähtub OÜ Erkki Puit arve eest tasumine pangaülekandega 01.04.2008.a 400 000 krooni ja 04.04.2008.a 266 523 krooni. Veoselehe 26.04.2008.a nr 0296 järgi vedas autojuht R. K. küttepuid 28tm. Tunnistajana on R. K. kinnitas, et veoselehel ei ole tema allkirja ega ühtegi lahtrit tema poolt täidetud. Tunnistaja ei kinnitanud kindlalt, et ta ei ole X laoplatsilt metsamaterjali vedanud, vastates jaatavalt kaitsja küsimusele, kas talle on antud eeltäidetud veoselehti, mis ei välista võimalust, et autojuht siiski vedas mainitud veoselehega. Viimati nimetatud arvega seoses võttis kohus kaitsjalt vastu veoselehe 01.05.2008.a nr 0395, mille kohaselt vedas X platsilt 43,43tm puitu ära V. P.. Autojuht kinnitas tunnistajana ülekuulamisel vedu öeldes, et ta on X platsilt korduvalt metsamaterjali vedanud. Samalt kinnistult pärit puitu veeti ka 18.04.2008.a veoselehega nr 0385 kokku 24,46 tm, mis oli OÜ Erkki Puit üle antud 13/11L aktiga 20.03.2008.a. Autojuht E. A. ei ole veoselehte nr 0385 vaadates öelnud, et see on tema poolt kirjutatud. Tunnistaja on ristküsitluse käigus andnud ütluseid, et ta ei ole X laoplatsilt metsamaterjali vedanud, kaitsjate küsimuste peale vastates on tunnistaja andnud ebalevaid vastuseid selgitades, et X on lai mõiste ja tegelikult on metsamaterjali X-st peale võetud ja edasi toimetatud. Kohus leiab, et nende ütluste põhjal ei ole välistatud, et vedu on X laoplatsilt kõnealuse veoselehega alanud, sest tunnistaja on ise veoselehele andmed kandnud, kuigi koorma peale võtmist konkreetselt ei mäleta. Vaatlusprotokollides kuupäevadega 14.01.2009.a, 08.01.2009.a, 15.12.2008.a. on vaadeldud dokumente, millest nähtub, et OÜ X on näidanud soetust OÜ-lt X ja viimane omakorda OÜ-lt X X arved. Tunnistajana on üle kuulatud kinnistu omanik T. K., kes kinnitas dokumente vaadates, et metsateatisel registreerimisnumbriga 395002801 on märgitud liiga suur raiemaht. Tunnistaja T. K. ütluste järgi võõrandas ta endale kuuluva X- X kinnistult raieõiguse OÜ-le X, raieõigust ei ole tunnistaja müünud OÜ X X ning R. T. ta ei tunne. Samuti ei ole ta kellelegi teisele müünud raieõigust mahtudega 897,65 tm. Seega on nähtub kohtule esitatud tõenditest, et kinnistult X-X pärinenud metsamaterjali on veoselehtede alusel veetud, mis on saanud alguse X laoplatsilt. R. T. ja N. P. poolt on loodud dokumentatsioon, mis on olnud vajalik metsamaterjali päritolu varjamiseks, et süüdistatav A. Martinson saaks teha OÜ X nimelt arveid varjatud päritoluga metsamaterjali müügiks OÜ-le Erkki Puit.

veoselehel märgitud veod on toimunud, kuigi veoselehed olid eeltäidetud oleksid nad peale laadimise piirkonna erinevust veoselehel märgituga märganud. Tunnistaja R. K. on andnud ütluseid, mille järgi on öelnud, et OÜ Erkki Puit ei ütle talle midagi, kuid ometi on ta mitmel OÜ Erkki Puit veoselehel ära tundnud enda käekirja. Konkreetse veoselehe kohta ei ole istungil küsimusi esitatud, see eest ei ole alust ka järeldusteks, et R. K. ei ole tegelikult vedu teinud. OÜ X poolt esitati 02.04.2008.a. OÜ-le Erkki Puit arve nr 1374, mis on allkirjastatud A. Martinsoni poolt ja millega müüdi ümarmetsamaterjali 227,88tm. Metsamaterjali üleandmisevastuvõtmise aktilt nr 4/1 nähtub, et müüdav metsamaterjal on pärit X maaüksuselt, mis on üle antud X-X teel. Arve maksmist tõendab OÜ X raamatupidamises kviitungi order nr 0204/01. Veoselehe nr 0371 alusel on veeti 102,9tm puitu, autojuhi V. J. poolt, kes on ülekuulamisel kinnitanud veo toimumist. Veoselehe 04.04.2008.a nr 0295 nähtub E. A. poolt X kinnistult u 30tm metsamaterjali vedu, mis on OÜ-le Erkki Puit üle antud 02.04.2008.a aktiga nr 4/1. Lisaks on märgitud veoselehele, et veetakse ka puitu, mis anti OÜ-le Erkki Puit üle 20.03.2008.a aktiga nr 3/11L. Tegemist on metsamaterjaliga, mis pärines X-X kinnistult ning mis oli OÜ X poolt OÜ-le Erkki Puit üle antud dokumentide järgi X laoplatsil. Tunnistaja E. A. on ülekuulamisel veoselehe allkirjastamist tunnistanud, kahtlevalt on ta leidnud, et ka lähtekoht on tema kirjutatud. Prokuröri küsimuste peale, kas X kinnistult on ikka veetud on tunnistaja öelnud, et „Ma ei mäleta seda täpselt.“ Tunnistaja ütlused ei sea kahtluse alla veo toimumist, pigem toetavad seda. Veose liikumist X platsilt on kinnitanud ka autojuht V. P., kes vedas aktiga 4/1 seoses 08.04.2008 a veoselehega nr 0381 nii X platsilt, kui ka Viljandist X kinnistult. Küsimusel, kas võtsite mitmest kohast materjali peale, vastas tunnistaja: „ikka, jah, no selliseid juhte igalt poolelt.“ Seega ei ole ka midagi tavatut, et veoselehele on märgitud kaks lähtekohta, sest pooliku koorma vedamine oleks majanduslikult ebaotstarbekas. Ristküsitlemisel on prokurör küsitlenud tunnistajat X platsile ladustatava puidu kohta, millele tunnistaja andis möödunud ajale vaatamata adekvaatseid vastuseid, nimetades kõhklemata ära X laoplatsi asukoha ja viise, kuidas platsil puitu ladustati. Kohtul ei ole kahtlusi, et tunnistaja V. P. on andnud tegelikkusele vastavaid ütluseid ning vedu on veoselehel märgitud kohast ja ajal toimunud. Kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et OÜ X kajastas oma raamatupidamises puidu soetamist OÜ-lt X, mis on väljastanud N. P. poolt allkirjastatud arve 24.03.2008.a. nr 333 ümarmetsamaterjali 286 tm müügi kohta. Akti nr 036 alusel on N. P. andnud A. Martinsonile metsamaterjali üle X kinnistul. OÜ X on omakorda 19.03.2008 a arve nr 323 alusel soetanud OÜlt X X, mille juures on sama kuupäevaga ümarmetsamaterjali võõrandamise lepingu nr 323. Lepingust nähtub koguses 286tm X kinnistult, mida müüdi OÜ-le X. Samuti kajastas OÜ X X enda raamatupidamises 10.03.2008 a raieõiguse võõrandamise lepingu nr 316, mille kohaselt võõrandas OÜ X X raieõiguse A. K.-lt, mis allkirjastatud ainult R. T. poolt. Tunnistajana on üle kuulatud A. K., kelle ütluste järgi on ta X kinnistul raiet vähesel määral teinud, vaid mõnikümmend tihumeetrit. Tunnistaja kinnitas, et on ise ka metsa teinud, nii endale kütteks, kui ka soovijatele, mis ei ole kindlasti 286tm metsamaterjali. A. K. kohta on ütlusi andnud R. T., kelle sõnade kohaselt oli A. K.-lt võimalik ebaseaduslikke metsateatisi teatud rahasumma eest osta. Kohus kahtleb R. T. ütlustes, sest ta ei osanud öelda kinnistuid, mille kohta ta sel viisil ebaõiged andmed sai. Teiseks, sellise versiooni tõesuse korral oleks R. T. poolt kirjeldatud laialdaste võimalustega isikul olnud võimalus ka enda kinnistult pärineva puidu kohta metsateatisi muretseda, mille kohta ei osanud R. T. ristküsitlemisel midagi öelda. X kinnistult pärineva metsamaterjali ostmisel OÜ-lt X ei ole süüdistatav P. Mägi omanud kohtule esitatud tõendite põhjal puutumust R. T.-ga, kes enda ütluste järgi on teadlikult ebaõigete andmetega metsateatisi ja teisi metsamaterjali päritolu tõendavaid dokumente võltsinud. Viimast asjaolu kinnitab käekirjaekspertiis, mis tuvastas teise isiku nimelt võltsitud dokumentide koostamist. Kohus on esitatud tõendite põhjal veendunud, et OÜ X esindaja A Martinson tahtlikult OÜ X arvetel näidanud ebaõige päritoluga metsamaterjali, kuid selle üleandmist (käivet) OÜ-le Erkki Puit ei ole suudetud ümber lükata.

kinnistult, mis on üle antud X küla laoplatsil. Arve eest on tasutud kviitung orderi nr 2703/02 alusel. Arve juurde kuulub 26.11.2007.a metsateatis nr 451007901 hinnangulise raiemahuga 65tm. Teine arve, mis on esitatud OÜ X poolt on 24.04.2008 a nr 1411, mille järgi on ümarmetsamaterjali müüdud 166,55 tm. Akti nr 4/6 alusel on metsamaterjali üle antud X X. Arve juurde kuulub juba viidatud metsateatis. 03.02.2010.a vaatlusprotokollist nähtub, et OÜ Erkki Puit on arve eest 24.04.2008.a tasutud ülekandega. Veoselehtedega 28.04.2008.a nr 0293 ja 30.04.2008.a nr 0337 nähtub, et autojuht E. A. on teinud neli vedu koguses 117,8 tm X külast tunnistajana ülekuulamisel on E. A. teadnud X küla, veoselehel nimetatud vedusid ei mäletanud. Veoselehtedel 25.03.2008.a nr 0356 ja 02.04.2008.a nr 0357, on autojuhiks olnud A. L., kes ülekuulamisel kinnitas veo toimumist. Seega on kohtu hinnangul tõendatud metsamaterjali olemasolu, mille OÜ Erkki Puit on omandanud OÜ X arvel alusel. OÜ X näitas enda raamatupidamises soetust OÜ-st Xi arvete 24.03.2008.a. nr 334 ja 21.04.2008.a nr 355A alusel, mis on allkirjastatud N. P. poolt, millelt nähtub ümarmetsamaterjali müük koguses 292,5tm ja 189,3tm. Arve metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktide 24.03.2008 nr 037 ja 21.04.2008 a nr 047 alusel on metsamaterjali üleandmise kohaks märgitud X, kuid päritoluks on nimetatud X X maaüksus. OÜ X omakorda kajastas enda raamatupidamises arved 19.03.2008 a nr 323A ja 16.04.2008 a nr 342, mille juures on ka lepingud 19.03.2008.a. nr 323A ja 16.04.2008.a. nr 342 kogusest 292,5tm ja 189,3tm, mis leiti ja võeti ära OÜ X kontorist. OÜ X X enda raamatupidamises on kajastatud 06.03.2008.a R. T. poolt allkirjastatud raieõiguse võõrandamise lepingu nr 315A, mille kohaselt võõrandas OÜ X X raieõiguse E. R.-lt. Tunnistaja E. R. ütluste järgi on tema M. L. volitatud isikuna võtnud 2007. aastal X X kinnistule välja metsateatise ning metsamaterjal 67,39tm müüdi AS-ile X X X. Kellelegi teisele ta metsa müünud ei ole. Kohus leiab, et on tõendatud R. T. ja N. P. tegevus teadmata päritoluga metsamaterjali kohta ebaõige sisuga dokumentatsiooni koostamine, kuid tõenditest nähtu, et P. Mägi oleks nendest andmetest teadnud või oleks selle omandanud tundmatu kolmanda isiku käest.

1.4.21.Kohtuistungil on uuritud OÜ X poolt 17.04.2008 a OÜ-le Erkki Puit esitatud arve nr 1393, mis on allkirjastatud A. Martinsoni poolt ja millega müüdi ümarmetsamaterjali 271,08tm ja 225tm. Aktist nr 4/5 nähtub 225tm metsamaterjali päritolu ja üleandmine X maaüksusel. Arve juures on 17.04.2008.a metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akt nr 4/5R, millel on koguseks 271,08tm, mis on samuti X maaüksuselt, kuid metsamaterjali üleandmise kohaks on X laoplats, X vald, X maakond. Raha saamist kinnitavaks dokumendiks on OÜ X raamatupidamises kviitungi orderid nr 1704/01 ja 1804/01. Arve juurde kuulub 15.05.2007.a metsateatis nr 61008301 hinnangulise raiemahuga 471tm. Kinnistusregistri väljatrüki järgi on kinnistu omanik A. A.. Veoselehe 25.04.2008.a nr 0404 järgi on autojuht A. K. vedanud X kinnistult 34,73tm kuusepalki, mida A. K. tunnistajana ülekuulamisel kinnitas. Valed andmed veoselehel võis kaasa tuua vastutuse, seetõttu olid autojuhid eeldatavalt huvitatud dokumentatsiooni korrektsest täitmisest. Veoselehega 22.04.2008 a nr 0410 vedas kinnistult u 30tm materjali A. K. , kes kinnitas oma ütlustega metsamaterjali veo toimumist. Veoselehtedega 24.04.2008.a nr 0407, 25.04.2008.a. nr 0406, 29.04.2008.a nr 0298, 28.04.2008.a nr 0299, 08.05.2008.a nr 0300, ja 08.05.2008.a nr 0405 alusel on vedu teinud autojuht V.J. Tunnistaja V. J. on ülekuulamisel veoselehtedel nimetatud vedusid tunnistanud. Veoselehel 30.04.2008.a nr 0411 on autojuhiks A. R. ja kes vedas ära 34,06tm puitu. Tunnistajana on A. R. andnud ütluseid, et ta on saanud eeltäidetud veoselehe P. Mägi käest, kes on teatanud ka koha, kus peale laadida. Kõigi eelnimetatud tunnistajate ütlustest nähtub, et autojuhid oli veendunud, et kui vedu oleks toimunud veoselehel märgitud asukohast kaugemal oleks ta seda kohe märganud, seega võis kohtu hinnangul autojuht olla kindel, et ta tegutseb samas piirkonnas. Ei saa eeldada, et autojuht suhtus pealiskaudselt metsamaterjali vedamiseks vajaliku dokumentatsiooni vormistamisel. Veoselehtedega 16.05.2008.a nr 0351 ja 22.05.2008.a nr 0352, vedas autojuht R. K. metsamaterjali ca 135 tm. Tunnistajana on R. K. andnud ütluseid, mille järgi ole veoselehtedel tema allkirja ega ühtegi lahtrit tema poolt täidetud. Samas tunnistaja ei mäletanud ja ei saanud kindlalt väita, et ta ei oleks X platsilt vedu teinud. Veoselehe 25.04.2008.a nr 0301 alusel on aga autojuhiks J. T. keda ei ole olemas. Kohtule esitatud tõendite järgi on 101 / 131

metsamaterjal olnud reaalselt olemas, milles puudub ka vaidlus, kuid puuduvad tõendid, mille järgi ei oleks vedu dokumentidel märgitud asukohast toimunud. OÜ Xi poolt on OÜ-le Erkki Puit esitatud arve 06.10.2008.a nr 1684, millega müüdi X kinnistult pärit metsamaterjali 150 tm. Aktist nr 10/2 nähtub, et metsamaterjal on pärit X maaüksuselt. Metsamaterjali üleandmise kohaks on märgitud X maaüksuse laoplats (X küla). 03.02.2010.a vaatlusprotokollist nähtub OÜ Erkki Puit poolt arve eest tasumine 15.10.2008.a. ülekandega. Veoselehe 16.10.2008.a nr 0603 alusel vedas 39,72tm metsamaterjali X platsilt G. K., kes ülekuulamisel kinnitas veo toimumist. OÜ X on 10.10.2008.a esitanud OÜ-le Erkki Puit arve nr 1695, mis on allkirjastatud A. Martinsoni poolt, millega müüdi palki 261,5tm. Aktilt nr 10/3 nähtub metsamaterjali päritolu X kinnistult, kus see on üle antud. OÜ Erkki Puit poolt on arve eest tasutud kviitungi order nr 1710/01 alusel ja ülekandega OÜ Erkki Puit 15.10.2008.a, mida on näha 03.02.2010.a vaatlusprotokollist. OÜ X kontolt on A. Martinson raha 16.10.2008.a ja 17.10.2008a välja võtnud, mis nähtub 07.03.2008.a vaatlusprotokollist. Nende kahe arvega seotud 17.10.2008.a veoseleht nr 0610 ja 31.10.2008.a veoseleht nr 0609, millel on autojuhiks märgitud A. R. Tunnistajana üle kuulatud A. R kinnitas vedude toimumist. Eelviidatud aktidega nr 10/2 ja 10/3 on seotud kaitsja M. Sikut poolt esitatud 21.10.2008.a veoseleht nr 0611, mille järgi vedas E. S. X kinnistult 29,94 tm puitu ning 29.10.2008.a veoseleht nr 0607, mille järgi veeti ära 23,16tm puitu. Tunnistaja E. S. kinnitas, et on OÜ-le Erkki Puit teinud vedusid, veendudes küla täpsusega metsamaterjali peale võtmise kohas. Kaitsja poolt esitati seoses aktiga 10/3 kohtule 10.10.2008.a veoseleht nr 0606, mille järgi vedas V. 21,112tm metsamaterjali, keda ei ole üle kuulatud. Eeltoodu alusel ei ole kõrvaldatud kahtlust, et veod on veoselehtedel nimetatud lähtekohast alates toimunud ja metsamaterjal on reaalselt olemas olnud. OÜ X on raamatupidamises kajastanud soetamist OÜ X arvete 14.04.2008.a nr 350 ja 16.04.2008.a. nr 352 alusel, mis on allkirjastatud N. P. poolt. Aktid nr 044 ja nr 045 alusel näidatakse ümarmetsamaterjali 277tm ja 385tm X kinnistult, kuid vastuvõtmise kohaks on X. OÜ X omakorda näitas raamatupidamises soetamist OÜ X X arvete nr 339 12.04.2008 ja nr 341 15.04.2008 alusel, mille kohta on võõrandamise lepingud nr 339 12.04.2008 ja nr 341 15.04.2008 viidatud arved, mis leiti ja võeti ära OÜ X kontorist. OÜ X X raamatupidamises oli 01.04.2008.a raieõiguse võõrandamise leping nr 331, mille kohaselt võõrandas OÜ X X raieõiguse A. A.-lt 55 000 krooni eest. Nimetatud leping on allkirjastatud R. T. ja A. A. poolt, mis leiti ja võeti ära OÜ X kontorist. Samuti kajastas OÜ X raamatupidamises OÜ X X poolt koostatud 30.09.2008.a arve nr 077 ja 30.09.2008.a arve nr 077A, mis on allkirjastatud R. T. poolt, mille kohaselt OÜ X X müüs OÜ-le X ümarmetsamaterjali vastavalt 217,3 tm ja 540,38 tm. Arve juurde kuuluvad aktid nr 111 30.09.2008 ja nr 113 30.09.2008, mille kohaselt on OÜ X X soetanud OÜ-le X müüdava metsamaterjali X maaüksuselt. Metsamaterjali üleandmise kohaks on märgitud X. OÜ X X omakorda kajastas enda raamatupidamise dokumentide hulgas 29.09.2008.a arve nr 063 OÜ-lt X X ja juures on ka samalt ettevõttelt võõrandamise lepingud nr 088 26.09.2008 ja nr 089 29.09.2008, millel kajastatakse metsamaterjali müüki vastavalt 217,3tm ja 540,38tm, millel on viide X kinnistule. Mõlemad lepingud leiti ja võeti kaasa OÜ X kontorist. OÜ X X enda raamatupidamises 01.09.2008 a raieõiguse võõrandamise lepingu nr 387, mille kohaselt võõrandas OÜ X X raieõiguse A. A.-lt 11 500 krooni eest. Nimetatud leping on allkirjastatud A. L. poolt. 06.11.2007 a metsateatis nr 61008428 alusel on hinnanguline raiemaht 507tm. Tunnistajana on üle kuulatud A. A., kelle ütluste järgi võttis ta 15.05.2007.a. temale kuuluvale X kinnistule välja metsateatise raiemahuga 471 tihumeetrit. Raieõiguse müüs aga OÜ-le X. Raieõiguse võõrandamise kohta OÜ-le X on kohtule esitanud 08.10.2007.a sõlmitud lepingu nr 11, mis toetab tunnistaja ütlusi. Tunnistaja ütluste järgi ei ole ta OÜ-ga X X sõlminud 01.04.2008 raieõiguse võõrandamise lepingut. Tunnistaja OÜ X juhatuse liige K. J. on andnud tunnistajana ütluseid, mille järgi ostis ta OÜ-le X raieõigusi metsamaterjali raieks ja edasi müügiks. Tunnistaja K. J. kinnitusel ei ole ta R. T., A. L.-ga ega ka OÜ X X kokku puutunud. Kohtulikul uurimisel on ütluseid andnud OÜ X X juhatuse liige A. L., kelle ütluste järgi ei ole tema ühtegi metsatehingut teinud. Kohus 102 / 131

1.4.22.Kohtule on esitatud tõendina A. Martinsoni allkirjastatud OÜ X 29.04.2008 a arve nr 1425 OÜ-le Erkki Puit väljastati, millega müüdi ümarmetsamaterjali 450tm. Üleandmise-vastuvõtmise akti nr 4/9 kohaselt on X laoplatsil, X vallas üle antud metsamaterjal pärit X maaüksuselt. Arve juurde kuulub 10.09.2007 a metsateatis nr 359002801 hinnangulise raiemahuga 885tm. Kinnistusregistri väljatrüki kohaselt on kinnistu omanikuks L. K.. OÜ 03.02.2010.a vaatlusprotokollist nähtub, et OÜ Erkki Puit on arve eest tasunud pangaülekandega 30.04.2008.a summas 170 380 krooni ja 03.05.2008.a summas 350 000 krooni. 11.03.2010.a. vaatlusprotokolli järgi on pärast OÜ X kontole 350 000 krooni laekumist kantud summad edasi OÜ X kontole ning seejärel võetakse 05.05.2008.a. raha N. P. ja R. T. poolt kontolt välja. Ülekannete tegemise korraldamine A. Martinsoni poolt tuleneb 24.11.2008 läbiotsimis protokollist ja sinna juurde siis 21.02.2011 a vaatlusprotokollist, millest nähtub, et A. Martinsoni kodu läbiotsimisel leitud 2008.a kalendermärkmikus on 05.05.2008.a tehtud märge: „Üllele jäi: 350 000 (Pets); 200 000 (Tart)“. Kohtule kaitsja poolt esitatud 03.05.2008.a veoselehe nr 0419 järgi vedas autojuht A. S. X platsilt X kinnistult pärit metsamaterjali. Tunnistaja A. S. on andnud ütluseid, mille järgi on veod X platsilt toimunud. Kaitsja on esitanud ka veoselehe 08.05.2008.a veoselehe nr 0417, millega A. L. vedas X kinnistult pärit puitu X platsilt. Tunnistajana üle kuulatud A. L. kinnitas vedusid X platsilt. A. L. on vastanud jaatavalt küsimusele, kas ta on käinud X platsil OÜ-le Erkki Puit kuuluvat metsamaterjali vedamas: „jah, seal on palju käidud.“ Veoselehega 06.05.2008.a nr 0420 vedas metsamaterjali V. P., kes on kinnitanud vedu X platsilt. OÜ X poolt esitati 05.05.2008.a OÜ-le Erkki Puit arve nr 1432, mis on allkirjastatud A. Martinsoni poolt ja mille kohaselt müüdi ümarmetsamaterjali 431,87tm. 05.05.2008.a metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akt nr 5/1 kohaselt on OÜ X soetanud OÜ-le Erkki Puit müüdava metsamaterjali X maaüksuselt, kuid üleandmise kohaks on märgitud X laoplats. Arve juurde kuulub viidatud metsateatis nr 359002801. 03.02.2010.a vaatlusprotokollist nähtub OÜ Erkki Puit poolt arve eest tasumine 07.05.2008 ja 08.05.2008.a pangaülekandega. Kohtuistungil uuritud veoselehtede 08.05.2008 a veoselehe nr 0425, 08.05.2008.a nr 0424, 09.05.2008.a nr 0423 vedas X platsilt metsamaterjali autojuht A. K. Tunnistaja A. K. ütluste järgi: „X platsis olen käinud jah, vahepeal ei meenunud see, aga sinna on veetud või sealt edasi toodud materjali. On tuldud sealt Viljandist koormaga ja siis tühjalt edasi. X platsis oli jah vastuvõtt kunagi, aga mis aastal see oli, seda ma ei oska öelda.“. Tunnistajana ristküsitlemisel on A. K. tulnud usaldusväärsuse kontrollimiseks avaldada varasemaid ütluseid, mil ta vedu X platsilt ei tunnistanud. Kohtus on tunnistaja põhjendanud teistsuguste ütluste andmist sellega, et talle peale uurija juurest lahkumist tulid asjaolud alles meelde. Seega on kohtu hinnangul tunnistaja antud ütlused seatud tugeva kahtluse alla, millest ei saa kinnitust veose lähtekoha kohta. Vedamise toimumise fakt kui iseenesest ei ole kahtluse all. Siiski on tunnistaja A. K. kinnitanud enda allkirja ehtsust ja asjaolu, et vedu pidi saama alguse samast piirkonnast, mis on lähtekohana veoselehele P. Mägi poolt kirjutatud, mida kohus peab usutavaks, sest haakub hästi teiste autojuhtide ütlustega ja dokumentaalsete tõenditega. Veoselehe 06.05.2008.a nr 0426 alusel vedas A. L. X laoplatsilt X kinnistult pärit puitu 26,72tm, kes ülekuulamisel kinnitas ristküsitlemisel asjaolu, et ta on X platsilt puitu vedanud. Eelnimetatud arvega seoses on kohtule esitatud 07.05.2008.a veoselehed nr 0343, kus autojuhiks J. T., keda olemas ei ole. Veoselehtedega 07.05.2008.a nr 0340, 08.05.2008.a nr 0341 ja 20.05.2008.a nr 0342 vedas metsamaterjali autojuht V. J., kes kinnitas ülekuulamisel antud ütlustega veoselehel nimetatud veo lähtekoha algust. Veoselehega 07.05.2008.a nr 0344 vedas V. P. X kinnistult pärinevat puitu X platsilt, kes oli selgitas ütlusi andes, et vedu on X platsilt toimunud. Võttes alusel veoselehed, siis ei saa kohtu hinnangul teha järeldust, et vedu ei toimunud märgitud lähtekohast, selgunud on veod algusega Xplats. Kohtule esitatud dokumentaalsetest tõenditest nähtub OÜ X poolt metsamaterjali soetamist OÜ-lt X arvete 28.04.2008 nr 362 ja 30.04.2008 a nr 365A, mis on allkirjastatud N. P. poolt ja kogused 103 / 131

1.4.23.Kohtule on esitatud Oü X A. Martinsoni poolt allkirjastatud arve 08.05.2008.a nr 1442, millega müüdi OÜ-le Erkki Puit ümarmetsamaterjali 455,71tm. Metsamaterjali üleandmisevastuvõtmise akt nr 5/4 kohaselt on OÜ X soetanud OÜ-le Erkki Puit müüdava metsamaterjali X X maaüksuselt, mis on üle antud X laoplatsil. Arve juurde kuulub 06.12.2007.a metsateatis nr 444002801. Kinnistusregistri väljatrüki järgi on kinnistu omanikuks A. H.. 03.02.2010.a vaatlusprotokolli järgi on OÜ Erkki Puit arve eest OÜ-le X tasunud 12.05.2008 a pangaülekandega. Veoselehe 14.05.2008.a nr 0480 kohaselt vedas A. L. X laoplatsilt X kinnistult pärinevat puitu kokku 30,13tm, kes on ülekuulamisel tunnistanud vedusid X platsilt. Veoselehtede 14.05.2008.a nr 0436, 16.05.2008.a nr 0434 ja 15.05.2008.a nr 0435 vedas matsamaterjali autojuht A. K., kes ristküsitlemisel on tunnistanud metsamaterjali vedu algusega X plats. Tunnistaja A. K. ülekuulamisel tuli avaldada usaldusväärsuse kontrolliks eeluurimisel antud ütluseid, mille järgi oli tunnistaja varem eitanud vedusid X platsilt. Tunnistaja ütlustes on kajastanud asjaolu, et vedu pidi toimuma samast piirkonnast, mis lähtekohana kirja ei ole põhjust, sest ta oleks tegelikust asukohast erinevat lähtekohta märganud ja seetõttu ei oleks saanud sellise veoselehega vedu toimuda. Veoselehega 23.05.2008.a nr 0481 vedas metsamaterjali autojuht V. J., kes kinnitas veo toimumist. Veoselehe 20.05.2008.a nr 0349 alusel on autojuht R. V. vedanud 39tm metsamaterjali. Tunnistaja R. V. on andnud ütluseid, mille järgi on tunnistaja allkirjastanud veoselehe vastanud küsimusele, kas ta on käinud X platsil: „Olen küll, olen X laos käinud küll.“ Kohtuistungil on avaldatud tunnistaja varasemaid eeluurimisel protokollitud ütluseid, kui ta oli kinnitanud, et ta ei olnud OÜ Erkki Puit metsamaterjali X platsilt vedanud. Ristküsitlemisel on aga tunnistaja jäänud selle juurde, et vedu on toimunud nii nagu on veoselehel kirjas, seejuures kattuvad ütlused veoselehe allkirjastamise osas. Usutavat põhjendust, miks on R. V. ütlusi muutnud tunnistaja ei esitanud. Kohus leiab, et tunnistaja ütluste põhjal saab kinnitust asjaolu, et R. V. on vedu teinud, kuid tunnistaja ütlustega ei ole ümber lükatud ega saa ka kinnitust faktile, et veo lähtekohaks võis olla veoselehel nimetatud X plats. Veoselehtedega 09.05.2008.a nr 0432, 08.05.2008.a nr 0433, 10.05.2008.a nr 439 ja 12.05.2008.a nr 0440 on märgitud autojuhiks J. T., keda tegelikult olemas ei ole. Veoselehel 12.05.2008.a nr 0437 nimetatud autojuht A. R. on vedanud 34,43tm puitu X platsilt, kes tunnistajana ülekuulamisel kinnitas X koorma peale võtmist. Veoselehega 10.05.2008.a nr 0431 vedas metsamaterjali autojuht V. P., kes kinnitas vedamist lähtekohaga X plats. Seega on kohtu hinnangul kõrvaldamata kahtlus, et veosed on alustanud teekonda lähtekohas märgitud asukohast või vähemalt sellega lähedasest piirkonnast. Kohtule esitatud 15.01.2009.a vaatlusprotokollist, millega on vaadeldud leitud dokumentide on mh vaadeldud järjekorra nr 00060 all viidatud arvet 370A ja 08.01.2009.a vaatlusprotokollist nr 00073 all vaadeldud akti, kus siis nähtub selle metsamaterjali üleandmine. Vaatlusprotokollidest nähtub, et OÜ-le X on esitanud arve OÜ X, kes omakorda näitas soetamist OÜ-lt X X (09.02.2009.a vaatlusprotokollis nr 149) dokumentide alusel, mis leiti ja võeti ära OÜ X kontori 104 / 131

1.4.24.OÜ X poolt on esitatud 23.05.2008.a OÜ-le Erkki Puit arve nr 1469, mis on allkirjastatud A. Martinsoni poolt ja millega müüdi ümarmetsamaterjali 300tm. 23.05.2008.a metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akti nr 5/7 järgi on OÜ X soetanud OÜ-le Erkki Puit müüdava metsamaterjali X maaüksuselt, mis on üle antud X laoplatsil. Arve juurde kuulub 06.12.2007.a metsateatis nr 440002801 hinnangulise raiemahuga 430tm. Kinnistusregistri väljatrüki kohaselt on kinnistu omanikuks S. A. 03.02.2010.a vaatlusprotokollist nähtub, et OÜ Erkki Puit tasus arve eest 24.05.2008.a summas 240 000 krooni pangaülekandega. Veoselehtedega 29.05.2008.a nr 0350, 29.05.2008 a nr 0445 ja 24.05.2008 a nr 0446 vedas nimetatud arve alusel autojuht J. J ., kes on tunnistajana ülekuulamisel vedu tunnistanud. Nimetatud arvega on metsamaterjali vedanud veoselehtedega 2008.a nr 0448 ja 28.05.2008 a nr 0452 autojuhiks J. T., keda ei ole olemas. Lisaks on kaitsja esitanud arvega seoses kaks veoslehte: 26.05.2008 a nr 0450 ja 27.05.2008a nr 0451, mille kohaselt vedas V. P. X platsilt ära 52tm ja 42,9tm X kinnistult pärit puitu, kes on ülekuulamisel vedu kinnitanud. X maaüksusega on seotud ka OÜ X 26.05.2008.a arve nr 1473OÜ-le Erkki Puit, mis on allkirjastatud A. Martinsoni poolt ja mille kohaselt müüdi ümarmetsamaterjali 254,8tm. Arve juurde kuulub 26.05.2008.a metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akt nr 5/8, mille kohaselt on OÜ X soetanud OÜ-le Erkki Puit müüdava metsamaterjali X maaüksuselt ja üleandmise kohaks on märgitud X laoplats. Arve juurde kuulub viidatud metsateatis lõpuga 801. 03.02.2010.a vaatlusprotokollist nähtub, et OÜ-st Erkki Puit on arve eest 02.06.2008.a pangaülekandega tasunud. Arvega on seotud 01.06.2008.a veoseleht nr 0455, millega veeti 96,3tm puitu, V. J. poolt, kes on ristküsitlemisel vedu kinnitanud. Lisaks on arvega seotud 28.05.2008.a veoseleht nr 0494, mille järgi A. V. ära 28,98tm puitu. Tunnistajana A. V., kes on ütlustes vedu kinnitanud veoselehel nimetatud lähtekohast. Veoselehtedega 25.05.2008 a nr 0497 ja 30.05.2008.a nr 0453on vedajaks nimetatud J. T., keda pole olemas. X kinnistuga on veel seotud OÜ X poolt esitatud 19.08.2008.a OÜ-le Erkki Puit arve nr 1603, mis on allkirjastatud A.Martinsoni poolt ja millega müüdi palki 99,03tm ja paberipuitu 78,5tm. Metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akt nr 8/4 kohaselt on OÜ X soetanud OÜ-le Erkki Puit müüdava metsamaterjali X maaüksuselt, mille üleandmise kohaks on X laoplats. Aktis on päritolu tõendamise aluse kohta märge OÜ X X 18.08.2008.a aktile nr 097. OÜ Erkki Puit poolt arve tasumist tõendab kviitung order nr 2908/01. Kohtule esitatud dokumentaalsete tõendite järgi näitas OÜ X metsamaterjali soetamist OÜ-lt X arvete nr 381 (22.05.2008) ja 383 (26.05.2008) alusel, mis on allkirjastatud N.P. poolt, millega müüdi ümarmetsamaterjali vastavalt 396,5tm ja 297,3tm. Metsamaterjali üleandmisevastuvõtmise aktide nr 060 (22.05.2008) üleandmiskohaga Savi 20 ja nr 070 (26.05.2008) üleandmis kohaga X kohaselt on OÜ X soetanud metsamaterjali X maaüksusel. OÜ X omakorda kajastas enda raamatupidamise dokumentide hulgas arved nr 366 (21.05.2008) ja nr 369 (23.05.2008) OÜ-lt X X ning ümarmetsamaterjali võõrandamise lepingud nr 3/66 (21.05.2008) ja nr 097 (23.05.2008), mille kohaselt on ümarmetsamaterjal vastavalt 396,5tm ja 297,3tm soetatud X kinnistult. Nimetatud lepingud leiti ja võeti kaasa OÜ X kontorist. Samuti kajastas OÜ X X enda raamatupidamises 02.05.2008.a raieõiguse võõrandamise lepingu nr 15/73, mille kohaselt võõrandas OÜ X X raieõiguse S. A.-lt, mis on allkirjastamata. OÜ X näitas raamatupidamises metsamaterjali soetust veel OÜ-lt X X 15.08.2008.a arve nr 3150808 alusel, mis on allkirjastatud A. S. poolt. Arve alusel on OÜ X X müünud OÜ-le X ümarmetsamaterjali 537,21tm. Arve juurde kuulub 15.08.2008.a metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akt nr 098, mille kohaselt on OÜ X X soetanud OÜ-le X müüdava metsamaterjali X maaüksuselt, andes selle üle 15.08.2008.a X. Juures asub 16.01.2008.a metsateatis nr 0563000365 hinnangulise raiemahuga 165tm. Tunnistajana üle kuulatud kinnistu omanik S. A. on andnud ütluseid ütlusi , mille järgi on tema poolt välja võetud metsateatised 19.01.2007.a nr 123002801 ja 16.01.2008.a metsateatis nr 0563000365. Raieõiguse võõrandas OÜ-le X, mille kohta sõlmitud lepingud 04.01.2008.a nr 105 / 131

0801/1 raiemahuga 40tm ja 04.01.2008.a nr 801/2 raiemahuga 77tm. Tunnistaja kinnitas, et 02.05.2008.a ei ole tema raieõigus OÜ-le X X müünud ning metsateatisel nr 440002801 kuupäeva 28.11.2007 juures ei ole tema allkiri. Kohtule esitatud Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni vastusest selgub, et X kinnistule ei ole väljastatud metsateatist registreerimisnumbriga 440002801. Kohus leiab, et esitatud tõenditega on leidnud tõendamist R. T. ja N. P. poolt dokumentatsiooni koostamine, millega on varjatud metsamaterjali päritolu. Süüdistatav A. Martinson on OÜ X nimelt esitanud OÜ-le Erkki Puit arved ja päriolu dokumendid, mis olid ebaõiged, kuid ei välista iseenesest käibe toimumist. Autojuhtide ülekuulamisel ei selgunud asjaolusid, et vedu ei saanud veoselehel nimetatud asukohast alata. Asjaolu, et J. T. ei ole olemas, ei muuda järeldust, sest prokurör ei ole ka tõendanud, et metsamaterjali ei oleks veetud. Prokurör on jälitusprotokollist toonud välja P. Mägi ja A. Martinsoni vahel kõned, mis peaks süüdistatavate vahelist ühist ja kooskõlastatud tegevust kuriteo toimepanemisel tõendama. Kõnes 21.05.2008. a kell 11:43 annab P. Mägi annab A. Martinsonile teada, et „ ... kuule vaatasin mul üks kuradi kaks arvet sulle kuradi üle kanda mingi kuradi. Mingi viie soti raisk, tead teeks need asjad korda suga siis.“ A. Martisnon nõustub seejärel ülekandega. Samal päeval helistab P. Mägi veel paaril korral ja küsib A. Martinsonilt, kas teeks tööd ja kas saaks kokku. 21.05.2008.a. kell 17:33 helistab A. Martinson omakorda P. Mägile: „kuule, mul need kuradi sidurikettad, see kuradi kaks koma, kahe poolese mõõduga vaata“/.../ „... kas sa tahad trenni minna või ei taha selle uue siduriga.“ P. Mägi vastab selle peale, et „... ma ei hakka kuradi eraldi, ma ei viitsi tulla järgi.“ Nimetatud kõnedest nähtub, et vestluse osapooled on saanud üksteisest väga hästi aru ja kohtul ei teki kahtlust, et tegu võiks olla nn „mõistujutuga“, mille eesmärgiks oleks vestluse tegelikku sisu varjata. Erinevalt kõnedest A. V., E. P. i ning A. Martinsoni vahel (vt eespoolt p 1.3.jj) ei nähtu kõnedest, et pooled ei saaks teineteisele öeldust aru ja pingutaks enda sõnumi edasiandmisega. Asjas ei ole vaidlust, et A. Martinson ja P. Mägi on ammused tuttavad ja on pärit ühest kohast, seega ei ole ka midagi eriskummalist, et tegu võibki olla siduriketastega, millele konkreetsel juhul ei viitsinud Peeter Mägi järgi minna. Kohtu järeldust vaid kinnitab jälitusprotokollist kõned: 22.05.2008.a. kell 10:07 P. Mägi ütleb A. Martinsonile „sõitsin täna X platsist mööda, vaatasin sul seal materjali kõvast müüa ei taha vä?“, millele A. Martinson vastab „mida sa tahad nimelt?“ ja 26.05.2008.a. kell 10:03 P. Mägi ütleb A Martinsonile, et „kuule ma tahtsin seda rääkida, sealt X laost, ma olen su seda materjali rohkem vedanud, kui meil lepingus kirjas, et oleks vaja seda natuke juurde teha, muidu ma olen puhta vargil ...“. Kohtu hinnangul ei teki kahtlust, et P. Mägi on pöördunud A. Martinsonilt metsamaterjali ostusooviga, mitte aga üksnes ülekande tegemiseks või arve saamiseks.

enam, kas ta on nimetatud platsil koormat peale laadinud. Veoselehtedega 13.06.2008.a nr 0466 ja19.09.2008.a nr 0465 vedas metsamaterjali autojuht E. A., kes on ütlustega kinnitanud veo toimumist. Veoselehega 06.06.2008.a nr 0457, vedas puitu V. J., kes samuti on veo toimumist kinnitanud. Veoselehel 03.06.2008.a nr 0458 on vedu teinud J. T. nimeline isik, keda ei ole olemas. Veoselehe järgi 20.06.2008.a nr 0479 järgi on X-X kinnistult vedanud autojuht A. M., kes on vedusid kinnitanud. 13.06.2008.a veoselehe nr 0507 järgi vedas A. L. X X kinnistult pärit puitu kokku 44,27tm, kelle ütluste järgi on ta korduvalt X platsilt OÜ Erkki Puit kuuluvat metsamaterjali vedanud. Kohtule esitatud dokumentaalsetest tõenditest nähtub, et OÜ X raamatupidamises kajastati kõnealuselt kinnistult puidu soetamist OÜ-lt X 30.05.2008.a. arvetega nr 386A ja 386B, millega OÜ X müüs OÜ-le X ümarmetsamaterjali vastavalt siis oksapalki 363,5tm ja paberipuitu 129,3tm ning oksapalki 315,6tm ja paberipuitu 129,04tm. OÜ X on soetanud OÜ-lt X ka arvetega 26.05.2008.a nr 26508/3 ja 30.05.2008.a nr 30508. Nimetatud arvetega koos on metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktid nr 072 ja nr 073 (30.05.2008 a), mille kohaselt on OÜ X soetanud OÜ-le X müüdava metsamaterjali X-X maaüksuselt. Aktid on allkirjastatud Ü. P. ja A. Martinsoni poolt ning üleandmise kohaks on X. Kuigi nendest dokumentidest nähtub, et OÜ X sai materjali OÜ-lt X , kajastas OÜ X sama materjali soetamist OÜ-lt X X. Puuduvad tehinguid selle kohta, et OÜ X oleks puidu müünud OÜ-le X . OÜ X X 12.05.2008.a arve nr 360 ja 21.05.2008.a arve nr 367A ning ümarmetsamaterjali võõrandamise lepingud nr 33/74 ja nr 33/80 allkirjastatud N. P. ning R. T. poolt. Seega on kohtu hinnangul omavahel läinud vahetusse äriühingud, kes pidid tehinguid soetamise tõendamiseks näitama. Järeldust kinnitab Ü. P. ütlused, kes ei teadnud tehingutest midagi, mida on tema eest teinud Arlet Martinson. KrMS § 291 lg 1 p 1 alusel võttis kohus vastu tunnistaja H.-L. K. ütlused, kust nähtub et tema koos poeg M. L.-iga võttis X-X kinnistu kohta välja metsateatise. Raieõiguse võõrandasid nad OÜ-le X X, mille kohta saadi 10.03.2008.a raieõiguse võõrandamise leping nr 316A. Kinnistult raiuti väikeses mahus ning tema teada viidi ära kaks koormat, väike osa oli küte ja vist oli palk. Kohtuistungil on tunnistajana üle kuulatud M. L., kelle ütluste järgi viidi kinnistult metsamaterjali ära kahe koorma jagu. Selle koguse eest tasuti lepingu järgi tunnistajale 11 000 krooni, mida on kinnitanud ka H.-L. K. Samuti kinnitas tunnistaja, et kindlasti ei ole metsast ära viidud 936,44tm puitu. Samas kinnitas tunnistaja, et mingis osas on raieõigus ka võõrandatud. Kohus leiab, et on tõendatud R. T. ja N. P. poolt ebaõigete andmetega dokumentide koostamine, et varjata metsamaterjali päritolu, sest vaidlust ei ole selles, et puit oli olemas. Ühelgi juhul ei ole ka esitatud tõendeid, et vedu ei oleks toimunud. Kohus ei nõustu prokuröri seisukohaga, et süüdistatav P. Mägi teadis, kust ja kellelt tegelikult puit tuli. Asjaolu, et P. Mägi on veo tellijaks ei võimalda teha järeldust, et ta ka oleks teadlik metsamaterjali päritolust, mille OÜ X on arvete alusel OÜ-le Erkki Puit müünud.

metsamaterjali üleandmise kohaks on märgitud X laoplats, X vald, Pärnu maakond. 03.02.2010.a vaatlusprotokollist nähtub, et OÜ Erkki Puit tasus arve eest 09.06.2008.a pangaülekandega. Veoselehelt 27.08.2008.a nr 0474 nähtub metsamaterjali vedu X platsilt autojuht A. M. poolt, kes on tunnistanud ülekuulamisel vedusid X platsilt. Sama arvega seoses on veoselehe 13.08.2008.a nr 0551 alusel vedanud autojuht A. S. X platsilt 56,310tm männipalki. A. S. tunnistajana ülekuulamisel on saanud kinnitust vedu X platsilt. Veoselehe 13.08.2008.a nr 0571 kohaselt vedas A. L. X ja X kinnistult pärit puitu X platsilt kokku 71,0tm, kes tunnistajana ülekuulamisel kinnitas vedusid X platsilt. Veoselehtedega 16.06.2008.a nr 0470, 17.06.2008.a nr 0473, 17.06.2008.a nr 0472, 18.06.2008.a nr 0471 ja 19.06.2008.a nr 0476 oli metsamaterjali vedajaks autojuht A. V. ja kes vedas ära kokku 145,49tm metsamaterjali. Tunnistajana ülekuulamisel on A. V. selgitanud, et ta ei mäleta lähtekohti, kuid kinnitas veoselehel märgitud andmete õigsust. Veoselehtedega 16.06.2008.a nr 0468 ja 16.06.2008.a nr 0469 tegi metsamaterjali vedu autojuht V. P., kes vedas X platsilt X kinnistu puitu. Ristküsitlemisel kinnitas tunnistaja X platsilt OÜ-le Erkki Puit kuuluva metsamaterjali vedu. Veoselehe 08.06.2008.a nr 0459 alusel veeti 30 tm puitu aktide 5/11 ja 6/2 alusel ning autojuhiks oli V. J., kes kinnitas veo toimumist. Veoselehtede 12.06.2008.a nr 0462, 17.06.2008.a nr 0538 ja 19.06.2008.a nr 0478 alusel oli autojuhiks A. KJ, kes ülekuulamisel kinnitas, et veoselehel nimetatud lähtekoht X plats on õige. OÜ X arve nr 1527 (18.06.2008.a) alusel müüdi OÜ-le Erkki Puit okaspalki 300tm ja paberipuitu 75tm. 18.06.2008.a akti nr 6/3 alusel on metsamaterjal antud üle X laoplatsil X vallas. Vaatlusprotokollist 03.02.2010. a nähtub, et Erkki Puit tasus arve eest 19.06.2008 ja 24.06.2008 pangaülekannetega. 07.03.2011.a vaatlusprotokollist nähtub ka see, et 203 560 krooni laekumist kantaks OÜ X kontolt 200 000 krooni OÜ-le X, millest omakorda 199 600 krooni võtab R. T. sularahas välja. Samuti pärast 24.06.2008.a 200 000 krooni kandist OÜ-sse X, võtab A. Martinson selle kõik sularahas välja. Akti 6/3 ja arvega on seotud veoselehed 03.07.2008.a nr 0543 ja 11.07.2008.a nr 0544, mis kajastab metsamaterjali vedu autojuht A. M. poolt, kes ülekuulamisel on vedu kinnitanud. Samale aktile kannab viidet ka 27.08.2008.a veoseleht nr 0524, kus vedajaks on V., kes viis X platsilt ära lisaks X kinnistult pärinevale puidule ka X ja X puidu kokku 44,4tm. OÜ X on esitanud X kinnistuga seotud metsmaterjali (okaspalk 359,03tm) OÜ-le Erkki Puit müügi kohta 26.06.2008.a arve nr 1537, mis on allkirjastatud A. Martinsoni poolt. 26.06.2008.a metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akti nr 6/4 järgi on X maaüksuselt pärit metsamaterjal üle antud X laoplatsil. 03.02.2010.a vaatlusprotokollist järgi on OÜ Erkki Puit arve eest tasunud 29.06.2008.a ja 01.07.2008.a pangaülekandega. Pärast raha laekumist OÜ X kontole on 01.07.2008.a kantud OÜ-le X 200 000 krooni, mis võetakse 07.03.2008.a vaatlusprotokolli järgi kontolt N. P. poolt sularahas välja ja 02.07.2008.a kantud 200 000 krooni X OÜ kontole, misjärel summad sularahas välja võetakse. Arvega seotud veoselehtedel 11.09.2008.a nr 0513 ja 16.09.2008.a nr 0514 vedas metsamaterjali autojuht R. K. Tunnistajana R. K. kinnitas, et veoselehel ei ole tema allkirja ega ühtegi lahtrit tema poolt täidetud. Tunnistaja ütluste järgi ta ei tea, kas ta on X platsilt vedanud. Aktiga nr 6/4 soes on kohtule esitatud veoseleht 16.07.2008.a nr 0515, mille kohaselt vedas A. L. 35tm puitu X platsilt ning mis lisaks oli pärit ka X kinnistult. Tunnistaja A. L. on veo toimumist kinnitanud, kes on enda sõnade kohaselt korduvalt X platsilt OÜ Erkki Puit puitu vedanud. Aktidega 6/3 ja 6/4 ja arvetega nr 1527 ja 1537 on kohtule esitatud veoselehed 02.07.2008.a nr 545 ja 03.07.2008.a nr 0546, mille järgi on autojuhiks R. L. puitu vedanud. Tunnistajana R. L. on andnud tunnistajana ütluseid, mille järgi on veoselehtedel tema allkirjad ja ta on vedu X platsilt teinud, nii nagu veoselehel kirjas. Tunnistaja on eeluurimisel andnud ütlusi, mille järgi ta ei ole Xs koormat peale võtnud, mis avaldati ütluste usaldusväärsuse kontrolliks. Vastuseks küsimusele, miks ta ütlusi muudab on tunnistaja R. L. vastanud, et nüüd mäletab paremini. Kohtu hinnangul ei saa nimetaud tunnistaja ütlustele tugineda, sest need on tervikuna ebausaldusväärsed ja tuleb tõendikogumist kõrvale jätta, seetõttu tunnistaja ütlused ei kinnita ega lükka ka ümber metsamaterjali vedu. Kohtule esitatud dokumentaalsete tõendite järgi on OÜ X raamatupidamises kajastatud OÜ-le Erkki Puit edasi müüdud metsamaterjali päritolu OÜ X arvetega nr 385 (29.05.2008.) ja 388 108 / 131

(03.06.2008.), mis on allkirjastamata, kuid mille kohaselt OÜ X müüs OÜ-le X 29.05.2008.a ümarmetsamaterjali 262tm ja 03.06.2008.a oksapalki 200 tm ja paberipuitu 119,5 tm. Samas koguses metsamaterjali soetamist kajastas OÜ X ka OÜ-lt X , mille kohta on koostatud 29.05.2008.a arve nr 29508 ja 03.06.2008.a arve nr 03608. Viimati nimetatud arvetega koos on metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktid nr nr 071 ja nr 074 mille kohaselt on OÜ X soetanud OÜ-le X müüdava metsamaterjali X maaüksuselt ning üle andnud selle X-s A. Martinsonile 29.05 ja 03.06.2008.a. Aktid on allkirjastatud Ü. P. ja A. Martinsoni poolt. OÜ X kajastas oma raamatupidamises materjali soetamist OÜ-lt X X 27.05.2008.a arve nr 371 ja 28.05.2008.a arve nr 372 alusel koos ümar-metsamaterjali võõrandamise lepingutega nr 33/93 ja nr 33/94, mille kohaselt on müüdav ümarmetsamaterjal soetatud X kinnistult, mis on allkirjastatud N. P. ning R. T. poolt. Topelt arvete jt soetamist kinnitavate tõendite koostamine annab kinnitust asjaolule, et kuritegeliku ühenduse liikmete . R. T., N. P. ja Ü. Saar poolt on koostatud OÜ X tarbeks käibemaksuga arveid, mida kajastada sisendkäibemaksuna. OÜ Xi raamatupidamises näidati puidu soetamist veel OÜ X arvete alusel 16.06.2008.a arve nr 16608 ja 25.06.2008.a arve 25608, mis on allkirjastatud Ü. P. poolt ja mille kohaselt OÜ X müüs OÜ-le X ümarmetsamaterjali vastavalt 415 tm oksapalki, 395 tm paberipuud ning 408 tm ümarmetsamaterjali. OÜ X arvete juurde kuuluvad ka metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktid nr 078 ja nr 079 , mille kohaselt on OÜ X soetanud OÜ-le X müüdava metsamaterjali X maaüksuselt ning andnud selle üle Xs 16.06.2008.a ja 26.06.2008.a. Aktid on allkirjastatud Ü. P. ja A. Martinsoni poolt. OÜ X X metsamaterjali müük OÜ-le X ei kajastu OÜ X X maikuu 2008.a raamatupidamise failis. OÜ X kontori aadressil X X, Pärnu läbiotsimise käigus 24.11.2008.a leiti ja võeti ära 12.06.2008.a ja 20.06.2008.a kuupäeva kandvad matsamaterjali üleandmise vastuvõtmise aktid, mille kohaselt on OÜ X soetanud X kinnistult saadud metsamaterjali OÜ-lt X. Aktid on allkirjastatud Ü. P. ja V. O. poolt, keda ei ole rahvastikuregistri järgi olemas. OÜ X juhatuse liige N. B. on rahvastiku arvestuse andmebaasi kohaselt surnud alates 06.11.2007.a. Kinnistu omaniku E. Z. tunnistajana antud ütluste järgi võõrandas ta raieõiguse OÜ-le X ning OÜle X X. Tunnistaja ütluste järgi ei ole tema teinud tehingut OÜ-ga X X ega saanud R. T.-lt raha raieõiguse võõrandamise eest. Tunnistaja kinnitusel läks metsamaterjal OÜ-le X ja OÜ-le X X, mida omakorda on kinnitanud oma ütlustes tunnistaja K. P. Kohus leiab, et on tõendatud R. T. ja N. P. poolt metsmaterjali päritolu kohta valeandmete koostamine, millega oli võimalik OÜ X poolt esitada käibemaksuga arved, millest süüdistatav P. Mägi ei olnud teadlik.

06.10.2008.a veoselehelt nr 0559 nähtub autojuht E. A. poolt 06.10.2008.a. puidu vedu algusega X laoplatsilt. Tunnistaja E. A. ütluste järgi on veoselehel nr 0559 kirjutatud „Sihtkoht, veoki andmed, enda andmed ja siis need metsamaterjali sortiment“. Küsimusele, kas ta on vedanud X platsilt tunnistaja vastas, et ta ei tea. Kuigi mitmed lahtrid on veoselehel tema poolt kirjutatud ei osanud tunnistaja selgitada, kas ta on X platsilt vedanud. Kohtu hinnangul ei nähtu ebalevatest vastustest vaatamata, et tunnistaja E. A. oleks veoselehel nimetatud vedu X platsilt ka täielikult välistanud. Kohtule esitatud dokumentaalsetest tõenditest nähtub, et OÜ X on OÜ-le Erkki Puit edasi müüdud metsamaterjali soetanud OÜ-lt X . OÜ X on OÜ-le X esitanud arve 29.08.2008.a arve nr 298408 kokku 370tm ümarmetsamaterjali müügi kohta, 19.09.2008.a arve nr 19908 kokku 378,9tm ümarmetsamaterjali müügi kohta ja 24.09.2008.a arve nr 24908 kokku 297,4tm paberipuu müügi kohta, mis on allkirjastatud Ü. P. poolt. OÜ X arvete juurde kuuluvad metsamaterjali üleandmisevastuvõtmise aktid vastavalt nr 101, nr 109 ja nr 110, mille järgi on Ü. P. andnud A. Martinsonile metsamaterjali üle X maaüksuselt. Arve tasumist tõendavad kviitung orderid nr 1909/01 ja 2409/01. OÜ X raamatupidamise dokumentide hulgas on 29.08.2008.a ümarmaterjali üleandmise akt, mille kohaselt on OÜ-le X müüdav X kinnistult saadud ümarmetsamaterjal soetatud OÜ X poolt OÜ-lt X, mille juhataja N. B. on surnud alates 06.11.2007.a. Seega ei saanud OÜ X OÜ-lt X metsamaterjali soetada. Järeldust toetavad Ü. P. poolt tunnistajana antud ütlused, mille järgi ei ole tema metsaga tehinguid teinud. Tunnistajana on ülekuulatud kinnistu omanik J. H., et ta teinud X kinnistult enda tarbeks küttepuid, kuid 2007.a. ei ole ta metsateatis välja võtnud. Kohtule esitatud Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni vastusest selgub, et 2007.a. ei olegi metsateatist nr 395002778 väljastatud. Seega on leidnud tõendamist, et A. Martinson on esitanud OÜ X nimelt arveid metsamaterjali müügi kohta, mille päriolu kohta oli koostatud ebaõige dokumentatsioon, millest süüdistatav P. Mägi kohtule esitatud tõendite järgi teadlik ei olnud.

1.4.29.Kohtule on esitatud OÜ X arve 24.10.2008 nr 1710 OÜ-le Erkki Puit, mis on allkirjastatud Arlet Martinsoni poolt ja millega müüdi palki 80 tm ja paberipuitu 60 tm. 20.10.2008.a üleandmise-vastuvõtmise aktist nr 10/5 nähtub, et metsamaterjal pärineb X maaüksuselt, mis on üle antud X laoplatsil Nimetatud akti kohaselt on OÜ X poolt omandatud 13.10.2008.a aktiga nr 119metsamaterjal OÜ-lt X X. Arve juurde kuulub 12.11.2007.a metsateatis nr 395002806 hinnangulise raiemahuga 1206 tm. Kinnistusregistri väljatrüki järgi on kinnistu omanikuks A. T. 03.02.2010.a ja 07.03.2008.a vaatlusprotokollide alusel on OÜ Erkki Puit tasunud arve eest 24.10.2008.a ülekandega, mis on OÜ X kontolt kantud edasi OÜ X X kontole, kust raha kontolt välja võeti. Arvetega seotud veoselehtedega 27.10.2008.a nr 0614 ja 23.10.2008.a nr 0613 tegi vedu A. K., kelle tunnistajana antud ütluste järgi ei ole veoselehel tema allkirja. Samas on tunnistaja küsitlemisel selgitanud, et tema loal võis allkirja panna K. N. või Peeter Mägi. Süüdistatav P. Mägi on nimetatud asjaolu tunnistanud leides, et sellega on võimalik autojuhi aega kokku hoida. Tunnistaja A. K. ei lükanud ümber veo toimumist, märkides, et veo toimumisel vaatas, et veoselehel oleks sama piirkond, kust sõitu alustatakse. OÜ X poolt on 29.10.2008.a esitatud OÜ-le Erkki Puit arve nr 1724, mis on allkirjastatud Arlet Martinsoni poolt ja millega müüdi palki 118,07 tm ja paberipuitu 200,5 tm. Akti nr 10/6 järgi pärines metsamaterjal pärinemine X maaüksuselt, mis anti üle X laoplatsil. OÜ X on seejuures näidanud aktil metsamaterjali omandamise alusena OÜ X X akti nr 120, 20.10.2008.a. Vaatlusprotokollist 03.02.2010.a. nähtub OÜ Erkki Puit poolt arve eest tasumine pangaülekandega 26.10.2008.a. ja 03.11.2008.a. vaatlusprotokollist 07.03.2011 nähtuvad ülekanded: 27.10.2008.a laekus OÜ X kontole 150 000 krooni, millest kanti 127 002.50 krooni ja 100 000 krooni edasi OÜ X X kontole, mis A. P. poolt välja võeti; 03.11.2008.a laekus OÜ X kontole 109 694,52 krooni ning 04.11.2008.a kanti OÜ X kontolt 112 173,16 krooni edasi OÜ X X kontole, misjärel see välja võeti. Arvega seondub saateleht 28.10.2008.a nr 0616, mille alusel on autojuht V. poolt 50,08 tm metsamaterjali ära veetud. Veoselehega 24.10.2008.a nr 0615 vedas 34,41 tm metsamaterjali X platsilt ära G. K., kes on tunnistajana ülekuulamisel kinnitanud vedude toimumist. 111 / 131

OÜ X on esitanud 04.11.2008.a OÜ-le Erkki Puit arve nr 1737, mis on allkirjastatud Arlet Martinsoni poolt ja millega müüdi palki 27,02 tm ja paberipuitu 111,88 tm. Aktist nr 11/2 nähtub, metsamaterjali päritolu X maaüksuselt, mis on üle antud X laoplatsil. OÜ X on omandamise alusena näidanud aktil OÜ X X 29.10.2008.a allkirjastatud akti nr 122. Arvega on seotud veoseleht 20.11.2008.a nr 0566, mille järgi on autojuht R. K. poolt veetud 28,18 tm metsamaterjali. Tunnistajana R. K. kinnitas, et sellel veoselehel on tema allkiri ja selle veo on ta teinud, kuid ta ei mäleta, et oleks vedanud X platsilt. OÜ X on näidanud X kinnistult pärineva metsamaterjali soetamist 13.10.2008.a OÜ X X arve nr 56 alusel, mis on allkirjastatud A. P. poolt ja mille järgi müüdi ümarmetsamaterjali 256,5 tm. Akti nr 118 alusel pärineb metsamaterjal X maaüksuselt, üleandmise kohaga X, mis on allkirjastatud A. P. ja Arlet Martinsoni poolt. OÜ X on raamatupidamises näidanud soetamist ka OÜ X X 20.10.2008 arve nr 56A alusel, millelt nähtub 356,04 tm ümarmetsamaterjali müük. Aktist nr 120 nähtub X maaüksuselt pärineva metsamaterjali üleandmine X, mis on allkirjastatud A. P. ja Arlet Martinsoni poolt. Viimase OÜ X X arvena on OÜ X raamatupidamises arve 29.10.2008 nr 56C, mis on allkirjastatud A. P. poolt, mille alusel müüakse ümarmetsamaterjali 163,9 tm. Aktilt nr 122 nähtub metsamaterjali pärinemine X kinnistult, mis on üle antud X ja allkirjastatud A. P. ja Arlet Martinsoni poolt. Tunnistajana ülekuulamisel on A. P. andnud ütluseid, mille järgi toimusid tehingud F. nimelise isiku vahendusel, kellega sõlmis kokkuleppe metsamaterjali ostmiseks ja kes toimetas ka selle X laoplatsile kohale. Tunnistaja ütlused ei kinnita asjaolu, et puit oli pärit X maaüksuselt, vaid oli OÜ-le X juba üle antud X platsil. Kinnistu omanik A.T. on tunnistajana üle kuulamisel selgitanud, et tema ei ole X kinnistult metsamaterjali raiutud. Samuti ei ole ta võtnud välja mitte ühtegi metsateatist ning 12.11.2007 metsateatisel numbriga 395002806 ei ole tema allkiri. Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regioonilt saadud vastusega nõudekirjale on teatatud, et nimetatud metsateatist ei ole väljastatud. Seega tõendeid kogumis hinnates selgub, et teadmata päritoluga metsamaterjal on süüdistatava A. Martinsoni korraldamisel jõudnud X platsile, kus see on OÜ-le Erkki Puit edasi müüdud.

puuduvad prokuröri väidet kinnitavad tõendid, et P. Mägi pidi teadma metsamaterjali tegelikku päritolu. Asjaolu, et metsateatistel olid mõnel juhul lubatud vähem raiuda kohtu järeldust ei muuda (vt otsuse p 1.4.1., 1.4.7.). Kohus leiab, et OÜ X on kohtule esitatud tõendeid hinnates on müünud OÜ-le Erkki Puit esitatud arvete alusel metsamaterjali, seetõttu ei ole OÜ Erkki Puit KMS § 29 lg 1 ja lg 3 p 1 nõudeid sisendkäibemaksu arvestamisel rikkunud ja võis maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha arvata soetatud kaupade eest tasumisele kuuluva käibemaksu. Kohtus üle kuulatud autojuhid ei ole ümber lükanud veoselehtedel nimetatud vedude toimimist, pigem on saanud kinnitust faktile, et X laoplatsi on kasutatud OÜ X poolt. Tunnistajana on üle kuulatud OÜ X juhataja T. A., kelle ütluste järgi oli OÜ-ga X sõlmitud rendileping metsamaterjali ladustamiseks. Tunnistaja T. A. ütlustest nähtub, et OÜ X võis seal hoida enda veokieid, kuid võis ka ladustada territooriumil, tema ütluste järgi „... võis hoida kogu platsi peal, seda piiri pole pandud siin.“. Seega võis OÜ X oma metsmaterjali tervel kinnistul hoida. Lubatud koguste osas on tunnistaja märkinud, et „Ju me siis leppisime kokku, et ca 100 t/m. Näitasin talle mingi koha ette, kus kohta ta saab maha ladustada ja eeldasin, et seda pikalt ei saa hoida seal ja pealekauba ka, et ruumiliselt ei mahugi enam palju rohkem. Kas on seal 50 tihu või on 200 tihu, seal väga suurt vahet ei ole.“ Tunnistaja ütluste järgi ei olnud 200tm mingi eriline koorem, mida oleks laoplatsil tähele pandud, vastates küsimusele, kas ta oleks teadnud, kui oleks ladustatud rohkem „..., kui on ruumi platsil, siis keegi ei oleks hädakisa ka tõstnud.“ Tunnistaja T. A. ütlustega riimuvad J. O. poolt tunnistajana antud ütlused, mille järgi oli OÜ-l X sõlmitud rendileping metsamaterjali X laoplatsil ladustamiseks ja metsaveokite parkimiseks. Tunnistaja J. O. ütluste järgi viidi metsamaterjali nii X platsile, kui ka tema kinnistu lähedal asuva tee juurde. Seega nähtuvad mõlema tunnistaja ütlustest, et X platsil ja sellega külgneval territooriumil oli võimalik ladustada OÜ X metsamaterjali. Tunnistajatena on üle kuulatud laoplatsi töötajad T. T. ja K. M., kelle ütluste järgi hoidis OÜ X kõnealusel platsil ainult veokeid. Nimetatud tunnistajad ei teadnud midagi osaühingu metsamaterjali ladustamisest öeldes, et kokkulepped sõlmis ülemus T. A., kes andis neile teada, et J. O. võib jätta veokeid territooriumile. Tunnistajate T. T. ja K. M. ütlustest nähtub, et nad teadsid J. O. viibimisest X platsil, kui OÜ X tähisega veok tuli platsile. Veokijuhtide ütlusest, nt A. L., E. A. jne ja veoselehtedelt on selgunud, et mitmel juhul on veoselehega platsilt viinud metsamaterjali autojuht, kellelt on vedu tellitud ja seetõttu ei ole tunnistajad veokiga viidud/toodud metsamaterjali OÜ-ga X kokku viinud. Seega tunnistajate ütlused ei lükka kohtu hinnangul ümber OÜ X poolt metsamaterjali ladustamist. Samuti on tunnistajatena üle kuulatud autojuhid, nt V. P., A. L., A. V., A. V., G. K. jpt, kes on OÜ Erkki Puit veoselehega metsamaterjali edasi vedanud, mille lähtekohas on X plats. Vaidlust ei ole selles, et J. T. nimelist isikut olemas ei ole, kes on samuti veoselehe järgi vedu korraldanud. Ometigi on kohtule esitatud veoselehed, millega J. T. veetud metsamaterjali on X X AS kätte saanud, veo toimumist ei ole prokurör ümber lükanud. Süüdistatava P. Mägi ütluste järgi võidi talle anda valed isikuandmed, mille tõttu on OÜ Erkki Puit veoselehtedel autojuht, keda olemas ei ole. Kokkuvõttes kohus leiab, et tulenevalt süütuse presumptsioonist ei saa aga eeldada süüdistuses metsamaterjali vedude ebaõigsust ja ka süüdistatavale ei saa panna kohustust tõendada lisaks toimikus olevatele veoselehtedele veo algust lähtekohast, seetõttu tuleb põhimõttel in dubio pro reo süüdistatav Peeter Mägi KarS § 3891 lg 1 alusel esitatud süüdistuses õigeks mõista. Prokurör on leidnud, et maakohtul tuleb arvestada Tallinna Halduskohtu ja Tallinna Ringkonna kohtuotsustega, millega on maksuotsus jäetud muutmata ja OÜ Erkki Puit kaebus rahuldamata. Tulenevalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsusest asjas nr 3-1-1-11-07, p 17 ja 28 on kohus leidnud, et juhtudel, mil teo kriminaalkorras karistatavus sõltub hinnangust mingile haldusõiguslikule või mis tahes muule õigussuhtele, antakse ka see hinnang kriminaalmenetluse raames ja kriminaalmenetluse reeglite kohaselt. Riigikohus on märkinud, et võimalusel tuleb vältida niisugust üksteisega seotud asjade lahendamise tulemust, kus veenvate põhjendusteta on tuvastatud üksteist välistavad asjaolud. Riigikohtu halduskolleegium on hilisemas lahendis nr 33-1-15-13, p 13 selgitanud, et põhjendatud kahtluse tõendamise standard on oluliselt madalam kui teo tõendamisel süüteomenetluses. Maksumenetluses piisab mõistlikust kahtlusest, mida 113 / 131

põhjendatakse ja mis on eluliselt usutav. Lisaks nimetatule tuleb arvestada maksukohustuslasel lasuvat kaasaaitamiskohustust haldusasjas, millega lükatakse tõstatud kahtluse korral tõendamiskoormus maksukohuslase kahjuks (vt lähemalt RKHKo 3-3-1-73-10, p 13.jj). Tallinna Halduskohtu otsusest 16.04.2012.a. haldusasjas nr 3-11-2009 selgub (Tallinna Ringkonna otsusega jäeti muutmata), et kohus ei pea põhjendatuks kaebaja OÜ Erkki Puit väiteid, et OÜ X on metsamaterjali müünud, sest kinnistute omaniku omanikud ei ole metsamaterjali müünud, müük on toimunud läbi mitme äriühingu, kelle faktilist tegevust tõendid ei kinnita, metsamaterjal on ladustatud laoplatsile, kus tunnistajate ütluste järgi ladustada ei saanud, veokijuhid ei kinnita veo toimumist ja OÜ X ja OÜ Erkki Puit esindajad on ammused kooliaegsed tuttavad. Vaidlustatud maksuotsus oli tehtud kriminaalasja materjalide põhjal, mis oli eeluurimisel kogutud. Kohtulahendist nähtub, et halduskohus on kasutanud tõendina eeluurimisel antud ütlusi olgugi, et kohtuistungil andsid tunnistajad teistsuguseid ütluseid. Nimetatud võimalust maakohtus ei ole, oluline osa tunnistajatest on käesolevas asja ütluseid muutnud (eelkõige autojuhid), mis on selgunud varem antud ütluse avaldamise käigus. Süüdimõistmiseks ei piisa põhjendatud kahtluse olemasolust, faktilistele asjaoludele antud hinnang nähtub kohtuotsusest. Süüdistus suures ulatuses maksudest kõrvale hoidmises KarS § 3891 lg 3 alusel on esitatud ka OÜle Erkki Puit. Juriidiline isiku kui õiguslik abstraktsioon saab tegutseda vaid füüsilise isiku kaudu. See arusaam väljendub KarS § 14 lg-s 1, milles sätestatakse tuletatud (derivatiivse) vastutuse põhimõte. Juriidilisele isikule omistatava süüteo puhul on karistusõigusliku vastutuse üldised eeldused tuvastada teo toime pannud füüsilise isiku käitumises. Kuna KarS § 2 lg 2 järgi karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi, vastutab juriidiline isik vaid siis, kui tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja käitumises esinevad kõik KarS § 2 lg-s 2 sätestatud deliktistruktuuri elemendid (RKKKo nr 3-1-1-30-11, p 15.1.). Kuivõrd kohus leiab, et OÜ Erkki Puit juhatuse liikme tegevuses puuduvad KarS § 3891 lg 1 nimetatud kuriteokoosseisu objektiivsed tunnused, ei saa juriidilisele isikule süüteo toimepanemist KarS § 3891 lg 3 alusel omistada, seetõttu tuleb süüdistatav OÜ Erkki Puit õigeks mõista. Vastutus kuriteole kaasaaitamises (KarS § 22 lg 3) eest eeldab tulenevalt aktsessoorsuse põhimõttest tahtlikku õigusvastast põhitegu. Kuna OÜ Erkki Puit puudutatavas episoodis tuleb kuriteo täideviija õigeks mõista tuleb ka kuriteost osavõtja süüdistatav Arlet Martinson KarS § 3891 lg 1 - § 22 lg 3 esitatud süüdistuses õigeks mõista.

maksukuriteo toimepanemisega seotud isikute paljusus tuvastamist leidnud. On leidnud tõendamist kuritegeliku ühenduse poolt kunstlik müügiahela loomine näiliste tehingutega, et esitada OÜ-le X ja OÜ-le X X sisendkäibemaksu arvestamiseks käibemaksuga arveid. Tõendamist on leidnud ka see, et isikute vahel olid jaotatud ülesanded selliselt, et luua väliselt veenev mulje reaalse äritegevuse toimumisest erinevate äriühingute vahel, erinevate äriühingute kasutamine väljatöötatud skeemis süüdistusega hõlmatud ajaperioodi vältel näitab kohtu hinnangul veenvalt seda, et kuritegelik käitumine oli planeeritud maksimaalselt püsivana. Süüdistataval Arlet Martinsonil oli selles ahelas oma konkreetne roll, mis on seisnenud ühendusse kuuluvate isikute juhtimises ja tegevuse suunamiseks korralduste andmises, mis on kvalifitseeritav KarS § 256 lg 1 järgi kuritegeliku ühenduse juhtimisena (vt põhjendusi maksukuriteo organiseerimises otsuse p. 1.2.4., 1.3.11). Tõendatud on A. Martinsoni poolt reaalse sisuta arvete vahendamine OÜ X juhatuse liikmele A. V.le ja OÜ X Xi esindajale E. P. ile, kellega kokkuleppel on A. Martinson korraldanud tehingute ahelasse kuulunud äriühingute pangaarvetel rahade ülekanded, mis on sularahas tagastatud A. V.-le ja E. P.-ile. A. Martinsoni ülesandel on R. T., N. P. ja V. Š. võtnud pangakontoris kuriteos kasutatud äriühingute kontodelt raha välja ning on koostanud ja allkirjastanud tegelikkusele mittevastavaid arveid jt dokumente. Lisaks maksukuriteo episoodides käsitletule võib, A. Martinsoni juhtiva positsiooni kohta täiendavalt välja tuua kõnesid jälitusprotokollidest. Nii on vestlusi R. T., kes on olnud A. Martinsonile alluvaks isikuks, millest nähtub A. Martinsoni poolt korralduste andmine. Jälitusprotokollist nähtub kõne 20.11.2007 kell 12.21, milles teatab R. T. A. Martinsonile, et võttis välja ja tuleb kontorist läbi, samal päeval kell 20:04 küsib A. Martinson R. T.lt üle küsib, kas ta on järgmine päev saadaval öeldes, et „... ma teen pangast panka, et kaheteistkümneks ikka peal on.“ OÜ X pangakonto vaatlusprotokollist nähtub, et OÜ X on 20.11.2007.a. teinud OÜ-le X Nordea pangas summas 100 000 krooni, mis samal päeval on R. T. poolt summas 99 800 krooni välja võetud. 21.11.2007.a kell 12.21 nähtuvast kõnest on Arlet Martinson nõudlikult R. T.lt küsinud, kas ta on ära käinud Sampo pangas? R. T.vastab, et see liigub praegu. Seejärel sama päeval kell 12.43 helistab Arlet Martinson uuesti R. T.-le ja käsib tal alla tulla. Jälitusprotokollis on läbivalt eelkirjeldatud kõnesid, milles A. Martinson jagab töökäsklusi ja nõuab aru rahade liikumise kohta. Seejuures on reeglina A. Martinson rahade liikuma hakkamise initsiaator teatades ette rahade peatsest laekumisest. Samuti on Arlet Martinsoni poolt korralduste andmine kuritegelikku ühendusse kuuluvatele liikmetele tõendatud 24.11.2008.a OÜ X kontoris aadressil X X Pärnu toimunud läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud A4 formaadis käsitsi kirjutatud lehtedega dokumendid, mille kohta on koostatud ja uurisime ekspertiisiakt nr KE-02/11.3-1. Vaatluse käigus tuvastati lehel nr 00291, mis oli Maksu-ja Tolliameti templi leheküljenumber, kirje “Omanik -> X 24.04.08, E. H., kinnistu omanik 32, kasvav mets 1 ha x 2500 = 25 000, sulas maksmine 25 000, 24.04.08; X -> X 05.05.08 ümarmetsamaterjal (Ku, Mä, Ks, Lv, Hb) 523,5 tm x790; X saadab Xile, 08.05.08, ümarmetsamaterjal (Ku, Mä, Ks, Lv, Hb) 523,5 x 875 tm ”. me näeme siin kuidas omanik müüb Xle, X müüb Xile, X müüb Xile. Selline paberileht on siis koostatud erinevate summadega, mida tuleb maksta. Eksperdi arvamuse järgi on see dokument koostatud Arlet Martinsoni poolt ning arvete numbrid ja arvutused on N. P. poolt. Seega on leidnud tõendamist A. Martinsoni poolt kuritegeliku ühenduse juhtimine, liikmete tegevuse korraldamine maksukuritegude toimepanemisele kaasaaitamisel. R. T. roll kuritegelikus ühenduses ei piirdunud aga üksnes käsutäitjana, tema poolt oli koostatud ja allkirjastatud OÜ-le X ja OÜ-le X X esitatud arveid, tal oli ka omakorda võimalus juhendada V. Š. ja N. P. tegevust. Asjas on leidnud tõendamist, et N. P. ja V. Š. poolt on koostatud ja allkirjastatud reaalse sisuta arveid (vt otsuse alajaotisi OÜ X ja OÜ X X kohta). Nimetatu kohta saab kinnitust jälitusprotokollist, nt kõnes 08.03.2007.a. kell 09:21 helistab R. T. V. Š.-il ja käsib viimasel järgi uurida, kas Nordea panka on raha laekunud, kell 09:29 teatab V. Š., et ei ole plaju, mille peale r. T. ütles, et käime ikkagi ära. Kõnes 14.03.2007.a. kell 12:02 on R. T. öelnud V. Š.ile, et midagi soliidset selga paneks ja läheks panga ning ütleks pangas küsimise peale, et raha on vaja palkadeks. Selliseid kõnesid on jälitusprotokollis läbivalt, mis kinnitab kohtu veendumust, et 115 / 131

ühenduses oli välja kujunenud selge rollijaotus. R. T.seoses tuleb täiendavalt märkida ülesannete jaotust N. P.ga, kes on saanud samuti R. T. käest juhised, nt jälitusprotokolli kõnes 07.12.2007.a. kell 13:23 on R. T. helistanud N. P.le, et viimane võtaks raha välja. Pangakontode vaatlusprotokollist nähtub, et N. P. on OÜ X kontolt 99 540 krooni välja võtnud. Sama päeva kõnest kell 13:23 küsib N. P. R. T.lt üle, kas ta peab V.-le arve ka tegema. Kõnes 11.12.2007.a. kell 11:36 on R. T. andnud N. P.le teada, et X teeb ülekande Nordeasse ja tuleb välja võtta. Pangakontode vaatlusprotokollist nähtub, et samal päeval on OÜ X X teinud 199 959 krooni suuruse ülekande OÜ-le X, kus selle on N. P. pangakontolt pangakontoris 100 000 krooni ja 99 500 krooni pangakaardiga välja võtnud. Seega on kohtu hinnangul R. T., V. Š. ja N. P. moodustanud meeskonna, kelle ülesandeks oli kuritegeliku ühenduse sisest rollijaotust arvestades teha näilisi dokumente äriühingute nimelt ja peale raha laekumist OÜ-lt X X ja OÜ-lt X see välja võtta. Tõendamist on leidnud, et lisaks A. Martinsoni, kes oli juhiks, on kindla isikutevahelise ülesannete jaotusega ühendusse kuulunud R. T., V. Š. ja N. P.. Ainult kuritegelikku ühendusse kuulumist KarS § 255 lg 1 järgi on süüdistuse järgi ette heidetud Ülle Saarele. Süüdistuse kohaselt oli Ülle Saare ülesandeks maksupettuses kasutatavate ettevõtete raamatupidamise korraldamine eesmärgiga varjata näilike tehingute toimumist, milleks andis ta muuhulgas juhiseid N. P.-le ja R. T.-le dokumentide ja kannate tegemiseks. Samuti koostas Ülle Saar maksupettuste varjamiseks kauba kohta varasemat soetust kajastavad näilised dokumendid, sh otsis andmeid fiktiivsetele metsamaterjali võõrandamise dokumentidele, ning tema kätte toodi maksupettusega puutumuses olevad rahasummad. Kohus on leidnud, et süüdistatava Ü. Saare ülesandeks on olnud arvepidamise korrashoidmine, õpetades seejuures OÜ X kontoris R. T.-t ja N. P.-t arveid koostama (vt otsuse p 1.2.4.). Samuti on Ülle Saar ühiselt Hillar Taltsiga teinud OÜ X kontoris ülekandeid, pidades seejuures arvestust laekuvate rahade üle (1.3.12.). Ü. Saar on olnud ka isikuks, kes on olnud OÜ X raamatupidajaks, mille kohta on kohtule tõendina esitatud 11.05.2009.a. koostatud vaatlusprotokoll OÜ X kontorist leitud ja ära võetud Ü. Saare kasutuses olnud arvuti vaatluse kohta. Vaatluse tulemusena on selgunud, et arvutis on fail nimega „ost“, milles oli OÜ X ostuarved perioodil 2006.a. aprill kuni 2008.a. oktoober. Kinnitust asjaolule, et Ülle Saar regi raamatupidamist OÜ-le X nähtub ka jälitusprotokolli pealt kuulatud kõnedest, nt 21.03.2007.a. kell 17:11 palub A. V. Ü. Saarelt üle anda enda asjad või 29.03.2007.a. kell 14:26 annab A. V.-le teada, et teeb ülekandeid, mida Ü. Saar palub edasi lükata. Samuti nähtub OÜ X 12.06.2008.a. pealt kuulatud kõnest, kuidas Ü. Saar ja A. V. arutavad töötajate OÜ-sse X vormistamist. Seega oli Ülle Saar isikuks, kes teades OÜ X alltöövõttude näilisusest arvestas ikkagi nimetatud tehinguid osaühingu raamatupidamises. Kohu on varem võtnud seisukoha OÜ X kontori olulisusest, kuid märgib täiendavalt, et välja võetud rahade liikumine tagasi maksukuriteo täideviijatele ja arvete koostamine on saanud teoks läbi Ülle Saare, kes on olnud kohapeal. Jälitusprotokollist nähtub 29.05.2008.a. (fail nr 928) salvestatud vestlus, mille käigus Arlet Martinson küsib Ülle Saare käest, et „... üle tuli see ja sula oli see?“ Millele Ülle Saar vastab jaatavalt ning ütleb, et eile tõid nad mulle 114. A. Martinson ütleb, et eile sai 277 500, millele Ü. Saar vastab, et „... osa oli sellest 180 000 oli nagu sinu raha“. Samuti teatab Ü. Saar vestluse käigus, et V. on raha ära toonud. Seega oli Ü. Saarel hea ülevaade kõigi laekunud rahade osas, mille V. Š., R. T. ja N. P. olid pangakontodelt välja võtnud ja OÜ X kontorisse toonud. Samas kontoris on süüdistatav Ü. Saar vestelnud 02.06.2008.a. (fail nr 1090) N. P.ga ja R. T.-ga, kes teatavad Ü. Saarele, et nad on käinud maksuhalduri juures, kus päriti sularaha tehingute kohta OÜ X. Selle peale Ü. Saar ütleb, et nad on sularaha summa nii suureks ajanud, et see tekitabki huvi ja küsimusi maksuhalduri poolt. Olulise asjaoluna toonitab Ü. Saar seda, et alati peab olema paigas see, et kõik peab olema ostetud, mis on ka müüdud. Sama vestluse käigus on Ü. Saar küsinud R. T. käest kas ülekanded on tehtud, sest temal ei ole veel midagi, mille peale R. T. vastab, ei Nordea, Sampos ja veel 600 eurot peaks ikkagi olema, et tema on kõik nii nagu arvel oli ka ära maksnud. 05.06.2008.a. (fail 1419) salvestatud vestluse käigus on Ü. Saar leppinud N. P.ga kokku arvete koostamise, et millisesse kuusse ja milliseid numbreid panna. Näilise sisuga dokumentide koostamisele kaasaaitamist Ü. Saare poolt nähtub ka 24.11.2008.a OÜ 116 / 131

X kontoris aadressil X X Pärnu toimunud läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud käsikirjalisest dokumendist, mida on järjest kopeeritud ja kuhu on juurde kirjutatud täiendusi. Eksperdi arvamuse järgi olid märked teinud Arlet Martinsoni, Ülle Saare ja N. P. Ekspert on välja toonud selle, et kogused ja hinnad on kirjutatud A. Martinsoni poolt, matemaatilised arvutused on kirjutatud Ü. Saare poolt ja seejärel on N. P. poolt kirjutatud kuupäevade alla arvete numbrid ja lisatud katastritunnused. Seega on leidnud tõendamist nii süüdistatava A. Martinsoni koordineerimine tehingute tegemiseks, kui ka süüdistatava Ü. Saare poolt arvepidamine koostatavate arvete sisu osas. Failist nr 1679, milles on salvestatud vestlus A. Martinsoni ja Ü. Saare vahel 10.06.2008.a. OÜ X kontoris, kus nähtub, et Ü. Saar laseb alati tuua endale kontode väljavõtted, et saada ülevaade rahade liikumisest. Seega on leidnud kinnitust R. T. ja N. P. juhendamine arvete koostamiseks (nt OÜ X, OÜ X X jt) ning Ü. Saare poolt rahalise liikumiste üle arvepidamine. Raha olemasolu kohtu Ü. Saare käes saab kinnitust ka jälitusprotokolli kajastatud vestlusest 05.06.2008.a. (fail 1286), kui kontorisse tuleb isik, kes ütleb et ta on saadetud E. poolt raha järgi. Seejärel palub Ü. Saar isikul oodata Arlet Martinsoni saabumiseni. Rahade toomise kohta Ü. Saare kätte on mitmeid kõnesid, nt 22.03.2007.a. kõne kell 13:02, mille käigus Ülle Saart küsib R. T.lt, kas on juba ammu peale tulnud, „... et sa ju tead, et kella kaheks peab olema ülekanne juba kohal“. R. T. ei osanud öelda, kuid helistas kohe kell 13:03 V. Š.-ile ja annab talle teada, et tuleb kohe minna, välja võtta, kuna inimesed ootavad. Kell 15:28 annab R. T. veel V. Š.-ile teada, et ta peab võtma SEBi väljatrükki ja võimalikult kiiresti. Rahade väljavõtmise kohta ja kontoris hoidmise kohta on kõnesid veelgi, nt 07.12.2007.a. 11:21, 28.05.2008.a. kell 16:24 jne seega on leidnud tõendamist, et süüdistatava Ülle Saare kätte on toodud maksupettusega puutumuses olevad rahasummad. Seega on leidnud tõendamist süüdistatava Ülle Saare kuulumine kuritegelikku ühendusse, kelle ülesandeks oli kuritegelikus ühenduses näiliste tehingute ja raha liikumise üle arvepidamine. Kohus leiab, et on tõendatud süüdistatavate Ülle Saare ja Arlet Martinsoni kuulumine (viimase puhul ka juhtimine) kuuest isikust koosnevasse püsivasse püsivasse isikutevahelise ülesannete jaotusega ühendusse. Kuritegelik ühenduse tegevus oli suunatud KarS § 3891 lg 1 kuritegude toimepanemisele, mille eest ette nähtud vangistuse ülemmäär on kolm aastat. Ühenduse eesmärgiks oli varalise kasu saamine, mis seisnes nii OÜ X ja OÜ X X poolt riigile käibemaksu ning tulumaksu tasumata jätmises, kui ka asjaolus, et arvete koostamise ja raha tagastamise „teenuse“ läbi said kuritegeliku ühenduse liikmed tasu. Varalise kasu eesmärk süüdistatavate tegevuses nähtub jälitusprotokollidest, nt on jälitusprotokollis kõne pealt kuulatud vestluse kohta 05.06.2008.a. (fail 1420), mil A. Martinsoni ütleb: „... Ja tulevad need rahad. Tuleb mingi kakskendtuhat nädalas lisaks. Palju sealt omale võtta, võib ka omale kuradi miinus, see mis lisa tuleb, ühtteist investeerida.“ Samuti nähtub 28.12.2007.a. kell 14:56 kõnes, so pärast seda, kui J. Grossmann oli T. T. viinud kokku A. Martinsoniga näiliste arvete saamiseks, et J. Grossmann teatab T. T.-le ülekandega kaasnevast protsendist „ ...üldjuhul on kümnega olnud arvete järgi“. Seega oli kuritegeliku ühenduse eesmärgiks varalise kasu saamine. Süüdistatava Arlet Martinsoni kuritegeliku ühenduse juhtimisel tuleb kvalifitseerida KarS § 256 lg 1 järgi, sest KarS § 255 on § 256 suhtes üldnorm, mistõttu kuritegelikku ühendusse kuulunud isiku suhtes, kes on oma tegevusega täitnud ka KarS § 256 koosseisu, kohaldatakse vaid KarS §

3.Jaanus Grossmanni laskemoon. Süüdistatavale Jaanus Grossmannile on esitatud süüdistus KarS § 418 lg 1 järgi, mille kohaselt J. Grossmann käitles ebaseaduslikult olulises koguses laskemoona, eirates relvaseaduse § 32 lg 1 ja 2 ning § 34 lg 2 käitlemise korra nõudeid. Nimelt võib relvaseaduse § 19 lg 3 kohaselt piiratud tsiviilkäibega relvadele mõeldud laskemoona soetada ning sellele järgnevalt hoida relvaseaduse §-des 32 ja 34 sätestatud soetamisloa või relvaloa alusel. Jaanus Grossmanni valdusest leiti 24.11.2008.a tema elukohast aadressil X X-X X X laskekõlbulikku 9x19mm püstolipadrunit, mis on ette nähtud vastava kaliibriga püstolitele ja püstolkuulipildujatele (Luger, Walther, Browning, Parabellum, Astra, Glock, ČZ-75, MP-40, Suomi, Uzi, Sten vms), mida on arvuliselt rohkem kui lubatavast padrunikogusest relvaseaduse § 46 lg 5 p 1 kohaselt ning seega on 105 padruni puhul tegemist olulise kogusega. 24.11.2008.a. koostatud läbiotsimisprotokolli, leiti ja võeti süüdistatava Jaanus Grossmanni elukohast aadressil X X-X X kokku 105 laskekõlbulikku 9x19mm püstolipadrunit, mis on ette nähtud vastava kaliibriga püstolitele ja püstolkuulipildujatele (5. kd, tl 87). Kohtule esitatud ekspertiisiaktist 14.01.2009.a.nr TB-005-09/108 nähtub eksperdi arvamus, mille järgi on ekspertiisiks esitatud 105 padrunit, mis kuuluvad tulirelva laskemoona hulka, on 9x10 mm püstolipadrunid Luger (50 neist trassekuulidega). Antud liiki padrunid on ette nähtud vastava kaliibriga püstolitele ja püstolkuulipildujatele Luger, Walter, Browning vms (5. kd, tl 45). Lääne Prefektuuri 19.05.2011.a vastusest nr 11.2-03/10586 selgub, et Jaanus Grossmann ei omanud relvaregistri andmetel seisuga 24.11.2008.a kehtivat relvaluba. Samuti nähtub Kaitseliidu poolt edastatud vastusest päringule 01.06.2011.a nr K-0.6-2/9660, et Jaanus Grossmannile oli väljastatud 17.11.2005.a relvakandmisluba nr PN000655, mis kehtis kuni 17.11.2008.a. Peale nimetatud tähtaega ei ole Jaanus Grossmannile relvaluba väljastatud. Samuti märgitakse vastuses ära, et Jaanus Grossmanni nimele registreeritud relv koos 15 padruniga võeti 27.06.2007.a Pärnumaa Malevas hoiule seoses Kaitseliidu Peastaabi poolse relvastuse kontrolliga ning on sellest ajast saati Pärnumaa Maleva relvaruumis hoiul. Kaitseliidu kirja järgi ei olnud seisuga 24.11.2008.a. Jaanus Grossmannile väljastatud Kaitseliidu relvakandmisluba või käskkirjaga lubatud hoida talle kinnitatud sõjaväerelva ja laskemoona oma elukohas või kanda teenistusvälisel ajal. Seega on leidnud tõendamist, et süüdistatav Jaanus Grossmann valdas tulirelva laskemoona, samuti asjaolu, et süüdistataval puudus laskemoona hoidmise ajal relvaluba. KarS § 418 lg 1 näeb kuriteokoosseisu objektiivsete tunnustena ette tulirelva laskemoona ebaseadusliku käitlemise, välja arvatud padrunite ebaolulises koguses ebaseaduslik käitlemine. Relvaseaduse (RelvaS; RT I 2001, 88, 531; 2008, 3, 24) § 19 lg 3 alusel võib piiratud tsiviilkäibega relvadele mõeldud laskemoona, soetada Relvaseaduse §-des 32 ja 34 sätestatud soetamisloa või relvaloa alusel. RelvaS § 32 lg 1 ja 2 järgi on piiratud tsiviilkäibega laskemoona soetamiseks vajalik soetamisluba ning sama seaduse § 34 lg 2 alusel annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku käitlemiseks käesoleva seaduse ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras. Relvaluba, millele on kantud vaid relva liik, annab selle omajale õiguse soetada kasutusse andmise üleandmise-vastuvõtmise akti alusel kasutusse võetud relva laskemoona. Süüdistataval Jaanus Grossmannil ei olnud relvaluba, seetõttu ei tohtinud ta tulirelva laskemoona käidelda, so soetada ja hoida tulirelva padruneid enda valduses. 118 / 131

sellega, et on vahendanud maksukuriteole kaasaaidates kuriteo täideviijatele tagasi raha, millelt on endale kasu arvestanud. Seega on maksukuritegude toimepanemine olnud A. Martinsoni poolt põhjalikult läbi mõeldud ja pikka aega kestnud protsess. Arvestades seni omaks võetud kohtupraktikat, mille kohaselt mõistetakse karistus üldjuhul sanktsiooni ühekolmandiku kuni keskmise määra järgi, kui puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud, leiab kohus, et käesoleval juhul on süü suuruse järgi põhjendatud karistuse mõistmisel lähtuda keskmisest sanktsioonimäärast, so 10 aastat vangistust. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada süüdistatava isikut ja võimalust mõjutada teda edaspidi kuritegude toimepanemisest hoiduma. A. Martinson on varem samaliigilise kuriteo toime pannud. Pärnu Maakohu 21.11.2011.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-08-7666 tunnistati Arlet Martinson süüdi KarS § 386 lg 1 (alates 15.03.2007.a KarS § 3891 lg 1) järgi ning mõisteti talle karistuseks üks aasta vangistust. Enne 21.11.2011.a. ei ole A. Martinsoni kriminaalkorras karistatud. Kohus võtab aga arvesse, et inkrimineeritud kuriteo toimepanemisest on möödumas pikk aeg, mistõttu on avalik menetlushuvi oluliselt vähenenud ning kohtu arvates tuleb seetõttu mõista süüdistatavale karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Eeltoodu aluse mõistab kohus Arlet Martinsonile KarS § 256 lg 1 ja KarS § 3891 lg 1 - § 22 lg 3 alusel karistuseks viis aastat ja kuus kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 sätestatud korras lugeda 21.11.2011.a. Pärnu Maakohtu asjas nr 1-087666 mõistetud vangistus 1 aasta, millest kuulus ärakandmisele 11 kuud ja 6 päeva, samuti kaetuks raskeima karistusega ning mõista liitkaristuseks 5 aastat ja 6 kuud vangistust. Sellest tuleb lugeda kantuks KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 24.11.2008.-07.04.2009.a., so 135 päeva, eelmises kriminaalasjas eelvangistuses viibitud aeg 06.06.2006.-07.06.2006.a. ja 14.02.200707.03.2007, s.o. 24 päeva ning eelmise kohtuotsuse järgi osaliselt ära kantud karistus, so alates 11.02.2013.a. kuni vabastamiseni 01.10.2013.a., so 233 päeva. Kokku tuleb lugeda süüdistatava poolt kantuks 392 päeva, so 1 aasta ja 27 päeva. Seega kuulub Arlet Martinsoni poolt ärakandmisele 4 aastat 5 kuud ja 3 päeva vangistust.

KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevaks sundraha suuruseks esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära ning sama lõike p 2 alusel teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 28.11.2013.a määrusega nr 166 „Töötasu alammäära kehtestamine“ on kehtestatud kuupalga alammääraks alates 01.01.2015.a 390 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb Arlet Martinsonilt riigituludesse välja mõista sundraha 975 eurot ja Ülle Saarelt riigituludesse välja mõista sundraha 975 eurot. Jaanus Grossmannilt tuleb riigituludesse välja mõista sundraha 585 eurot ja Hillar Taltsilt tuleb riigituludesse välja mõista sundraha summas 585 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 5 kohaselt on käesoleva seadustiku § 224 lg 1 kohaselt kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud käsitletavad menetluskuludena. Kohus mõistab Jaanus Grossmannilt riigituludesse välja kaitsjale toimiku koopiate tegemise kulu 0,90 eurot, Arlet Martinsonilt välja mõista riigituludesse kaitsjale toimiku koopiate tegemise kulu 0,90 eurot, Hillar Taltsilt välja mõista riigituludesse kaitsjale toimiku koopiate tegemise kulu 0,90 eurot, Ülle Saarelt riigituludesse välja mõista kaitsjale toimiku koopiate tegemise kulu 0,90 eurot. Peeter Mägi toimikust koopiate tegemise kulu summas 0,45 eurot ja OÜ Erkki Puit koopiate tegemise kulu summas 0,45 eurot jätta riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt käsitletakse menetluskuludena määratud kaitsjale määratud tasu ja kulusid kuni nende põhjendatud ja vajaliku ulatuseni. Riigi õigusabi korras määratud kaitsja Sven Sillar on esitanud taotluse temale tasu määramiseks kohtu üldmenetluses. Kohus kontrollis kaitsja tasutaotlust riigi õigusabi seaduse sätete alusel ja leidis, et kaitsja tasutaotlus on põhjendatud ja kaitsjale Sven Sillarile kuulub tasumisele Jaanus Grossmanni kaitsmise eest riigi õigusabi tasu ja kulud kokku summas 21 288,40 eurot. Riigi õigusabi korras määratud kaitsja Ants Nõmmik on esitanud taotluse temale tasu määramiseks kohtu üldmenetluses. Kohus kontrollis kaitsja tasutaotlust riigi õigusabi seaduse sätete alusel ja leidis, et kaitsja tasutaotlus on põhjendatud ja kaitsjale Ants Nõmmikule kuulub tasumisele Jaanus Grossmanni kaitsmise eest makstud riigi õigusabi tasu kokku summas 4825,20 eurot. Riigi õigusabi korras määratud kaitsja Merle Järvala on esitanud taotluse temale tasu määramiseks kohtu üldmenetluses. Kohus kontrollis kaitsja tasutaotlust riigi õigusabi seaduse sätete alusel ja leidis, et kaitsja tasutaotlus on põhjendatud ja kaitsjale Merle Järvalale kuulub tasumisele Jaanus Grossmanni kaitsmise eest makstud riigi õigusabi tasu kokku 608,40 eurot. Riigi õigusabi korras määratud kaitsja Argo Küünemäe, on esitanud taotluse temale tasu määramiseks kohtu üldmenetluses. Kohus kontrollis kaitsja tasutaotlust riigi õigusabi seaduse sätete alusel ja leidis, et kaitsja tasutaotlus on põhjendatud ja kaitsjale Argo Küünemäele kuulub tasumisele Ülle Saare kaitsmise eest makstud riigi õigusabi tasu kokku summas 384 eurot. Riigi õigusabi korras määratud kaitsja Liina Sõmer (Männasalu), on esitanud taotluse temale tasu määramiseks kohtu üldmenetluses. Kohus kontrollis kaitsja tasutaotlust riigi õigusabi seaduse sätete alusel ja leidis, et kaitsja tasutaotlus on põhjendatud ja kaitsjale Liina Sõmerile kuulub tasumisele Ülle Saare kaitsmise eest makstud riigi õigusabi tasu ja kulud kokku 7217, 28 eurot. Riigi õigusabi korras määratud kaitsja Janar Urres, on esitanud taotluse temale tasu määramiseks kohtu üldmenetluses. Kohus kontrollis kaitsja tasutaotlust riigi õigusabi seaduse sätete alusel ja leidis, et kaitsja tasutaotlus on põhjendatud ja kaitsjale Janar Urresile kuulub tasumisele Ülle Saare kaitsmise eest makstud riigi õigusabi tasu ja kulud kokku 25 523, 54 eurot. Riigi õigusabi korras määratud kaitsja Leelo Viil, on esitanud taotluse temale tasu määramiseks kohtu üldmenetluses. Kohus kontrollis kaitsja tasutaotlust riigi õigusabi seaduse sätete alusel ja leidis, et kaitsja tasutaotlus on põhjendatud ja kaitsjale Leelo Viilile kuulub tasumisele Hillar Taltsi kaitsmise eest makstud riigi õigusabi tasu ja kulud kokku 15 243,79 eurot.

Riigi õigusabi korras määratud kaitsja Madis Mahlapuu, on esitanud taotluse temale tasu määramiseks kohtu üldmenetluses. Kohus kontrollis kaitsja tasutaotlust riigi õigusabi seaduse sätete alusel ja leidis, et kaitsja tasutaotlus on põhjendatud ja kaitsjale Madis Mahlapuule kuulub tasumisele Hillar Taltsi kaitsmise eest makstud riigi õigusabi tasu kokku 468 eurot. Riigi õigusabi korras määratud kaitsja Merle Järvala, on esitanud taotluse temale tasu määramiseks kohtu üldmenetluses. Kohus kontrollis kaitsja tasutaotlust riigi õigusabi seaduse sätete alusel ja ja leidis, et kaitsja tasutaotlus on põhjendatud ja kaitsjale Merle Järvalale kuulub tasumisele Hillar Taltsi kaitsmise eest makstud riigi õigusabi tasu ja kulud kokku 12 040,20 eurot. Riigi õigusabi korras määratud kaitsja Mart Sikut, on esitanud taotluse temale tasu määramiseks kohtu üldmenetluses. Kohus kontrollis kaitsja tasutaotlust riigi õigusabi seaduse sätete alusel ja leidis, et kaitsja tasutaotlus on põhjendatud ja kaitsjale Mart Sikutile kuulub tasumiseks Peeter Mägi ja OÜ Erkki Puit kaitsmise eest makstud riigi õigusabi tasu ja kulud kokku 32 921 eurot 64 senti. Peeter Mägi ja OÜ Erkki Puit KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel tekkinud menetluskulu jätta riigi kanda kokku summas 32 921,64 eurot (16 460,82*2= 32 921,64). KrMS § 175 lg 1 p 2 kohaselt on kannatalule, tunnistajale, eksperdile ja asjatundjale käesoleva seadustiku § 178 kohaselt kulud käsitletavad menetluskuludena. Kohus kontrollis tõlke ja tunnistaja tasutaotlusi ja leiab, et tunnistajatele välja makstud kohtuistungile ilmumisega seoses tekkinud sõidukulu ja keskmine ühe päeva päevapalk (kokku 3748,40 eurot) ning tõlgile tõlkekulu (kokku 124 eurot) on põhjendatud ja kulud kuuluvad hüvitamisele kokku summas 3872,40 eurot. Tunnistajate ütlused aitasid kaasa kriminaalasja üldisele lahendamisele, seega kohus leiab, et tekkinud kulu tuleb süüdistavate vahel võrdses osas jagada (3872,40/6=645,40). Eeltoodust tulenevalt tuleb süüdistatavatelt s.o Ülle Saarelt, Hillar Taltsilt, Arlet Martinsonilt ja Jaanus Grossmannilt igalt ühelt välja mõista KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel tekkinud menetluskulu summas 645,40 eurot. Peeter Mägi ja OÜ Erkki Puit KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel tekkinud menetluskulu jätta riigi kanda kokku summas 1290,80 eurot (645,40 *2= 1290,80). KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi ekspertiisi tegemise kulu käsitletakse menetluskuludena. Ekspertiisi tegemise kulu summas 78,29 eurot (1225 krooni) välja mõista Jaanus Grossmannilt, sest ekspertiisi tegemine tulenes tõendamisvajadusest ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18.12.2013.a määrus 3-1-1-121-13 p 6). Ekspertiisiga tuvastati, et Jaanus Grossmanni valdusest leitud püstolipadrunid olid laskekõlbulikud. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Arlet Martinsoni kaitsja Vahur Kivistik, on esitanud taotluse temale tasu määramiseks kohtu üldmenetluses kokku summas 46 758,84 eurot. Kohus kontrollis kaitsja tasutaotlust ja leiab, et kaitsja tasutaotlus on põhjendatud osaliselt. Kohus leiab, et ei ole põhjendatud 18.01.2013.a eelistungil osalemise eest küsitud tasu 2,5 tunni eest 262,50 eurot, sest kaitsja ei viibinud istungil. Samal põhjusel ei nõustu kohus ka sõitmise ajakuluga 1,75 tunni ulatuses summas 183,75 euro ja kütusekuluga 33,85 eurot. Kaitsja hinnangul kulus kaitseakti koostamisele ja süüdistusaktiga tutvumisele kokku 9,08 tundi. Kohus leiab, et süüdistusaktiga tutvumisele kulunud mõistlikuks ajaks oleks 2 tundi ning kaitseakti koostamisele kulunud ajaks 1,5 tundi, seega kohus vähendab ajakulu 5,58 tundi, summas 585,9 eurot. Kaitsja on esitanud 18.07.2013.a arves ka juuli 2013.a tehtud tööde eest tasu. 13.08.2013.a arve kajastab samuti 18.07.2013.a valmistumist kohtuistungil. Kohus leiab, et on alusetu küsida tasu kohtuistungiks valmistumise eest 4,92 tundi, kui järgmisel arvel on samuti nimetatud tasu küsitud. Kohus ei arvesta taotluses märgitud ajakulu 4,92 t ettevalmistumine ei ole põhjendatud 7 tunni ulatuses ning vähendab tasu 6,5 tunni võrra summas 682,50 eurot. Kaitsja on esitanud 27.12.2013.a arves ka jaanuar 2014.a tehtud tööde eest tasu. 14.02.2014.a arve kajastab jaanuarikuu töid. Eelnevast tulenevalt kohus leiab, et on alusetu küsida 123 / 131

tasu kohtuistungiks valmistumise eest 0,25 tunni ulatuses summas 26,25 eurot, kohtuistungil viibimise eest kokku 3,8 tundi summas 399 eurot, nõupidamise eest 0,42 tundi summas 44,10 eurot, sõitmise ajakulu hüvitamiseks 1,83 tundi 192,15 euro ulatuses ja kütus 33,60 euro ulatuses. 19.03.2014.a arve kajastab 10.02.2014 ja 11.02.2014.a valmistumist kohtuistungiks kokku 12 tundi. Järgmine kohtuistung toimus 12.02.2015.a, algas kell 10.04 ning lõppes 13.35. Kohus leiab, et ettevalmistumine ei ole põhjendatud 12 tunni ulatuses ning vähendab tasu 11 tunni võrra summas 1155 eurot. Kohus ei pea põhjendatuks 12.08.2014 ja 15.09.2014.a arvel kajastuva mõistliku menetlustähtaja taotlusega seonduvat aja kulu kokku 25 tunni ulatuses. Kohus leiab, et menetlusaja analüüsiks kuluv mõistlik aeg on 3 tundi, seega kohus vähendab analüüsikulu 5 tunni võrra summas 525 eurot. Samuti ei pea kohus mõistlikuks, et taotluse koostamisele kulub 17 tundi vaid kohus leiab, et taotluse koostamisele kuluv mõistlik aeg on 2,5 tundi ja vähendab taotluse koostamise kulu 14,5 tundi summas 1522,50 eurot. Kaitsja on oma ala professionaal ning taotluste koostamiseks ning materjalide analüüsimiseks ei ole põhjendatud 25 tundi ulatuses. Kuna A. Martinson viibis kodus ning kaitsja esitas perearsti tõendi asemel läti keelsest meditsiinilisest dokumendist tõlke, leiab kohus, et tõlkekulu ei ole põhjendatud 15.09.2014.a arve alusel summas 96,80 eurot, kui kaitsjal oli võimalus esitada nõuetekohane dokument selleks kulutusi tegemata. Kohus ei pea põhjendatuks 9.10.2015.a arvel kajastuvat kriminaalasja analüüsi 4 tunni ulatuses ning ei arvesta esitatud taotluses märgitud ajakulu 4 tundi, summas 420 eurot. Kaitsja peaks olema võimeline menetluses olevat kriminaalasja koguaeg analüüsima ning ei vaja selleks eraldi 4 tundi. Samal arvel kajastuv mõistliku menetlusaja taotluse täiendamine ja lõpliku versiooni kokkupanek kokku 8,5 tunni ulatuses ei ole põhjendatud. Kaitsja esitas 24.09.2014.a nimetatud taotluse ning kohus leiab, et taotlusele koostamisele ja täiendamisele ei kulu kokku 33,5 tundi. Kohus leidis, et menetlusaja analüüsile võib kuluda 3 tundi ning taotluse koostamisele 2,5 tundi, seega täiendamisele kulub kohtu hinnangul veelgi vähem aega. Kohus peab mõistlikuks taotluse täiendamisele kulunud 1,5 tundi ja vähendab kulu 7 tundi, summas 735 eurot. Kaitsja on esitatud taotluses mitmel korral toonud välja tasu ooteaja eest, kokku 3,13 tundi. Kohus leiab, et ei ole põhjendatud tasu hüvitamine kaitsja vaba aja eest. Kohus leiab, et tasu tuleb sellest tulenevalt vähendada 328,65 euro ulatuses. Kohus vähendab kaitsjatasu kogusummas 9291,78 eurot (sh käibemaks 1548,63 eurot). Kohus leiab, et mõistlikus suuruses on kaitsjatasu summas 37 467,06 eurot. Mõistlikku suurust ületavat kaitsjatasu menetluskulu hulka ei arvata. Jaanus Grossmanni kaitsja Sven Sillar, on esitanud taotluse temale tasu määramiseks kohtueelses menetluses kokku summas 2000 eurot 2000 eurot /tl 43-54 VII kd/. Kohus kontrollis kaitsja tasutaotlust ja leiab, et kaitsja tasutaotlus on põhjendatud 2000 euro ulatuses. Jaanus Grossmanni kaitsja Teet Veer, on esitanud taotluse temale tasu määramiseks kohtueelses menetluses kokku summas 4524,94 eurot /tl 55-57 VII kd/. Kohus kontrollis kaitsja tasutaotlust ja leiab, et kaitsja tasutaotlus on põhjendatud osaliselt. Kohus ei pea põhjendatuks kokkusaamisi kriminaalasja asjaolude selgitamiseks, nõupidamisteks kaitsealusega, kohtupraktikaga tutvumiseks kokku 17 tunni ulatuses vaid 10 tunni ulatuses ning seega vähendab tasu 7 tundi summas 791,84 eurot. Kohus ei pea ka põhjendatuks määruskaebuse koostamisele kulunud aega kokku 11 tundi ning leiab, et mõistlikuks ajakuluks on 5,5 tundi, seega kohus vähendab kulu 5,5 tundi summas 622,16 eurot. Vahistuse põhjenduse kontrollimise taotluse koostamiseks, istung maakohtus ja istungiks ettevalmistamiseks on kohtu hinnangul mõistlikuks aja kuluks 3 tundi, mitte 5 tundi. Seega kohus vähendab ajakulu 2 tunni võtta summas 226,24 eurot. Seega vähendab kohus tasutaotlust kogusummas 1640,24 eurot (koos käibemaksuga). Kohus rahuldab tasutaotluse summas 2884,70 eurot. Menetluskulud tuleb hüvitada süüdistatavatel, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit tulenevalt KrMS § 180 lg 2. Arlet Martinsoni menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on kokku 39 088,36 eurot, millest sundraha 975 eurot, koopiate tegemise kulu 0,90 eurot, kaitsjale makstud tasu ja kulud kokku 37 467,06 eurot, tunnistajatasu ja tõlketasu kokku summas 645,40 eurot. 124 / 131

Kohus otsustas, arvestades Arlet Martinsoni vastutuse ulatust ning, et kohus mõistis Arlet Martinsoni osaliselt õigeks tuleb riigile hüvitada menetluskulud summas 484,72 eurot (välja arvatud sundraha). Kohus leiab, et Arlet Martinsoni tasutud kaitsjatasu käesolevas menetluses tuleb riigil hüvitada A. Martinsonile 9366,77 euro ulatuses ning jätta 28 100,29 euro ulatuses kaitsjatasu hüvitamata. Kohtu hinnangul A. Martinsoni süüdi mõistev osa KarS 3891 lg 1 - § 22 lg 3 järgi moodustab 1⁄2 kogu süüdistuse mahust ning seega kohus peab põhjendatuks, et 1⁄2 menetluskuludest peab A. Martinson hüvitama riigile ning 1⁄2 osas tuleb riigil hüvitada menetluskulud A. Martinsonile. Kohus otsustas A. Martinsoni OÜ X X episoodis õigeks mõista. Kohus asus seisukohale, et ka OÜ-d Erkki Puit puudutatavas episoodis tuleb Arlet Martinson esitatud süüdistuses õigeks mõista. Samas kohus otsustas, et on leidnud tõendamist A. Martinsoni süü OÜ X X episoodis ning OÜ X episoodis. Kuid kohus asus seisukohale, et on leidnud tõendamist A. Martinsoni süü ka KarS § 256 lg 1 järgi. Kohus leiab, et seega on mõistlik jätta enamus menetluskuludest A. Martinsoni tasuda. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et menetluskulude tasumine käib A. Martinsonile üle jõu ning menetluskulude tasumine resotsialiseerumisväljavaateid samuti ei mõjuta. Tulenevalt menetlusökonoomia põhimõttest võib kohus riigi ja süüdistatava vastastikused menetluskulu hüvitamise nõuded (välja arvatud sundraha nõue) tasaarvestada. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.12.2014.a otsus 3-1-1-79-14 p. 53).Tasaarvestuse tulemusena tuleb riigil hüvitada Arlet Martinsonile menetluskulud summas 8882,05 eurot (9366,77 – 484,72 = 8882,05). Sundraha nõuet ei tasaarvestata, seega tuleb mõista Eesti Vabariigi kasuks Arlet Martinsonilt välja sundraha 975 eurot. Arlet Martinsoni kaitsja esitas 09.04.2015.a kohtule Arlet Martinsoni avalduse, millega loovutab oma kohtukulude nõude N. M.-ile. Võlaõigusseaduse § 164 lg 2 alusel nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Arlet Martinsoni nõue summas 8882,05 eurot on seega üle läinud N. M.-ile. Ülle Saare menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on kokku 34 746,12 eurot, millest sundraha 975 eurot, koopiate tegemise kulu 0,90 eurot, kaitsjale makstud tasu ja kulud kokku 33 304,58 eurot (kohtueelses menetluses 179,76 eurot, kohtumenetluses 33 124,82 eurot) tunnistajatasu ja tõlketasu kokku summas 645,40 eurot. Kohus otsustas, arvestades Ü. Saare vastutuse ulatust ning, et kohus mõistis Ü. Saare osaliselt õigeks, tuleb riigile hüvitada menetluskulud summas 16 885,56 eurot (välja arvatud sundraha). Kohus leiab, et Ülle Saare tasutud kaitsjatasu kohtueelses menetluses tuleb hüvitada 89,88 euro ulatuses ning jätta 89,88 euro ulatuses kaitsjatasu hüvitamata. Kohtu hinnangul Ü. Saare süüdi mõistev osa moodustab 1⁄2 kogu süüdistuse mahust ning seega kohus peab põhjendatuks, et 1⁄2 menetluskuludest peab Ülle Saar hüvitama riigile ning 1⁄2 osas tuleb riigil hüvitada menetluskulud Ülle Saarele. Ülle Saart süüdistati KarS § 255 lg 1 alusel OÜ Erkki Puit, OÜ X X, OÜ X ja OÜ X X episoodides. Kohus mõistis Ülle Saare süüdi pooltes episoodides ning seega on mõistlik jätta pool menetluskuludest Ülle Saare tasuda. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et menetluskulude tasumine käib Ülle Saarele üle jõu ning menetluskulude tasumine resotsialiseerumisväljavaateid samuti ei mõjuta. Tasaarvestuse tulemusena tuleb Ülle Saarelt tuleb riigituludesse välja mõista menetluskulu (välja arvatud sundraha) katteks välja 16 795,68 eurot ja sundraha 975 eurot, kokku 17 770,68 eurot (16 885,56 – 89,88+975). Hillar Taltsi menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on kokku 29 277 eurot, millest sundraha 585 eurot, koopiate tegemise kulu 0,90 eurot, kaitsjale makstud tasu ja kulud kokku 28 045,70 eurot (kohtueelses menetluses 293,71 eurot, kohtumenetluses 27 751,99 eurot) tunnistajatasu ja tõlketasu kokku summas 645,40 eurot. Hillar Taltsi süüdistati KarS § 22 lg 3 - § 3891 lg 2 järgi kvalifitseeritava süüteo toime panemises. Kohus leidis, et Hillar Talts pani talle süüks pandud süüteo toime. Jätta 293,71 euro ulatuses kaitsjatasu kohtueelses menetluses hüvitamata. Kokku 125 / 131

Hillar Taltsi menetluskulud 29 277 eurot, mis tuleb täies ulatuses Hillar Taltsil riigi tuludesse hüvitada (28 398,29+585). Jaanus Grossmanni menetluskulud käesolevas kriminaalasjas sundraha 585 eurot, koopiate tegemise kulu 0,90 eurot, kaitsjale makstud tasu ja kulud kokku 31 606,70 eurot (kohtueelses menetluses 4884,70 eurot, kohtumenetluses 26 722 eurot), tunnistajatasu ja tõlketasu kokku summas 645,40 eurot ning ekspertiisitasu summas 78,29 eurot, kokku 28 031,59 eurot. Kohus otsustas, arvestades Jaanus Grossmanni vastutuse ulatust ning, et kohus mõistis J. Grossmanni osaliselt õigeks, tuleb riigile hüvitada menetluskulud summas 6861,65 eurot (välja arvatud sundraha). Kohus leiab, et Jaanus Grossmanni tasutud kaitsjatasu kohtueelses menetluses tuleb hüvitada 3663,52 euro ulatuses ning jätta 1221,18 euro kaitsjatasu hüvitamata. Kohtu hinnangul J. Grossmanni süüdi mõistev osa moodustab 1⁄4 kogu süüdistuse mahust ning seega kohus peab põhjendatuks, et 1⁄4 menetluskuludest peab J. Grossmann hüvitama riigile ning 3⁄4 osas tuleb riigil hüvitada menetluskulud J. Grossmannile. Kohus leidis, et Jaanus Grossmann tuleb KarS § 3891 lg 1 - § 22 lg 3 ja KarS § 255 lg 1 järgi esitatud süüdistuses õigeks mõista. Kohus asus lõplikult seisukohale, et Jaanus Grossmann on süüdi KarS § 418 lg 1 järgi. Seega on Jaanus Grossmanni vastutus ulatus väikene ning riik peab Jaanus Grossmannile enamus menetluskulusid hüvitama. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et menetluskulude tasumine käib Jaanus Grossmannile üle jõu ning menetluskulude tasumine resotsialiseerumisväljavaateid samuti ei mõjuta. Tasaarvestuse tulemusena tuleb Jaanus Grossmannilt tuleb riigituludesse välja mõista menetluskulu (välja arvatud sundraha) katteks 3198, 13 eurot ja sundraha 585 eurot, kokku 3783,13 eurot (6861,65 - 3663,52+585). Peeter Mägi menetluskuludeks käesolevas kriminaalasjas on kokku 17 106,67 eurot, millest koopiate tegemise kulu 0,45 eurot, määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud kokku 16 460,82 eurot, tunnistajatasu ja tõlketasu kokku summas 645,40 eurot. Tulenevalt KrMS § 181 lg-st 1 õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik. Peeter Mägi menetluskulud jätta täielikult riigi kanda kokku summas 17 106,67 eurot, sest kohus otsustas Peeter Mägi KarS § 3891 lg 1 alusel esitatud süüdistuses õigeks mõista. OÜ Erkki Puit menetluskuludeks käesolevas kriminaalasjas on kokku 17 106,67 eurot, millest koopiate tegemise kulu 0,45 eurot, määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud kokku 16 460,82 eurot, tunnistajatasu ja tõlketasu kokku summas 645,40 eurot. Tulenevalt KrMS § 181 lg-st 1 õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik. OÜ Erkki Puit menetluskulud jätta täielikult riigi kanda kokku summas 17 106,67 eurot, sest KarS § 3891 lg 3 alusel kohus mõistis OÜ Erkki Puidu õigeks.

- 18.02.2011.a vaatlusprotokolli lisa, OÜ X kontoris toimunud läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud tühjad, allkirjastatud, kassasissetuleku orderite blanketid: pakend 7; - 04.12.2008.a vaatlusprotokolli lisa, N. P. kasutuses olnud sõiduautost MB CL 500 [XXXXXX] läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud OÜ XX tempel: pakend 8; - 18.02.2011.a vaatlusprotokolli lisa, N. P. kasutuses olnud sõiduautost MB CL 500 [XXXXXXX] läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud SIM kaart ja Sampo Panga tšekk: pakend 9; - 04.03.2009.a ja 18.02.2011.a vaatlusprotokollide lisad, OÜ X kontoris aadressil X X X toimunud läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud märkmikud: pakend 11; - 18.02.2011.a vaatlusprotokolli lisa, V. Š.i elukoha aadressil X X X toimunud läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud konto- ja kliendikaardid ning märkmepaber: pakend 12; - 14.03.2011.a vaatlusprotokolli lisa, OÜ X kontorist aadressil X X X Ülle Saare töölaua all olevast arvutist leitud dokumendid CD plaadil: pakend 15; - 25.11.2008.a vaatlusprotokolli lisa, J. O. kasutuses olnud sõiduautost BMW X3 läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud USB mälupulk: pakend 16. - 28.10.2009.a vaatlusprotokolli lisa, J. O. elukoha aadressil X, X küla, X vald, X maakond toimunud läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud sülearvutis HP Pavilion Entertainment olnud failid CD plaadil: pakend 17; - 15.02.2011.a vaatlusprotokolli lisa, R. T.elukoha aadressil X X X toimunud läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud pitsatid (6 tk): pakend 19; - 14.02.2011.a vaatlusprotokolli lisa, R. T.elukoha aadressil X X X toimunud läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud kalendermärkmik: pakend 21; - 14.02.2011.a vaatlusprotokolli lisa, R. T.elukoha aadressil X X X toimunud läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud valgete kaantega märkmik: pakend 22; - 10.02.2011.a vaatlusprotokolli lisa, R. T.elukoha aadressil X X X toimunud läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud märkmik, millel kirje “Brennen”: pakend 24; - 10.02.2011.a vaatlusprotokolli lisa, R. T.elukoha aadressil X X X toimunud läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud panga- ja telefonikaardid: pakend 26; - 07.02.2011.a vaatlusprotokolli lisa, OÜ X kontorist aadressil X X X läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud tšekid: pakend 29; - 29.01.2010.a vaatlusprotokolli lisa, Peeter Mägi elukoha aadressil X X X toimunud läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud kalendermärkmik: pakend 34; - 10.06.2010.a ja 25.02.2011.a vaatlusprotokollide lisad, Jaanus Grossmanni elukohas X X X toimunud läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud kõnekaartide ümbrised: pakend 37; - 24.11.2008.a OÜ X kontorist aadressil X X X toimunud läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud märkmikud (6 tk, vaadeldud 28.11.2008.a, 19.11.2008.a ja 30.12.2008.a): pakend 42; - 24.11.2008.a OÜ X kontorist aadressil X X X toimunud läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud plastikkaantega lauakalender (vaadeldud 18.12.2008.a): pakend 43; - 24.11.2008.a OÜ X kontorist aadressil X X X toimunud läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud kaust “College” (vaadeldud 06.01.2009.a): pakend 44; - 24.11.2008.a OÜ X kontorist aadressil X X X toimunud läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud Tele2 SIM kaardid koos ümbristega (4 tk, vaadeldud 22.02.2011.a): pakend 45; - AS SEB 05.03.2008.a vastuse nr 7.3.5-4/319037 lisa: pakend nr 49; - Sampo panga vastuse 13.01.2009.a nr A6-3/883 lisa: pakend 60; - Tallinn Äripanga vastuse 05.03.2008.a nr 1-8-2/310 lisa: pakend 61; - Tallinna Äripanga vastuse 12.08.2008.a nr 1-8-2/1121 lisa: pakend 62; - Hansapanga vastuse 12.11.2007.a nr 200.203-032/038432-2: pakend 65;

- OÜ X, OÜ X X, OÜ X X, raamatupidamise programmide väljatrükid PDF G. N.-ilt: pakend 69; - 25.11.2008.a A. L. läbiotsimise käigus leitud esemed: pakend 71; - Tunnistaja O. L.ülekuulamise protokolli lisa CD plaat: pakend 72; - Ekspertiisiakti nr TB-005-09/108 lisa, Jaanus Grossmanni elukoha läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud padrunisalv, kasutamata padrunid ja paukpadrunid: pakend 75. Kohus asub seisukohale, et järgnevad asitõendid tuleb jätta kriminaalasja juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel: - 04.12.2008.a vaatlusprotokolli lisa, N. P. kasutuses olnud sõiduautost MB CL 500 [XXXXXX] läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud krediitkaardi tasku kaartidega: pakend nr 4; - 14.02.2011.a vaatlusprotokolli lisa, N. P.ga seotud pangakontod: pakend 5; - 15.02.2011.a vaatlusprotokolli lisa, CD plaat V. Š.-iga seotud pangakontod: pakend 14; - 27.01.2011.a vaatlusprotokolli lisa, CD plaat millel järgmiste osaühingute pangakonto väljavõtted: X X, X , X X, X, X X, X X, X ja X : pakend 25, kd XX; - 24.01.2011.a vaatlusprotokolli lisa, OÜ X kontorist aadressil X X Ülle Saare töölaua all olevast arvutist leitud fail OÜ X raamatupidamise andmetega CD plaadil: pakend 28, kd XX; - 21.01.2011.a vaatlusprotokolli lisa, OÜ X pangakonto väljavõtetega CD plaadil: pakend 30, kd XX; - 09.02.2011.a vaatlusprotokolli lisa, OÜ X, OÜ X X ja K. K. pangakonto väljavõtetega CD plaadil: pakend 31, kd XX; - 13.12.2010.a OÜ X X arhiivis aadressil X X X toimunud läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud raamatupidamise fail CD plaadil: pakend 32, kd XX; - 14.02.2011.a vaatlusprotokolli lisa, CD plaat R. T.-ga seotud pangakontode väljavõtetega: pakend 33; - 14.09.2009.a üleandmise-vastuvõtmise akti lisa OÜ Erkki Puit raamatupidamise programmi väljatrükiga PDF failidena CD plaadil: pakend 35, kd XXIII - 03.02.2010.a vaatlusprotokolli lisa, OÜ Erkki Puit pangakonto väljavõte CD plaadil: pakend 36; - 17.08.2010.a vaatlusprotokolli lisa, OÜ X X pangakonto CD plaadil: pakend nr 39, kd XXI; - 07.03.2011.a vaatlusprotokolli lisa, OÜ-ga Erkki Puit seotud firmade (OÜ X, X X, OÜ X X, OÜ X, OÜ X X, OÜ X , OÜ X X) pangakonto väljavõtted CD plaadil: pakend 40, kd XXIII - 24.11.2008.a OÜ X kontori aadressil X X X läbiotsimise protokolli lisa, salvestis CD plaadil: pakend 46, kd VI; - AS SEB 16.02.2007.a vastuse nr 10.3.7-4/3973 lisa: pakend nr 47, kd XXIX; - AS SEB 09.11.2007.a vastuse nr 10.3.7-4/229123 lisa: pakend nr 48, kd XXIX; - Nordea panga vastuse 08.02.2007.a nr 1411 lisa: pakend nr 50, kd XXIX; - Nordea panga vastuse 09.11.2007.a nr 11463 lisa: pakend nr 51, kd XXIX; - Nordea panga vastuse 06.03.2008.a nr 2-2.02.2/491 lisa: pakend nr 52, kd XXIX; - Nordea panga vastuse 12.08.2008.a nr 2-2.02.2/2086 lisa: pakend nr 53, kd XXIX; - Nordea panga vastuse 09.12.2008.a nr 2-2.02.2/3228 lisa: pakend 54, kd XXX; - Nordea panga vastuse 09.01.2009.a nr 2-2.02.2/28 lisa: pakend 55, kd XXX; - Nordea panga vastuse 23.02.2010.a nr 2-2.02.2/983 lisa: pakend 56, kd XXX; - Sampo panga vastuse 11.10.2007.a nr A6-3/20197 lisa: pakend 57, kd XXX; - Sampo panga vastuse 03.03.2008.a nr A6-3/4287 lisa: pakend 58, kd XXX; - Sampo panga vastuse 14.08.2008.a nr A6-3/17249 lisa: pakend 59, kd XXX; - Hansapanga vastuse 20.02.2007.a nr 200.203-032/005838-2: pakend 63, kd XXX; - Hansapanga vastuse 24.10.2007.a nr 200.203-032/034714-2: pakend 64, kd XXX; - Hansapanga vastuse 29.02.2008.a nr 200.203-032/008751-2: pakend 66, kd XXX; 128 / 131

Kohtulahend

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

XXXXXXXXXXX

XXXXX-XXXXX,

RESOLUTSIOON

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

KOKKU:

4 5 OÜ X

6 OÜ X

KOKKU:

30.06.07 807A

1 2 OÜ X

3 OÜ X

4 5 OÜ X

6 OÜ X

KOKKU:

KOKKU:

10 X X

11 X X

12 X X

13 X X

14 X X

15 X X

16 X X

17 X X

18 X X

19 X X

20 X X

21 X X

22 X X

23 X X

24 X X

25 X X

26 X X

27 X X

28 X X

29 X X

30 X X

31 X X

32 X X

KOKKU:

X X OÜ

X X OÜ

X X OÜ

X X OÜ

X X OÜ

X X OÜ

X X OÜ

X X OÜ

10 X X

11 X X

12 X X

13 X X

14 X X

15 X X

16 X X

17 X X

18 X X

19 X X

20 X X

21 X X

22 X X

23 X X

24 X X

25 X X

26 X X

27 X X

28 X X

29 X X

30 X X

31 X X

32 X X

OÜ X X

KOKKU:

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

X X OÜ

X X OÜ

X X OÜ

X X OÜ