Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
3-1-1-49-15 15. juuni 2015 Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Saale Laos A. T. suhtes antud jälitustoimingute lubade vaidlustamine Tallinna Ringkonnakohtu 22. jaanuari 2015. a määrus kriminaalasjas nr 1-14-10184 A. T. kaitsja vandeadvokaat Martin Triipan, määruskaebus Prokuratuur, esindaja riigiprokurör Tristan Ploom 13. mai 2015, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 22. jaanuari 2015. a määrus jälitustoimingu lubade andmise õiguspärasuse kohta muutmata ja kaitsja määruskaebus rahuldamata.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Kriminaalasjas nr 12221000041 alustati kriminaalmenetlust 10. aprillil 2012 karistusseadustiku (KarS) § 210 tunnustel selles, et alates 2010. aastast korraldab A. T. koos teiste isikutega OÜ N ja OÜ K kaudu valeandmete alusel Euroopa Liidu toetusrahade saamist. Tema korraldusel näidatakse toetusrahade taotlustes projektikulud tegelikust suuremana eesmärgiga jätta maksmata omafinantseering, mis on toetuste väljamaksmise eeltingimus.
A. T. esitas 22. oktoobril 2014 kaebuse Riigiprokuratuurile, vaidlustades kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 228 lg 2 alusel Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Kristiina Savtšenkova antud jälitustoimingu lubasid. Kaebaja soovis 17. aprilli 2012. a jälitustoimingu loa nr 993, 17. mai 2012. a jälitustoimingu loa nr 1263 ja 5. juuni 2012. a jälitustoimingu loa nr 1452 tühistamist ning tema õiguste rikkumise tuvastamist kriminaalmenetluses. Kaebaja leidis, et prokuröri abi ei olnud pädev väljastama jälitustoimingu lubasid ning varjatud jälgimise lubamine oli ebaproportsionaalne ja vastuolus põhiseadusega.
3.Riigiprokuratuur jättis 21. novembril 2014 kaebuse rahuldamata, asudes seisukohale, et kaebuses esitatud väited ja seisukohad ei anna alust jälitustoimingu lubade tühistamiseks. Prokuröri abil oli kaebuses nimetatud jälitustoimingu lubade andmise pädevus, kuna ta oli sel ajal kõnealust kriminaalmenetlust juhtiv prokurör. Jälitustoimingu luba nr 993, mille alusel tehti varjatud jälgimist, on seaduslik ja põhjendatud.
A. T. kaitsja Martin Triipan esitas 1. detsembril 2014 Harju Maakohtule kaebuse, milles palus
Riigiprokuratuuri 21. novembri 2014. a määrus ja jälitustoimingu load tühistada ning tuvastada õiguste rikkumine. Kaebuses leiti, et prokuröri abi ei olnud pädev väljastama jälitustoimingu lubasid ning varjatud jälgimiseks piiranguteta loa andmine oli ebaproportsionaalne ja vastuolus põhiseadusega.
Harju Maakohtu 18. detsembri 2014. a määrusega jäeti A. T. kaitsja kaebus rahuldamata ja Riigiprokuratuuri määrus muutmata.
6.Lubade andmise ajal kehtinud KrMS § 112 lg 3 kohaselt võis KrMS §-des 115 ja 117 nimetatud jälitustoimingutega tõendeid koguda menetlust juhtiva prokuröri loal. KrMS § 30 kohaselt juhib prokuratuur kohtueelset menetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse, ning esindab riiklikku süüdistust kohtus; prokuratuuri volitusi kriminaalmenetluses teostab prokuratuuri nimel prokurör sõltumatult, alludes ainult seadusele. Iga toiming, mida prokurör teeb, omistatakse prokuratuurile tervikuna. Prokuratuuri ülesandeid on pädevad täitma kõik prokuratuuris töötavad prokurörid, sõltumata ametikohast või struktuuriüksusest.
7.Hinnates seda, kas prokuröri abi K. Savtšenkova oli lubade andmise ajal kehtinud KrMS § 112 lg 3 mõttes menetlust juhtiv prokurör, kellel oli pädevus jälitustoiminguks lubasid anda, tuleb maakohtu hinnangul arvestada järgmist. Menetlust juhtiva prokuröri all tuleb mõelda ka tööjaotuskavajärgset
prokuröri
asendajat,
prokurörist
kõrgemalseisvaid
prokuröre
ja
edasilükkamatutel juhtudel valveprokuröre. Kriminaalmenetlust juhtis eriasjade prokurör Kadri Väling, keda aga ajavahemikul 17. aprillist kuni 7. juunini 2012 asendas prokuröri abi K. Savtšenkova. Asendamine tulenes juhtivprokurör Endla Ülviste poolt kinnitatud Põhja Ringkonnaprokuratuuri tööjaotuskavast. Eeltoodu on kooskõlas ka Riigikohtu lahendiga 3-1-114-14, kus on kajastatud prokuratuuri poolt kriminaalmenetluse juhtimine ja menetlust juhtiva prokuröri mõiste.
8.Maakohus ei nõustunud, et varjatud jälgimiseks loa andmine oli ebaproportsionaalne ja vastuolus põhiseadusega. Varjatud jälgimine on jälitustoiming, mida võis loa andmise ajal ja võib ka praegu kriminaalmenetluses tõendite kogumiseks teha prokuröri loal. Varjatud jälgimine seisneb jälitustoimingule allutatud isiku kohta isiku- ja muude andmete varjatud kogumises vaatluse teel ning selle eesmärk on tõendite kogumine. Varjatud jälgimist võib teha ka tehnikaseadme abil. Sealjuures võib sellisel viisil tõendeid koguda ainult äärmisel vajadusel ehk ultima ratiopõhimõttel. Jälitustoimingu loast nr 993 nähtub, et varjatud jälgimise kestuseks määrati 17. aprillist kuni 31. maini 2012. Jälitustoimingu eesmärk oli tõendite kogumine A. T. ja teiste kahtlustatavate suhtes ning tegemist oli mahuka ja keerulise kuriteoga. Jälitustoimingu loa ulatus ei ole ülemäära lai ja isiku õiguste riive on proportsionaalne võrreldes sellega, mida jälitustoiminguga taheti saavutada. Maakohus märkis, et varjatud jälgimise puhul leiab kajastamist siiski vaid tõendamisasjaolude seisukohast tähtis teave, mitte iga teave, mis jälitustoimingu käigus teatavaks sai.
9.Maakohtu määruse peale esitas A. T. kaitsja Martin Triipan määruskaebuse.
10.Ringkonnakohtu 22. jaanuari 2014. a määrusega jäeti maakohtu määrus muutmata ja kaitsja
määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus maakohtu seisukohaga prokuröri abi pädevuse osas. Samuti selgitas kohus, et jälitustoimingu loast nr 993 nähtub, et A. T. ja teiste suhtes oli vaja jälitustoiminguid teha selleks, et jäädvustada kriminaalasjas toetussummade saamiseks sõlmitud kokkulepped ja tööjaotus, samuti nende alusel vajalike toimingute tegemine reaalajas. Arvestades uuritava sündmuse keerukust, detailirohkust ja konspireerituse astet, oli menetlust
juhtiva
prokuröri
hinnangul
ainus
võimalik
viis
tõendite
kogumiseks
jälitustoimingutega, mis võimaldab jälgida sündmuste arengut toetussummade väljamaksmise otsuseni. Kriminaalmenetluse sellel etapil oli tõendite kogumine muude menetlustoimingutega välistatud.
MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
11.Kaitsja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles taotleb selle tühistamist. Samuti taotleb kaitsja A. T. suhtes väljastatud jälitustoimingu lubade tühistamist ja jälitustoimingute õigusvastaseks tunnistamist. Kaitsja põhjendab oma taotlust järgmiselt.
12.Prokuröri abi ei ole pädev väljastama jälitustoimingu lubasid. Prokuröri abi on ise alles prokuröri juhendatav ning sel ametikohal töötaja ei saa olla menetlust juhtiv prokurör KrMS § 112 lg 3 tähenduses. Kuivõrd seadusandja ei ole seadnud prokuröri ametikoha eelduseks õigushariduse olemasolu, ei saa käsitada prokuröri abi isikuna, kes oleks KrMS § 112 lg 3 tähenduses õigustatud andma lube jälitustoimingute kui kõige intensiivsemalt põhiõigusi riivavate kriminaalmenetluse toimingute tegemiseks.
13.A. T. suhtes väljastatud jälitustoimingu loa nr 993 alusel oli lubatud tema ja temaga koos viibivate isikute varjatud jälgimine, sh filmimine ning fotografeerimine. Jälitustoimingu luba, mis annab võimaluse niivõrd ulatuslikuks varjatud jälitustegevuseks ilma asukohaliste ja isikuliste piiranguteta, ei ole proportsionaalne ega õiguspärane. Luba ei sisaldanud mitte mingisugust piirangut jälgimise asukoha (nt kahtlustatava kodu) või kaebajaga koos viibivate isikute (nt tema lapsed ja abikaasa) suhtes. Prokuröri abi ei põhjendanud, miks oli sellises ulatuses ja piiritlemata lubade andmine kõnealuses kriminaalmenetluses vajalik ja ainuvõimalik meede. Kaitsja hinnangul võib selline ulatuslik sekkumine inimeste eraellu prokuröri abi loal olla vastuolus põhiseadusega.
14.Riigiprokurör Tristan Ploom esitas määruskaebusele vastuse, milles leiab, et määruskaebus on põhjendamatu. Muu hulgas selgitatakse vastuses, et prokuröri abi pädevuse on seadusandja piiranud vaid ühe tegevuse osas. Nimelt võib prokuratuuriseaduse § 7 lg 2 kohaselt prokuröri abi täita prokurörile pandud ülesandeid üldkorras kohtusse saadetud kriminaalasjade kohtulikus menetluses ulatuses, milleks on teda konkreetses kriminaalmenetluses volitanud kõrgemalseisev prokurör. Muid piiranguid, sh neid, mis on jälitustoimingu lubadega seotud, ei ole seadusandja ette näinud. Riigikohus on käsitlenud kõrgemalseisva prokuröri poolt prokuröri abi volitamise küsimust ja jõudnud järeldusele, et volituste olemasolu on võimalik kontrollida kohtumenetluse käigus.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
15.Esmalt käsitleb kolleegium küsimust selle kohta, kas prokuröri abi (alates 1. aprillist 2015 abiprokurör) oli õigustatud andma jälitustoimingu lubasid. Kolleegium nõustub kohtute põhjendustega, mille kohaselt seadusandja ei ole piiranud prokuröri abi pädevust anda tema juhitavas menetluses jälitustoimingu lubasid, põhjendades seda järgmiselt.
16.Maakohus tuvastas, et kõnealust kriminaalmenetlust juhtis eriasjade prokurör Kadri Väling, keda ajavahemikul 17. aprillist kuni 7. juunini 2012 asendas Põhja Ringkonnaprokuratuuri tööjaotuskava kohaselt prokuröri abi K. Savtšenkova. Riigikohtu otsuse p-s 729 kriminaalasjas nr 3-1-1-14-14 on selgitatud, et kriminaalmenetluse seadustiku sätetes, milles kuni 31. detsembrini 2012 nimetati jälitustoimingu loa taotlejana menetlust juhtivat prokuröri, peeti silmas seda, et prokuratuurisiseselt on jälitustoimingu loa taotlemise üle otsustamise õigus prokuröril või prokuröridel, kelle juhtimise all kriminaalasja menetlus toimub. See õigus laienes ka menetlust juhtiva prokuröri või juhtivate prokuröride asendajatele, aga ka kõrgemalseisvale prokurörile. Seega oli tegemist prokuratuuri sisemist pädevusjaotust reguleeriva tingimusega, mille järgimata jätmisel ei saanud olla mõju kohtu antud jälitustoimingu loa kehtivusele (vrd ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. detsembri 2005. a otsus asjas nr 3-1-1-121-05, p 8).
17.Eeltoodust nähtub, et Riigikohus on aktsepteerinud menetlust juhtiva prokuröri asendaja õigust teha kõiki toiminguid, mida saanuks teha menetlust juhtiv prokurör ise. Konkreetse prokuröri asendamispädevus on kohtumenetluses kontrollitav asjakohaste dokumentide väljanõudmisega. Seejuures ei ole kolleegiumi hinnangul põhjust asuda seisukohale, et vastavad volitused puuduvad prokuröri
abil,
kelle
pädevust
tagavad
tema
kui
prokuratuuri
esindava
ametiisiku
professionaalsetele oskustele ja teadmistele esitatavad nõudmised, erialane ettevalmistus, sisemine töökorraldus ning jälitustoimingu loa andmise seaduslikkuse ex post-kontroll kohtumenetluses. Seega eksisteerivad piisavad tagatised kindlustamaks jälitustoimingu loa andmise õiguspärasust ja põhjendatust. Seda seisukohta ei väära ka asjaolu, et prokuröri abile ei laienenud juriidilise kõrghariduse nõue. Jälitustoimingu loa andmisega piiratakse vaieldamatult sellele allutatud isikute õigusi, kuid ei ole alust asuda seisukohale, et see toiming erineb teistest põhiõigusi piiravate toimingutest kriminaalmenetluses sel määral, et jälitustoimingu loa andmine prokuröri abi poolt oleks välistatud.
18.Seoses määruskaebuse väidetega, et õigusvastane on A. T. suhtes väljastatud jälitustoimingu luba nr 993, mille alusel oli lubatud teda ja temaga koos viibivaid isikuid varjatult jälgida, filmida ning fotografeerida, leiab kolleegium järgmist. Nagu märkisid ka maa- ja ringkonnakohus, nähtub jälitustoimingu loast, et kahtlustatava suhtes olid jälitustoimingud vajalikud selleks, et jäädvustada kriminaalasjas toetussummade saamiseks sõlmitud kokkulepped ja tööjaotus, samuti nende alusel vajalike toimingute tegemine reaalajas. Arvestades uuritava sündmuse keerukust, detailirohkust ja konspireerituse astet, oli menetlust juhtiva prokuröri hinnangul tõendite kogumine võimalik vaid jälitustoimingutega, mis jälgivad sündmuste arengut toetussummade
maksmise
otsuseni.
Kriminaalmenetluse
sellel
etapil
oli
tõendite
kogumine
muude
menetlustoimingutega välistatud.
19.Kolleegium nõustub, et mitme toimepanijaga kuriteo puhul võib olla põhjendatud varjatud jälgimine, selgitamaks osaliste rolli ja tööjaotust ning jäädvustamaks nende kokkuleppeid, kontakte ja muid toiminguid, mis on seotud kuriteo toimepanemisega. Jälitustoimingu loast nähtub, et asjaolude tuvastamine muul viisil ei olnud võimalik. Samuti on loas viidatud ka konkreetsele kuriteo toimepanemisega seotud sündmusele, s.o toetuse taotlemine, mis eeldas osaliste suhtlemist. Seejuures märgib kolleegium, et kuni 31. detsembrini 2012 kehtinud KrMS § 115 alusel andis prokurör luba vaid avalikus kohas toimuva jälgimiseks; varjatuks sisenemiseks eluruumi, sõiduvahendisse või arvutivõrku oli KrMS § 114 lg 3 alusel nõutav eeluurimiskohtuniku luba. Seega oli kahtlustatava kodu puutumatus tagatud sel määral, et prokuröri luba ei võimaldanud varjatud sisenemist eluruumi.
20.Kaitsja leiab, et jälitustoimingu loas ei ole täpselt piiritletud jälgimisele allutatud isikute ring, mistõttu jälitustegevuse käigus võidi põhjuseta jälgida ja salvestada ka A. T. suhtlemist oma lähedastega. Kolleegium märgib, et kriminaalmenetluse seadustikus sisalduva jälitustegevuse regulatsiooni mõtte ja eesmärgi kohaselt võib isiku jälgimine ja tema tegevuse jäädvustamine kriminaalmenetluse käigus olla seotud vaid kuriteo tõendamise vajadusega. Seetõttu võib jälitustoiming puudutada sellele allutatud kahtlustatava lähedasi, tuttavaid ja muid isikuid vaid määral, milles nendevaheline suhtlemine võib kriminaalmenetluse andmete kohaselt olla seotud kuriteo tõendamise vajadusega. Sellekohase piirangu kajastamine jälitustoimingu loas ei ole nõutav. Praegusel juhul ei nähtu ka kaebusest, et varjatud jälgimisega oleks ebaproportsionaalselt riivatud kuriteosündmusega mitteseotud isikute õigusi ja vabadusi. Kaitsja sellekohased väited on hüpoteetilist laadi.
21.Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 361 lg 1 p-st 1, jätab Riigikohus ringkonnakohtu määruse muutmata ja kaitsja määruskaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.