Kriminaalasi nr 1-13-6867
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja
12. juuni 2015, Rakvere kohtumaja
koht Kohtuasja number
1-13-6867
Kohtunik
Heli Väinaste
Kohtuistungi sekretär
Enjar Malm
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid K.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
K.H , isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, keskeriharidus, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 19.08.2014 ja lõpp 16.08.2015
Jätta K.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 21.05.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava K.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 30.07.2013 otsusega mõisteti K.H süüdi KarS 424 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva karistusaja hulka ning kanda jäi 11 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jäeti karistus tingimisi kohaldamata 1 aasta 6 kuulise katseajaga, ühes süüdimõistetu allutamisega käitumiskontrollile. K.H allutati kriminaalhooldaja järelevalve alla ja teda kohustati järgima KarS § 75 lg 1 toodud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustati K.H käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Viru Maakohtu 15.01.2015 määrusega pöörati täitmisele K.H-le Viru Maakohtu 30.07.2013 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus 11 kuud 28 päeva vangistust.
Karistuse kandmise algust arvestatakse alates K.H kinnipidamisest, s.o alates 19.08.2014. K.H on kriminaalkorras karistatud 6-l korral, reaalset vanglakaristust kannab ta teist korda. Korduvalt on kinnipeetavat karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Kuritegude dünaamika on jäänud aastate jooksul samaks, sest domineerib alkoholijoobes juhtimine. Lühikese karistusaja tõttu ei ole kinnipeetavale individuaalset täitmiskava koostatud. Käitumine vangistuses on olnud nõuetekohane. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 9 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 2 kuud vangistust. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused. K.H isa on lubanud, et pojal on võimalus vabanemisel elama asuda tema 3 -toalisse õhksoojuspumbaga korterisse aadressile xxxx. Ema ja isa poega enda juurde võtta ei taha, sest poeg peab hakkama saama iseseisvalt. Isa sõnul on korter pojale elamiseks sobilik. Kinnipeetaval on keskeriharidus. Elektrik-autokraanajuhi eriala omandas isik Tartus 1990-tel aastatel. Kinnipeetav on töötanud peamiselt ametlikult, viimane pikem ametlik töökoht oli Rakvere autobaas, kus töötas autojuhina. Kinnipeetava enda sõnul enne vangistust töötas ta ametlikult Soomes ja peale vabanemist ei ole probleem uuesti tööd leida. Täitise andmetel on isikul võlgasid umbes 1000 eurot. Kuna elama saab isik asuda isa korterisse, siis toimetulekut negatiivselt mõjutavaid tegureid ei ole. K.H abielu on lahutatud. Tal on 3 täiskasvanud last, kellega suhteid eriti ei ole, samuti on suhted kaugenenud õega, kes elab xxxx . Kinnipeetav ise vestluses ei rääkinud, kuid kriminaalasja nr 1-13-6867 kohtuistungi protokollist selgub, et tal on elukaaslane xxxx. Vanematega on suhted pingelised K.H alkoholilembuse tõttu, seetõttu ei taha vanemad poega ka enda juurde peale vabanemist võtta. Alkoholijoobes rooli istudes ei mõtle isik sellele, millised võivad olla tagajärjed (1995. aastal lõppes avariiga). Lisaks on isik juhtinud autot ka ilma juhtimisõigust omamata ja ilma tehnilise ülevaatuseta. Kinnipeetava enda sõnul tarvitab ta lahjat alkoholi ja mitte tihti. Vanemad ja kriminaalhooldaja väidavad aga vastupidist – et kinnipeetaval on probleem alkoholi kuritarvitamisega. Alkoholisõltuvust isikul diagnoositud ei ole. Kinnipeetav ei mõista, miks teda üldse karistati, ta ei pea rikkumist nii suureks, et peaks vanglas olema. Isik ei mõtle sellele, et joobes juhtimisega paneb ta ohtu kõikide liiklejate elu. Vestluses näitas kinnipeetav üles vastumeelsust ja leidis, et tema tegu ei olnud nii ranget karistamist väärt. Kinnipeetav rikkus kriminaalhoolduse reegleid, eirates nõuet käia kohtumistel ametnikuga ja jättes ka riigist lahkumisest teavitamata. Kuna isik pisendab oma kuriteo raskust, ei ole näha ka tema motivatsiooni kuritegelikust käitumisest hoidumiseks. Arvestades kinnipeetava varasemat karistatust on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus vangla hinnangul järgmise 2 aasta jooksul 36%. Ohtlikkus ühiskonnale seisneb sõiduki juhtimises alkoholijoobes ning seoses sellega avarii tekitamise ohus. Lähtuvalt eeltoodust toetab Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist ning teeb ettepaneku uue kuriteo toimepanemise riski maandamiseks kohaldada KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,7,8 sätestatud kohustusi. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et K.H lähedasteks vabaduses on tema vanemad, ema H A ja isa J A, kes on xxxx ja kes ei soovi poega enam aidata. K.H vabanedes töökohta ei oma. Võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral tuleks isikul end arvele võtta Eesti Töötukassas, et oleksid tagatud riigipoolsed garantiid tööturuametis pakutavate teenuste näol. Kinnipeetava riskikäitumist vabaduses suurendab alkoholi
kuritarvitamine. Varasemad tingimuslikud karistused oma eesmärki ei täitnud, isik jätkas katseajal uute süütegude toimepanemist, ei järginud käitumiskontrolli nõudeid. Kui kohus leiab, et K.H peaks vabanema ennetähtaegselt, tuleks kohustada teda täitma KarS § 75 lg 2 p 2,21 ,4,7,8 sätestatud kohustusi. Katseaja ja käitumiskontrolli pikkuseks, tulenevalt isiku ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest , teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata 6 kuud. K.H ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Elama hakkaks ta xxxx. Tal on olnud varasemalt probleeme kriminaalhooldusele allumisega, kuna läks elama väljapoole Eesti Vabariiki, kuid nüüd on ta suuteline kriminaalhooldusele alluma ning täitma kõiki nõudeid ja kohustusi. Ta on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise korral on käitumiskontrolli aeg 6 kuud. K.H tunnistas, et ta elukaaslane elab xxxx. Varasem eksimine oli seotud rahalise olukorraga, sest tal ei olnud võimalik koju tagasi tulla. Ta ei olnud peale kohtuotsuse kuulutamist kriminaalhooldajaga veel kokku saanud. Kohtuotsus ei olnud veel jõustunud ja tal oli plaanis paar päeva xxxx olla. Abikaasa tervisliku seisundi tõttu ei jõudnud ta aga tagasi. Kinnipeetav lubab, et seda enam ei juhtu. Tal oli alkoholiga probleem, kuid nüüd on plaanis järgida karsket eluviisi nagu kõik normaalsed inimesed. Kinnipeetav on mõelnud, et peaks ka mingit ravi saama, plaanides külastada Wismarit ja saada kvaliteetset ravi. Garanteeritud töökohta tal ei ole, kuid tema noorem õde aitaks teda. Õde elab xxxx, kuid ei vasta tõele, et temaga on suhted jahenenud. K.H peab omavahelisi suhteid noorema õega normaalseteks. Ta on vangistuse ajal suhelnud õega kirja teel, kuid vanglaametnikuga ei olnud sellest juttu. Kinnipeetav peab oma suhteid vanematega samuti normaalseteks, nad lihtsalt soovivad, et ta elaks xxxx. Abiprokuör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa K.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur ei ole vastu Viru Vangla poolt kohtule edastatud ettepanekule kinnipeetav K.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks ning nõustub eelnimetatud kinnipeetava kohta Viru Vangla poolt 18.05.2015 koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega, sh hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ja ei pea vajalikuks neid korrata. Käitumiskontrolli aja jooksul saaks jätkuvalt maandada K.H uute süütegude toimepanemise riski. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega, samuti lisakohustuste panemisega. Ühtlasi annaks vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine käitumiskontrolli kohaldamisega süüdimõistetule võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima õiguskuulekat eluviisi, suunata isikut seaduskuulekale käitumisele vabaduses. Lähtudes eeltoodust toetab prokuratuur K.H tingimisi ennetähtaegset vabastamist tema taasühiskonnastamise huvides ning nõustub eelmainitud kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks kohustuste valiku ja kohaldamise tähtaja kohta. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu K.H ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. K.H on kriminaalkorras karistatud 6-l korral, reaalset vanglakaristust kannab ta teist korda. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks, sest
domineerib alkoholijoobes juhtimine. Eeltoodust järeldub, et varasemad korduvad karistused, ei ole kinnipeetavale vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud, vaid ta on jätkanud analoogsete kuritegude toimepanemist. Murettekitav on asjaolu, et kinnipeetav ise ei mõista, miks teda karistati ning ta ei pea oma rikkumist nii suureks, et teda oleks pidanud karistama vangistusega. Kinnipeetav ei ole endale teadvustanud, et juhtides alkoholijoobes olles mootorsõidukit, seab ta ohtu nii enda kui ka teiste liiklejate elu. Eeltoodust tulenevalt ei nähtu isiku motivatsiooni kuritegelikust käitumisest hoidumiseks ning kohtul ei ole kujunenud kindlust selles, et isik vabanemisel uuesti alkoholi tarvitanuna mootorsõidukit juhtima ei asu. K.H on ka varasemalt määratud kriminaalhooldusele, viimati Viru Maakohtu 30.07.2013 kohtuotsusega, mis pöörati Viru Maakohtu 15.01.2015 määrusega täitmisele ja millist karistust isik käesoleval ajal vanglas kannab, sest K.H ei ilmunud isegi esmakohtumisele kriminaalhooldaja juurde, ei järginud kontrollnõudeid ja lahkus loata riigist. Kohtul puudub veendumus selles, et vabastades kinnipeetava tingimisi enne tähtaega, suudab ta seekord kriminaalhooldusele alluda, järgida kontrollnõudeid ja täita talle pandud lisakohustusi. K.H puudub vabaduses garanteeritud töökoht, alkoholilembuse tõttu on tema suhted vanematega pingelised. xxxx vanemad kinnipeetavat materiaalselt aidata ei soovi, vanemad tahavad, et poeg ise hakkama saaks. Viru Vangla hinnangul on K.H puhul üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 36%, mis on arvestatav risk. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et K.H suhtes selliseid asjaolusid ei esine. Positiivne on see, et K.H puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul, kuid samas ei kaalu kohtu hinnangul see asjaolu üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid kohus peab kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Kuigi nii vangla kui ka prokuratuur toetavad kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist, ei ole nende seisukohad kohtu jaoks siduvad. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.