Kohtulahend

Tegemist on erastatud 1-toalise korteriga, üldpind 29,2 m2 . Isikul on omandatud algharidus. Oma õpinguid alustas Narva 4. Keskkoolis, kuid kool jäi pooleli seoses kinnipidamisasutusse sattumisega. Isikul puuduvad kutseoskused. Suhtub haridusse üldjuhul positiivselt ning on väljendanud tahet tulevikus põhiharidust omandada. Enne vangistust oli kinnipeetav vanaema ülalpidamisel, isiklikke sissetulekuid ei olnud. Töökogemused ja oskused isikul puuduvad. Valdavalt kõik varavastased kuriteod on toime pandud majanduslike probleemide tõttu. See viitab asjaolule, et isikul puudub täielik seaduslik majandusliku toimetuleku oskus. Vanglas on olnud hõivatud majandustöödega. Toimetulekut on mõjutanud sõltuvusainete tarvitamine. On raha saamiseks kasutanud vägivalda. K-Raha andmetel täitmata nõudeid 8745,87 euro ulatuses, vabanemisfondis 1166,66 eurot. Vabanemise korral töökoht puudub. Kinnipeetava vanaema selgitas, et ta on väga haige, kuid vaatamata sellele tasub ta oma pisikesest pensionist kinnipeetavale esitatud kohtutäiturite nõudeid. Kinnipeetava lähedasteks on vanaema, kes selgitas, et kinnipeetava ema ei osalenud kinnipeetava kasvatusprotsessis, vanaema kasvatas teda üksi. Vanaema ei toeta suhteid kinnipeetava emaga. Seega on kinnipeetaval vabanemisel kindlustatud vaid vanaema moraalne ja materiaalne toetus. Vanaema sõnul on D.E olnud mõjutatav, ta sattus kergesti teiste negatiivse mõju alla. Vanaema ei teadnud nimetada konkreetseid isikuid. Kinnipeetaval on kriminaalse taustaga tutvuskond, kuriteod on toime pandud grupis. Riskiv ja hoolimatu elustiil tuleneb korduvatest toimepandud kuritegudest, samuti sõltuvusainete tarvitamisest. Kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Mõistab seost alkoholi kuritarvitamise ja kuritegude toimepanemise vahel, kuid ei leia, et see mingil moel tema eluviisi mõjutab. Osales Eluviisitreeningus, millest isik kasu ei näinud, käis vaid selleks, et aega sisustada, probleemi ei tunnista. On alkoholijoobes käitunud vägivaldselt, mistõttu võib isik olla alkoholijoobes teistele ohtlik. Meditsiiniosakonna andmetel diagnoositud amfetamiini sõltuvus. Kinnipeetavale pakuti võimalust ennetähtaegse vabanemise korral pöörduda sõltuvusravile, kuid kinnipeetav keeldus, kuna probleemi narkootikumidega seoses ei näe. Tulenevalt eeltoodust võib järeldada, et kinnipeetaval puudub motivatsioon sõltuvusprobleemiga tegelemiseks. Korduv kriminaalkorras karistatus võib viidata isiku kuritegelikele hoiakutele. Vanglas karistatud ametnikuga ebaviisaka käitumise ja allumatuse eest. Kriminaalhoolduse järelevalve alla on D.E määratud kahel korral. Mõlemal katseajal oli isik võetud vahi alla seoses uue kuriteo toimepanemise kahtlustusega. Puudulik suhtumine ühiskonnas kehtivatesse normidesse ja reeglitesse. Seda kinnitab ka asjaolu, et isikul on hetkel üheksa kehtivat distsiplinaarkaristust. Antud asjaolu viitab motivatsiooni puudumisele käituda seaduskuulekalt. Hindab oma tervist heaks. Kroonilisi haigusi diagnoositud ei ole. Meditsiiniosakonna andmetel tuvastatud enesevigastamist. Sotsiaalsed oskused suhtlemiseks ja kohanemiseks vastavad elukogemustele. Kahel korral pannud toime röövimise. Samuti on käitunud vanglas kaaskinnipeetava suhtes vägivaldselt. Kinnipeetavat järjepidevalt karistatud samalaadsete kuritegude eest, mis viitab isiku impulsiivsusele, õppimata eelmistest eksimustest jätkab uute vigade toimepanemist. Puudulik seaduslik probleemide lahendamise oskus. Oma käitumisega enne vangistust kui ka vanglas ei näita isiku oskust mõista teiste inimeste seisukohti. Püstitatud tulevikueesmärgid nõrgad. Ohtlikkus seisneb varavastastes kuritegudes, mille käigus võib isik kasutada vägivalda. Käitumist mõjutab suures osas sõltuvusainete tarvitamine. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 73%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 56%. Lähtuvalt eeltoodust Viru Vangla toetab kinnipeetava karistusjärgset käitumiskontrolli ning teeb ettepaneku kohaldada D.E suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p-des 2, 4, 7 ja 8 sätestatud lisakohustusi. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku kohustada D.E karistusjärgse käitumiskontrolli ajal täitma KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21, 4, 7, 8 sätestatud lisakohustusi.

D.E teatas kohtuistungil, et ta ei ole nõus selle taotlusega. Narkootikume ta ei tarvita juba 2007. aastast. Alkoholiga ei ole ka mingeid probleeme, kuigi kuriteo pani toime olles alkoholijoobes. Leiab, et kuna ei tarvita alkoholi ega narkootikume, siis ei ole tal vaja ka sotsiaalprogrammides osaleda, kuid ta siiski osales ettenähtud programmides. Ei oska öelda, miks tal distsiplinaarkaristusi nii palju on. Samuti ei tea, kuhu elama kavatseb asuda, võibolla üürib korteri. Prokuröri abi Ain Tali leidis, et tegemist on isikuga, kellel on see kümnes karistus. Ta on jätkanud kuritegude toimepanemist järjepidevalt, mingid karistused talle mõju ei ole avaldanud ja prokurör leiab, et kui isik vabaneb, siis jätkab ta samamoodi nagu varem. Ka vanglas olles ei ole ta distsipliini järginud. Teda on karistatud 9-l korral. Vanglast vabanedes tal töökohta ei ole. Tegu on isikuga, kes on narkosõltlane. Probleeme on tal olnud varem alkoholiga. Elukohta ta ei oska praegu öelda, kuhu ta läheb. Aga enne kinnipidamist ta elas vanaema juures ja vanaema on nõus ta sinna tagasi võtma. Vangla iseloomustusest nähtub ka see, et tema puhul on korduva kuriteo toimepanemise oht väga suur, kahe aasta jooksul on see 73 protsenti. Tegu on isikuga, kelle suhtes on võimalik kohalda karistusjärgset kontrolli, kuna teda on karistatud tahtliku kuriteo eest. Kõike eeltoodud arvestades leiab prokurör, et vangla taotlus on põhjendatud ning palub taotluse rahuldada ja kohaldada tema suhtes karistusjärgset kontrolli tähtajaga 1 aasta 6 kuud allutades ta käitumiskontrolli nõuetele. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et D.E suhtes on karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud. KarS § 871 lg 1 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. KarS § 871 lg 2 kohaselt, kui isikut on karistatud 9. peatüki 1., 2., 6. ja 7. jaos, 11. peatüki 2. jaos või 22. peatüki 1. ja 4. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud eelnevat karistatust. Käesoleval juhul kannab D.E karistust Viru Maakohtu 09.08.2012 otsuse alusel, mille kohaselt tunnistati ta süüdi KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ning karistuseks mõisteti 3 aastat 6 kuud vangistust. Seega, kuna D.E-le on mõistetud enam kui 2-aastane vangistus vägivalla kasutamisega seotud kuriteo eest (röövimine), kvalifitseerub D.E

KarS § 87 lg-s 2 toodud isikuna, kelle suhtes ei kehti eelneva karistatuse nõue tulenevalt KarS § 871 lg 1 p-st 2. Kohus peab siinkohal vajalikuks märkida, et käesolev karistus on D.E kaheksas ning teda on ka varasemalt karistatud varguste toimepanemise eest vähemalt üheaastase vangistusega. Seega on täidetud formaalsed eeldused D.E suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

KarS § 871 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. D.E on kriminaalkorras karistatud 8-l korral. Käesolevat karistust kannab muuhulgas KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 8 järgi grupis relva või relvana kasutatava muu esemega või sellega ähvardades röövimise eest isikuna, kes on varem toime pannud röövimise. Kõik toimepandud kuriteod on varavastased ning toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil, soodusteguriks on olnud sõltuvusainete tarvitamine. Isik on varasemalt määratud kriminaalhoolduse järelevalve alla kahel korral, kuid mõlemal korral on isik katseajal olles võetud vahi alla seoses uue kuriteo toimepanemise kahtlusega. Seega on isik jätkanud kuritegude toimepanemist vahetult peale eelnevat karistatust ning katseajal olles. D.E on vangistuse jooksul 9 distsiplinaarkaristust, mis näitab, et tema puhul on tegemist isikuga, kes ei suuda ka vangistuses viibides õiguskuulekalt käituda, kuna ta ei ole ka vanglas olles suutnud alluda korraldustele ning kehtestatud nõudeid järgida. Kinnipeetavat on distsiplinaarkorras karistatud nii ametnikega ebaviisaka käitumise kui ka korraldustele allumatuse tõttu. Samuti on ta käitunud vägivaldselt kaaskinnipeetavate suhtes. Kohus peab vajalikuks märkida, et vangla iseloomustuse kohaselt omab D.E tasumata rahalisi nõudeid summas 8745,87 eurot. Samuti puudub tal vabanedes garanteeritud töökoht. Kinnipeetav ei ole varasemalt vabaduses tööl käinud, enne vangistust pidas teda materiaalselt üleval vanaema. Kinnipeetava vanaema on ka käesoleval ajal kinnitanud, et toetab kinnipeetavat vanglast vabanedes nii moraalselt kui ka võimaluste piires materiaalselt, kuid arvestades, et vanaema on pensionär, kes saab enda sõnade kohaselt pisikest pensioni ja maksab sellest pisikesest pensionist ka veel kinnipeetava nõudeid kohtutäiturite ees, siis võib eeldada, et vanaemapoolne materiaalne abi ei ole kinnipeetava jaoks piisav. Isikul puuduvad töökogemused ja oskused. Isikul on küll vabanemisfondi hoiustatud 1166,66 eurot, kuid see tagab talle vabanedes vaid esialgse materiaalse toimetuleku. Varasemalt on D.E pannud toime süütegusid just rahalise kasu saamise eesmärgil. Seega puudub kohtul kindlus D.E majanduslikust toimetulekust peale vabanemist, mis võib soodustada uute süütegude toimepanemist. Seetõttu ei ole välistatud, et majanduslike raskuste ilmnemisel majandusliku kasu saamise eesmärgil võib isik jälle panna toime varavastaseid süütegusid, seda võib soodustada sõltuvusainete tarvitamine. Isiku kuriteod on toime pandud alkoholijoobes, samuti on tal diagnoositud narkosõltuvus, kuid isik on keeldunud ravist, kuna probleemi ise ei tunnista. Kinnipeetav on osalenud küll sotsiaalprogrammis Eluviisitreening, kuid tulemusteta. Nimelt isik ei tunnista probleemi, pigem süüdistab selles teisi. Ära tuleks mainida ka asjaolu, et kuna kuriteod on toime pandud grupis, siis on kinnipeetaval kriminaalse taustaga tutvuskond. Uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus on vangla hinnangul 73% ning uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 56%, milliste näol on tegemist väga kõrgete riskidega. Kohus on seisukohal, et arvestades isiku varasemat elukäiku ja suutmatust alluda kriminaalhoolduse nõuetele ning hoiduda uute süütegude toimepanemisest, jätkab D.E suure tõenäosusega peale vanglast vabanemist kuritegude toimepanemist. Mainimist vajab ka asjaolu, et isik ei tea veel, kuhu vabanedes elama läheb. Kinnipeetava vanaema on kinnitanud, et on nõus isiku enda juurde elama võtma, kuid kohtuistungil on kinnipeetav väljendanud seisukohta, et ei ole veel kindel, kuhu elama läheb, võib-olla üürib

korteri. Vanaema juurde elama minemist kinnipeetav ise ei maini. Kindla alalise elukoha puudumine võib kohtu hinnangul soodustada uute kuritegude toimepanemist. Hinnates D.E varasemat elukäiku, leiab kohus, et D.E on välja kujunenud kuritegelik käitumisviis ning tema valikuid ja mõtlemist ei ole olnud võimalik mõjutada mõistetud karistustega, milleks on lisaks katseajal olles kriminaalhooldusele allutamine, ka varasemad vangistused. Seega ei ole varasemad kriminaalhooldused osutunud rahuldavaks ning võib järeldada, et isik ei ole talle mõistetud karistustest järeldusi teinud. Eeltoodust tulenevalt on kohtul alust arvata, et vabanemise korral võib D.E hakata taas toime panema uusi kuritegusid. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates leiab kohus, et D.E suhtes on põhjendatud kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli. Kohus on seisukohal, et karistusjärgse käitumiskontrolli puhul on tegemist olulise isiku liikumise piiramisega, mida tuleks kohaldada ainult erandlikel asjaoludel, kuid arvestades D.E varasemat elukäiku ja kuritegude toimepanemise asjaolusid, aga ka vabanemisjärgseid elutingimusi ja D.E isikut, on kohus seisukohal, et kuivõrd varasemad karistused ei ole D.E käitumisharjumusi suutnud muuta, puudub igasugune alus arvata, et sellel korral on kinnipeetav võimeline oma senist eluviisi iseseisvalt muutma ja seadma endale õiguskuulekad eesmärgid. Selleks, et maksimaalselt maandada D.E-st lähtuvaid kuriteoriske, teostada tema üle järelevalvet ja aidata kaasa tema resotsialiseerumisele, on kohtu hinnangul vajalik karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine. D.E suhtes karistusjärge käitumiskontrolli kohaldamist toetab lisaks vanglale ka prokuratuur.

Kohus peab põhjendatuks kohaldada D.E suhtes KarS § 87 lg 3 alusel karistusjärgset käitumiskontrolli 12 kuud. Nimetatud aeg võiks kohtu hinnangul olla piisav, et toetada D.E resotsialiseerumist ja teostada tema üle järelevalvet.

Kohus peab põhjendatuks kohaldada D.E suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21, 4, 7, 8 sätestatud lisakohustusi. Kuritegude toimepanemise riskide vähendamiseks tuleb kohustada D.E karistusjärgse käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi, mitte omama ja tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid ning kohustada teda asuma tööle või võtma end Töötukassas arvele mitte hiljem kui 2 nädala jooksul alates vabanemisest. Töökoha olemasolu võimaldab kohtu hinnangul paremat resotsialiseerimist ja maandab uute kuritegude toimepanemise riske. Seega kindla sissetuleku ja seeläbi materiaalse kindlustatuse olemasolu on vajalik. Kuigi kinnipeetav on vangistuses olles läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, kuid mille läbimist hindas läbiviija mitteedukaks, tuleks kohtu hinnangul kohustada D.E karistusjärgse käitumiskontrolli ajal, kriminaalhooldaja äranägemisel, läbima täiendavalt asjakohaseid sotsiaalprogramme, mis aitaksid muuta isiku ükskõikset suhtumist ühiskonda, mis eelkõige väljenduvad uute süütegude toimepanemises ning aitaksid parandada isiku oskusi probleeme lahendada mittevägivaldselt. Samuti tuleks kohustada D.E karistusjärgse käitumiskontrolli ajal mitte viibima alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamisega seotud paikades ega suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega, kuidvõrd toimepandud kuritegude soodusteguriks on olnud sõltuvusainete tarvitamine ning vangla iseloomustusest nähtuvalt on D.E puhul tegemist mõjutatava isikuga, seda kinnitab ka asjaolu, et kuriteod on toime pandud grupis, seega mitte individuaalselt vaid kooskõlastatult teiste isikutega. Samuti viitab eelnimetatud asjaolu sellele, et isikul on kriminaalse taustaga tutvuskond.

KarS § 871 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pikendada käitumiskontrolli tähtaega korraga kuni ühe aasta võrra või määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule. KarS § 3314 sätestab, et kontrollnõude või käitumiskontrolli raames pandud kohustuse kuritahtliku rikkumise eest karistusjärgsele käitumiskontrollile allutatud isiku poolt karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 871; KrMS § 4261, 432, 384, 387. Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.