Süüteod perekonna ja alaealise vastu › Süüteod perekonna vastu

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: N.T süüdistatakse kohtule esitatud süüdistusakti kohaselt selles, et tema, olles Pärnu Maakohtu 28.10.2013.a määruse (tsiviilasjas 2-13-42740) alusel kohustatud maksma alates 13.09.2013.a elatusraha alaealiste laste XXX(sündinud XXX) ja XXX(sündinud XXX) ülalpidamiseks 160 eurot kuus igale lapsele kuni laste täisealiseks saamiseni, ei ole elatusraha maksmise nõuet täies mahus täitnud ning alustatud on täitemenetlus, mille raames ei ole N.T samuti elatusraha tasunud. N.T, olles töövõimeline, pika aja jooksul, s.o. alates elatise väljamõistmisest kuni käesoleva ajani, mitte makstes elatist ettenähtud aegadel ja ulatuses, mitte omades vara ning mitte hoides raha enda pangakontol, on teadvalt rikkunud ülalpidamiskohustust. Seega N.T , hoidudes pikema aja jooksul, s.o. teadlikult kõrvale oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest, pani toime KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 11.06.2015 sõlmitud Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri Elle – Mai Velling, süüdistatava N.T ja tema kaitsja Andres Simson vahel järgnev kokkulepe: Kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör N.T-le KarS § 169 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks vangistust 4 (neli) kuud. KarS § 73 lg 1 ja 3 sätete alusel taotleb prokurör määrata, et karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui N.T ei pane temale määratud 1 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kokkuleppe ja kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1 ja lg-st 2; § 175 lg 1 p-st 9 ja § 180 lg-test 1 ja 3; § 248 lg 1 p-st 5;

§-st 249; §-st 311; §-st 313; KarS § 169; § 73 lg-test 1 ja 3; § 78 p-st 1 asub kohus seisukohale, et N.T kuulub temale KarS § 169 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

MENETLUSKULUD

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuluks teise astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Kohtule esitatud andmete kohaselt süüdistatav igapäevaselt tööga hõivatud ei ole. Samas süüdistatav ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta ei ole oma majandusliku olukorra tõttu maksevõimeline. Süüdistatav on täisealine ja töövõimeline isik, kellelt kohus eeldab tööle asumist. Kohus ei tuvastanud ka kohtule esitatud kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel asjaolusid, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist. Samas leiab kohus, et arvestades välja mõistetavate menetluskulude summa suurust ning konkureerivat kohustust tasuda nii seni maksmata jäetud kui ka tulevikus makstavat elatusraha, samuti arvestades kohtutäiturite menetluses olevate täitemenetluste arvukust tasumata jäetud rahatrahvide tõttu, siis esinevad küllaldased alused võimaldada menetluskulude hüvitamist KrMS § 180 lg 3 ja KrMS § 313 lg 1 p-des 7 ja 12 alusel kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul. Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.