Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend
3-1-1-51-15 10. juuni 2015 Eesistuja Saale Laos, liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kergandberg Kahtlustatava S. E. ja kolmanda isiku N. J. vara arestimine Tartu Ringkonnakohtu 19. veebruari 2015. a määrus kriminaalasjas nr 1-14-10108 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Prokuratuur (esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Rita Hlebnikova), määruskaebus Teised määruskaebemenetluse Kolmas isik N. J. ja kahtlustatava S. E. kaitsja vandeadvokaat pooled Nikolai Rõžov Asja läbivaatamise kuupäev ja 13. mai 2015, kirjalik menetlus viis
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 19. veebruari 2015. a määrus ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.
2.Prokuratuuri määruskaebus rahuldada osaliselt.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Prokuratuuri arestimistaotlus
Viru Ringkonnaprokuratuur esitas 28. novembril 2014 Viru Maakohtule taotluse arestida kahtlustatavale S. E.-le kuuluv sõiduauto Volkswagen Sharan ning kaks kahtlustatava ja kolmanda isiku N. J. ühisomandis olevat kinnisasja - korteriomand Xxxxxx XX-XX KohtlaJärvel ning kinnistu Xxxxx XX Kohtla-Järvel.
2.
Taotluse kohaselt kahtlustatakse S. E.-d karistusseadustiku (KarS) § 255 lg 1 ning § 3891 lg-te 1 ja 3 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises.
3.KarS § 255 lg 1 järgi kahtlustatakse S. E.-d selles, et ta kuulus koos veel 10 isikuga A. L.-i loodud ja juhitud kuritegelikku ühendusse, mille eesmärk oli maksuhaldurile valeandmeid esitades maksude maksmisest kõrvale hoida ja nii varalist kasu saada, pannes toime KarS § 3891 lg 1 järgi kvalifitseeritavaid kuritegusid. Kuritegelik ühendus loodi enne 1. jaanuari 2014 ja
tegutses 12. novembrini 2014. Selle kuritegeliku ühenduse kontrolli all olid erinevad äriühingud, kes väljastasid arveid näilike tehingute kohta ja tegid pangaülekandeid. Nende äriühingute pangakontodele laekunud raha võeti sealt sularahas välja ja tagastati nn arveveskiteenust kasutanud äriühingute esindajatele. Kokku osutati sellist teenust 37 tegutsevale äriühingule. Kuritegeliku ühenduse kaasabil toimunud valeandmete esitamise tõttu jäi maksudena laekumata 441 239 eurot 55 senti ja kuritegelik ühendus sai varalist kasu 203 154 eurot 2 senti. S. E. ülesanne kuritegelikus ühenduses seisnes nn arveveski teenuse osutamiseks variisikute värbamises ja nende juhendamises, variisikutelt allkirjade võtmises, neile tasu maksmises, sularaha väljavõtmise korraldamises ja kohtumises teenuse kasutajatega.
KarS § 3891 lg 1 - § 22 lg 3 järgi kahtlustatakse S. E.-d selles, et ta osutas ainelist ja füüsilist kaasabi erinevate äriühingute käibedeklaratsioonides maksuhaldurile valeandmete esitamisele. Nimelt korraldas S. E. koos kuritegeliku ühenduse teiste liikmetega nn arveveskiteenuse osutamist. Maksuhaldurile valeandmeid esitanud äriühingutele väljastati arveid kauba müügi või teenuse osutamise kohta, ehkki tegelikult arvetel näidatud tehinguid ei toimunud. Äriühingud kajastasid neid arveid oma raamatupidamises ja maksuarvestuses, koostades nende alusel valeandmeid sisaldavad käibedeklaratsioonid. Maksuhaldurile valeandmete esitamisega jäi riigile maksudena laekumata 203 154 eurot 2 senti.
Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 142 lg 1 kohaselt on vara arestimise eesmärk mh konfiskeerimise ja konfiskeerimise asendamise tagamine. KarS § 255 lg 2 p 2 kohaselt kohaldab kohus kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt sama seadustiku §-s 832 sätestatule.
6.S. E. ja kolmanda isiku N. J. sissetulekud aastatel 2010-2013 jäid kordades alla nende kulutustele. S. E. deklareeris aastatel 2009-2013 tulu kokku 37 503 eurot, N. J. 3621 eurot. 7. augustil 2012 omandas S. E. sõiduki Volkswagen Sharan, mille turuväärtus on veebiportaali Auto24.ee andmetel 8500 eurot. 22. märtsil 2011 soetasid kahtlustatav ja kolmas isik ühisomandisse Xxxxxx XX-XX korteriomandi, mille väärtus veebiportaali kv.ee andmetel on 22 000 eurot. 13. juulil 2010 osteti ühisomandisse Xxxxx XX kinnistu, mille turuväärtus on sama portaali andmetel 48 000 eurot. Seega tegid kahtlustatav ja kolmas isik kulutusi, mis ületasid märgatavalt nende viimase viie aasta legaalset sissetulekut summas 41 124 eurot. Lisaks tuleb arvestada igapäevaseid elamiskulusid.
S. E. on saanud maksukuritegude toimepanemise tulemusena tuhandetes eurodes kriminaaltulu. Enamuse kriminaaltulust on S. E. ja tema kaaskahtlustatavad ära kulutanud või varjavad seda. Seetõttu on S. E. sõiduk ja E. E. ning N. J. kinnistud sobivad riigi konfiskeerimisnõude asendamiseks.
8.KarS § 831 kohaselt peab kohus konfiskeerima tahtliku süüteoga saadud vara. KarS § 255 lg 2 p 2 alusel kohaldab kohus kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist KarS § 832 alusel. Kui süüteoga saadud vara on võõrandatud, ära tarvitatud või selle äravõtmine pole muul põhjusel võimalik või otstarbekas, võib kohus KarS § 84 alusel välja mõista summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. Riigikohtu otsusest asjas nr 3-1-1-4-11 tuleneb, et KarS § 84 moodustab konfiskeerimise regulatsiooni suhtes erinormi. KarS §-s 84 märgitu hõlmab nii KarS §-s 831 kui ka §-s 832 sätestatud alusel toimuva konfiskeerimise asendamist (Riigikohtu otsus asjas nr 3-1-1-1-12).
Taotletava vara arestimine on proportsionaalne, sest kriminaalmenetluses on tuvastatud riigile tekitatud kahju 203 154 eurot 2 senti. Arestitava väärtus 78 500 eurot seda ei ületa.
10.Neil põhjustel tuleb kahtlustatava ja kolmanda isiku vara KrMS § 142 alusel arestida, tagamaks konfiskeerimise asendamist KarS § 84, § 255 lg 2 p 2, § 832 lg 1 ning lg 2 p 1 alusel. Maakohtu määrus
11.Viru Maakohtu 2. detsembri 2014. a määrusega prokuratuuri taotlus rahuldati ja kohus arestis taotluses nimetatud vara KarS § 832 lg-te 1 ja 2 kohaldamise tagamiseks.
12.Maakohus leidis, et S. E. suhtes on põhjendatud kuriteokahtlus. Samuti tõdes kohus, et hinnates S. E. deklareeritud sissetulekuid aastatel 2009-2013, on ilmne, et tal puudus prokuratuuri taotluses nimetatud vara soetamiseks legaalne sissetulek ja selle vara soetamine ning ülalpidamine on toimunud maksukuritegudega saadud kriminaaltulu arvel. Määruskaebus
13.Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse kolmanda isiku N. J. esindaja Oleg Nišajev, kes taotles maakohtu määruse tühistamist. Ringkonnakohtu määrus
14.Tartu Ringkonnakohtu 19. veebruari 2015. a määrusega Viru Maakohtu määrus tühistati ja N. J. ning S. E. vara vabastati aresti alt.
15.Ringkonnakohus nõustus maakohtuga selles, et on piisav alus kahtlustada S. E.-d KarS § 255 lg 1 ja § 3891 lg 1-§ 22 lg 3 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises.
16.Samas asus kohtukolleegium seisukohale, et võttes arvesse ringkonnakohtule esitatud andmeid S. E. ja N. J. sissetuleku ja arestitud vara päritolu kohta, puudub mõistlik alus eeldada, et kinnistud ja sõiduauto omandati kuritegelikul teel saadud vahendite arvel. Maakohtu määruses
pole põhjendatud, miks on alust arvata, et S. E., kes on varem kriminaalkorras karistamata, teenis juba ligi neli aastat enne kriminaalmenetluse aluseks olevate tegude väidetavat toimepanemist kuritegelikku tulu. Tähelepanuta on jäetud kahtlustatava ülekuulamisel esitatud väited, et arestitud vara on vähemalt osaliselt omandatud pangalaenude abil. N. J. esindaja esitas ringkonnakohtule tõendid selle kohta, et korteriomand aadressil Xxxxxx XX-XX ja kinnistu Xxxxx XX on soetatud vähemalt osaliselt Nordea Bank AB-st võetud laenu abil. Määruskaebuse ja kahtlustatava sõnade kohaselt on sõiduauto omandatud liisinguga.
17.Olukorras, kus arestitav vara on ostetud mitu aastat enne kahtlustuse sisuks olevate tegude väidetavat toimepanemist, samas pole andmeid, et S. E. oleks varem kuritegusid toime pannud ja kriminaaltulu teeninud, ning isikud on tõendanud vara legaalset päritolu, puudub alus nentida laiendatud konfiskeerimise eelduste täidetust. Seega ei saa N. J. ja S. E. vara arestida.
18.Olemasoleva arestimistaotluse alusel ei saa kinnistuid ega sõiduautot arestida ka süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamise tagamiseks, sest arestimistaotluses ei ole välja toodud, kas ja millises ulatuses võis S. E. kuritegelikku tulu saada.
MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
19.Tartu Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse Viru Ringkonnaprokuratuur, taotledes ringkonnakohtu määruse tühistamist ja kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule.
20.Prokuratuur märgib, et laenu- ja liisingulepingud, millele kolmanda isiku esindaja oma määruskaebuses viitas, esitati ringkonnakohtu istungil. Seetõttu ei olnud prokuröril võimalik nende tõenditega eelnevalt tutvuda ega esitada nendele kirjalikus vastuses vastuväiteid. Ringkonnakohtu istungil ei saanud prokurör osaleda, sest samal päeval toimus Viru Maakohtus kohtuistung. Ringkonnakohus oli sellest teadlik, kuid ei pakkunud välja teist istungiaega.
21.Laenu ja liisingu võtmisega kaasneb laenu- ja liisingumaksete tasumise kohustus. Seetõttu pidanuks ringkonnakohus hindama, kas käesoleval juhul oli laenumaksete tasumine kahtlustatavale ja kolmandale isikule nende legaalset sissetulekut arvestades jõukohane.
22.Praeguseks on kohtueelses menetluses kogutud täiendavat informatsiooni, mille kohaselt on jätkuvalt põhjendatud kahtlus, et S. E. on juba aastaid elanud üle oma võimete, s.t tema seaduslikud sissetulekud ei kata igapäevaseid kulutusi. Samuti nähtub S. E. pangakontode väljavõtetest sularaha sissemaksete tegemine juba 2007. aastast. Sularaha päritolu ei ole teada.
23.Kui laenu- ja liisingumaksete tasumiseks kasutatakse raha, mille puhul isiku legaalse sissetuleku ja elatustaseme võrdlus viitab sellele, et tegemist võib olla kriminaaltuluga, siis on tõenäoline, et
vara on soetatud ebaseaduslike vahendite arvelt. Kuna vara arestimine on kriminaalmenetluse tagamise vahend, mitte veel vara konfiskeerimine, siis on arestimise puhul piisav põhjendatud kahtlus, et vara võib olla soetatud kriminaaltulu arvelt ja selleks ei pea olema esitatud sama kindlaid tõendeid nagu konfiskeerimise otsustamisel.
24.Ringkonnakohus ei pidanud võimalikuks ka vara arestimist süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamise tagamiseks, põhjendades seda asjaoluga, et konfiskeerimistaotluses ei ole välja toodud, kas ja millises ulatuses S. E. võis kuritegelikku tulu saada. Arestimistaotluses oli kirjas, et S. E. on koos kaaskahtlustatavatega saanud kriminaaltulu üle 200 000 euro. Tulenevalt Riigikohtu praktikast (määrus asjas nr 3-1-1-1-12, p 20), ei ole välistatud vara arestimine olukorras, kus kriminaaltulu jaotus kuritegeliku grupi liikmete vahel ei ole veel selge.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
25.Riigikohus osutab esmalt puudustele prokuratuuri arestimistaotluses (I) ja annab hinnangu võimalusele arestida prokuratuuri taotluses nimetatud vara KarS § 831 kohaldamise tagamiseks (II). Seejärel selgitab kolleegium seda, miks ringkonnakohtu määrus tuleb tühistada (III) ja võtab kokku määruskaebemenetluse tulemuse (IV). I
26.Prokuratuuri arestimistaotluse põhjendus on raskesti jälgitav ja kohati vastuoluline. Seda järgmistel põhjustel.
27.Taotluse lõpposas on prokuratuur palunud arestida kahtlustatava ja kolmanda isiku vara üksnes laiendatud konfiskeerimise asendamise (KarS § 84 - § 832 lg 1 ja lg 2 p 1) tagamiseks. Taotluse põhiosas viidatakse aga ka süüteoga saadud vara konfiskeerimisele (KarS § 831), seostamata seda viidet kriminaalasja asjaoludega. Samuti refereerib prokuratuur KarS § 84 kohaldamist puudutavat Riigikohtu praktikat, osutamata seejuures sellele, miks võib praeguses asjas tekkida vajadus kohaldada laiendatud konfiskeerimise asemel selle asendamist. Taotluses konstateeritakse küll,
et
enamuse
(menetletavate)
kuritegudega
saadud
kriminaaltulu
on
S.
E.
ja
kaaskahtlustatavad ära kulutanud või varjavad seda, mistõttu on arestitav vara sobiv konfiskeerimise asendamise tagamiseks, ent prokuratuuri see väide ei põhista laiendatud konfiskeerimise asendamist.
28.Lisaks jättis prokuratuur tähelepanuta, et KarS § 84 alusel saab riigil tekkida üksnes rahaline nõue (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. märtsi 2015. a määrus asjas nr 3-1-1-78-14, p-d 24-25), mistõttu on kinnisasja arestimine sellise nõude tagamiseks kinnistu omanikku põhjendamatult koormav. Kuivõrd tsiviilhagi, konfiskeerimise või selle asendamise tagamiseks valitud vahend ei
tohi piirata tagamismääruse adressaati rohkem, kui on vaja nõuet rahuldava kohtuotsuse täitmiseks, siis piisab rahalise nõude täitmise tagamiseks KrMS § 1414 lg 1, tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 378 lg 1 p 1 ja asjaõigusseaduse § 363 alusel seatavast kohtulikust hüpoteegist nõudesumma ulatuses (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 26. novembri 2014. a määrus asjas nr 3-1-1-75-14, p-d 44-45 ja 14. aprilli 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-3-10, p 39).
29.Põhjendades vara arestimise proportsionaalsust, s.o ületagamise keelu järgmist, võrdles prokuratuur arestitava vara väärtust menetletava kuriteoga väidetavalt tekitatud kahju suurusega. Nii KarS § 831 kui ka § 832 kohaldamisel on oluline toimepanija või kolmanda isiku poolt saadud vara väärtus, mitte tekitatud kahju ulatus. Isegi kui prokuratuur leidis, et praegusel juhul langeb menetletava süüteoga saadud vara väärtus süüteoga tekitatud kahju suurusega kokku, on kõnealune võrdlus asjakohatu, sest prokuratuuri taotlus ei puuduta vara arestimist KarS § 831 kohaldamise
tagamiseks.
Laiendatud
konfiskeerimise
tagamiseks
kohaldatava
meetme
proportsionaalsuse hindamisel pole aga menetletava süüteoga saadud vara väärtusel määravat tähtsust. II
30.Riigikohtule esitatud määruskaebuses vaidlustab prokuratuur muu hulgas ringkonnakohtu seisukohta, et käesolevas asjas ei saa kahtlustatava ja kolmanda isiku vara arestida ka KarS § 831 alusel toimuva konfiskeerimise asendamise tagamiseks. Prokuratuur ei nõustu ringkonnakohtu selle järeldusega hoolimata asjaolust, et arestimistaotluses menetletava süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamise tagamist vähemalt selgesõnaliselt ei taotletud. Kolleegium jagab ringkonnakohtu arvamust, et prokuratuur ei ole arestimistaotluses välja toonud asjaolusid, mis võimaldaksid hinnata, kas ja kui, siis millises ulatuses võis S. E. menetletava kuriteoga KarS § 831 mõttes vara saada. III
31.Eelmärgitu ei tähenda siiski seda, et prokuratuuri arestimistaotluse alusel ei ole võimalik hinnata laiendatud konfiskeerimise (või selle asendamise) tagamise põhjendatust. Ühtlasi on kolleegium seisukohal, et ringkonnakohus on käesolevat asja lahendades rikkunud kriminaalmenetlusõigust ja tõlgendanud vääralt KarS § 832 võimaliku kohaldamisala ulatust.
32.Kriminaalmenetlusõiguse rikkumisena käsitab kolleegium seda, et ringkonnakohus tugines laiendatud konfiskeerimist (ja seega ka selle tagamist) välistades kolmanda isiku esindaja poolt teise astme kohtus esitatud tõenditele, millega prokuratuuril ei olnud võimalik eelnevalt tutvuda ega nende kohta arvamust avaldada. KrMS § 390 lg 4 teine lause ei kohustanud ringkonnakohut lükkama kohtuistungit edasi ainuüksi seetõttu, et prokurör ei saanud teise kohtuistungi tõttu
ringkonnakohtusse ilmuda. Samas pidanuks kohus tagama prokuratuurile võimaluse vastaspoole tõenditele vastata. KrMS § 389 lg-st 1 koostoimes § 322 lg-tega 1 ja 3 (nii enne kui ka pärast 29. märtsi 2015 kehtinud redaktsioonis) nähtub, et määruskaebemenetluse poolele peab olema tagatud teave määruskaebusest, sh võimalus sellega tutvuda, samuti õigus esitada määruskaebuse kohta kirjalikke seletusi ja vastuväiteid. Seejuures tuleneb osutatud sätete eesmärgist ja mõttest, et teave määruskaebusest peab olema poolele kättesaadav aegsasti enne seda, kui tal tuleb esitada kirjalik vastus määruskaebusele ja otsustada, kas võtta ringkonnakohtu istungist osa või mitte. KrMS § 386 lg 1 p-st 6 järeldub, et määruskaebust põhistavad dokumentaalsed tõendid lisatakse määruskaebusele ja esitatakse koos sellega. Märgitust omakorda järeldub, et KrMS § 389 lg-st 1 ja § 322 lg-test 1 ning 3 tulenev määruskaebemenetluse poole õigus olla aegsasti teavitatud määruskaebusest hõlmab ka õigust olla teavitatud määruskaebust põhistavatest dokumentidest. Käesolevas asjas ei taganud ringkonnakohus prokuratuurile täiel määral KrMS § 389 lg-st 1, § 322 lg-test 1 ja 2 ning § 386 lg 1 p-st 6 tulenevaid menetluslikke võimalusi. Ajal, kui prokuratuur pidi koostama määruskaebusele kirjaliku vastuse ja hindama ringkonnakohtu istungil osalemise olulisust, polnud tal võimalik tutvuda dokumentidega, millele tuginedes ringkonnakohus hiljem määruskaebuse rahuldas. Need tõendid saatis kolmanda isiku esindaja ringkonnakohtule ja prokuratuurile e-kirjaga alles kohtuistungile eelneval päeval ja esitas originaalidena kohtuistungil. Seetõttu polnud prokuratuuril tõhusat võimalust esitada kõnealuste tõendite kohta kirjalikku kommentaari ega arvestada nende olemasoluga kohtuistungil osalemise vajalikkust hinnates. Võttes kolmanda isiku esindajalt vastu määruskaebusele lisamata dokumentaalsed tõendid, pidanuks ringkonnakohtul KrMS § 389 lg-st 1, § 322 lg-test 1 ja 3 ning § 386 lg 1 p-st 6 lähtudes asja arutamise edasi lükkama, võimaldamaks prokuratuuril uute tõendite kohta arvamust avaldada. Seda, et ringkonnakohus käesolevas asjas nii ei toiminud, peab kolleegium kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks KrMS § 339 lg 2 mõttes ja leiab, et osutatud rikkumine tingib kriminaalasja saatmise ringkonnakohtule uueks arutamiseks.
33.KarS § 832 lg 1, mille kohaldamise (või KarS § 84 alusel selle asendamise) tagamiseks prokuratuur käesolevas asjas vara arestimist taotleb, näeb ette, et mõistes isiku süüdi kuriteos ja karistades teda vähemalt üheaastase või eluaegse vangistusega, võib kohus samas seadustikus sätestatud juhtudel konfiskeerida osa kuriteo toimepanija varast või kogu vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale ja kui kuriteo olemuse, isiku legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevuse või muu põhjuse tõttu on alust eeldada, et isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena (lause 1). Konfiskeerimist ei kohaldata varale, mille suhtes isik tõendab, et selle eest on täielikult või olulises osas tasutud õiguspäraselt saadud vahendite arvel (lause 2). KarS § 832 lg 2 p 1 lubab erandina konfiskeerida paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel ja ulatuses kolmandale isikule kuuluva vara, kui see on omandatud täielikult või olulises osas toimepanija arvel, kingitusena või muul viisil turuhinnast oluliselt soodsamalt.
34.Prokuratuur laiendatud konfiskeerimise (asendamiseks) vara arestimist taotledes ja maakohus vara arestides on tuginenud sellele, et S. E. ja N. J. deklareeritud sissetulek oli arestimistaotluses nimetatud sõiduki ja kinnistute soetamiseks ilmselgelt ebapiisav. Seetõttu ja arvestades käesolevas kriminaalasjas tekkinud kuriteokahtluse sisu, leiti olevat piisav alus eeldada, et ka kõnealune sõiduk ja kinnisasjad on saadud kuriteo toimepanemise tulemusena.
35.Ringkonnakohtu arvates tõendavad aga kolmanda isiku esindaja esitatud laenulepingud, millest nähtuvalt soetati kinnistud vähemalt osaliselt pangalt laenatud raha eest, vara legaalset päritolu ja välistavad seega laiendatud konfiskeerimise. Põhimõtteliselt sama leidis teise astme kohus arestitud sõiduki puhul, viidates selle soetamisele liisinguga.
36.Seoses eelnevaga märgib kolleegium järgmist. KarS § 832 lg 1 esimeses lauses sätestatud eelduste täidetuse korral, ei piisa selleks, et isiku vara hulka kuuluva eseme konfiskeerimine lõike teisele lausele tuginedes välistada, üldjuhul üksnes sellest, kui isik tõendab, et ese on ostetud tema poolt seaduslikult laenatud raha eest. Raha laenamisega kaasneb laenusaaja kohustus laenusumma tagastada (VÕS § 396 lg 1). Ka liisingulepingust, mis olenevalt lepingu tüübist võib olla liisinguvara omandamise aluseks, tuleneb liisinguvõtja kohustus maksta liisingueseme kasutamise eest tasu (VÕS § 361). Kui kuriteo olemuse, isiku legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevuse või muu põhjuse tõttu on alust eeldada, et isik on mingi eseme soetamiseks sõlmitud laenu- või liisingulepingust tulenevaid maksekohustusi täitnud varast, mis on saadud kuriteo toimepanemise tulemusena, tuleb isikul KarS § 832 lg 1 teise lause kohaldamiseks tõendada, et laenu- või liisingumaksed on vähemalt olulises osas tasutud õiguspäraselt saadud vahendite arvel. Tasumine KarS § 832 lg 1 teise lause tähenduses ei hõlma mitte üksnes vastusooritust võimaliku konfiskeerimise objektiks oleva eseme omandamise eest, vaid ka vastusooritust sellise soorituse eest, mis lõi eseme omandamiseks majanduslikud eeldused. Järelikult tuleb isikul laiendatud konfiskeerimise välistamiseks tõendada ka viimati nimetatud soorituse tegemiseks kasutatud vara päritolu seaduslikkust.
37.Käesolevas asjas tõlgendas ringkonnakohus KarS § 832 kohaldamise eeldusi kitsendavalt. Seetõttu välistas kohus laiendatud konfiskeerimise (tagamise) aluse ennatlikult, tuginedes üksnes asjaolule, et vara, mille eest võimaliku konfiskeerimise objekt soetati, oli saadud seaduslikult - s.o laenulepingu alusel. Ringkonnakohus ei kontrollinud kõiki asjaolusid, millest oleneb, kas käesoleval juhul võib KarS § 832 kohaldamine - ja seega ka selle tagamine - kõne alla tulla. Tuvastades kinnistute ja sõiduki omandamise laenu ja liisingu abil, jättis ringkonnakohus andmata hinnangu, kas prokuratuuri arestimistaotluses esitatud faktid annavad alust kahtluseks, et vara, mille arvel kahtlustatav ja kolmas isik laenu- ja liisingulepingutest tulenevaid kohustusi täitsid, võib olla saadud kuriteo toimepanemise tulemusena. Jaatava vastuse korral tulnuks kohtul järgnevalt kontrollida, kas kolmanda isiku esindaja esitatud tõendid lükkavad sellise kahtluse
piisavalt veenvalt ümber. IV
38.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 p-st 6 ja § 362 p-dest 1 ning 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu 19. veebruari 2015. a määruse ja saadab käesoleva asja uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. Prokuratuuri määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. Saale Laos, Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.