Harju Maakohtu 12. mai 2015. a otsus kokkuleppemenetluses
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
süüdistatava L.O (ik XXX) menetluskulude väljamõistmise peale
määruskaebus
RESOLUTSIOON
Jätta Harju Maakohtu 12. mai 2015. a otsus L.O-lt väljamõistmise s muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
menetluskulude
Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu 12.05.2015 otsusega tunnistati L.O kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 375 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõ isteti talle karistuseks tähtajaline vangistus 7 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 10.01.2014 otsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistuse 5 kuu ja 29 päeva võrra ning mõisteti kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 1 aasta ja 29 päeva, millise karistusaja algust arvestati L.O kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 13.05.2014.
2.Eelnimetatud kohtuotsusega mõistis kohus A . Patrinilt välja KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha 585 eurot; alkoholiekspertiisi nr 1-9/254-1 tegemise kulust (750,60 eurot) 2/3, s.o 500,40 eurot; alkoholiekspertiisi nr 1-9/255-1 tegemise kulu 487,08 eurot; alkoholiekspertiisi nr 1-9/362 tegemise kulu 163,08 eurot; toksikoloogiaekspertiisi nr 14E- LÕX0084 tegemise kulust (95 eurot) 2 /3, s.o 63,32 eurot; asitõendite hoiukulust (303,91 eurot) 2/3, s.o 202,60 eurot; a sitõendite transpordikulust (547,20 eurot) 2/3, s.o 364,80 eurot, s.o kokku menetluskulu 2366,28 eurot. L.O kohusta ti tasuma väljamõistetud menetluskulud 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest.
3.KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeeriti ja määrati KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel muu hulgas A OÜ asitõendite laos asuvad järgmised asitõendid kui süüteo toimepanemise vahendid: X XXXXX XXXXXXXX kinnistul asuvast kaarhallist leitud kuus 1(5)
1-15-3453 euroalust tühjade 0,7 liitriste klaaspudelitega ja 10 pappkarpi pudelikorkidega; Harjumaal XXXXXXX külas asuvast XXXXXXXXXX talust leitud 1000- liitrine mahuti, pumbasüsteem, pappk asti pinnalaotused, teibid, mõõtekann, korgid ja kilekotirull; Harjumaal XXXXXXX külas asuvast XXXXXXXXXX talust leitud 21 kanistrit, 199 klaaspudelit, 5 alust plastikpudelitega.
4.Maakohtu otsuse peale esitas L.O määruskaebuse, millega vaidlustab ekspertiisikulude ja asitõendite transpordikulu väljamõistmist. Ekspertiisiakti nr 1-9/254-1 osas märgib kaebaja, et selleks, et võtta alkoholiregistris arvele mistahes alkohol, tehakse selle jaoks eelnevalt ekspertiis. Tallinnas kasutatakse Marja tänava või Väike -Paala laborite teenuseid. Kuna 600 l on võetud antud kriminaalasjas ühtse tervikuna, leiab kaebaja, et summa 750,60 eurot on ilmselgelt suur. Vajaliku keemilise koostise ja alkoholi mahuprotsendi, mida aktsepteerib ka Eesti alkoholiregister, maksab oluliselt vähem. Võrdluseks nimetab kaebaja ekspertiisiakti nr 1-9/362. Ekspertiisiakti nr 1-9/255-1 osas märgib kaebaja, et kuna tegemist on antud kriminaalasjas ühtse kogusega, seega jääkides, mis olid 1000 l mahuti põhjas, ei saaks sellist summat tekkida. Vaja oli välja selgitada jäägi kvaliteet ja alkoholi mahuprotsent selles. Võrdluseks nimetab kaebaja taas ekspertiisiakti nr 1-9/362. Asitõendite transpordikulu 547,20 euro osas märgib kaebaja, et XXXXX kaarhallist on ära viidud avamata ja tehasepakendites 6 alust klaaspudeleid ja 10 kasti metallkorke, mis antud kriminaalasjas ei kajastu kuriteo vahenditena. Kaebaja palub kohtul kontrollida, kas KarS § 83 lg 1 ja tulenevalt sellest ka KrMS § 126 lg 3 p 4 on kohaldatavad, kuivõrd vastasel juhul ei saaks k a transpordikulud tema kanda jääda.
5.Määratud tähtaja jooksul esitas ringkonnakohtule oma kirjaliku seisukoha riigiprokurör Andres Ülviste, kes palub jätta Harju Maakohtu 12.05.2015 kohtuotsus muutmata ja L.O määruskaebus rahuldamata. Prokurör leiab, et määruskaebuses esitatud väited on alusetud. Ekspertiisikulud on välja mõistetud lähtudes vastavatest õienditest, milles eksperdid on ära märkinud ekspertiiside maksumuse. Mis puudutab asitõendite transpordi ja hoiukulusid, siis on L.O jätnud arvesse võtmata selle, et tema süüdistus on oluliselt laiem, kui üksnes salaalkoholi vedu 12.05.2014 Läti Vabariigist Eestisse. L.O-le inkrimineeritakse ka seda, et ta soetas alkoholi villimiseks vajalikud vahendid, sealhulgas kaubamärgiomaniku AS Liviko loata tarbijatele tuttavad etiketid kirjega „Valge Viin“, pudelid mahuga 0,5 liitrit, korgid ja 1000 liitrise mahuti. Seega on prokuröri arvates menetluskulude väljamõistmine L.O-lt olnud igati põhjendatud ja seaduslik. Lisaks sellele märgib prokurör, et käesoleval ajal kehtiva kriminaalmenetluse seaduse (KrMS § 245 lg 1 p 12 redaktsioon 18.02.2015) kohaselt märgitakse kokkuleppes lisaks kuriteo kvalifikatsioonile, karistuse liigile ja määrale ning konfiskeerimisele kuuluvale varale ära ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seega on hüvitatavad menetluskulud kehtiva seaduse kohaselt see kokkuleppe osis ehk element, milles menetlusosalised (antud juhul kaitsja ja süüdistatav) prokuratuuriga kokku lepivad ja mis seega on vaidlustatav üksnes KrMS § 318 lg 4 sätestatust lähtuvalt. Kuna süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud on käesoleval ajal kehtiva seaduse kohaselt kokkuleppe osa ja seega element, milles lepitakse kokku ning mida ei saa vaidlustada muidu, kui üksnes KrMS § 318 lg 4 nimetatud juhtudel, siis ei saa seaduse sõnast ja mõttest tulenevalt olla menetluskulud kokkuleppemenetluses enam eraldi määruskaebe korras vaidlustatavad. Ka antud juhul on L.O-lt välja mõistetavate menetluskulude osas süüdistatav ja tema kaitsja prokuratuuriga kokku leppinud ning vastav kokkulepe on 28.04.2015 nõuetekohaselt allkirjastatud. Kokkuvõttes leiab prokurör, et menetluskulud on L.O-lt välja mõistetud põhjendatult ja kriminaalasja materjalidele tuginedes. Ühtlasi leiab prokurör, et kehtiva seaduse kohaselt ei ole 2(5)
1-15-3453 võimalik kokkuleppemenetluses enam menetluskulude väljamõistmist eraldi määruskaebe korras vaidlustada.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.KrMS § 189 lg 3 kohaselt, kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, siis võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, mis näeb ette määruskaebuse lahendamise menetluse. Määruskaebusest nähtuvalt vaidlustab L.O temalt välja mõistetud ekspertiisikulude suurust ja asitõendite transpordikulu väljamõistmist.
7.Seonduvalt ekspertiisitasude väljamõistmisega, märgib ringkonnakohus järgmist. Tulenevalt KrMS § 105 lg -st 1 on prokuratuuril ja uurimisasutustel kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad teostavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Käesolevas kriminaalasjas on Maksu- ja Tolliameti (MTA) vaneminspektor MM pidanud vajalikuks korraldada kriminaalasjas aine esmaekspertiisid ning ringkonnakohtul puudub alus kahelda ekspertiiside põhjendatuses. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluna käsitatav kriminaalasja menetlejal seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu. Kriminaalasja menetleja kulud seoses ekspertiisi tegemisega seisnevad käesoleval juhul hüvitises, mida menetleja oli kohus tatud KES §-s 271 sätestatud tingimustel ja korras maksma menetlusvälisele isikule OÜ-le Eesti Keskkonnauuringute Keskusele seoses viimasel ekspertiisi tegemisega tekkinud kuludega. Sellisteks kuludeks on isiku valduses olevate vahendite kasutamise kulud, mis on tekkinud ainult ekspertiisi tegemisel, kaasa arvatud transpordile, abitööjõule ning uuringuks kasutatud materjalidele ja vahenditele tehtud kulutused. Ekspertiisiaktide 1-9/254-1 ja 1-9/255-1 juurde esitatud selgitustest proovivõtuprotokolli kohta nähtub, et 16.05.2014 kell 10:00 saabus OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus proovivõtjate 4 -liikmeline rühm proovivõtu objektile, mis asus aadressil XXX X, XXXXX X XXXX, A OÜ hallatavas asitõendite laos. 13.05.2014 kaubikust Fiat Ducado reg.nr XXXXXX läbiotsimisel leitud 24 plastkanistrit täidetud alkoholilõhnalise vedelikuga kaaluti ja tulemused fikseeriti proovivõtuprotokollis PT-14-022. 25-liitristest plastkanistritest (kokku 24 kanistrit) võeti ekspertiisiks juhuvalikul 5 proovi proovipudelitesse ja anti laborinumber, mis fikseeriti pr oovivõtuprotokollis (1. kd, tl 22-26). 14.05.2014 kaubiku Ford Transit reg.nr XXX XX läbiotsimisel leitud 1000-liitrises mahutis olev alkoholilõhnaline vedelik kaaluti, tulemus fikseeriti proovi võtuaktil ja võeti proov. 25-liitrisest plastkanistrist (kokku 21 kanistrit), mis olid nummerdatud, võeti ekspertiisiks 20 proovi. Proovidele anti laborinumbrid, mis fikseeriti proovivõtuprotokollis PT -14-022 (1. kd, tl 96-100). Proovivõtt lõpetati 16.05.2014 kell 11:00. Proovid transporditi laborisse, et välja selgitada, mis vedelikuga tegemist on. Proovide laborisse saabumise aeg oli 16.05.2014 kell 11:30. Eeltoodust tulenevalt ei ole käesolevas kriminaalasjas läbiviidud ekspertiisid nr 1 -9/254-1 ja 1-9/255-1 võrreldav ad määruskaebuses viidatud alkoholianalüüside tegemiseks volitatud laborite ekspertiisidega ega ka ekspertiisiga nr 1-9/362, kus OÜ- le Eesti Keskkonnauuringute Keskus toodi analüüsiks õigusabi palve raames Soome Vabariigist 1 pudel etiketiga „Valge Viin“ läbipaistva vedelikuga, mahuga 0,5 liitrit. Vastavalt KrMS § 180 lg -le 1 tuleb süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitada menetluskulud süüdistataval. Riigikohus on 07.12.2012 kohtuasjas nr 3-1-1-120-12 tehtud määruse punktis 6.1 asunud seisukohale, et vaid teatud erandjuhtudel võib ekspertiisikulud jätta süüdistatavalt välja mõistmata. Sellise erandjuhuna on Riigikohus nimetanud olukorda, kus määratud ekspertiis ei saa ilmselgelt aidata kaasa kriminaalasja lahendamisele. Samuti on Riigikohus leidnud, et süüdimõistetule ei saa panna ka sellise ekspertiisi kulude hüvitamise kohustust, mida tehes rikutakse oluliselt menetlusõigust ja millest tulenevalt ei ole ekspertiisiakt tõendina lubatav. Kuivõrd praegusel juhul sellistest erandjuhtudest kõneleda ei saa, on eksp ertiisi kulud õigesti jäetud süüdimõistetu kanda.
3(5)
1-15-3453
8.KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus kohtuotsuse tegemisel lahendama muu hulgas küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Kohus saab kohtuotsuse tegemisel määrata asitõendi hävitamisele üksnes juhul, kui kohus ühtlasi selle eseme mõnel seaduses sätestatud alusel seniselt omanikult konfiskeerib. Eeltoodust tulenevalt on maakohus 12.05.2015 otsusega X XXXXX XXXXXXXX kinnistul asuvast kaarhallist leitud 6 euroalust 0,7 liitriste klaaspudelitega ja 10 pappkarpi pudelikorkidega konfiskeerinud KarS § 83 lg 1 alusel kui süüteo toimepanemise vahendid ja määranud hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. Esitatud määruskaebuse seisukohalt ei ole käesoleval juhul määrav asitõendite suhtes võetav meede, kuivõrd saate ja transpordikulu tekkis asitõendite toimetamisel läbiotsimiskohast A OÜ asitõendite hoiustamise lattu aadressile XXX X, X XXXX. Seega isegi, kui kohus oleks määranud võtta asitõendite suhtes mingi muu KrMS § 126 lg -s 3 sätestatud meetme, ei vabastaks see süüdimõistetut asitõendite transpordikulude tasumisest. KrMS § 175 lg 1 p 6 kohaselt on menetluskuluna käsitatavad asitõendi hoiutasu , saate- ja hävitamiskulud ning sama sätte punkti 10 kohaselt on menetluskuludeks ka muud kriminaalasja menetlemisega tekkinud kulud. Määruskaebuses ei ole toodud ühtegi asjaolu, mis annaks alust väita, et asitõendite transpordikulu ei ole tegelikult sellises ulatuses tekkinud, see oleks ebamõistlik või põhjendamata. Esemete üleandmise -vastuvõtmise aktidest nähtub, et 13.05.2014 on A OÜ esindaja XXXXXXX võtnud vastu läbiotsimisel leitud ja ära võetud objektid: 6 euroalusel olevad tühjad 0,7 -liitrised klaaspudelid (ühel euroalusel pudeleid sildi järgi 1398, ühel euroalusel pealmisest kihist osad pudelid puudu); 10 pappkarpi, milles punased, hallid ja kollased pudelikorgid; 24 25-liitrist kanistrit, milles kokku ca 600 liitrit alkoholilõhnalist vedelikku; saepuruplaatidest tehtud mööblitükid (2. kd, tl 117). 14.05.2014 on A OÜ esindaja Tallinnas võtnud vastu läbiotsimisel leitud ja ära võetud objektid: kuubik 1000 liitrit, pumbasüsteem; pappkastid; teibid; mõõtekann ja kilekott; korgid; klaaspudelid; 21 kanistrit; 4+1 alust plastpudeleid (2. kd, tl 118). Kõik eeltoodud asitõendid on transporditud A OÜ asitõendite hoiustamise lattu. Seega ei seondu transpordikulu ainuüksi määruskaebuses nimetatud 6 klaaspudeli aluse ja 10 kasti metallkorkide transpordiga. A OÜ 16.09.2014 teatise kohaselt oli asitõendite hoiukulu 13.05.2014-16.09.2014 seisuga 303,91 eurot ning saate- ja transpordikulu 547,20 eurot. Teatise kohaselt on MTA-l nimetatud summa tasutud (2. kd, tl 123). Seega on MTA hoiuleandjana sellises ulatuses nõuet tunnustanud ning teatisest nähtuvalt selle kulu ka reaalselt kandnud.
9.Samuti peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et käesolev kriminaalasi lahendati kokkuleppemenetluses. 28.04.2015 on riigiprokurör, süüdistatav L.O ja tema kaitsja R. Laid sõlminud kokkuleppe (3. kd, tl 2 -5), milles on välja toodud, nagu seda nõuab KrMS § 245 lg 1 p 12, süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud absoluutsummana. Kokkuleppe kohaselt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja muu hulgas ka süüdistatavalt välja mõistetavate menetlus kuludega (3. kd, tl 5). Nii süüdistatav kui tema kaitsja on oma allkirjadega kokkulepet kinnitanud. Seega oli süüdistatav tulenevalt kokkuleppest teadlik, millises ulatuses ta kohtuotsuse jõustumisel peab kriminaalmenetluse kulusid, sh ekspertiisi- ja asitõendi transpordikulusid kandma. Harju Maakohtu 12.05.2015 istungil avaldas prokurör kokkuleppe ning esitas ka õiendi asitõendite ja nende suhtes võetavate meetmete kohta (3. kd, tl 1 1-12). Seejärel on süüdistatavalt küsitud, kas ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav jäi kokkuleppe juurde ning nõustus sellega, menetluskulude osas ei esitanud ta ühtegi vastuväidet ega taotlust (3. kd, tl 14). Seega olid menetluskulud süüdistatavale ja tema kaitsjale teada kokkuleppe sõlmimisel ning nad nõustusid menetluskulude suurusega. Eeltoodut arvestades leiab kohtukolleegium, et maakohus on põhjendatult mõistnud A. Patrinilt välja menetluskulud ning puudub alus väljamõistetud menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmiseks. Maakohus, arvestades süüdistatava kinnipidamisasutuses viibimist, regulaarse 4(5)
1-15-3453 sissetuleku puudumist ning menetluskulude summa suurust, pikendas otsuse vabatahtliku täitmise üldist tähtaega ning määras, et menetluskulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Tegemist on kohtupraktikas omaksvõetud menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud maksimaalse tähtajaga, mille kohus on antud juhul L.O-le vastu tulles ka võimaldanud. Süüdimõistetu ei ole määruskaebuses esitanud ühtegi uut asjaolu, mida maakohus juba ei oleks menetluskulude väljamõistmisel arvestanud. Eeltoodust tulenevalt on maakohtu otsus menetluskulude väljamõistmise osas seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus.
10.J uhindudes KrMS §- dest 180, 337 lg 1 p 1 ja 390 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu 12.05.2015 otsuse menetluskulude väljamõistmise osas muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
Orvi Tali
Pavel Gontšarov
Julia Katškovskaja
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.