lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-15-4675/2

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 10.06.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-15-4675/2
Asja liik
Kriminaalasi
Kuulutamise aeg
10.06.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1288
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
2-16-5088/59Viru Maakohus Narva kohtumaja07.03.20182-16-5088/39Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium12.04.2017

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

10. juuni 2015 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-15-4675

Kohtukoosseis

Mati Kartau

Vaidlustatud lahend

Riigiprokuratuuri 7. rahuldamata jätmises

määrus

kaebuse

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kannatanu Nazar Farberi lepinguline vandeadvokaat Dmitri Teplõhh, kaebus

esindaja

mai

RESOLUTSIOON

Jätta Riigiprokuratuuri 7. mai 2015 määrus muutmata ja Nazar Farberi lepingulise esindaja vandeadvokaat Dmitri Teplõhhi kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 385 p 11 kohaselt on määrus lõplik ja ei kuulu edasikaebamisele. Asjaolud ja menetluse käik

1.OÜ XXX (XXX) juhatuse liige Nazar Farber esitas 10.01.2014 Viru Ringkonnaprokuratuurile kuriteokaebuse selle kohta, et tema koos poja E.F. iga asutas 2009. aastal OÜ XXX , milles osakud olid jagatud võrdselt. Põhikirja kohaselt oli N. Farberil ja E.F. il juriidilise isiku ainuesindusõigus. 2011. aastal registreeriti AAA Patendibüroo OÜ-s OÜ XXX nimele kasvuhoone kasulik mudel sertifikaadiga nr 01114. Aastal 2012 asutas E.F. OÜ CCC ning kolis kõik kontaktandmed ja kasvuhoonete tootmise üle OÜ-sse CCC . N. Farber leiab, et E.F. on toime pannud omastamise tootes kasvuhooneid tema poolt väljatöötatud kasuliku mudeli patendi alusel ning on tekitanud kahju 142 802 euro väärtuses.
2.20.01.2014 jättis Viru Ringkonnaprokuratuur kriminaalmenetlus alustamata ning Riigiprokuratuur nõustus 13.02.2014 määruses ringkonnaprokuratuuri seisukohaga.
3.
Riigiprokuratuuri määruse peale esitas Tartu Ringkonnakohtusse kaebuse N. Farberi lepinguline esindaja vandeadvokaat D. Teplõhh. Ringkonnakohus rahuldas kaebuse ja kohustas oma 19.03.2014 määrusega Riigiprokuratuuri alustama kriminaalasja nr 14740000013 menetlust.
4.31.03.2015 lõpetas Viru Ringkonnaprokuratuur kriminaalasja nr 14740000013 menetluse E. Faberi käitumises kuriteokoosseisu puudumise tõttu.
5.Lõpetamise määrusele esitas Riigiprokuratuurile kaebuse N. Farberi esindaja, kes märkis, et E.F. i tegevuses on tuvastatud KarS § 201 tunnused. Riigiprokuratuuri määrus
6.Riigiprokuratuuri 07.05.2015 määrusega jäeti kaebus rahuldamata, kuna prokuratuuri hinnangul tegutses E.F. OÜ-st XXX vara välja viies seaduslikult.
6.1.24.09.1998 asutasid N. Farber ja E.F. ühiselt OÜ XXX . Põhikirja kohaselt on nad võrdse osa omanikud ja juhatuse liikmed, kes võivad võrdsetel alustel äriühingut esindada (OÜ XXX põhikiri p 3.2 järgi võib iga juhatuse liige esindada äriühingut üksinda). Seega ei käitunud OÜ XXX juhatuse liige E.F. ebaseaduslikult, kui registreeris kasuliku mudeli nr 01114 OÜ CCC nimele, võõrandas OÜ XXX vara ja hoiustas seda OÜ CCC pinnal ning tegi tehinguid OÜ XXX rahaga. KarS § 201 kuriteokoosseisu seisukohalt ei ole tähtis, kas lugeda tehinguid OÜle XXX kasulikuks või kahjulikuks.
6.2.Riigiprokurör leidis, et juhatuse liikme tegevust juhtivate üldiste põhimõtete kaudu ei ole võimalik määratleda juhatuse liikme poolt esindatava äriühingu varade käsutamise ebaseaduslikkust KarS § 201 koosseisu mõttes. Teoreetiliselt võiks olla juhatuse liikme käitumine kuritegelik, kui see väljub kas põhikirjas või osanike koosoleku protokollis selgelt määratletud piiridest. Sellistel juhtudel oleks tegemist KarS §-ga 2172, kuid käeoleva juhul ei esine nimetatud olukorda.
6.3.Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on mõlemad osaühingu juhatuse liikmed kasutanud oma õigust üksinda tehinguid teha. Näiteks on OÜ XXX juhatuse liige N. Farber andnud 01.03.2011 HHH OÜ-le õiguse tähtajatult tasuta kasutada OÜ XXX nimele Patendiametis registreeritud kasulikku mudelit nr 01114. OÜ XXX teine juhatuse liige E.F. palus 19.06.2013 lõpetada OÜ XXX ja OÜ NNN vahel sõlmitud rendilepingu. Seega ei nõustu riigiprokurör, et teise juhatuse liikmega tuli kooskõlastada kasuliku mudeli nr 01114 registreerimine OÜ CCC nimele ning äriühingule vara hoiule andmine.
6.4.OÜ XXX tegevust ei ole lõpetatud, vaid see peatati ajutiselt 2013. aasta juunis. OÜ XXX varad (seadmed, materjalid, osa toodangust) asuvad samal territooriumil, kus osaühing rentis ruume ja on eraldatavad territooriumil tegutseva OÜ CCC varadest. OÜ XXX pangakontol asuv raha on juhatuse liikme E.F. i kontrolli all. Kriminaalmenetluses ei tuvastatud, et E.F. oleks OÜ XXX varasid ebaseaduslikult kolmandatele isikutele üle andnud. Esitatud kaebus
7.Riigiprokuratuuri 07.05.2015 määruse peale esitas kaebuse N. Farberi lepinguline esindaja vandeadvokaat D. Teplõhh, kes taotleb Riigiprokuratuuri ja Viru Ringkonnaprokuratuuri määruste tühistamise ja kriminaalmenetluse jätkamist.
7.1.Kaebuse kohaselt jättis prokuratuur arvestamata, et alates 2011. aastast soovis E.F. suurendada oma osalust OÜ-s XXX , kuid N. Farber keeldus. Seega ähvardas E.F. , et kandib osaühingu vara enda nimele. Isik tegi 2013 kevadel ettepaneku müüa talle N. Farberi osa OÜs XXX 20 000 euro eest, millest N. Farber loobus. Alates 19.06.2013 on E.F. isalt nõusolekut küsimata kandnud ettevõtte OÜ XXX üle OÜ-le CCC , kelle ainuosanik ja ainus juhatuse liige on E.F. . Kasuliku mudeli ümberregistreerimine võimaldas OÜ-l CCC alustada majandustegevust kasvuhoonete alal.

-2-

7.2.E.F. i ülekuulamised on üldised ja neist ei ole võimalik aru saada, kui palju oli OÜ-l XXX vara 2013 juuni seisuga. Samuti jäeti tähelepanuta, et kahtlustatava poolt nimetatud osa varast on eristamata OÜ CCC varast. Muu vaatlusprotokollides kajastatud vara puhul on jäetud kontrollimata, kas OÜ CCC kasutab seda enda tegevuses ja kas see on raamatupidamises vormistatud OÜ CCC nimele. Seega on jäetud menetluse käigus kontrollimata, kas väidetavalt hoiul olevat ja endiselt OÜ-le XXX kuuluvat vara kasutab OÜ CCC enda tegevuse jaoks. Kasuliku mudeli kasutamine OÜ CCC majandustegevuses lükkab ümber kahtlustatava esitatud versiooni vara hoiule võtmise kohta. Asja materjalidest nähtub, et E.F. ei teavitanud N. Farberit OÜ XXX vara puudutavatest asjaoludest.
7.3.Prokuratuur on ebaõigesti leidnud, et kahtlustatav tegutses seaduslikult. Riigikohus muutis küll asjas nr 3-1-1-52-14 oma senist praktikat ja leidis, et osaühingu ainuosaniku süüditunnistamine ühingu vara omastamises ei ole võimalik. Samas muutus praktika üksnes ainuosanike osaühingute osas ja juriidilisele isikule kuuluv vara on endiselt osaniku jaoks võõras vara. OÜ-st XXX vara väljaviimise tulemusena läks kasvuhoonete tootmise ettevõte üle OÜ-le CCC ilma teise osaniku nõusolekuta. Tehing väljus osaühingu igapäevase majandustegevuse raamest ning selleks oli ÄS § 317 lg 1 järgi vajalik osanike nõusolek. Riigiprokuratuuri väide, et kahtlustataval oli seadusest tulenev õigus esindada juhatuse liikmena äriühingut, sh äriühingu nimel tema vara käsutada ja kohustusi võtta, on vastuolus kohtupraktikaga (RKKKo nr 3-1-1-43-13, p 24). Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
8.Ringkonnakohus, tutvunud Riigiprokuratuuri määrusega ning N. Farberi esindaja kaebusega, leiab, et Riigiprokuratuuri 07.05.2015 määrus on seaduslik ja selle peale esitatud kaebus jääb rahuldamata.
9.Ringkonnakohus kohustas 19.03.2014 määrusega Riigiprokuratuuri uurima kriminaalasja nr 14740000013 ning viima läbi menetlustoiminguid, et selgitada välja, kas E.F. võib olla toime pannud kuriteo. Viru Ringkonnaprokuratuur alustas menetlust ning viis ringkonnakohtu hinnangul läbi kõik vajalikud menetlustoimingud, et jõuda põhjendatud järeldusele kriminaalmenetluse lõpetamise kohta. Praeguseks ajaks on välja selgitatud asjas tähtsust omavad asjaolud ning nende pinnalt tõdetud, et kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub alus. KrMS § 30 lg 1 kohaselt juhib kohtueelset menetlust prokuratuur, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse. Kohus ei pea võimalikuks praegusel juhul prokuratuurile midagi ette heita ning nõustub, et kriminaalmenetluse lõpetamine oli seaduslik.
10.Prokuratuur võttis arvesse kõiki kaebuses esitatud asjakohaseid väiteid ja Riigiprokuratuuri määruses on neile ka ammendavalt vastus antud. E.F. il oli põhikirja kohaselt õigus ainuisikuliselt OÜ-d XXX esindada ning tehtud tehingud ei väljunud esindusõiguse piiridest. Ka varasemalt on mõlemad juhatuse liikmed kasutanud õigust ainuisikuliselt osaühingut esindada ning selline õigus on neil jätkuvalt. Kuna prokuratuur pidas tuvastatud andmete järgi E.F. i tegevust seaduslikuks, puudus vajadus ka täiendavate menetlustoimingute tegemiseks ja rohkemate asjaolude väljaselgitamiseks.
11.Ringkonnakohus sarnaselt riigiprokuröriga leiab, et E.F. i tegevust OÜ-le CCC OÜ XXX kasuliku mudeli nr 01114 registreerimise ning tootmisseadmete, tooraine ja toodangu hoiule andmise osas ei saa käsitleda kuriteona. Tuleb arvestada, et OÜ XXX tegevust ei lõpetatud, vaid see on ajutiselt alates 2013 juunist peatatud. Seejuures OÜ XXX varad asuvad Narvas XX ning on eraldatavad samas tegutseva OÜ CCC varadest. OÜ XXX pangakontol asuvad OÜ rahalised vahendid on juhatuse liikme E.F. i kontrolli all ning nende kasutamise kohta enda või mõne kolmanda isiku huvides kriminaalasjas andmed puuduvad. OÜ XXX sularaha kassa andmed ja kassa ise on samuti juhatuse liikme E.F. i käes, kusjuures sularaha kassa seis on fikseeritud summas 8812,85 eurot. Kriminaalasjast nähtub, et tegemist on ärivaidlusega, kus -3-

osapooled ei ole suutnud saavutada kokkulepet ning asja püütakse lahendada kriminaalmenetluse kaudu. Kuriteokahtlust on kontrollitud, see ei leidnud kinnitust ning kaebaja väited ei anna alust kriminaalmenetluse jätkamiseks. Vajadusel saab N. Farber pöörduda nimetatud ärivaidluses tsiviilkohtusse.

12.Tulenevalt eelmärgitust ning juhindudes KrMS § 208 lg-st 5 jätab ringkonnakohus vaidlustatud Riigiprokuratuuri määruse muutmata ja N. Farberi lepingulise esindaja kaebuse rahuldamata.

Mati Kartau Kohtunik

-4-

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.