Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

kuriteoga saadud ja KarS § 831 lg 1 alusel konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele, mis on võõrandatud ja ära tarvitatud. Välja mõisteti KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskulud riigieelarve tuludesse: väärismetalltoodete ekspertiisi tasu 452,40 eurot, määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 96 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 975 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrati, et menetluskulusid on võimalik tasuda vabatahtlikult osade kaupa, s.o 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Sama otsusega lahendati ka asitõenditega seonduv.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3.Ringkonnakohus, tutvunud esitatud kriminaalasja materjalidega, Kristjan Volli kaitsja Raul Ainla apellatsiooniga, asub alljärgnevale seisukohale. Käesolev kriminaalasi on lahendatud kokkuleppemenetluses, mis seab piirangud kohtuotsuse apelleerimisele. Kriminaalmenetluse seadustiku § 318 lg 3 p 4, lg 4 sätestab, et apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao ehk kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Esiteks märgib kolleegium, et kaitsja palub tühistada Harju Maakohtu 22.02.2015 otsus kriminaalasjas 1-15-1091, kuigi käesoleval juhul on tegemist 22.05.2015.a otsusega kriminaalasjas 1-15-3873. Apellatsiooni, mille on esitanud süüdistatava Kristjan Volli kaitsja Raul Ainla, on viidatud asjaolule, millise vaidlustamine on võimalik märgitud seaduse kohaselt ka kokkuleppemenetluses, s.o KrMS § 339 lg 1 p 7 rikkumine. Kolleegium leiab üksmeelselt, et kaitsja apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt märkinud oma lahendites nt 3-1-1-64-11 ja 3-1-1-43-11, et muuhulgas ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud järelduste muutmiseks. Apellatsiooni sisust lähtudes on tegemist perspektiivitu apellatsiooniga, mille arutamine ei saa kaasa tuua käesolevas määruses esitatud põhjendustest erinevaid seisukohti. Kriminaalmenetluse seadustiku § 339 lg 1 p 7 kohaselt on kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks kohtuotsuses põhjenduste puudumine. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et käesolevas kriminaalasjas ei ole kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine asetleidnud. Kaitsja on jätnud täielikult tähelepanuta Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis nr 3-1-1-63-14 toodud uued seisukohad, missugustel juhtudel on kohtuotsuses põhjenduse puudumine käsitatav KrMS § 339 lg 1 p-s 7 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena. Üldjuhul on kohtuotsuse põhistamise kohustuse (KrMS § 3051 lg 1) rikkumine - sh näiteks kohtuotsuse põhistuse ebapiisavuse või -veenvuse korral - käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes. KrMS § 339 lg 1 p 7 järgi tuleb kvalifitseerida üksnes kohtuotsuse põhistamise kohustuse kõige ulatuslikumad rikkumised, mis on käsitatavad KrMS § 339 lg 1 p-s 7 otsesõnu nimetatud kohtuotsuses "põhjenduse puudumisena". Seejuures tuleb silmas pidada, et seadus räägib "põhjenduse" kui terviku, mitte üksikute "põhjenduste" puudumisest. Kohtuotsuses põhjenduse puudumisega on tegemist eeskätt siis, kui kohus jätab seadusliku aluseta kohtuotsuse põhiosa (KrMS § 312) tervikuna või siis mõne süüdistatava või kuriteo osas üldse koostamata (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. juuni 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-14-14, p-d 699-700). Kaitsja apellatsioonis osutatud rikkumise näol ei ole tegemist olukorraga, kus kohtuotsuse põhiosa oleks jäänud tervikuna või mõne kuriteo osas üldse koostamata. Kohtuotsuse põhistuste ebapiisavuse või -veenvuse korral oleks aga eespool refereeritud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoha valguses hinnatavad kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes. Kolleegium leiab üksmeelselt, et käesoleval juhul ei ole tegemist ka kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes, kuna kohtu kohustus lahendada ka kokkuleppemenetluses KrMS §-s 306 sätestatud küsimused (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 4. oktoobri 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-52-07, p-d 7-8) ei tähenda seda, et kokkuleppemenetluses tehtava kohtuotsuse põhiosa peaks täiel määral vastama KrMS §-s 312 sätestatule. Kokkuleppemenetluse otsuse põhiosale esitatavaid nõudeid reguleerib erinormina KrMS § 249. KrMS § 249 kohaselt märgitakse kokkuleppemenetluses kohtuotsuse põhiosas vaid seda, millises süüdistuses kohus süüdistatava süüdi mõistab (p 1) ja kokkuleppe sisu (p 2) (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 4. novembri 2011. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-81-11, p 28). Käesolevas asjas tehtud maakohtu otsuse põhiosa vastab KrMS § 249 nõuetele ning maakohus on järginud kriminaalmenetluse seadustikust tulenevaid põhimõtteid ja kohtuotsuse põhistamise nõuet. Ringkonnakohus loeb maakohtu otsuses toodud põhjendused piisavaks, mistõttu on välistatud maakohtu otsuse tühistamise kriminaalmenetluse normide olulise rikkumise tõttu KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes. Ringkonnakohus peab vajalikuks veel märkida, et sisuliselt palub kaitsja raskendada süüdistatava olukorda ning tühistada otsus osas, millega KarS § 75 lg 4 alusel pandud kohustus tasuda 3 aastat

jooksul täies ulatuses 12 000 eurot, kuivõrd makseinfos on märgitud, et kohtuotsus selles summa tasumise osas tuleb täita 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kaitsja on jätnud täielikult tähelepanuta asjaolu, et KrMS § 306 lg 1 p 15 kohaselt on makseinfo näol tegemist kohtulahendi lisaga, s.o KrMS § 159 lg 3 nimetatud dokumendiga, mis sisaldab nõude tasumiseks vajalikke andmeid. Seega on tegemist informatiivse dokumendiga, kuid täitmisele kuulub ja pööratakse ikkagi kohtuotsus, mitte makseinfo. Kriminaalasjas on Kristjan Volli, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkulepe 19.05.2015.a (kd 2 tk 15-18), milles muuhulgas märgitud süüdistatava poolt võetud KarS § 74 lg 4, § 84 alusel kohustus (kd 2 lk 17). Kokkulepe on avaldatud kohtuistungil, kus Kristjan Volli kinnitab, et ta on kokkuleppest aru saanud ning ta nõustub sellega (kd 2 lk 20 pöördel-21) ning sellele eelnevalt on prokurör avaldanud ka kokkuleppe sisu. Kohtus avaldatud kokkuleppe sõlmimist vabatahtlikult Kristjan Volli poolt ja selle vastavust varasemale kokkulepitule kinnitab seejuures ka süüdistatava kaitsja (kd 2 lk 21). Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 326 lg 3 jätab ringkonnakohus süüdistatava Kristjan Volli kaitsja Raul Ainla apellatsiooni, millega vaidlustatud KrMS § 339 lõike 1 p 7 rikkumist üksmeelselt kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Orvi Tali

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Meelika Aava

Ivi Kesküla

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.