Kohtulahend

ei teki. Mooste valla sotsiaalnõuniku sõnade kohaselt oli isiku perekond täiesti sotsiaalselt toimetulematu. Enne laste kasvatusasutusse paigutamist oli xxx valla poolt perele määratud tugiisik, kes tegeles elementaarsete majapidamistöödega ja juhendas kodutöid ja aja ning raha planeerimist. Käesoleval hetkel paiknevad lapsed lastekodus. Isikut karistatud ühe lapse kehalise väärkohtlemise eest (praegune). Elukaaslasega on käesolevaks hetkeks suhted katkenud. Enne isiku vangistust olid elukaaslasega omavahelised suhted väga halvad, põhjuseks alkohol ja probleemsed peretuttavad. Seega toetav võrgustik puudub. Enda sõnul tarvitab alkoholi igapäevaselt juba 10 aastat. Tunnistab oma alkoholiprobleemi, samuti seda, et joobes muutub vägivaldseks. Tunnistab, et kuritegusid toime pannes oli joobes. Korduvalt kriminaalkorras karistatud joobes juhtimise ja isikuvastaste vägivallakuritegude eest. Vangistuses läbis sõltuvust käsitleva sotsiaalprogrammi. Isik on motiveeritud loobuma alkoholi tarvitamisest ja elama vabanemisel ilma alkoholita, rakendades selleks programmis omandatud teadmisi. 02.07.2014- 23.07.2014 läbinud sõltuvuskäitumist muutva sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening" 21.10.2014- 18.12.2014 töötanud majandusabitöölisena 12.01.2015- 24.03.2015 töötanud majandustöödel sise-ja välikoristajana. Alates 25.03.2015 suunatud tööle väljapoole vanglat LAB Project OÜ-sse tänavakivide sorteerija/ komplekteerijana Alates 07.01.2015 suunatud kinnipeetav Töötukassasse, kus isik registreeritud aktiivse tööotsijana. Korduv külastus toimunud 05.02.2015. Täiendavaid kohtumisi ei planeeritud, sest kinnipeetav sai tööle. Kriminaalkorras karistatud kuuel korral. Vanglas kannab karistust esimest korda. Käesolevat karistust kannab kehalise väärkohtlemise eest. Kuritegu on toime pandud alkoholijoobes. Üldise korduva kuriteo toime panemise tõenäosus 2 aasta jooksul 52%. Vägivaldse kuriteo toime panemise tõenäosus 2 aasta jooksul 51%. Vangla ei toeta kinnipeetav A.H tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku andmetel võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral A.H ema ja kasuisa ei ole mitte ühelgi tingimusel nõus koos elama A.H-ga. A.H ema sõnade kohaselt puudub tal ka igasugune rahaline võimalus A.H vabanemisjärgselt toetada ja ülalpidada, sissetulekuks on ainult pensionid ning riiklikud toetused. Eluase kuhu A.H soovib vabaneda kuulub kasuisale ja ta keeldub temaga eluaset jagamast. A.H puudub eluase ja töökoht. Vangistusest vabanemisjärgselt tuleb A.H kohe hakata tegelema eluaseme ja töökoha otsimisega. A.H käitumist võivad vabaduses hakata negatiivselt mõjutama endised halba mõju avaldavad sõbrad. Prokurör ei toeta kirjalikult esitatud seisukohana kinnipeetava taotlust ennetähtaegseks vabanemiseks. A.H peab võimalikuks vabaneda ennetähtaegselt kuid võib ka karistuse kanda lõpptähtajani vangistuses. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning prokuröri ja süüdimõistetu arvamustega, leiab, et A.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A.H isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele.

Tulenevalt Riigikohtu kohtuotsusest nr. 3-1-1-91-06 on ennetähtaegselt vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks kinnipeetava õiguspärane käitumine vangistuses. A.H nimetatud tingimusele ei vasta, sest tal on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, mis kajastab tema käitumist vangistuses ja suhtumist kehtestatud korda. A.H on kriminaalkorras karistatud 6 korda, vanglakaristust kannab esimest korda. Karistatud isikuvastase kuriteo eest. Varasemalt korduvalt karistatud joobes juhtimise eest. Varasemalt on teda karistatud nii tingimisi vangistusega kui ka üldkasuliku tööga ühes allutatamisega käitumiskontrollile. Varasemale karistusele vaatamata ei asunud paranemise teele ning jätkas kuritegude toimepanemist, mis viitab sellele, et isik ei teinud oma eelnevast karistusest vastavaid järeldusi ega suutnud katseajal tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi tarvitamisega ja tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Vabaduses puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht, mis halvendab tema toimetulekut ja suurendaks uute varavastaste kuritegude toimepanemise riski. Peale seda vabanemisel puudub A.H kindel elukoht, mis ei võimalda kriminaalhoolduse teostamist, kuna kriminaalhooldusega kaasnevad kontrollnõuded eeldavad kindla elukoha olemasolu. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning A.H puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Varem A.H-le määratud katseaeg ning allutamine käitumiskontrollile ei olnud tulemuslik, millest võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud reeglitele ning käitumiskontroll ei hoiaks A.H uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Kinnipeetav ei ole ilmselgelt isik, kes käesoleval ajal suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumist varasemal katseajal puudub kohtul käesoleval ajal kindel veendumus selles, et kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendab tema resotsialiseerimise võimalusi. Arvestades, kuritegude korduvust ja iseloomu ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiaks ära uute kuritegude toimepanemise. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra

kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu A.H vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. Kohtunik Loretta Pikma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.