1-15-4699/3 - Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega (KrMS § 318 lg 3 p 4). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu kaudu kirjalikult 15 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus B.B süüdistatakse selles, et tema 16.05.2015.a kella 04.56 paiku *** km sõiduautot BMW 525D reg.nr 891TFT alkoholijoobeseisundis, Ekspertiisiakti nr 971 20.05.2015 kohaselt etanooli sisaldus veres 2,07±0,06 mg/g. B.B sõitis nimetatud sõidukiga *** teelt välja vastu kiviaeda, mille tulemusel paiskus auto katuse peale. Liiklusõnnetuses sai kergeid tervisekahjustusi kaasreisija T H. Seega pani B.B toime lisaks ka liiklusseaduse § 223 lg 1 sätestatud väärteo. Tulenevalt Liiklusseaduse § 69 Sõiduki juhtimist keelav joobeseisund lõige 2 p 1 loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Oma sellise tegevusega, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, pani B.B toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus nõutud karistus: KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus B.B-le karistuseks vangistus üks (1) aasta. KarS § 74 alusel jätta vangistus kohaldamata tingimisi katseajaga üks (1) aasta kuus (6) kuud ühes KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrollile allutamisega. KarS § 75 lg 1 alusel kohustada katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- , töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Mõistetud vangistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui ta ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. KarS § 50 lg 1 kohaselt võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus kümneks (10) kuuks.

Süüdistatav B.B andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kiirmenetlusega nõus. Karistuse, sh. lisakaristuse iseloom ja olemus on arusaadavad, kahetseb toimepandut. B.B palub määrata menetluskulude tasumise ositi. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg 2 loetletud kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepitud karistus on kooskõlas KarS § 56 sätestatuga. Kokkulepitud karistus jääb KarS § 424 sanktsiooni raamesse. Kohus arvestab kokkuleppe kinnitamisel asjaoluga, et B.B on oma süüd tunnistanud. B.B karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus. Kok kulepe on sõlmitud süüdistatava B.B vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul. Eeltoodu annab alust kohtul kokkuleppe kinnitamiseks. Tsiviilhagi –ei ole. Asitõendid –ei ole. Tõkend- ei ole kohaldatud. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg -le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha mille suuruseks KrMS § 175 lg1 p9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on alates 01.01.2015.a. 390.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x390 eurot=585 EUR-i. KrMS § 2565 lg2 kohaselt süüdimõistvata kohtuotsust tehes vähendab kohus käesoleva seadustiku § 179 lg1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Kohus peab põhjendatuks vähendada sundraha suurust poole võrra, so. 292,50 euroni. - Ekspertiisitasu - seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud on KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, mis kuulub 180 lg1 alusel väljamõistmisele süüdistatavalt, menetluses on ekspertiisi tegemise ja joobe tuvastamisega seotud kulu kokku 62,37 eurot. - Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu, mis KrMS § 180 lg1 alusel kuulub väljamõistmisele süüdistatavalt. B.B kaitsja taotluse alusel on kohtueelses menetluses ja kohtus arvestatud kaitsjale põhjendatud tasuks kokku 96,00 eurot (sisaldab käibemaksu). KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus menetluskulu tasumisele ositi 12 kuu jooksul.