Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
3-1-1-92-14 8. juuni 2015 Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Jüri Ilvest ja Saale Laos Soome Vabariigi Helsingi esimese astme kohtu 9. detsembri 2011. a otsuse tunnustamine ja täitmise lubatavaks tunnistamine Suleiman Dungurovi vara konfiskeerimise osas Tallinna Ringkonnakohtu 27. augusti 2014. a määrus kriminaalasjas nr 1-14-4710 Suleiman Dungurovi kaitsja vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski, määruskaebus Riigiprokuratuur, riigiprokurör Eve Olesk 6. mai 2015, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 3. juuli 2014. a määrus ja Tallinna Ringkonnakohtu 27. augusti 2014. a määrus osas, millega otsustati:
1.1.konfiskeerida Suleiman Dungurovilt solidaarselt KarS § 831 lg 1 alusel 88 000 (kaheksakümmend kaheksa tuhat) eurot (maakohtu määruse resolutsiooni p 2);
1.2.konfiskeerimise täitmiseks realiseerida Harju Maakohtu 8. juuni 2011. a määrusega Suleiman Dungurovilt KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel arestitud kinnistu Harju maakonnas Saku vallas Roobuka külas, Xxxxxxx XX (katastritunnus YYYYY:YYY:YYYY) ja Tallinnas Xxxxx XX/XX asuv korter nr XX (katastritunnus ZZZZZ:ZZZ:ZZZ) (maakohtu määruse resolutsiooni p 3).
Mõista Suleiman Dungurovilt KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel välja 88 000 (kaheksakümmend kaheksa tuhat) eurot.
Punktis 2 nimetatud konfiskeerimise asendamise tagamiseks seada kinnistusraamatusse keelumärge, millega keelata Suleiman Dungurovil käsutada Harju maakonnas Saku vallas Roobuka külas Xxxxxxx XX asuvat kinnistut (katastritunnus YYYYY:YYY:YYYY) ja Tallinnas Xxxxx XX/XX asuvat korterit nr XX (katastritunnus ZZZZZ:ZZZ:ZZZ).
Määruskaebus rahuldada osaliselt.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Helsingi esimese astme kohtu 9. detsembri 2011. a otsusega tunnistati Suleiman Dungurov süüdi narkokuritegudes ja teda karistati 8 aasta pikkuse vangistusega. Kohtuotsusega konfiskeeriti S.
Dungurovilt solidaarselt koos T. Abubakaroviga, E. Gurbanoviga, V. Malõginiga, A. Osmajeviga ja R. Kallasega 20 000 eurot; solidaarselt koos T. Abubakaroviga, E. Gurbanoviga, V. Malõginiga, A. Osmajeviga ja A. Taraniga 50 000 eurot; solidaarselt koos T. Abubakaroviga, E. Gurbanoviga, A. Taraniga, S. Minaga ja A. Šuhtiniga 20 000 eurot. Kohus jättis jõusse konfiskeerimise tagamiseks tehtud arestimismäärused, sh õigusabi korras S. Dungurovi omandis olnud Roobuka külas Xxxxxxx XX asuva kinnistu, Tallinnas Xxxxx XX/XX asuva korteri ja Rannamõisa külas Allika 8 asuva kinnistu arestimise (Harju Maakohtu 8. juuni 2011. a määrus kriminaalasjas nr 1-11-6830).
2.Helsingi teise astme kohtu 21. detsembri 2012. a otsusega vähendati S. Dungurovile mõistetud karistust 1 aasta, 7 kuu ja 10 päeva võrra. Samuti vähendati S. Dungurovilt kaitsjatasu hüvitamiseks väljamõistetud summat ning S. Dungurovilt, T. Abubakarovilt, E. Gurbanovilt, A. Taranilt, S. Minalt ja A. Šuhtinilt kriminaaltuluna solidaarselt konfiskeeritud summat vähendati 20 000 eurolt 18 000 eurole. Muus osas jäeti S. Dungurovi suhtes tehtud Helsingi esimese astme kohtu otsus muutmata.
3.Soome Vabariigi Justiitsministeerium esitas 26. veebruaril 2014. a Eesti Vabariigis tunnustamiseks ja täitmiseks Helsingi teise astme kohtu 21. detsembri 2012. a otsuse. Taotlus tugines rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise konventsioonile (edaspidi ka konventsioon). Riigiprokuratuur edastas nimetatud taotluse KrMS § 481 alusel 28. mail 2014. a Harju Maakohtule. Enne taotluse kohtusse saatmist täpsustas Riigiprokuratuur 7. aprilli 2014. a kirjaga konfiskeeritava summa ulatust, kuivõrd 26. veebruari 2014. a taotluses oli märgitud S. Dungurovilt solidaarselt koos teiste süüdimõistetutega konfiskeeritava summana 78 000 eurot. Soome Justiitsministeeriumi 12. mai 2014. a vastuses märgiti, et karistatud isikutelt, sh S. Dungurovilt, konfiskeeriti solidaarselt 88 000 eurot ja selles ulatuses taotletakse ka Soome kohtu otsuse tunnustamist ja täitmist Eestis.
4.Harju Maakohus tunnistas 3. juuli 2014. a määrusega KrMS § 483 lg 1 p 1 alusel S. Dungurovi suhtes tehtud Soome Vabariigi Helsingi esimese astme kohtu 9. detsembri 2011. a otsuse täitmise varade konfiskeerimise osas lubatavaks. Määruse resolutsioonist nähtuvad järgmised menetlusotsustused.
4.1.S. Dungurovilt konfiskeeriti solidaarselt KarS § 831 lg 1 alusel kriminaaltulu summas 88 000 eurot.
4.2.Konfiskeerimisotsuse täitmiseks määras kohus realiseerimisele ja konfiskeeris KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel S. Dungurovilt Harju Maakohtu 8. juuni 2011. a määrusega arestitud järgmised varad: kinnistu Harju maakonnas Saku vallas Roobuka külas Xxxxxxx XX ja korteri nr XX asukohaga Xxxxx XX/XX, Tallinn.
4.3.Kohus vabastas 50% osas kinnistust asukohaga Allika tee 8, Rannamõisa küla, Harku vald, Harjumaa aresti alt.
5.Maakohtu põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised.
5.1.Konventsiooni artikli 14 lg 1 kohaselt reguleerib konfiskeerimismääruse täideviimiseks vajalikke toiminguid taotluse saanud riigi, s.t praegusel juhul Eesti seadus. Sama artikli lõike 2 järgi tuleb konfiskeerimismääruse täideviimisel arvestada üksnes neid asjaolusid, mis on taotleva riigi süüdimõistvas otsuses või muus kohtulahendis. Taotlust lahendava riigi kohus ei saa asja uuesti sisuliselt arutada ega tõendeid hinnata.
5.2.Teod, milles S. Dungurov Soomes süüdi tunnistati, on karistatavad ka Eesti Vabariigi karistusseadustiku järgi. Samuti näeb Eesti karistusseadustik ette kriminaaltulu konfiskeerimise võimaluse.
5.3.KarS § 831 lg 1 kohaselt konfiskeerib kohus tahtliku süüteoga saadud vara, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Kuna S. Dungurov on saanud narkokuritegudega märkimisväärset tulu, tuleb nimetatud tulu kui süüteoga saadud vara konfiskeerida. Kui süüteoga saadud vara on võõrandatud, ära tarvitatud või selle äravõtmine ei ole muul põhjusel võimalik või otstarbekas, võib kohus KarS § 84 kohaselt välja mõista summa, mis vastab konfiskeeritava vara väärtusele. S. Dungurov on kriminaaltulu ära tarvitanud, mistõttu tuleb kohaldada KarS § 84 sätteid.
5.4.Harju Maakohtu 8. juuni 2011. a määrusega arestiti õigusabi korras konfiskeerimise tagamiseks S. Dungurovile kuuluvad kinnistu Harju maakonnas Saku vallas Roobuka külas Xxxxxxx XX ja korter nr XX asukohaga Xxxxx XX/XX, Tallinn ning 50% ulatuses S. Dungurovi ja S. D. ühisomandis olevast kinnistust asukohaga Allika tee 8, Rannamõisa küla, Harku vald, Harjumaa. Kriminaalmenetluse ajal, s.o 2011. A, korraldati kinnistute hindamine. Vastavalt Soome kohtu otsusele on Roobuka külas Xxxxxxx XX asuva kinnistu väärtus 54 915 eurot, Xxxxx tänaval XX/XX asuva korteri XX väärtus 22 846 eurot ning Harjumaal Rannamõisa külas Allika tee 8 asuva kinnistu väärtuseks on hinnatud 222 885 eurot. Arvestades kahe kinnistu väärtusi, jääb konfiskeeritavast summast puudu ca 10 000 eurot. Teisest küljest ületab Allika tee 8 kinnistu väärtus mitukümmend korda summat, mis võib kahe kinnistu müügist konfiskeerimisnõude täitmisest puudu jääda. Samal ajal tuleb Soomes konfiskeeritud summad tasuda solidaarselt. Lisaks on Harku vallas Rannamõisa külas Allika tee 8 kinnistule kohaldatud hüpoteek ning tegemist on ka abikaasade ühisvaraga. Eeltoodust tulenevalt ei ole nimetatud kinnistu konfiskeerimine otstarbekas ja see tuleb aresti alt vabastada.
6.Harju Maakohtu 3. juuli 2014. a määruse peale esitas määruskaebuse S. Dungurovi kaitsja Aleksei Smelov, taotledes maakohtu määruse tühistamist. Määruskaebuse põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.
6.1.S. Dungurovile kuuluvaid kinnistuid ei ole võimalik konfiskeerida KarS § 831 lg 1 ega KarS § 832 lg 1 alusel, kuna on tõendatud, et kinnistud on omandatud seaduspäraselt. Konfiskeeritavat kriminaaltulu (88 000 eurot) ei saa asendada kinnistutega KarS § 84 mõttes, kuna seaduses olevat sõna „summa“ tuleb tõlgendada rahalise summana. Kohus saab välja mõista vaid 88 000 euro suuruse summa. S. Dungurov võib täita selle kohustuse kas olemasolevate rahaliste vahenditega või oma vara võõrandades (täitemenetluse seadustik (TMS) § 52 jj).
6.2.Kinnisvarabüroo Uus Maa OÜ 7. juuli 2014. a eksperdihinnangust nr 1356/0714 KL nähtub, et Xxxxx XX/XX korteri nr XX väärtuseks on 44 000 eurot, mis on ligi kaks korda suurem Soome kohtu poolt antud hinnangust (22 846 eurot). Roobuka külas Xxxxxxx XX asuva kinnistu on abikaasade ühisvara, mis ei ole jagatud. S. Dungurovile kuulub 1⁄2 mõttelist osa nimetatud kinnistust. Kinnisvarabüroo Uus Maa OÜ 7. juuli 2014. a eksperdihinnangust nr 1357/0714 KL nähtuvalt on selle kinnistu väärtuseks 123 000 eurot. Seega on kinnistu poole mõttelise osa väärtuseks 61 500 eurot. Nende summadega tuleb arvestada 88 000 euro suuruse kohustuse täitmisel.
7.Määruskaebusele esitatud vastuses leidis prokuratuur, et Harju Maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
8.Tallinna Ringkonnakohtu 27. augusti 2014. a määrusega jäeti Harju Maakohtu 3. juuli 2014. a
määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukohad olid lühidalt järgmised.
8.1.Maakohus ei ole käesolevas asjas tuvastanud rahvusvahelise õigusabitaotluse esitanud välisriigile abi osutamisest keeldumise aluseid (KrMS §-d 436 ja 477) ja neid ei esine ka ringkonnakohtu hinnangul. Maakohus on õigesti leidnud, et otsustamaks, kas Soome Vabariigi kohtu otsust varade konfiskeerimise osas tuleb tunnustada ja täita, peab vaatama seda, kas S. Dungurovi poolt toimepandud kuriteod on kuritegudeks ka Eesti Vabariigis ning kas teo toimepanemise ajal kehtinud seadus ning kehtiv seadus võimaldavad kriminaaltulu konfiskeerimist või laiendatud konfiskeerimist kohaldada.
8.2.Alusetu ja põhjendamatu on kaebaja väide, et Harju Maakohus eksis määruses KarS § 84 tõlgendamisel. Juhul, kui süüteoga saadud vara äravõtmine pole enam võimalik, näeb KarS § 84 ette konfiskeerimise asendamise. Soome Vabariigi kohus on otsustanud S. Dungurovilt konfiskeerida kriminaaltulu ning Harju Maakohus on Soome kohtu otsust tunnustanud. Harju Maakohtu välja mõistetud summaks on konfiskeeritud vara realiseerimisest saadav summa. Seejuures vastab S. Dungurovilt väljamõistetud summa konfiskeeritava vara väärtusele, kuna Soome kohtu poolt konfiskeeritud kriminaaltulu summa on suurem vara realiseerimisel saadavast summast.
8.3.Tuginedes Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 31. oktoobri 2013. a lahendi nr 3-1-1-94-13 p-s 9 väljendatule, ei anna kaebaja väited alust vaidlustatud määruse tühistamiseks ka abikaasade ühisvara puudutavas osas. Kinnistu arestimismäärus ei võta kolmandalt isikult, s.o S. Dungurovi abikaasalt S. D.-lt, võimalust kaitsta enda väidetavat omandiõigust arestimise vastu tsiviilkohtumenetluses, nõudes asjaõigusseaduse (AÕS) § 65 lg 1 alusel riigilt nõusolekut kinnistusraamatu kande parandamiseks ehk keelumärke kustutamiseks või TMS § 222 lg 1 alusel vara arestist vabastamist.
MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
9.Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse S. Dungurovi kaitsja vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski, taotledes Harju Maakohtu 3. juuli 2014. a määruse ja Tallinna Ringkonnakohtu 27. augusti 2014. a määruse tühistamist ning asjas uue määruse tegemist, millega tunnistada Soome Vabariigi Helsingi esimese astme kohtu 9. detsembri 2011. a otsuse täitmine lubamatuks. Alternatiivselt taotleb kaitsja asja uueks arutamiseks saatmist Harju Maakohtule. Kaitsja jääb varem esitatud seisukohtade juurde: kaebaja kinnistuid ei saa KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel konfiskeerida; Roobuka vallas Xxxxxxx XX asuv kinnisvara on abikaasade ühisomandis; arestitud kinnistute väärtus on kasvanud võrreldes 2011. aastaga, mil toimus vara arestimine.
10.Riigiprokurör Eve Olesk esitas määruskaebusele vastuse, milles taotleb määruskaebuse rahuldamata ning maa- ja ringkonnakohtu määruste tühistamata jätmist.
10.1.Kaitsja seisukoht, nagu ei saaks KarS § 84 kohaldamisel konfiskeerida seaduslikult omandatud vara, on ekslik. KarS § 84 korras on võimalik konfiskeerida igasugust süüdlasele kuuluvat vara, millel on materiaalne väärtus.
10.2.Kinnisvara hindamise aktid esitati kohtule alles määruskaebemenetluses ringkonnakohtus. Harju Maakohus lähtus otsuse tegemisel kinnistute arestimisel teostatud hindamisest. Määruskaebemenetluses
esitatud hindamisaktides on märgitud, et hinnatavale varale on turuväärtus leitud eeldusel, et keelumärge Soome Vabariigi kasuks on kustutatud. Kaitsja esitatud kinnisvara hindamisakte ei saa pidada usaldusväärseks. Nii on näiteks Xxxxx XX/XXkorteris nr XXtehtud hindamisakti alusel parendustöid 67 aastat tagasi, seega ei ole pärast korteri arestimist selles mingit remonti, mis korteri hinda tõstaks, tehtud. Ometi on 2011. aastal korteri väärtuseks hinnatud 22 846 eurot. Kuigi kinnisvara hinnad pole vahepealsete aastatega kinnisvaraturul tõusnud, on määruskaebusele lisatud hindamisaktis määratud turuväärtuseks 44 000 eurot. Kui ühe kinnistu müügist laekub summa, mis katab konfiskeeritava summa, tuleb teine kinnistu aresti alt vabastada. Samas kui ühe kinnistu realiseerimisest ei jätku väljamõistetud summa katmiseks, tuleb realiseerida ka teine kinnistu, ning kui selle müügist saadav tulu ületab konfiskeeritava summa, tagastatakse ülejäänud osa S. Dungurovile. Senimaani ei ole välisriigi kohtuotsuste täitmisel konfiskeeritud kinnisvara suudetud siiski turuhinnaga realiseerida, vaid saadud summa on jäänud turuhinnast poole väiksemaks.
10.3.Kinnistusraamatu kandest ei nähtu, et S. D. oleks Xxxxxxx XX kinnistu ühisomanik. KrMS § 142 alusel lähtub kohus kinnistu arestimisel AÕS § 56 lõikest 1, mille kohaselt eeldatakse kinnisturaamatusse kantud andmete õigsust. S. Dungurovile kuuluvad varad arestiti 2011. aastal. Riigiprokuratuur andis määruse 9. juunil 2011. a allkirja vastu üle S. Dungurovi kaitsjale A. Jaroslavskile. Seega on S. D.-l olnud õigus ja võimalus oma väidetavat omandiõigust kaitsta alates 9. juunist 2011. Arestimismäärus ei võta isikult, kes ei ole arestimismääruse adressaadiks, õigust kaitsta enda väidetavat omandiõigust arestimise vastu tsiviilkohtumenetluses. S. D. ei ole nimetatud õigust senimaani kasutanud.
11.Täiendavas vastuses määruskaebusele asus riigiprokurör E. Olesk asenduskonfiskeerimist puudutavas osas seisukohale, et tulenevalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. märtsi 2015. a määrusest kriminaalasjas nr 3-1-1-78-14 tuleb muuta maakohtu määruse resolutsiooni p 3 ning sõnastada see viisil, et S. Dungurovilt konfiskeeritakse KarS § 84 alusel riigi-tuludesse solidaarselt sularaha summas 88 000 eurot. Arvestades, et kriminaaltulu on ära tarvitatud või seda varjatakse, on vajalik jätta arestitud kinnistud arestituks kuni konfiskeerimisotsuse täitmiseni. Prokuröri seisukohale olid lisatud ka Maksuja Tolliameti andmed S. Dungurovi ja S. D. tulude kohta aastatel 2008-2011. Muus osas jäi riigiprokurör varem väljendatu juurde.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
12.Kolleegium käsitleb esmalt asenduskonfiskeerimist (I), selgitab seejärel arestitava vara väärtuse hindamise aega ning ühisvara arestimist konfiskeerimise tagamiseks (II) ning lõpetuseks võtab kokku määruskaebemenetluse tulemuse (III). I
13.Kolleegium nõustub S. Dungurovi kaitsja määruskaebuses toodud väitega, et kohtud on vääralt kohaldanud KarS § 84, konfiskeerides S. Dungurovilt kriminaaltulu konfiskeerimise asendamise korras talle kuuluvad kinnistud. Maa- ja ringkonnakohus on eksinud materiaalõiguse kohaldamisel ja määrused tuleb selles osas tühistada.
14.KarS § 84 sõnastusest tulenevalt saab asenduskonfiskeerimise korras välja mõista üksnes summa, mis vastab kriminaaltuluna konfiskeeritava vara väärtusele. KrMS § 306 lg 1 p 13 ja § 313 lg 1 p 11 alusel võib kohus kriminaaltulu asenduskonfiskeerimise (KarS § 84) tagamiseks KrMS § 142 alusel arestitud vara jätta süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel arestituks. Isikule peab jääma võimalus täita konfiskeerimisnõue esmalt muu vara arvel, mitte nende kinnistute arvel, mis on konfiskeerimise tagamiseks arestitud. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. märtsi 2015. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-78-14, p-d 24‒26).
15.Kuna S. Dungurov on kuriteoga saadud tulu ära tarvitanud, tuleb Soomes tehtud konfiskeerimisotsustuse täitmiseks kohaldada kriminaaltulu asenduskonfiskeerimist (KarS § 831 lg 1 ja § 84). Kolleegium tühistab maa- ja ringkonnakohtu määrused ka konfiskeerimisotsustuse täitmiseks tehtava kinnistute asenduskonfiskeerimise osas, kuid leiab, et kriminaaltulu asenduskonfiskeerimise tagamiseks tuleb jätta Xxxxxxx XX kinnistu ja Xxxxx XX/XX korter XX aresti alla, keelates S. Dungurovil nende kinnistute käsutamine (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 10. mai 2013. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-49-13, p 13).
16.Harju Maakohtu 3. juuli 2014. a määruse resolutsiooni p 2 järgi konfiskeeriti S. Dungurovilt KarS § 831 lg 1 alusel kriminaaltulu solidaarselt ilma teisi solidaarnõude eest vastutavaid isikuid nimetamata. Kuigi Soome kohtud on otsustanud S. Dungurovilt kriminaaltulu konfiskeerida solidaarselt koos teiste süüdimõistetutega (vt eespool p 1), tunnustatakse käesolevas menetluses ja tunnistatakse lubatavaks kriminaaltulu konfiskeerimine üksnes S. Dungurovilt. Ka Soome Vabariigi Justiitsministeeriumi taotluse (I kd, tl 17) selgituse kohaselt tuleneb Soome seadusest, et kui konfiskeerimist on kohaldatud mitme isiku suhtes, vastutavad nad ühiselt ja eraldi, s.t et konfiskeerimine võib tervenisti olla suunatud kas ühe või mitme isiku vastu. Eesti karistusõigus ei näe küll ette kriminaaltulu solidaarset konfiskeerimist, kuid see ei välista solidaarse konfiskeerimisnõude tunnustamist ja täitmist Eestis selle isiku suhtes, kelle kohta tehtud konfiskeerimisotsustuse täitmist välisriik taotleb. S. Dungurovi õigus nõuda konfiskeerimisnõude täitmisel teistelt solidaarvõlgnikelt nende osa tagasimaksmist Soome seaduse järgi säilib hoolimata Eestis kohtuotsuse tunnustamise menetluses tehtava otsustuse sõnastusest. II
17.Kaitsja on määruskaebuses leidnud, et Harju Maakonnas Saku vallas Roobuka külas Xxxxxxx XX kinnistu ja Tallinnas Xxxxx XX/XX asuva korteri nr XX konfiskeerimine ei ole üksnes ebaseaduslik, vaid ka ebaõiglane, kuna kohtud on lähtunud kinnisvara arestimisaegsest väärtusest, mis on väiksem nende praegusest turuväärtusest. Oma väite kinnituseks esitas kaitsja Tallinna Ringkonnakohtule Kinnisvarabüroo Uus Maa hindamisaktid (II kd, tl 38-60). Kuigi kohtud määrasid nimetatud kinnistud konfiskeerimisnõude täitmiseks ekslikult realiseerimisele KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel, saab kaitsja seisukohta sisuliselt käsitada väitena selle kohta, et kohtud on konfiskeerimisnõude tagamiseks jätnud aresti alla rohkem vara, kui on vaja konfiskeerimisnõude täitmiseks (vt ka eespool p 15).
18.Kolleegium on varem selgitanud, et arestitava vara väärtuse (hinna) kindlaksmääramisel (KrMS § 142 lg 6 ja § 143 lg 1 p 1) tuleb lähtuda selle tavalisest turuväärtusest lahendi tegemise ajal ja
et vajalik ei ole asja või õiguse täpse hinna kindlakstegemine (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
20.veebruari 2012. a määrus nr 3-1-1-1-12, p 22). Kuigi arestitud vara väärtus võib kriminaalmenetluse jooksul mõnel juhul ka suureneda, ei ole välisriigi kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise menetluses üldjuhul põhjendatud kohtulahendi täitmise tagamiseks aresti alla jäetava vara väärtuse uuesti hindamine. Seda seetõttu, et tegemist on menetlust lõpetava lahendiga, millele järgneva täitmise käigus n-ö ülearestitud vara või sellele vastav summa tagastatakse omanikule.
19.Kaitsja väitel on aresti alt jäetud õigusvastaselt vabastamata kolmandale isikule, s.o S. D.-le kuuluva varana pool mõttelist osa abielu jooksul omandatud Xxxxxxx XX kinnistust. Ringkonnakohus on sellele kaitseväitele vastates põhjendatult tuginenud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 10. mai 2013. a määrusele kriminaalasjas nr 3-1-1-49-13, kus on selgitatud, et KrMS § 142 alusel kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu, tsiviilkostja või kolmanda isiku kinnisasja arestimise määrus ei saa puudutada isikut, kes ise ei ole selle määruse adressaat ja keda ei ole ka arestitud kinnistu ühe omanikuna kinnistusraamatusse kantud. Kinnistusraamatu väljavõttest (I kd, tl 5; väljavõte 28. mai 2014 seisuga) nähtub, et S. D.-d ei ole Harju Maakonnas Saku vallas Roobuka külas Xxxxxxx XX asuva kinnistu omanikuna sisse kantud. Ringkonnakohus on õigesti tuvastanud sedagi, et arestimismäärus ei võta isikult, keda ei ole omanikuna kinnistusraamatusse kantud, võimalust kaitsta enda väidetavat omandiõigust arestimise vastu tsiviilkohtumenetluses, nõudes AÕS § 65 lg 1 alusel riigilt (prokuratuuri kaudu) nõusolekut kinnistusraamatu kande parandamiseks (ehk keelumärke kustutamiseks) või TMS § 222 lg 1 alusel vara arestist vabastamist, kuivõrd praegune menetlus ei ole omandivaidluste lahendamiseks sobiv (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 31. oktoobri 2013. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-94-13, p 9 ja 10. mai 2013. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-49-13, p 10).
20.Harju Maakohtu 8. juuni 2011. a määrusega arestiti muu hulgas pool S. Dungurovi ja S. D. ühisomandisse kuuluvast Harjumaal Harku vallas rannamõisa külas Allika tee 8 asuvast kinnistust, mis omakorda vabastati aresti alt Harju Maakohtu 3. juuli 2014. a määrusega (vt eespool p 5.4). Kuigi selle vara aresti alt vabastamise üle ei ole vaidlust, peab kolleegium vajalikuks korrata üle varem väljendatud põhimõtted seoses ühisvara arestimisega. 20.1 Nimelt on analoogiliselt Riigikohtu üldkogu 27. novembri 2012. a määruse punktis 46 kriminaalasjas nr 3-3-1-15-12 ja 9. aprilli 2013. a otsuse punktis 49 kriminaalasjas nr 3-3-1-82-12 märgitule KrMS § 142 alusel võimalik taotleda keelumärke seadmist ühisomandisse kuuluvale kinnisasjale nii, et selle käsutamine keelatakse üksnes arestimismääruse adressaadiks oleval kahtlustataval, süüdistataval, tsiviilkostjal või kolmandal isikul. Kinnistusraamatusse kantava keelumärke sisust peab üheselt nähtuma, et ühisomandi käsutamine on keelatud üksnes sellel abikaasal, kelle suhtes arestimisotsustus tehakse. Ka siis, kui arestitava kinnistu omanikuna on kinnistusraamatusse kantud vaid kavandatava arestimisotsustuse adressaat üksinda, on prokuratuuril üldjuhul otstarbekas taotleda keelumärke seadmist kinnisasjale nii, et selle käsutamine keelatakse sõnaselgelt üksnes arestimisotsustuse adressaadil. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 10. mai 2013. a määrus asjas nr 3-1-1-49-13, p 13). See, et ühisomandis oleva vara mõttelise osa arestimine on õiguslikult tagajärjetu, nähtub ka kinnistusraamatu väljavõttest (I kd, tl 6-7; väljavõte 28. mai 2014
seisuga), mis ei kajasta Harju Maakohtu 8. juuni 2011. a määrusega Allika tee 8 asuvale 50% kinnistule seatud käsutamiskeeldu. 20.2 Sissenõude pööramist abikaasade ühisvarale täitemenetluses reguleerib TMS § 14. Sellest sättest ei tulene alust arestida enne ühe abikaasa vastu suunatud nõude rahuldamist selle nõude täitmise tagamiseks mõlema abikaasa ühisvara. Hagi abikaasade ühisvara jagamiseks saab riik sissenõudja ja võlausaldajana TMS § 14 lg-st 2 ning perekonnaseaduse § 33 lg 3 teisest lausest tulenevalt esitada alles pärast seda, kui tema nõue ühe abikaasa vastu on lõplikult kindlaks määratud, nt konfiskeerimisotsustus jõustunud (10. mai 2013. a määrus asjas nr 3-1-1-49-13, p 14). III
21.Kassatsiooniväliselt juhib kolleegium tähelepanu sellele, et Soome Vabariigi Justiitsministeeriumi taotlus on sõnastatud viisil, et õigusabi soovitakse Helsingi teise astme kohtu otsuse täitmiseks (I kd, tl 17). Kolleegium on korduvalt osutanud, et edasikaebeõiguse kontekstis on loomulik, et taotletakse just apellatsioonikohtu otsuse täitmist, ja et teise astme kohtu otsuse resolutsiooni lugedes tuleb silmas pidada välisriigis toimunud kriminaalmenetlust tervikuna (viimati Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. märtsi 2015. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-78-14, p 18). Tunnustatavas kohtuotsuses S. Dungurovi suhtes tehtud konfiskeerimis- ja arestimisotsustused tulenevad Helsingi esimese astme kohtu otsusest, mida kaebemenetluse tulemusel muudeti vaid väikeses ulatuses (vt eespool p-d 1 ja 2). Seega on kohtud formaalselt eksinud, tunnistades lubatavaks vaid Helsingi esimese astme kohtu otsuse täitmise. Nimetatud eksimus ei ole aga kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine KrMS § 339 lg 2 tähenduses ega too kaasa määruste tühistamist selles osas, kuna eksimusega ei kaasnenud ebaseaduslik või põhjendamatu kohtulahend.
22.Lõpetuseks märgib kolleegium, et maa- ja ringkonnakohus on vastavalt KrMS § 477 lg 1 p-le 5 muu hulgas kontrollinud ja tuvastanud, et kuriteod, milles S. Dungurov Soomes süüdi mõisteti, olid teo toimepanemise ajal ja on jätkuvalt karistatavad KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 ning § 392 lg 2 p 2 järgi. Alates 1. jaanuarist 2015 on KarS § 392 kehtetu. Kehtiva karistusseaduse redaktsiooni vastuvõtmisel lähtus seadusandja arusaamast, et suures koguses narkootilise või psühhotroopse aine ebaseaduslik vedamine üle riigipiiri on hõlmatud KarS § 184 objektiivsetest tunnustest (vt karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lk 89, XII Riigikogu koosseisu seaduseelnõu 554 SE). Suures koguses narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine, sh üle riigipiiri toimetamine on alates 1. jaanuarist 2015 käsitatav üksnes KarS § 184 järgi kvalifitseeritava kuriteona. Seega puudub alus Soome Vabariigi Helsingi teise astme kohtu otsuse täitmisest keeldumiseks tulenevalt KrMS § 477 lg 1 punktist 5.
23.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 7 ning § 362 p-st 1, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu 3. juuli 2014. a määruse ja Tallinna Ringkonnakohtu
27.augusti 2014. a määruse osas, millega S. Dungurovilt konfiskeeriti solidaarselt 88 000 eurot KarS § 831 lg 1 alusel (maakohtu määruse resolutsiooni p 2), ja osas, millega konfiskeerimise täitmiseks realiseeriti S. Dungurovilt KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel Harju Maakohtu 8. juuni 2011. a määrusega arestitud kinnistu Harju maakonnas Saku vallas Roobuka külas Xxxxxxx XX (katastritunnus
YYYYY:YYY:YYYY) ja Tallinnas Xxxxx XX/XX asuv korter nr XX (katastritunnus ZZZZZ:ZZZ:ZZZ) (maakohtu määruse resolutsiooni p 3). Tühistatud osas teeb kolleegium S. Dungurovi olukorda raskendamata uue otsustuse: KarS § 831 lg 1 § 84 alusel konfiskeerida S. Dungurovilt kriminaaltulu konfiskeerimise asendamise korras 88 000 eurot; KrMS § 142 lg 2 ja 306 lg 1 p 13 alusel seada konfiskeerimise asendamise tagamiseks kinnistusraamatusse keelumärge, millega keelata S. Dungurovil käsutada Xxxxxxx XX kinnistut ja Tallinnas Xxxxx XX/XX asuvat korterit nr XX. Muus osas jäävad maa- ja ringkonnakohtu määrused muutmata. Kaitsja määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.
24.S. Dungurovi kaitsja A. Jaroslavski ei ole kaitsjatasu hüvitamise taotlust esitanud. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.