Kohtulahend

Käesoleva määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD:

Samuti mõisteti S. Matvejev süüdi KarS § 121 järgi (alates 01.01.2015 kvalifitseeritav KarS § 121 lg 1 järgi) ning karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga, mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 2 kuud vangistust. KarS § 65 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 23.01.2013 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 2 aasta 11 kuu 28 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 6 aastat 1 kuu 28 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 04.03.2015 karistusaja hulka ning karistusaja algust arvestati alates S. Matvejevi kinnipidamisest, s.o alates 04.03.2015. S. Matvejevi suhtes valitud tõkend (vahistamine) jäeti kohtuotsuse jõustumiseni muutmata. S. Matvejevilt mõisteti kriminaalmenetluse kuludena välja I astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 975 eurot. Riigi poolt määratud kaitsja töötasu summas 264 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrati väljamõistetud menetluskulud tasumisele ositi 12 kuu jooksul.

KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

Kohus on juba pidanud põhjendatuks kohaldada KrMS § 180 lg 3 sätteid ning on määranud kriminaalmenetluse kulud ositi hüvitamisele, rahuldades sellega S. Matvejevi poolt istungil esitatud taotluse menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks. Lähtudes KrMS § 313 lg 1 p-st 7 on kohus otsuse tegemisel pädev kaaluma kohtuotsuse täitmise asjaolusid ja tal on seejuures õigus määrata kohtukulude vabatahtlikuks hüvitamiseks ka seaduses ettenähtud ühest kuust pikem tähtaeg. Maakohus on kohtuotsuse tegemisel määranud, et menetluskulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, pikendades sellega otsuse vabatahtliku täitmise üldist tähtaega. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja kooskõlas väljakujunenud kohtupraktikaga. Kaebuses ei ole välja toodud erilisi asjaolusid, mis annaks alust juba süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel pikendada kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaega üle ühe aasta või jätta osa menetluskuludest riigi kanda. Kohtukolleegium möönab, et vangistuses viibimise ajal on küll raskendatud rahaliste kohustuste täitmine, kuid ainuüksi see asjaolu ei ole mõjuvaks põhjuseks menetluskulude vähendamiseks. Seejuures tuleb arvestada Riigikohtu seisukohaga, et kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa automaatselt välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (3-1-1-105-12). Ringkonnakohus märgib, et asjaolu, mille kohaselt on S. Matvejevil tasumata ka eelmise kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulud, ei anna alust käesolevas menetluses menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmiseks. Juhul kui kohus jätaks varasemalt tasumata menetluskulude tõttu igakordselt osa menetluskulusid riigi kanda, oleksid süüdistatavad menetluskulude tasumise osas demotiveeritud. Käesoleval juhul on maakohus juba arvestanud S. Matvejevi materiaalset olukorda ning andnud võimaluse menetluskulude tasumiseks ositi 12 kuu jooksul. Eeltoodud asjaoludel puudub ringkonnakohtu hinnangul alus S. Matvejevi puhul uuesti KrMS § 180 lg 3 kohaldamiseks ja menetluskulu osaliselt riigi kanda jätmiseks.

Ivi Kesküla, Meelika Aava, Orvi Tali /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.