Kohtulahend

alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Dmitri Piir on süüdi tunnistatud Ida-Viru Maakohtu 18.10.2000. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1479 KrK § 101 p 2, 7, § 108 lg 2 p 3 ja § 113 järgi ning talle mõisteti ostuste osalise liitmise teel KrK 40 lg 1 ja § 43 lg 31 alusel lõplikuks karistuseks 20 aastat vabadusekaotust, millise kandmise alguseks määrati 04.08.1999. a. Kinnipeetava karistusaeg algas 04.08.1999. a ja lõpeb 03.08.2019. a. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 22.04.2015. a. Tartu Vangla esitas 21.04.2015. a kohtule materjalid Dmitri Piiri tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava Dmitri Piiri vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör on seisukohal, et suure tõenäosusega on seniseks ärakantud vangistus avaldanud Dmitri Piirile sellist mõju, mis motiveerib teda tulevikus mitte sooritama kuritegusid. Vastavat asjaolu kinnitab tema kohta Tartu vangla poolt koostatud positiivne iseloomustav materjal. Märkimisväärne on prokuröri arvates fakt, et käesoleval hetkel puuduvad Dmitri Piiril vanglas kehtivad distsiplinaarkaristused, ta on omandanud haridust ning läbinud ka mitmeid erinevaid sotsiaalprogramme. Eeltoodu kinnitab, et vangistuses viibides on Dmitri Piir soovinud end positiivses suunas muuta. Dmitri Piiril on garanteeritud ennetähtaegse vabanemise korral ka eluase ja töökoht. Prokurör leiab, et ennetähtaegse vabastamise korral oleks vajalik Dmitri Piiri suhtes kindlasti rakendada Tartu Vangla poolt väljapakutud lisakohustusi. Kokkuvõtvalt leiab prokurör, et täidetud nii vabastamise formaalsed kui ka materiaalsed eeldused, mistõttu ta toetab sarnaselt Tartu vanglaga Dmitri Piiri vabastamist enne tähtaega. Dmitri Piir on arvamusel, et kohus võiks teda tingimisi enne tähtaega vabastada, kuna ta on kandnud juba küllalt pika karistuse ning vangla poolt antud iseloomustus tema kohta on positiivne. Kinnipeetav lõpetas Pärnu tehnikumi infotehnoloogia erialal, Tartu tehnikumi majanduse erialal. Kui ta vanglas ei õppinud, siis kogu aeg töötas. Dmitri Piir on arvamusel, et tänu vanglas läbitud programmidele suudab ta vabaduses ühiskonda sulanduda ja leida ühist keelt. Samuti märgib, et vanglas ei ole ta toime pannud ühtegi agressiivsusest tulenevat rikkumist. Dmitri Piir ei poolda enda sõnul vägivalda, samas ei oska seletada kuritegude põhjuseid. Väidetavalt on ta analüüsinud seda nii iseseisvalt kui psühholoogiga, kuid ei jõudnud selgusele, mis osutus selleks tõukeks, mis pani teda seda (tahtlik tapmine) tegu tegema. Dmitri Piir leiab, et tema praktilised kogemused kindlasti aitavad töökorralduslikult uues töökohas, samuti on tal plaan muretseda isiklik elamispind, seni elab tuttava juures. Dmitri Piir avaldas, et suudab täita kohustust mitte tarvitada alkoholi, kuid kohustust mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ta täita ei suuda, sest kaks inimest, kes varem on karistatud kohtu poolt, toetavad teda. Kaitsja palub taotlus ennetähtaegseks vabastamiseks rahuldada. Kaitsja märkis positiivsena, et Dmitri Piir on vanglas töötanud, läbinud programme, õppinud riigikeelt, kaks korda on omandanud eriala, majandusalase ja infotehnoloogilise. Ta on töötanud vanglas ka ise õppejõuna. Käesoleval ajal töötab majandustöödel. Töökoht vabaduses on tal juba garanteeritud ning elukoht samuti. Kaitsja märkis, et Dmitri Piiri tuttavad on isikud, kes kriminaalkorras karistatud, kuid nende karistus on kustunud. Seega arvab kaitsja, et Piir saab täita kohustust mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega.

2 (4)

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Dmitri Piir temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Dmitri Piiril on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (KarS § 76 lg 3). Seega esinevad formaalsed alused Dmitri Piiri tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus nõustub, et Dmitri Piiri puhul esineb positiivseid asjaolusid, mis võiksid tema vabastamist toetada. Kindlasti on tunnustamist väärt asjaolu, et pika vangistuse jooksul on Dmitri Piir ennast tegevuses hoidnud. Dmitri Piir omandas 2003.-2004. a väikeettevõtluse töökorralduse üheaastase õppekava, 07.04.-30.06.2008. a osales sõltuvust käsitlevas programmis „12 sammu“ ja 15.11.2010. a05.01.2011. a läbis programmi „Viha juhtimine“, seejärel 22.02.-15.06.2011. a programmi „Õige hetk“. Dmitri Piir on sooritanud riigikeele B1 ja B2 taseme eksamid. Samuti on ta osalenud tööhõives alates 2005. a kuni käesoleva ajani. 06.03.2015. a alustati psühholoogilist nõustamist alkoholi ja viha ohjeldamise teemadel. Dmitri Piirile on varasemalt korduvalt mõistetud distsiplinaarkaristusi, peamiselt tubakatoodetega seonduvalt, kuid praeguseks on kõik kustunud. Viimane rikkumine on toime pandud 02.01.2013. a (I kd t.l 229), kuid karistusest loobuti, viimane karistus on määratud 17.08.2012. a (I kd t.l 211), edasiselt on kinnipeetava käitumine olnud normidele vastav. Tartu Vangla materjalide kohaselt on Dmitri Piiril vabanemise järgselt võimalik elama asuda endise kooli- ja töökaaslasele xxxxxxxxxxxxxxxx kuuluvasse 7-toalisesse eramajja ning tööle ettevõttesse Rikman OÜ. Esialgseks toimetulekuks saab Dmitri Piir kasutada vabanemisfondi kogunenud raha. Pärast karistuse ärakandmist tuleb isikul igal juhul ühiskonda naasta ning vanglas pakutavad programmid tagavad parema toimetuleku. Dmitri Piirile mõistetud pikk vangistus on võimaldanud tal nendes tegevustes osaleda. Vaatamata eelpool nimetatud positiivsetele asjaoludele ei ole kohtu hinnangul Dmitri Piiri vabastamine rohkem kui 4 aastat enne tähtaega siiski põhjendatud. Dmitri Piir on kriminaalkorras karistatud kaks korda ning kannab ka teist reaalset vangistust. Varem on Dmitri Piir toime pannud röövimise isikute grupis, karistus praeguseks kustunud. Käesolevat karistust kannab Dmitri Piir kahe kuriteoepisoodi eest - tahtliku tapmise eest raskendavatel asjaoludel ning raske kehavigastuse tekitamise eest. Istungil tunnistas Dmitri Piir, et ei ole senini aru saanud, miks ta sellised kuriteod on toime pannud. Dmitri Piir avaldas, et tema käitumises on vägivaldsus esinenud vaid korra, jättes tähelepanuta, et kohtuotsusega on ta süüdi tunnistatud lisaks tapmisele ka varasemas kuriteo episoodis, kus isikule tekitati raskeid kehavigastusi. Seega ei saa öelda, et avaldunud vägivald on olnud juhuslik. Kahe episoodi vahe on pikk, esimene aprillis 1999. a, teine juulis 2000. a. Kohtu arvates tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel oluline arvestada kinnipeetava suhtumist toimepandusse, kuna seeläbi on võimalik hinnata, kas karistus on saavutanud oma eesmärgid (nii eri- kui ka üldpreventiivsed), samuti analüüsida võimalikke kuriteoriske, mis vabanemise korral võivad tekkida. Kohtu hinnangul on Dmitri Piiri üldine suhtumine toime pandud kuritegudesse ning nende tagajärgedesse hoolimatu. Olukorras, kus süüdimõistetu ei saa aru oma kuritegude põhjustest, on keeruline ka vanglal tegeleda konkreetselt Dmitri Piirist tulenevate kuriteoriskide maandamisega. Enne vabanemist on kohtu hinnangul süüdimõistetul vajalik

3 (4)

analüüside põhjuseid, mis viisid ta raskete kuritegudeni ning läbida ka alustatud nõustamine alkoholi ja viha ohjeldamise teemadel. Menetluskulud Dmitri Piiri tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 28.05.2015. a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Lembit Nirgi. Kaitsja esitas 28.05.2015. a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 105,60 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 105,60 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Dmitri Piirilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.