Otsuse tegemise koht ja aeg Kriminaalasi (number ja nimetus) Asja lahendamine Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Prokurör Süüdistatav
Süüdistus Kaitsja
Viljandi kohtumaja 08. juuni 2015 nr 15930000006; kohtuasi nr 1-15-3578 riik versus F.S kohtuistung kokkuleppemenetluses kohtunik Toomas Lillsaar Irina Meremaa Allar Nisu F.S (isikukood XXX; elukoht xxxxxx x xxxx -xxxxxxxx xxxxxxxxxxx; ei kriminaalkaristatust) karistusseadustik (KarS) § 375 lg 1 järgi advokaat Mart Sikut
oma
RESOLUTSIOON
Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises
1.Tunnistada F.S süüdi KarS § 375 lg 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 4 (neli ) kuud; KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata F.S-ile katseaeg 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud ning mõistetud vangis tust 4 kuud ei pöörata täitmisele, kui F.S ei pane katseajal tahtlikult toime uut kuritegu. Asja lahendamisega seonduvad muud otsustused
2.Kriminaalmenetluse kuludes: 2.1 välja mõista riigi kasuks F.S-ilt kriminaalmenetluse kulu 1 186 (üks tuhat ükssada kaheksakümmend kuus) € 42 senti (millest sundraha 100 €, riigi õigusabi tasu 48 € ja muu kriminaalmenetluse kulu 1 038.42 €; s.h ekspertiistasu 1 035.72 €); määrata väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2015 a juuli kuust igakuise menetluskulu osa 98 ( üheksakümmend kaheksa ) € 87 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna; 2.2 kohtuotsuse jõustumisel süüteo vahetuks objektiks olnud aine, s.o F.S-ilt ära võetud 44,61 liitrit alkoholi (hoiustatud osaühingus Eesti Keskkonnauuringute Keskus, aadressil Marja 4D, Tallinn) KarS § 83 lg 2 ja KarS § 375 lg 3 alusel konfiskeerida ja Alkoholiseaduse § 75 lg 1 alusel hävitada;
2.3 rahuldada advokaat Mart Sikutile kohtumenetluses riigi õigusabi ja sellega seonduvate kulude hüvitamise taotlu s summas 24 € (s.h käibemaks ) ulatuses. Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsuse täitmiseks
3.Selgitada: 3.1 k ohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § -s 318 sätestatud alustel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooni õiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest; 3.2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392); 3.3 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel); 3.4 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile; tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e- toimiku süsteemi vahendusel; 3.5 KrMS § 317 kohaselt pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist saavad kohtumenetluse pooled sellega tutvuda kohtus ning poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia või väljatrükk; 3.6 KrMS § 248 (Kohtulahendid kokkuleppemenetluses) lg 1 p 5 kohaselt on kokkuleppemenetluses kohtulahendiks kohtuotsus süüdistatava süüdimõistmise ja talle kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta.
ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU OTSUSE PÕHJENDUSED
(Kohtuotsuse põhiosa) KrMS § 249 ( Süüdimõistva kohtuotsuse põhiosa kokkuleppemenetluses) kohaselt kohtuotsuse põhiosas märgitakse: 1) millises süüdistuses kohus süüdistatava süüdi mõistab ning 2) kokkuleppe sisu.
1.Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on F.S toime pannud kuriteona suures koguses käitlemiseks mittelubatud alkoholi hoidmise KarS § 375 lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema hoidis ehk valdas 05.08.2014 oma aadressil xxxxxx x xxxx- xxxxxxxx xxxxxxxxxx asuval kinnistul käitlemiseks mittelubatud alkoholi kokku 44,61 liitrit (absoluutset alkoholi kokku 31,90 liitrit), mis on suur kogus. 05.08.2014 kehtinud alkoholiseadus ( AS) § 7 lõike 5 kohaselt on käitlemiseks mittelubatud alkoholi suures koguses, kui käitlemiseks mittelubatud alkoholi kogusele vastav arvestuslik aktsiis ületab kümnekordselt või enam alkoholi-, tubaka- , kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) § 46 lõikes 6 nimetatud aktsiisisummat. 05.08 .2014 kehtinud ATKEAS § 46 lõike 6 kohaselt oli muu alkoholi aktsiisimääraks 16,43 eurot muu alkoholi etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris. Seega oli 05.08.2014 F.S-i valduses olnud absoluutse alkoholikoguse arvestuslik aktsiis 524,18 eurot (16,43x31,90), mis ületab kehtinud aktsiisimäära enam kui kümnekordselt. Alates 01.01.2015 on AS § 7 lõike 5 kohaselt käitlemiseks mittelubatud alkoholi suures koguses, kui käitlemiseks mittelubatud alkoholi kogusele vastav arvestuslik aktsiis ületab kahekümne viie kordselt või enam ATKEAS § 46 lõikes 6 nimetatud aktsiisisummat. ATKEAS § 46 lõike 6 kohaselt on alates 01.01.2015 muu alkoholi aktsiisimääraks 18,89 eurot muu alkoholi etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris.
See tõttu on F.S-i valduses olnud absoluutse alkoholikoguse arvestuslik aktsiis 602,59 eurot (18,89x31,90), mis ületab kehtivat aktsiisimäära enam kui kahekümne viie kordselt. Käitlemiseks mittelubatud alkohol on AS § 7 lg 1 p 1 kohaselt alkohol, mis ei vasta AS § 4 lõikes 1 sätestatud nõuetele. F.S-i valduses olnud alkohol ei vasta AS § 4 lõikes 1 sätestatud nõuetele, mistõttu on tegemist käitlemiseks mittelubatud alkoholiga.
2.Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmises KarS § 375 lg 1 järgi ja karistamises vangistusega 4 kuud. KarS § 73 lg 1 ja lg 3 kohaselt mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui F.S ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
3.1.Menetluskulude koosseis Menetluskulud kululii kide järgi on sätestatud KrMS §-s 175 ( Menetluskulud).
3.1.1.Sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 (Sundraha) lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 585 €. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 28. novembri 2013 määrusest nr 166 ( Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud alates 01. jaanuarist 2015 töötasu alammääraks 3 90 € kuus.
3.1.2.Riigi õigusabi KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 (Kaitsja valimine ja määramine) lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu taotlusel Eesti Advokatuur , kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p -le 1 on riigi õigusabiks määra tud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord (edaspidi kord). Korras koos hilisemate muudatustega on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord.
3.1.2.1.Kohtueelsel uurimisel riigi õigusabi F.S-ile kohtueelsel uurimisel osutatud õigusabi on 24 €. Kohtueelsel uurimisel on kaitsja õigusabi tasutaotlus rahuldatud.
3.1.2.2.Kohtulikul menetlemisel riigi õigusabi F.S-ile kohtus esinemise eest on kaitsja esitanud taotluse õigusabi tasus. Taotluse p-s 3 (Riigi õigusabi osutamise käigus tehtud toimingud, nendele kulunud aeg ja/või taotletav tasu) on arvestatud tasu 0,5 tunni eest koos käibemaksuga 24 €. Kaitsja tasuarvestust kohtulikus menetluses loeb kohus usaldusväärseks ning taotlus tuleb rahuldada.
3.1.3.Ekspertiisitasu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Kriminaalasjas ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud – 1 035.72 €.
3.1.4.Muu menetluskulu KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 2.70 €.
3.2.Menetluskulude summaarne arvestus Kokku moodustub kululiikidest kriminaalasjas menetluskulu 1 671.42 € (585 +24+24+1 035.72 +2.70).
3.3.Menetluskulude hüvitamise põhjendused KrMS § 189 (Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustus) lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. K ohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtu otsusega (KrMS. § 189 lg 2). KrMS § 180 (Menetluskulude hüvitamine süüdimõistva kohtuotsuse korral) lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid; kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda; kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Arvestatud menetluskulud tulevad KrMS § 180 alusel välja mõista süüdistatavalt. Arvestades F.S-i majanduslikku olukorda tuleb süüdimõistetul KrMS § 180 lg 3 alusel vähendada sundraha 100 €ni. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda ei ole ta eelduslikult võimeine temalt väljamõistetud menetluskulusid koheselt tasuma. KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb määrata süüdimõistetul menetluskulud kulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Arvestades kohtu põhjendusi menetluskuludes ja seoses süüdimõistva kohtuotsusega tuleb F.S-ilt riigi kasuks välja mõista kriminaalmenetluse kulu 1 186.40 €.
4.1.Konfiskeerimine Vastavalt KarS § 83 (Süüteo toimepanemise vahendi ja vahetu objekti konfiskeerimine) lgle 2 ja KarS § 375 lg 3 alusel konfiskeerida süüteo vahetuks objektiks olnud aine, s.o F.S-ilt ära võetud 44,61 liitrit alkoholi (hoiul osaühingus Ees ti Keskkonnauuringute Keskus, aadressil Marja 4D, Tallinn.
4.2.Kohtuotsuse täitmisega seonduv KrMS § 408 ( Kohtuotsuse ja –määruse jõustumine) lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. Kohtuotsuse osalise vaidlustamise korral jõustub kohtuotsus vaidlustamata osas (KrMS § 408 lg 6). KrMS § 412 (Kohtuotsuse ja –määruse täitmisele pööramise tähtaeg) lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. KrMS § 423 (Kriminaalmenetluse kulude sissenõudmine) kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta.
(allkirjastatud digitaalselt)
Toomas Lillsaar Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.