Harju Maakohtu 13. mai 2015 otsus Nikolai Tumaševitši (Tumaševitš) süüdistuses KarS § 184 lg 1 järgi, kokkuleppemenetluses Süüdistatav Nikolai Tumaševitš (ik: 38009076519, viibib Tallinna Vanglas), kaebus menetluskulude väljamõistmise peale
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Harju Maakohtu 13. mai 2015 otsus Nikolai Tumaševitšilt menetluskulude väljamõistmise osas jätta muutmata ja süüdistatava taotlus menetluskulude vähendamiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu 13. mai 2015 otsusega kokkuleppemenetluses tunnistati Nikolai Tumaševitš süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ja karistati vangistusega 2 aastat 9 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistusaeg karistusaja hulka ja vangistuse alguseks loeti 20.01.2015. N. Tumaševitšilt mõisteti mentluskuludena välja riigieelarve tuludesse ekspertiiside tegemise kulud 1536 eurot, määratud kaitsjale makstud tasu 336 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 975 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel on N. Tumaševitšil menetluskulusid võimalik tasuda vabatahtlikult osade kaupa 12 kuu jooksul, alates kohtuotsuse jõustumisest.
2.
N. Tumaševitš tunnistati süüdi selles, et tema ebaseaduslikult omandas eeluurimisel täpselt tuvastamata isikult, kohas ja ajal, kuid enne 20.01.2015 suures koguses narkootilist ainet fentanüüli
sisaldavat pulbrit kogumassiga 2,77 grammi (puhtal kujul 159 milligrammi fentanüüli), s.o rohkem kui kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud mõjudoosi. Osundatud narkootilisest ainest osa, s.o fentanüüli sisaldavat pulbrit kogumassiga 0,82 grammi (puhtal kujul 49 milligrammi fentanüüli) kokku 21 fooliumvoldikusse pakendatuna, hoidis ta ebaseaduslikult enda valduses kuni 20.01.2015 kellani 11.37, mil ta Tallinnas Pärnu mnt 5 asuva Eesti Draamateatri ees kahtlustatavana kinni peeti ja narkootiline aine politseitöötajate poolt tema valdusest leiti ja ära võeti. Osundatud narkootilisest ainest ülejäänud osa, s.o fentanüüli sisaldavat pulbrit kogumassiga 1,95 grammi (puhtal kujul 110 milligrammi fentanüüli) kokku 47 fooliumvoldikusse pakendatuna, hoidis N. Tumaševitš ühe kollast värvi plastikkapsli sees ebaseaduslikult enda valduses kuni 20.01.2015 kellani 11.37, mil ta Tallinnas Pärnu mnt 5 asuva Eesti Draamateatri ees kahtlustatavana kinni peeti. N. Tumaševitš peitis vahetult peale tema kinnipidamist tema valduses olnud eelimetatud plastikkapsli 47 fooliumvoldikuga sõiduauto Subaru Legacy, registrimärgiga xxx xxx, millega teda politseitöötajate poolt konvoeeriti, tagumise istme ja seljatoe vahele, kust osundatud plastikkapsel, milles 47 fooliumvoldikut narkootilist ainet fentanüüli sisaldava pulbriga kogumassiga 1,95 grammi (puhtal kujul 110 milligrammi fentanüüli) 24.03.2015 teostatud sündmuskoha vaatluse käigus politseitöötajate poolt leiti ja ära võeti. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Fentanüül kuulub NPALS § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja. Vastavalt NPALS § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Narkootilise aine fentanüüli puhul piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 1,3 milligrammist fentanüülist (puhtal kujul). Seega käitles süüdistatav narkootilisest ainet fentanüüli koguses, millest piisaks 1223 inimesele narkojoobe tekitamiseks.
3.Maakohtu otsuse peale esitas N. Tumaševitš apellatsioonkaebuse, milles vaidlustab temalt ekspertiisitasude väljamõistmist. Leiab, et need on põhjendamatud ja liiga suured.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4.Kohtukolleegium leiab esmalt, et puudub alus N. Tumaševitši poolt esitatud kaebuse kui apellatsiooni menetlemiseks. Käesolev kriminaalasi on lahendatud kokkuleppemenetluses, mis seab teatud piirangud kohtuotsuse apelleerimisele. Kriminaalmenetluse seadustiku § 318 lg 3 p 4 sätestab, et apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhtudel. KrMS § 318 lg 4 sätestab, et kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on käesoleva seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Süüdistatava apellatsioonist ei nähtu seega ühtegi KrMS § 318 lg-st 4 tulenevat alust apellatsiooni läbivaatamiseks. Ka on Riigikohus lahendis nr 3-1-1-38-06, p 9, asunud seisukohale, et kui kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis pole osutatud ühelegi Kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete rikkumisele, tuleb apellatsioon jätta KrMS § 326 lg 2 ls 1, § 323 lg 2 p 2 ja § 318 lg 3 p 4 alusel läbi vaatamata
5.Samas sätestab KrMS § 189 lg 3, et kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi Kriminaalmenetluse seadustiku 15. peatüki kohaselt (s.t määruskaebemenetluses). Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuses sisalduva kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisel määruskaebe korras vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 ei ole ette nähtud KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatuga analoogilist kaebepiirangut. Seega ei laiene KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud kaebepiirang N. Tumaševitši poolt ringkonnakohtule esitatud kaebuses sisalduvale taotlusele muuta Harju Maakohtu 13. mai 2015 otsuses ette nähtud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Seega lahendab ringkonnakohus süüdistatava taotluse menetluskulude vähendamiseks juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku 15. peatükis sätestatud menetluskorrast, s.o määruskaebemenetluses.
6.Kohtukolleegium leiab, et taotlus menetluskulude vähendamiseks tuleb jätta rahuldamata ning seda järgmistel põhjustel. Käesolev kriminaalasi on lahendatud kokkuleppemenetluses ning tuvastatav on, et süüdistatavalt välja mõistetav menetluskulu on olnud ka sõlmitud kokkuleppe osiseks (kd I, lk 126-129). Käesolevas kriminaalasjas on sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt on N. Tumaševitšile selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb kriminaalmenetluse käigus tekkinud menetluskulude väljamõistmine. Seda arusaama on kinnitanud süüdistatav enda allkirjaga. Kokkuleppe sõlmimisel oli süüdistatavale tagatud nii kaitsja kui ka tõlgi abi. Seega sõlmis süüdistatav kokkuleppe teadmises, et süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb tal hüvitada ka kokkuleppes kajastatud menetluskulud, s. h ekspertiisikulud kokku 1536 eurot. Seega on maakohus, mõistes süüdistatavalt välja menetluskuluna ka ekspertiisitasud, aktsepteerinud kokkulepet, mille kinnitamist maakohtu istungil süüdistatav ka ise taotles (kd I, lk 140). Maakohtu istungil N. Tumaševitš omalt poolt ühtegi taotlust menetluskuludega seoses ei esitanud. Kaitsja jäi samuti kokkuleppe juurde ja palus selle kinnitamist, taotledes menetluskulude tasumist ositi. Maakohus kaitsja sellekohase taotluse ka rahuldas, andes N. Tumaševitšile KrMS § 180 lg 3 alusel võimaluse menetluskulude tasumiseks vabatahtlikult osade kaupa 12 kuu jooksul, alates kohtuotsuse jõustumisest. Asjaolu, et süüdistatav viibib vanglas, ei ole samuti aluseks temalt välja mõistetud menetluskulude vähendamiseks, sest Vangistusseaduse § 37 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama. VangS § 38 lg 1 kohaselt kindlustab vanglateenistus võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. Ka on Riigikohus lahendis nr 3-11-120-12 märkinud, et hoolimata sellest, et vangistuse ajal ei ole kinnipeetavale igakord tagatud võimalust töötada, ei saa menetluskulude hüvitamise otsust tegev kohus juba ette lähtuda sellest, et süüdimõistetu karistuse kandmise ajal kindlasti ei tööta. Riigikohus on selles lahendis märkinud, et juhul kui isik menetluskulusid siiski õigeaegselt ei tasu, tuleb lähtuda täitemenetluse seadustiku regulatsioonist. Seega on N. Tumaševitšil võimalik töötada ka vangla tingimustes ning asuda hüvitama temalt välja mõistetud menetluskulusid. Ei kriminaaltoimiku materjalidest ega ka määruskaebusest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistataval kui töövõimelisel isikul esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid kohtukolleegium ei tuvastanud.
Kohtukolleegium märgib lisaks, et süüdistatav on end ise oma mõtlematu ja vastutustundetu käitumisega sellisesse olukorda asetanud. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et süüdistatav on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud isik. Vaatamata sellele ei ole varasemalt mõistetud karistused tema käitumisele mõju avaldanud, mida kinnitab kuritegude toimepanemise jätkamine. Süüdistatav pidi seega möönma, et kuriteo menetlemisega kaasnevad kulud kuuluvad tasumisele seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. Seega oli apellant teadlik kriminaalmenetluse võimalikest kuludest ja hiljem asja arutamisega kokkuleppemenetluses ei ole tegemist n.ö üllatusliku menetluskulude väljamõistmisega.
7.Seega ei tuvastanud kohtukolleegium aluseid, mis võimaldaksid N. Tumaševitšilt vaidlustatud kohtuotsusega välja mõistetud ekspertiisikulusid vähendada. Süüdistatav ei esitanud määruskaebuses ühtegi uut asjaolu, mida maakohus ei oleks menetluskulude väljamõistmisel arvestanud. Eeltoodust tulenevalt on maakohtu otsus menetluskulude, s.h ekspertiisikulude väljamõistmise osas seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Harju Maakohtu 13. mai 2015 otsuse muutmata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Urmas Reinola
Ivi Kesküla
Orvi Tali
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.