1-15-3663/9 - Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus - lahend.ee

7.Välja mõista V.I-lt riigi tuludesse / tasuda Maksu- ja Tolliamet i arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, a/a nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is, a/a nr EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99915700040165. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus nr 1-15-3663, menetluskulu, V.I/: -sundraha 532 (viissada kolmkümmend kaks) eurot 50 senti; - määratud kaitsjale makstud tasu 192 (ükssada üheksakümmend kaks) eurot. Ajatada välja mõistetud kriminaalmenetluse kulu tasumise tähtaeg 12 kuu peale - määrata tasumata menetluskulud 724,50 eurot tasumisele osade kaupa 12 kuu jooksul alljärgnevalt - esimene osamakse 60,10 eurot tasuda otsuse jõustumisele järgneva kuu 10. kuupäevaks, järgnevad 11 osamakset 60,40 eurot järgnevate kuude 10 .kuupäevaks. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu. 8.Saata kohtuotsuse ärakiri peale kohtuotsuse jõustumist Regionaalse Maanteeameti liiklusregistri büroole juhtimisõiguse äravõtmise osas registrisse kande tegemiseks. V.I on kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus otsusega mittenõustumisel esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse avalikult teatvakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 1 5 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav.

V.I poolt mootorsõiduki joobeseisundis juhtimist tõendavad ka tunnistaja V V ütlused, kelle sõnade kohaselt 11.04.2014 märkas õhtul, oli pime, xxx kahtlase sõidustiiliga autot. Selle auto taga oli liiklus kinni, keegi ei saanud tast mööda, 90 -alas sõitis 40-ga, asulas 30-ga. Helistas 110, sest auto kaldus vastassuunavööndisse. Peale xxx jäi auto seisma, siis läks vaatama, milles asi. Isiku näost oli näha, et kõik ei olnud korras. Isik proovis sõitu jätkata, kuid takistas teda, jäi ootama politseid. Kui politsei tuli, siis lahkus. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuselt /tl 10/ on näha, et V.I 11.04.2015 juhtis sõidukit Mazda 323 reg.nr xxx ja V.I on 11.04.2015 alates kell 21.43 kuni kainenemiseni kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt, kuna on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. V.I suhtes indikaatorvahendi kasutamist 11.04.2015 kell 21.43 näitab indikaatorvahendi kasutamise protokoll /tl 9/, mille kohaselt oli indikaatorvahendi näit positiivne. Pöördel on joobeseisundi kontrollimise protokoll, mille kohaselt V.I oli silmade punetus, pupillid suured. Reaktsioonikiirus väga aeglane, kõne aeglane, aja- isiku- ja kohatajus esineb häireid, väidetaval joob juba kolmandat päeva, ei tea, mis päev on, teadvusel, mäletab viimase 24-tunni sündmusi, koordinatsioon väga häiritud – tuigerdab, komistab, käitumine normaalne, higistab. Tl 11-12 on tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll ja väljatrükk, mis näitavad, et 11.04.2015 kell 22.23-22.28 kasutati V.I suhtes tõenduslikku alkomeetrit, mille lõplik mõõtetulemus oli 1,43 mg/l. Tl 13 olev taatlustunnistus näitab, et tõenduslik alkomeeter, mida kasutati, oli nõuetekohaselt taadeldud. Liiklusseaduse § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis ning lg 2 p 1 kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht kui juhi väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Kohus leiab, et eelkirjeldatud tõenditega on tõendamist leidnud, et V.I on toime pannud süüdistuse s kirjeldatud teo, ta juhtis 11.04.2015 mootorsõidukit alkoholijoobes ja tegu täidab KarS § 424 sätestatud teokooseisu, seega kuriteo objektiivne koosseis on täidetud. Kohus on seisukohal, et V.I pani teo toime otsese tahtlusega. V.I teadis, et ta oli enne auto juhtima hakkamist alkoholi tarvitanud, sai aru, et on joobes, kuid sellest hoolimata asus mootorsõidukit juhtima. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Süüküsimus. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatükis 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Kohus leiab, et kriminaalasjas ei ole kogutud ja kohtule esitatud tõendeid, mis välistaks V.I süü temale süüks arvatu d kuritegude toimepanemises. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kohtule esitatud tõenditega on tõendamist leidnud süüdistuses kirjeldatud kuriteo toimepanemine V.I poolt. V.I poolt toime pandud tegu täida b KarS § 424 sätestatud teo koosseisu, on õigusvastane ja V.I on selle toimepanemises süüdi.

tahtlusega ja V.I juhtis mootorsõidukit seisundis, kus tema koordinatsioon oli oluliselt häiritud, liigeldes sel viisil pikema aja jooksul (umbes 30 km). Kohus leiab, et asjaolu, et V.I sõitis väikese kiirusega, ei vähenda tema süüd, sest tunnistaja kirjelduse kohaselt kaldus tema polt juhitud auto ka väiksel kiirusel vastassuunavööndisse. Kohus leiab, et see näitab, et V.I oli sõiduki roolis olles reaalne oht kaasliiklejatele ja vaid tunnistaja sekkumise tõttu kõrvaldati ohtlik juht liiklusest. Karistust kergendavaks asjaoluks on V.I poolt süü tunnistamine ja kahetsus. V.I on kohtuistungil avaldanud, et kahetseb oma tegu, see oli väga vale viga. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Tl 19 on karistusregistri teatis V.I kohta, mille kohaselt V.I on karistamata isik. Tl 29 on V.I iseloomustus xxx- ist, kus töötas 19.09.2013-12.05.2015. Iseloomustuse kohaselt V.I sai hästi hakkama oma tööga, oli töös iseseisev, sulandus kollektiivi, kaastöötajatega suheldes oli abivalmis, heatahtlik ja viisakas. Oli hingega töö juures, oli õpihimuline ja omastas kiiresti uusi teadmisi. V.I on käesoleval ajal xxx ja tl 30 on V.I xxx. Eelnev näitab, et V.I on isikuks, kes on siiani käitunud õiguskuulekalt, on eelneva kahe aasta jooksul töötanud, töökohast iseloomustus positiivne ja praegu on xxx. Kohus leiab, et ka üldpreventiivne karistuse eesmärk on V.I-le karistuse mõistmise puhul oluline. Kohus leiab, et V.I juhtis autot üle 30 kilomeetri alkoholijoobes, olukorras, kus tema koordinatsioon oli oluliselt häiritud, ta reaalselt ei suutnud kontrollida auto liikumist teel ka aeglasel kiirusel ja selline tegevus on reaalselt ohtlik kaasliiklejatele. See, et tema tegevusel ei olnud halbu tagajärgi, on tänu valvsale kodanikule, kes joobes juhist politseile teada andis ja auto peatumisel ka takistas V.I edasi sõitmast kuni politsei saabumiseni.

V.I avaldas kohtus, et sõitma hakkamiseks oli põhjus – pidi järgmisel päeval xxx tööl olema. Samas ütles V.I kohtuistungil, et ta teadis juba eelnevalt, et peab tööle minema, kuid sellele vaatamata tarvitas alkoholi ja asus alkoholijoobes autorooli. Kohus leiab, et eelkirjeldatu näitab, et V.I ei hooli õiguskorrast vaid seab enda huvid ja tahtmised esiplaanile. Kõiki eelkirjeldatud asjaolusid arvestades, leia b kohus, et V.I ei ole võimalik karistada kergema karistusliigiga, s.o rahalise karistusega, vaid teda tuleb karistada vangistusega ja seda tingib eelkõige süü suurus. Kuna V.I on eelnevalt karistamata isik ja esinevad karistust kergendavad asjaolud, tuleb vangistus mõista alla keskmise määra. Samuti leiab kohus, et kuna tegemist on karistama isikuga, kes oma süüd tunnistab ja oma tegu kahetseb, on V.I võimalik seekord vabastada karistuse kandmisest tingimuslikult pooleteistaastase katseajaga KarS § 73 alusel. Lisakaristus Tl 25 on tõend selle kohta, et V.I o li teo toimepanemise ajal juhtimisõigus, talle on 23.03.2011 väljastatud juhiluba, mis kehtib kuni 22.03.2021. KarS § 50 lg 1 p 1 kohaselt mootorsõiduki ohutu liiklemisega seotud süüteo eest võib süüdimõistetule kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuriteo korral kuni kolmeks aastaks kohtu poolt. Prokurör leidis, et V.I suhtes tuleb kohalda lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist. Kaitsja leidis, et lisakaristuse kohaldamiseks pole alust. V.I avaldas kohtus, et on xxx saatis ära. Asub xxx , töökoht on 9 km kaugusel kodust, tööl hakkab käima autoga. Ka töökohal on vaja juhtimisõigust, on vaja transportteenust teha, bussiga kaupa viia klientidele. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-26-10 leidnud: “töökoha kaotamise võimalus ei saa olla iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks, sest KarS 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu.“

V.I ei ole küll seoses juhtimisõiguse äravõtmisega oht kaotada tööd, kuid ta avaldas, et uuel töökohal, kuhu ta kandideerib, on vaja juhtimisõigust. Kohus leiab, et V.I on võimalik tööandjale juba enne tööle asumist teada anda, kui pikalt tal juhtimisõigust ei ole ja seeläbi on soovi korral võimalik töö ümber korraldada. V.I selgitas kuriteo toimepanemist ju ka sellega, et tal oli vaja järgmisel päeval tööle minna. Samas aga ei takistanud see tal alkoholi tarvitamast, et olla seisundis, mis lubaks tal autot juhtida ja seeläbi õigel ajal tööle jõuda. Seega leiab kohus, et tulevikus tööl vajalik juhtimisõigus ei ole asjaoluks, mille tõttu V.I suhtes ei tuleks lisakaristust kohaldada. Seadus sätestab (KarS § 50 lg 2) selge erisuse, et mootorsõiduki juhtimise õigust ei või ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Kohtule ei ole esitatud ühtki tõendit, et V.I oleks isikuks, kes kasutaks mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Lisakaristus ei täida mitte ainult süüdistatava süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet (KarS kommenteeritud väljaanne, 2009 ,§ 49 p 1). Seega lisakaristuse kohaldamisega tuleb luua olukord, kus isik ei paneks toime uusi samalaadseid rikkumisi, s.t ei asuks joobnuna juhtima mootorsõidukit. Riigikohus on lahendis 3-1-1-122-13 leidnud: „Võttes arvesse, et sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise esmane eesmärk on tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna, tuleb kohtul lisakaristuse mõistmisel näidata, millistele asjaoludele tuginevalt ta sellise ohu olemasolu tuvastatuks loeb. Üksnes abstraktne võimalus, et isik asub taas alkoholi piirmäära ületades sõidukit juhtima, ei ole lisakaristuse kohaldamiseks piisav. Kui korduvalt rikkumise toime pannud isiku puhul on ohu olemasolu tuletatav juba korduvuse faktist, siis esmakordse rikkumise puhul peaksid esinema kas isiku süüd (nt piirmäära oluline ületamine, täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut (hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavad asjaolud, mis muudavad selle võimaluse tavapärasest suuremaks“. Kohus leiab, et käesoleval juhul esinevad asjaolud, mis tingivad V.I suhtes lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamise - V.I süü suurus, piirmäära kahekordne ületamine, tema seisund, kus mootorsõidukit joobes juhtides oli tal koordinatsioon väga häiritud ja tema sõiduteekonna pikkus ning asjaolu, et ta ka aeglasel kiirusel liikudes ei suutnud kontrollida auto trajektoori, kaldudes vastassuunavööndisse. Kohus leiab, et eeltoodud asjaolude tõttu ei saa lisakaristust kohaldada sanktsiooni alammäära lähedases määras. Samas tuleb ka lisakaristuse kohaldamisel arvestada karistust kergendavate asjaoludega ja seetõttu määrab kohus lisakaristuse põhikaristusega samas määras.