1-13-3739/249 - Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium - lahend.ee

2.2 N. Kägo on esimest korda kriminaalkorras karistatud ja kannab karistust narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise ja vahi alt põgenemise eest. Enne vangistust õppis ta Audentese kõrgkooli õigusteaduskonnas (sh ühe aasta Saksamaal) ja Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas. 24. märtsil 2014 on N. Kägo suhtes algatatud kriminaalmenetlus KarS § 331 alusel. Kriminaalmenetlus on praegusel ajal pooleli. Varem on N. Kägo 30 korda karistatud ka väärteokorras, karistused on kustunud. Narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise pani N. Kägo toime materiaalse kasu saamise eesmärgil. Vaatamata sellele, et N. Kägo enne vangistust alaliselt töötas, oli tema legaalse sissetuleku ja elatustaseme erinevus vangla iseloomustuses toodud hinnangul sedavõrd suur, et ta pidi olema osa sissetulekust teeninud ka kuritegelikul teel. Kohtuotsus jõustus alles 19. jaanuaril 2015. Süüdimõistetu kahetseb käesoleval ajal oma vale käitumist ja valesid hinnanguid. 2.3 N. Kägo käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elu- ja töökoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist, toimepandud narkokuriteo asjaolusid ja käitumist vangistuse kandmise ajal. Vangistuses toimepandud distsiplinaarrikkumine viitab selgelt sellele, et süüdimõistetu riskid suhtlemisel ametnikega ei ole täielikult maandatud. Järelikult ei ole kriminaalhooldus piisav meede, tagamaks süüdimõistetu edasist seaduskuulekat käitumist. N. Kägol oli enne kuriteo toimepanemist ja selle toimepanemise ajal töö- ja elukoht, pere toetus ning lähedaste tugi, ta õppis õigusteaduse erialal kõrgkoolis, kuid see ei takistanud teda kõrge ühiskonnaohtlikkuse astmega kuritegu toime panemast, rääkimata hulgalistest vähemohtlikest väärtegudest. 2.4 Arvestades N. Kägo toimepandud kuriteo ohtlikkust ja asjaolusid, on kohus seisukohal, et kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla ei ole praegusel ajal õigustatud. Kinnipeetavast tulenevad võimalikud riskid ei ole veel täielikult maandatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. N. Kägo on vangistuses läbinud sotsiaalprogramme ja individuaalnõustamisi, kuid tööhõives osalemise kohta vangla iseloomustuses andmed puuduvad. N. Kägo rahalisi kohustusi on kinnipeetava sõnul tasunud tema ema. Kohus arvestas ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi.

3.3 Kohus on jätnud tähelepanuta kõik muud N. Kägo varasemat elukäiku iseloomustavad andmed ning omistanud tähtsust üksnes isiku väärteokorras karistatuse faktile ning toimepandud rikkumiste arvule. Puudub vaidlus selle üle, et N. Kägo on enne süüteo toimepanemist 30-l korral karistatud väärteokorras erinevate liiklusrikkumiste eest. Kaitsja hinnangul pole aga tegemist niivõrd kaalukate rikkumistega, et need õigustaksid süüdimõistetu jätkuvat kinnipidamist. Kaitsja seisukoha õigsust illustreerib ilmekalt asjaolu, et 10. aprillil 2003 Eesti Vabariigi Justiitsministri ametisse nimetatud Ken-Marti Vaherit oli ametisse nimetamise aja seisuga kokku 23-l korral liiklusrikkumiste eest väärteokorras karistatud. Osundatud asjaolu ei takistanud isikul justiitsministriks saada, kuid kohtu hinnangul takistab N. Kägo varasem karistatus isiku ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Järelikult ei saa omistada liiklusrikkumiste arvule ebaproportsionaalselt suurt tähtsust. Oluline on hinnata, kas isiku suhtumine ja arusaam oma varasemast käitumisest on muutunud ja tema väärtushinnangutes on toimunud positiivseid arenguid. Vangla esitatud andmed N. Kägo vangistuses viibimisest u 2,5 aasta jooksul kinnitavad, et selline positiivne areng on toimunud. 3.4 Kohus ei ole isiku varasema elukäigu hindamisel arvestanud, et N. Kägo näol on tegemist korralikust ja ettevõtlikust perekonnast pärit noormehega, kes on terve oma teadliku elu tegelenud aktiivselt spordiga (mänginud jalgpalli Eesti mõistes kõrgtasemel), olnud edukas õppetöös (isiku kinnipidamise ajal 14. novembril 2012 õppis N. Kägo Tartu Ülikooli õigusinstituudis 3. kursusel õigusteadust) ja õpingute kõrvalt tööl käinud (töötas kolm aastat XXX OÜ-s müügiabilisena ja ülikoolis õppimise ajal läbis juristi abi praktika). Lisaks on N. Kägole vabanemisel kindlustatud perekonna toetus ja materiaalne abi ning tööalane hõivatus. Narkootikumidega puutus N. Kägo esmakordselt kokku alles 2012. aasta alguses ehk tegemist ei ole pikka aega narkootilisi aineid tarvitanud ja sellise eluviisiga seotud isikuga. Hinnates eelkirjeldatud asjaolusid nende kogumis on ilmne, et tegemist ei ole kriminogeensele käitumisele kalduva isikuga, mida kinnitab ka vangla hinnang uue võimaliku kuriteo toimepanemise tõenäosuse kohta (vaid 9%). 3.5 Kohtuotsuse kohaselt müüs N. Kägo alates 1. jaanuarist 2012 kuni 5. novembrini 2012 18 g narkootilist ainet kokaiin, millest puhas kokaiin moodustas 5,22 g. Arvestades süüteo toimepanemise ajaperioodi ja käideldud aine kogust, ei saa süüteo toimepanemise asjaolusid raskeks pidada. KarS § 328 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemises (s.o

3.7 N. Kägo suhtes 3. märtsil 2014 algatatud kriminaalmenetlus KarS § 331 alusel on põhjendamatu. Tähelepanuvääriv on kohtule prokuratuuri poolt 15. aprillil 2015 esitatud arvamus, mille kohaselt puudub prokuratuuril konkreetne teave selle kohta, kas N. Kägo on üldse seotud süüteo toimepanemisega, milles teda kahtlustatakse. Prokuratuur on selgelt kahtleval seisukohal, et kõnesolevas asjas oleks võimalik N. Kägole esitada süüdistus ja teda kohtu alla anda. Arvestades, et kriminaalmenetlus on käesolevaks ajaks kestnud juba üle ühe aasta ning selle asjaolud ei saa olla keerukad, on uurimisorganitel olnud enam kui piisavalt aega kõigi oluliste asjaolude väljaselgitamiseks. Kriminaalmenetluse alustamise fakti ei saa asuda põhjendamatult tõlgendama süüdistatava kahjuks. 3.8 Kohus on võimaliku ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel jätnud täielikult tähelepanuta kõige olulisema kriteeriumi – süüdimõistetu resotsialiseerumise ja uue võimaliku kuriteo toimepanemise tõenäosuse hindamise. Karistusseadustiku kommenteeritud väljaande kohaselt on süüdlase ennetähtaegse vabastamise peamiseks eelduseks tema edasine õiguskuulekas käitumine ja hoidumine uute kuritegude toimepanemisest. Kohtu järeldused on vastuolus Tallinna Vangla hinnangutega ja diametraalselt erinevad, mille tulemusena on kohus leidnud, et N. Kägo ennetähtaegne vabastamine pole põhjendatud. Samas ei ole kohus esitanud ühtegi põhjendust, miks ta ei arvesta vangla hinnangus toodud järeldusi. Kinnipidamisasutuste koostatud hinnangutesse ei saa suhtuda ignoreerivalt, sest just igapäevane kokkupuude kinnipeetavatega tagab objektiivse hinnangu nende käitumisele ja isikule ning võimaldavad tulevikukäitumist adekvaatselt prognoosida. 3.9 Sama kriminaalasja raames koos N. Kägoga kinni peetud ja üle 200 g kokaiini käidelnud Oliver Konsa viibib juba pikemat aega vabaduses (karistuseks 1 aasta reaalset vangistust ja ülejäänud osas selle kohaldamine tingimisi). Kaitsja hinnangul ei ole antud juhul isikute niivõrd erinev kohtlemine põhjendatud ja seda sõltumata asjaolust, et O.K. oli nõus kokkuleppemenetluse kohaldamisega – see ei vähenda viimase poolt toime pandud süüteo raskust ega muuda asjaolu, et isik käitles kokaiini N. Kägost üle 10 korra suuremas koguses. Jääb selgusetuks, kuidas saab üle 200 g kokaiini käidelnud isiku oluliselt lühemaajalisem kinnipidamine olla kooskõlas isiku väidetava ühiskonnaohtlikkusega või arvestada ühiskonna õiglustunde võimaliku riivega, kuid N. Kägo ennetähtaegne vabastamine mitte.