1-15-4034/6 - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

179 lg 1 p 2 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alusel: - teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot, - määratud kaitsjale kohtueelsel menetluse makstud tasust 134 (ükssada kolmkümmend neli) eurot ja 16 (kuusteist) senti osa tasust, so 72 (seitsekümmend kaks) eurot ja kohtulikul arutamisel kaitsjale makstud tasust 62 (kuuskümmend kaks) eurot ja 16 (kuusteist) senti osa tasust, so 24 (kakskümmend neli) eurot, kokku 96 (üheksakümmend kuus) eurot, s.o kokku menetluskulu 681 (kuussada kaheksakümmend üks) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas, märkides selgitusena: „Zinaida Tumaševitš, 1-15-4034, menetluskulud“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Zinaida Tumaševitšile tema kinnipidamiskoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Ülejäänud osa kaitsjale makstud tasust summas 100 (ükssada) eurot ja 32 (kolmkümmend kaks) senti jätta riigi kanda. XXXesitatud tsiviilhagi 62 800 (kuuskümmend kaks tuhat kaheksasada) euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5, TsMS § 440 lg 1 alusel välja mõista Zinaida Tumaševitšilt XXXkasuks 62 800 eurot, mis tuleb kanda kannatanu arveldusarvele nr XXXXXXX, märkides selgitusena „Zinaida Tumaševitš, 1-15-4034, tsiviilhagi“. XXXesitatud tsiviilhagi 17 060 (seitseteist tuhat kuuskümmend) euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5, TsMS § 440 lg 1 alusel välja mõista Zinaida Tumaševitšilt XXXkasuks 17 060 eurot, mis tuleb kanda kannatanu Swedbanki arveldusarvele nr XXXXXXXX märkides selgitusena „Zinaida Tumaševitš, 1-15-4034, tsiviilhagi“. Asitõend: helifail CD plaadil, mis asub kriminaaltoimiku juures ümbrikus, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel toimiku juurde. Asitõend: märkmik NOTEBOOK, mis asub kriminaaltoimiku juures ümbrikus, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel toimiku juurde.

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuluks teise astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha ja määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsjale makstud tasusid puudutavatest dokumentidest nähtub, et kaitsja on osalenud nii menetlustoimingutes kui ka teinud kulutusi menetlustoimingutele sõitmiseks. Kohus leiab, et süüdistatavalt kuulub välja mõistmisele vaid otseselt õigusabi osutamist puudutav kulu, so tasu menetlustoimingul osalemise eest, kuid menetlustoimingule tulekuks ja sealt minekuks tehtud kulu tuleb jätta riigi kanda, jättes selle kulu süüdistatavalt välja mõistmata. Kohtule esitatud andmete kohaselt süüdistatav igapäevaselt tööga hõivatud ei ole. Samas süüdistatav ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta ei ole oma majandusliku olukorra tõttu maksevõimeline. Lisaks tuleb menetluskulude väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumise väljavaadetest. Senise kohtupraktika kohaselt menetluskulude vähendamise korral tuleb esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Zinaida Tumaševitš on aga eelnevalt kriminaalkorras karistatud samalaadse kuriteo toimepanemise eest ja ta on teadlik sellest, et iga järgmise kriminaalmenetlusega kaasnevad menetluskulud. Inkrimineeritud süütegude toimepanemine on olnud süüdistatava vaba ja teadlik valik. Seega leiab kohus, et menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet. Kohus rõhutab veel, et kohtupraktika kohaselt ei ole ka kinnipidamisasutuses karistuse kandmine asjaoluks, mis võiks tingida menetluskulude vähendamise. Kohus ei tuvastanud kohtusse saabunud kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel asjaolusid, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist. Samas leiab kohus, et kinnipidamisasutuses viibimine, regulaarse sissetuleku puudumine, samuti konkureeriva kohustuse olemasolu tsiviilhagide hüvitamise näol annavad aluse võimaldada menetluskulude hüvitamist KrMS § 180 lg 3 ja KrMS § 313 lg 1 p-des 7 ja 12 alusel kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul. Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.