Harju Maakohtu 25. märtsi 2015. a otsus lühimenetluses Süüdistatav Vandeadvokaat Leelo Viil N.O isikukood: XXX, elukoht XXX, viibib Tallinna Vanglas, Eesti kodanik, emakeel vene keel, XXX, XXX. Varem kriminaalkorras karistatud korduvalt, viimati Harju Maakohtu 3. detsembri 2009. a otsusega KarS § 200 lg 2 p 4; § 199 lg 2 p-de 5 ja 9 järgi vangistusega 4 aastat, vabanes 20. septembril 2013; Vahistatud alates 2. septembrist 2014 (kahtlustatavana kinni peetud 25. aprillil ja 1. septembril 2014) Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Toomas Tomberg
Kohtukoosseis
Süüdistatavad
Prokurör
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 25. märtsi 2015. a otsus täies ulatuses ja saata kriminaalasi põhjendatud otsuse koostamiseks samale kohtule samas kohtukoosseisus.
2.Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Vanalinna Advokaadibüroo kasuks 48 (nelikümmend kaheksa) eurot (sh käibemaks) vandeadvokaat Leelo Viili poolt N.O-le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
EDASIKAEBE KORD
Määruse peale võib esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.1.N.O-le esitati KarS § 199 lg 2 p-de 4, 5 ja 9 järgi süüdistus alljärgnevates tegudes: - varem varguse ja röövimise toime pannud isikuna võttis ta 5. novembril 2013 Tallinnas, Punane 57 juures asuvas Pikri bussipeatuses võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil alaealise X.N-i käest helistamise ettekäändel L.S-ile kuuluva mobiiltelefoni maksumusega 129,60 eurot ja seejärel lahkus mobiiltelefoni tagastamata; - varem varguse ja röövimise toime pannud isikuna võttis ta 1. märtsil 2014 Tallinnas, Pärnu mnt 6 asuva kaupluse Laste Maailm läheduses võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Y.W käest avalikult, kuid vägivalda kasutamata ära mobiiltelefoni ja selle ümbrise kogumaksumusega 476 eurot ning põgenes nende esemetega; - varem varguse ja röövimise toime pannud isikuna võttis ta 29. juulil 2014 Tallinnas, Mahtra 1 asuva kaupluse Mööbel läheduses võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Y.R-i käest avalikult, kuid vägivalda kasutamata käekoti koos selles olnud dokumentide, pangakaartide ja sularahaga koguväärtusega 80 eurot ja põgenes koos nende esemetega; - varem varguse ja röövimise toime pannud isikuna võttis ta 30. augustil 2014 Tallinnas, XXX asuva korteri vahekoridoris võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära V.H-le kuuluva jalgratta maksumusega 800 eurot.
1.2.Samuti esitati talle KarS § 200 lg 2 p 4 järgi süüdistus selles, et varem röövimise toime pannud isikuna võttis ta 6. augustil 2014 Tallinnas, XXX maja juures vägivalda tarvitades B.W-lt ära rahakoti koos selles olnud dokumentide, pangakaartide ja kliendikaartidega koguväärtusega 38 eurot ning põgenes koos äravõetud esemetega.
1.3.Veel esitati N.O-le KarS § 3314 järgi süüdistus selles, et karistusjärgsele käitumiskontrollile allutatud isikuna pani toime kontrollnõuete või käitumiskontrolli raames pandud kohustuste kuritahtliku rikkumise. Nimelt lahkus ta kriminaalhooldusametniku eelneva loata elukoha vahetamiseks kohtu määratud alalisest elukohast, ei ilmunud 29. jaanuaril
kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ega võtnud kriminaalhooldusametnikuga ka ise ühendust, jättes kriminaalhooldajale esitamata andmed oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, mistõttu kriminaalhooldusametnikul ei olnud võimalust N.O suhtes kohtu määratud järelevalvet teostada.
2.Harju Maakohtu 25. märtsi 2015. a lühimenetluses tehtud otsusega tunnistati N.O süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 5 ja 9 järgi ning teda karistati 1 aasta vangistusega. Ta tunnistati süüdi ka KarS § 200 lg 2 p 4 järgi ning karistati 3 aasta vangistusega. Samuti tunnistati N.O süüdi KarS § 3314 järgi ning teda karistati vangistusega 3 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti N.Ole liitkaristuseks 4 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati seda karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 2 aastat ja 8 kuud vangistust. Karistusaja hulka arvati 1 päev eelvangistust ja karistusaja arvestati N.O kinnipidamisest, s.o 1. septembrist 2014. Tõkendina kohaldatud vahistamine tühistati alates kohtuotsuse jõustumisest või karistuse ärakandmisest. Maakohus jättis asitõenditena kriminaalasja juurde 6 CD-plaati ja
B.W nimele väljastatud ID-kaardi ning lepingu. Kohus rahuldas tsiviilhagid, mõistes N.O-lt Y.W kasuks välja 476 eurot; V.E kasuks 800 eurot; B.W kasuks 50,89 eurot ja L.S-i kasuks 129,60 eurot. Samuti mõistis kohus N.O-lt menetluskuludena riigi tuludesse välja sundraha 975 eurot ja kaitsjatasu 312 eurot.
3.Kuna N.O teatas 1. aprillil 2015, s.o tähtaegselt apellatsiooni esitamise soovist, koostas maakohus tervikotsuse, mis saadeti süüdistatavale tõlgituna vene keelde 14. aprillil 2015. Tervikotsuse põhiosas esitas maakohus aga üksnes menetluskulusid puudutavad põhjendused, märkides, et kuna apellatsiooniteatest nähtuvalt soovis N.O vaidlustada vaid menetluskulusid, mitte aga enda süüditunnistamist ega karistusmäära, siis ei ole vajalik pikemalt analüüsida kohtule esitatud tõendeid ega karistust puudutavat osa.
4.Maakohus märkis alljärgnevat.
4.1.Karistuse mõistmisel arvestas kohus süüdistatava isikut, süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust ning vastutust raskendavate asjaolude puudumist. Kohus ei tuvastanud süüd ja õigusvastasust puuduvaid asjaolusid. Kohus võttis arvesse süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust, mida ta avaldas kohtuistungil. N.O-le on ainuvõimalik määrata reaalne vangistus, sest talle on varasemalt antud võimalusi ennast parandada ning elada õiguskuulekalt, kuid ta ei ole seda soovinud, jätkates kuritegelikku eluviisi. Veelgi enam, peale vanglast vabanemist 20. septembril 2013 kohaldati N.O suhtes käitumiskontrolli, mida ta ei täitnud, jätkates ka siis hoopis uute kuritegude sooritamist.
4.2.Esitatud tsiviilhagid luges maakohus rahuldamisele kuuluvaks, sest N.O on need omaks võtnud.
4.3.Kriminaalmenetluse kulude osas märkis maakohus, et need koosnevad arutatavas asjas sundrahast esimese astme kuriteo eest (975 eurot) ja kaitsjale tasutud riigi õigusabi osutamise eest makstud hüvitisest kokku 312 eurot, millest 144 eurot moodustas kohtueelsel menetlusel määratud kaitsja tasu. Kohus märkis, et kuivõrd kriminaalmenetluse kulud ületavad süüdistatava hetke maksevõimet, sest tal puudub töökoht ning reaalne sissetulek, on põhjendatud kohaldada menetluskulude hüvitamise osas KrMS § 423 sätteid ja pikendada menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12-kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.Maakohtu otsuse peale esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni süüdistatav, kes taotleb kohtukulude tasumise tähtaja edasilükkamist kuni tema vabastamiseni vanglast. Samuti leiab apellant, et V.E tsiviilhagi ei ole tõendatud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
6.Kohtukolleegium, tutvunud maakohtu otsuse ja apellatsiooniga, leiab, et vaidlustatud otsus tuleb kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu tühistada.
7.Maakohus, saanud kätte 1. aprillil 2015 esitatud süüdistatava apellatsiooniteate, pidanuks vastavalt KrMS § 315 lg-s 8 sätestatule viieteistkümne päeva jooksul koostama tervikotsuse.
Tervikliku süüdimõistva otsuse kohustuslik osad on muu hulgas KrMS § 312 sätestatud põhiosa ühes kõigi selles ettenähtud elementidega. Seejuures on oluline tähele panna, et vastavalt KrMS § 3051 lg-s 1 ja § 306 lg-s 1 sätestatule tuleb põhiosas põhjendused anda kõigi konkreetse kohtuotsuse tegemisel lahendamisele kuuluvate küsimuste kohta. Maakohtul ei ole õigust koostada otsust põhjendustega valikuliselt üksnes osade küsimuste kohta. Arutataval juhul on aga maakohus just selliselt toiminud, märkides sõnaselgelt, et tervikotsuse põhjendused esitatakse üksnes menetluskulusid puudutavas osas. Tegelikkuses on maakohus küll ka pinnapealselt põhistanud süüdistatavale mõistetavat karistust ja märkinud ühe lausega, et rahuldab tsiviilhagid, sest N.O on need õigeks võtnud. Sellegipoolest asub ringkonnakohus seisukohale, et niisugusel kujul on maakohus eksinud kohtuotsuse koostamist reguleerivate kriminaalmenetlusõiguse normide vastu. Kohtu viga on selle ulatust arvestades hinnatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes, sest maakohus on täielikult jätnud põhjendamata oma seisukohad ja nende kujunemise suurema osa KrMS § 306 kohaselt lahendamisele kuuluvate küsimuste kohta.
8.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 2 p-st 2, § 338 p-st 3, § 339 lg 1 p-st 7 ja § 341 lg-st 2 tühistab kriminaalkolleegium Harju Maakohtu 25. märtsi 2015. a otsuse täies ulatuses ja saadab kriminaalasja põhjendatud kohtuotsuse samale kohtule samas kohtukoosseisus.
9.Kaitsja on esitanud taotluse riigi õigusabi osutamise eest tasu kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt on kaitsjal kulunud üks pooltund apellatsiooniga tutvumisele ja ringkonnakohtu eelistungiks valmistumisele, üks pooltund aga osalemisele eelistungil ringkonnakohtus. Sellel alusel taotleb kaitsja tasu määramist kokku koos käibemaksuga 48 eurot. Kolleegiumi hinnangul on taotlus vormiliselt nõuetekohane ja ka sisuliselt täies ulatuses põhjendatud. Eeltoodud põhjendustel tuleb taotlus rahuldada ja määrata kaitsjale riigi õigusabi osutamise eest makstavaks tasuks kahe pooltunni eest kokku 40 eurot, millele lisandub käibemaks 8 eurot. Kuivõrd kohus teeb KrMS § 337 lg 2 p-s 2 nimetatud lahendi, tuleb see menetluskulu jätta riigi kanda.
Andres Parmas /allkirjastatud digitaalselt/
Meelika Aava /allkirjastatud digitaalselt/
Ivi Kesküla /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.