1-14-3958/74 - Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium - lahend.ee

1.Harju Maakohtu 3. juuni 2014. a otsusega tunnistati Tiit Elias kokkuleppemenetluses süüdi ja teda karistati karistusseadustiku (KarS) § 293 lg 2 p-de 1 ja 4, § 344 lg 1 ning § 345 lg 1 järgi. Sama otsusega tunnistati Eliti Consult OÜ süüdi ja teda karistati KarS § 293 lg 3, § 344 lg 2 ja § 345 lg 2 järgi. Ühtlasi konfiskeeris maakohus Eliti Consult OÜ-lt KarS § 831 lg 1 alusel 100 000 eurot ja mõistis T. Eliaselt KarS § 84 alusel välja 51 150 eurot. 1.2 Tiit Elias tunnistati KarS § 293 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi ning Eliti Consult OÜ KarS § 293 lg 3 järgi süüdi kokkuvõtlikult järgmise teo toimepanemises. Tiit Elias oli Eliti Consult OÜ juhatuse liige ja ainuosanik. Samas töötas ta R AS-i (edaspidi ka XXXX) kinnisvaraosakonna projektijuhina, olles töölepingust ja ametijuhendist tulenevate tööülesannete tõttu ametiisik KarS § 288 lg 2 mõttes. Täites kinnisvaraosakonna projektijuhi ülesandeid, eelistas Tiit Elias XXXX ehitus- ja muude arendusprojektide raames pakkumiste küsimisel, pakkujatega läbirääkimiste pidamisel, tehtud tööde vastuvõtmisel, nende eest esitatud arvete aktsepteerimisel ja arvete tasumise korraldamisel töövõtjatena kindlaid äriühinguid vastutasuna selle eest, et need äriühingud andsid Tiit Eliasele Eliti Consult OÜ kaudu erinevates summades pistist. Pistist anti nii, et Tiit Elias vormistas Eliti Consult OÜ nimel pistise andjale ebaõige sisuga arve, mille viimane tasus. Pistisena makstud raha laekus Eliti Consult OÜ pangakontole. Tiit Elias ja Eliti Consult OÜ võtsid aastatel 2012-2013 selliselt pistist mitmelt isikult. 1.3 Tiit Elias tunnistati KarS § 344 lg 1 järgi ja Eliti Consult OÜ KarS § 344 lg 2 järgi süüdi Eliti Consult OÜ arvete võltsimises, mis seisnes kokkuvõtlikult selles, et Tiit Elias koostas aastatel 2012 ja 2013 erinevatele äriühingutele Eliti Consult OÜ arveid teenuste eest, mida tegelikult ei osutatud. Võltsitud arved andsid Eliti Consult OÜ-le aluse võtta vastu arvetel märgitud rahasummad, mis tegelikult tasuti pistisena vastutasuna Tiit Eliase ametialaste tegude eest. 1.4 Tiit Elias tunnistati KarS § 345 lg 1 järgi ja Eliti Consult OÜ KarS § 345 lg 2 järgi süüdi eelmises punktis nimetatud võltsarvete esitamises erinevatele äriühingutele. Nende arvete alusel tehti Eliti Consult OÜ-le kokku 78 pangaülekannet kogusummas 520 668 eurot.

alusel kannatanuks tunnistatud. Seetõttu tagastas kohus apellatsiooni, kuna selle on esitanud isik, kellel ei ole õigust apellatsiooni esitada. 2.2 XXXX esitas määruskaebuse, milles taotles apellatsiooni tagastamise kohta tehtud maakohtu otsustuse tühistamist ja apellatsiooni läbivaatamist. 2.3 Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik saatis 15. juulil 2014 XXXX esindajale kirjana vormistatud dokumendi, milles märkis, et tagastab määruskaebusena esitatud avalduse, sest määruskaebust ei saa esitada kirja peale. Maakohus lahendas apellatsiooni tagastamise küsimuse põhjendatult kirjaga, mitte määrusega. Kui maakohtu otsuse vaidlustab menetlusväline isik, nagu XXXX praeguses asjas, ei ole tema kaebus käsitatav apellatsioonina ja selle tagastamisel ei saa lähtuda KrMS § 323 lg 2 p-st 2. 2.4 XXXX esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles taotles Harju Maakohtu 16. juuni 2014. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 15. juuli 2014. a kirja vormis tehtud määruse tühistamist, XXXX apellatsiooniõiguse tunnustamist ning ringkonnakohtu kohustamist apellatsiooni läbivaatamiseks. Alternatiivselt palus määruskaebuse esitaja tagastada kriminaalasja Harju Maakohtule või Tallinna Ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. 2.5 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. detsembri 2014. a määrusega asjas nr 3-1-1-84-14 tühistati Tallinna Ringkonnakohtu 15. juuli 2014. a määrus ja XXXX määruskaebus Harju Maakohtu 16. jaanuari 2014. a määruse peale saadeti sisuliseks läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus. 3.Tallinna Ringkonnakohus jättis XXXX määruskaebuse rahuldamata ja Harju Maakohtu 16. juuni 2014. a määruse sisuliselt muutmata ning leidis, et maakohus jättis XXXX apellatsiooni õigesti KrMS § 323 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. 3.1 Tallinna Ringkonnakohtu 18. detsembri 2014. a määruse peale esitas määruskaebuse XXXX esindaja vandeadvokaat Dmitri Teplõhh, kes taotles ringkonnakohtu määruse tühistamist ja asja saatmist uueks arutamiseks Harju Maakohtule või Tallinna Ringkonnakohtule. Alternatiivselt palus määruskaebuse esitaja tunnustada XXXX õigust esitada Harju Maakohtu otsuse peale apellatsioon ja kohustada Tallinna Ringkonnakohut seda apellatsiooni läbi vaatama. 3.2 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13.mai 2015. a määrusega asjas nr 3-1-1-41-15 tühistati Tallinna Ringkonnakohtu 18. detsembri 2014. a ja Harju Maakohtu 16. juuni 2014. a määrus ning saadeti kriminaalasi kannatanu R AS-i apellatsiooni eelmenetluseks Tallinna Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.

6.Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, maakohtu otsusega ning apellatsiooni väidetega, ära kuulanud eelistungil menetlusosalised, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja kriminaaltoimik tuleb tagastada prokuratuurile, kuna käesolevas asjas on rikutud KrMS 9. peatüki 2.jao sätteid ja seda rikkumist ei ole võimalik kohtumenetluses kõrvaldada. Kokkuleppemenetluse sätete KrMS § 248 lg 1 p 1, § 239 rikkumisena on käsitatav see kui kohus jätab kokkuleppemenetluses kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamata, ehkki asjas puudub mõni KrMS §-s 239 ette nähtud kokkuleppemenetluse kohaldamise alustest. Ühe kokkuleppemenetluse kohaldamise aluse sätestab KrMS § 239 lg 2 p 4, mille kohaselt ei kohaldata kokkuleppemenetlust, kui sellega ei nõustu kannatanu või tsiviilkostja. Käesolevas asjas ei ole vaidlust, et R AS on antud kriminaalasjas kannatanu (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahend 3-1-1-41-15 p 48). KrMS § 240 p 3 kohaselt kui prokuratuur peab võimalikuks kohaldada kokkuleppemenetlust, selgitab ta välja kannatanu arvamuse kokkuleppemenetluse võimalikkuse ja tsiviilhagi kohta, kui kannatanu ei ole varem kriminaalmenetluse käigus neis küsimustes oma arvamust avaldanud ning selgitab, et kannatanul ei ole õigust kokkuleppemenetluseks antud nõusolekust loobuda. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et käesolevas asjas oleks prokuratuur selgitanud välja kannatanu R AS arvamuse kokkuleppemenetluse võimalikkuse kohaldamise kohta, nõustub ringkonnakohus kannatanu esindajaga, et rikutud on KrMS 9.peatüki 2.jao sätteid ja seda rikkumist ei ole võimalik kohtumenetluses kõrvaldada. Ringkonnakohus märgib, et olukorras kus seadus nõuab kannatanu arvamuse kokkuleppemenetluse võimalikkuse välja selgitamist, ei ole prokuratuuril õigust alustada kokkuleppemenetluse läbirääkimisi. Ka ei saa kannatanu nõusolekut lihtsalt eeldada. Kuna käesoleval juhul nähtub, et kannatanu arvamust kokkuleppemenetluse võimalikkuse kohta ei ole prokuratuur välja selgitanud, ei saanud antud asjas kokkuleppemenetlust kohaldada KrMS § 239 lg 2 p 4 alusel. Tuvastades KrMS 9.peatüki 2.jao sätete rikkumise mida ei ole võimalik kohtumenetluses kõrvaldada, tuleb KrMS § 3411 p 3 alusel ringkonnakohtul kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsus tühistada ja tagastada kriminaaltoimik prokuratuurile.