Kohtulahend

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Tartu Maakohtule esitati 30.10.2013.a. menetlemiseks üldmenetluses Eve Haav kohta esitatud süüdistus KarS § 121 järgi, süüdistusakt kriminaalasjas nr 1-13-9753. Eve Haava süüdistatakse selles, et tema 12.05.2013 kella 22:15 ajal xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx elamu hoovil hüppas tahtlikult xxxxxxxxxxxvasaku jala labajalale ning tõukas samal hetkel xxxxxxxxxxx pikali maha , tekitades eelkirjeldatud tegevusega kannatanule valu ja vasaku labajala turse, kahjustades sellega teise inimese tervist. Seega Eve Haav, pannes toime teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitanud kehalise väärkohtlemise, pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohus pidas asjas eelistungi, andis süüdistatava kohtu alla ja määras asja arutamise üldmenetluses kohtuistungil 02. ja 03.juunil 2014.a. Kohtuistungile 02.juunil 2014 Eve Haav ei ilmunud ja kohtule esitati selle kohta arstide tõendid (tl.39,40). Kohtuistungil tegi prokurör ettepaneku määrata Eve Haavale kohtupsühhiaatiaekspertiis ja kohtuarstlik ekspertiis, saamaks teada, kas ja millal on Eve Haav võimeline osalema kohtuistungil ja karistust kandma. Kohus määras kohtupsühhiaatria- kohtuarstliku kompleksekspertiisi 02.juunil 2014. (tl.45-48). Kohtupsühhiaatriaekspertiisi akt saabus kohtule 27.06.2014 (tl.66-70), maksumus 255 eurot (tl.71). Kohtuarstliku ekspertiisi akt saabus kohtule 06.03.2015 (tl. 84-98), maksumus 271 eurot (tl.99).

2 (5)

Määratud kohtuistungile 18.mail 2015 Eve Haav ei ilmunud. Järelepärimise peale xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kohtumenetluse pooled avaldasid soovi pidada läbirääkimisi oportuniteediprintsiibi rakendamiseks. Kannatanu ja Eve Haav väljendasid nõusolekut pidada läbirääkimisi. Ringkonnaprokurör Anneli Hinto poolt esitati taotlus Eve Haav süüasjas menetlus lõpetada KrMS § 202 lg.1 alusel, kuna asjas puudub avalik menetlushuvi, Eve Haav’a süü ei ole suur ja ta on nõus hüvitama nõutavad kulud. Tsiviilhagi nõude 405 eurot on Eve Haav kannatanule hüvitanud siinsamas ja on nõustunud hüvitama veel 800 eurot kannatanu õigusabikulude ja kohtuistungile sõidukulude katteks. Prokurör taotleb KrMS § 202 lg.2 p.2 alusel riigi tuludesse makstava summa suuruseks määrata 400 eurot. Lisaks sellele on asjas kriminaalmenetluse kulusid 526 eurot- kaks ekspertiisikulu, mille hüvitamist riigile on prokurör kohustatud taotlema. Samas ei vaidle prokurör vastu kaitsjalt kuuldud argumentidele, miks peaks sellise kulu jätma riigi kanda. Kulude ja kahjuhüvitise maksmise tähtajaks määrata kuus kuud. Prokurör peab oluliseks asja lõpetamise juures, et süüdistatav on ise avaldanud valmisolekut ja soovi kahjuhüvitise tasumiseks, kuna ta soovib menetluse lõpetamist. Kohus küsis kannatanult nõusolekut menetluse lõpetamiseks. Kannatanu xxxxxxxxxxx avaldas, et ta on nõus kriminaalasja menetluse lõpetamisega sellise tulemusega. Temale on hüvitatud täna tsiviilhagi katteks 405 eurot ja on antud nõusolek hüvitada veel 800 eurot, kontonumber, kuhu summa kanda, on ta Eve Haavale andnud. Esitas kirjaliku kinnituse summa kättesaamise kohta. Kohus küsitles Eve Haava selle kohta, kas ta saab aru, millise lahendusega on tegemist, kas ta on nõus sellise lahendusega ja kas ta on nõus hüvitama riigi tuludesse nõutava summa 400 eurot ja kannatanule veel 800 eurot. Eve Haav avaldas, et ta on selliste maksetega nõus. Ta soovib selle menetlusega lõpule saada, tema tervis on väga halb. Ta on kavandanud, et kõigepealt maksab ära kannatanule nõutava summa ja siis riigi tuludesse. Makseid teeb ta ise pärast pensioni laekumist. Ta saab pensioni ja puude toetust kokku 294 eurot. Eve Haava kaitsja vandeadvokaat Sirje Must taotles asjas menetluse lõpetamist KrMS § 202 alusel. Asjas ei ole avalikku menetlushuvi, süü ei ole suur. Eve Haav on huvitatud menetluse lõpetamisest. Kannatanu nõutav summa 800 eurot kulude katteks koosneb sõidukulust kanatanu elukohast Hollandi Kuningriigist Eestisse ja osast kannatanu õigusabi kuludest. Kaitsja hindab, et kannatanu õigusabikulud on olnud ebamõistlikult suured. Nõutud summa 800 eurot on pooltevahelise kompromissi tulemus. Kaitsja taotleb ekspertiiside kulud kokku 526 eurot jätta riigi kanda. Ekspertiiside määramine ei olnud tingitud Eve Haava süüst. Ekspertiisiaktide tulemusena on teada, et menetluse edasilükkumine ja kohtuistungile mitteilmumine oli tingitud Eve Haava txxxxxxxxxxxxxxxxx ja ei olnud pahatahtlikkus või kõrvalehoidumine. Eve Haava sissetulek on töövõimetuspension ja puude toetus. Tal on kohustus tasuda riigile kindel summa ja hüvitada kannatanu nõue. Neil asjaoludel taotleb kaitsja menetluskulude jätmist summas 526 eurot (ekspertiiside kulud) riigi kanda.

3 (5)

Eve Haava vastused kohtule võimaldavad järeldada, et ta on õigesti aru saanud neil alustel kriminaalmenetluse lõpetamise olemusest, ta soovib menetluse lõpetamist ja on nõus hüvitama temalt nõutavad summad. Kohus selgitas Eve Haavale kohustuste täitmata jätmise tagajärgi KrMS § 202 lg.6 kohaselt.

Kohtu seisukoht Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendatud ning tuleb rahuldada. KrMS § 202 lg 1 järgi kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles....süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur... taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Eve Haava süüdistatakse teise astme kuriteos. KrMS § 202 lg.1 loetletud asjolusid, mida kohtul tuleb hinnata menetluse lõpetamise otsustamiseks- isiku süü ei ole suur, ta on asunud heastama kulusid ja kahju ja menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi – on kohtul võimalik hinnata kohtu käsutuses oleva kriminaaltoimiku materjalide alusel. Süüdistusaktist nähtuvad sündmuse toimumise ja teo asetleidmise asjaolud. Neist nähtub, et sündmus leidis aset ühe väikeelamu elanike vahel, koduses majaõues, igapäevases olmesituatsioonis. On esitatud süüdistuse sisu KarS § 121 järgi. Neid ja muid süüdistusaktis sisalduvaid asjaolusid hinnates saab kohus veendunult öelda, et eeldused kriminaalasjas menetluse lõpetamiseks KrMS § 202 lg.1 alusel on olemas- süüdistatava isiku süü ei ole suur ja puudub avalik menetlushuvi. On selgunud, et süüdistatav on asunud tekkinud kahju ja kulutusi heastama ja on nõus seda tegema edaspidi kuue kuu jooksul. See tähendab, et on olemas ka muud KrMS § 202 lg.1 järgi nõutavad eeldused kriminaalmenetluse lõpetamiseks. Selle tulemusena on kohus veendumusel, et kriminaalmenetluse lõpetamine käesolevas asjas ei kahjusta õiguskorra kaitsmise huvisid ega riiva KrMS §-s 6 sätestatud kriminaalmenetluse kohustuslikkuse põhimõtet. Seadusandja on näinud ette võimaluse lõpetada kriminaalmenetlus süüdistatavate suhtes, kui nad on valmis hüvitama kuriteoga tekitatud kahju ja tasuma kriminaalmenetluse kulud ja on nõus võtma endale täiendavaid kohustusi ja kui nende süü toimepandud teos ei ole suur ja kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Käesolevas asjas on süüdistatav tasunud tsiviilnõude, nõus tasuma kriminaalmenetluse kulusid kokkulepitud summas kannatanule, nõus tasuma riigi tuludesse kindla summa. Need on KrMS § 202 alusel kriminaalmenetluse lõpetamise formaalsed eeldused ja need eeldused on käesolevas asjas olemas. Esitatud süüdistuse kvalifikatsioon KarS § 121 järgi ehk vägivallateos tähendab, et toimepandud süütegu ei lõppenud ränkade tagajärgedega. Käesoleval ajal on tegu kvalifitseeritav KarS § 121 lg.1 järgi, mille sanktsioon on leebem varasemast. Sellest saab järeldada, et süüdistatava süü (arvestades üldist karistusõiguslikku kataloogi) ei saa olla suur. Süüteos on üks kannatanu. Käesolevaks ajaks on kannatanu huvi realiseeritud- talle tekkinud varaline kahju on heastatud. Sellega on kannatanu õigused KrMS § 38 lg.1 järgi tagatud ja muu avalik menetlushuvi asjas puudub. Asjas tuleb arvesse võtta süüdistatavat iseloomustavaid andmeid: Eve Haav ei ole varem kriminaalkorras karistatud, tema näol ei ole tegemist isikuga, kelle puhul on vältimatu riikliku repressiooni rakendamine.

4 (5)

Kohus konstateerib, et muu huvi ja vajadus kohtuliku üldmenetluse jätkamiseks puudub ja prokuröri taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 lg.1 ja lg.2 alusel on põhjendatud. Kaitsja ja süüdistatav on sellise taotlusega kohtu ees esinenud. Kohus nõustub prokuröri taotluses esitatud ettepanekuga panna süüdistatavale kohustus tasuda riigi tuludesse 400 eurot, mis on piisav kohustus. Veel jääb Eve Haaval tasuda kannatanule menetluskulude katteks 800 eurot. Kohus selgitab, et süüdistatavale pandavad kohustused- tasuda riigi tuludesse 400 eurot ja kannatanule 800 eurot - tuleb täita 6 kuu jooksul arvates kohtulahendi jõustumisest. Kui süüdistatav ei täida talle pandud kohustusi, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega (KrMS § 202 lg.6).

Kriminaalmenetluse kulud Asjas on menetluskulusid kahe ekspertiisitasu näol- kohtupsühhiaatriaekspertiisi maksumus 255 eurot ja kohtuarstliku ekspertiisi maksumus 271 eurot, kokku 526 eurot. Kohus leiab, et taotlus jätta ekspertiisikulud riigi kanda on põhjendatud. KrMS § 183 järgi kriminaalmenetluse lõpetamise korral hüvitab menetluskulud riik, kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti. KrMS § 202 lg.1, lg.2 p.2 näeb ette teisiti-et menetluskulud hüvitab süüdistatav. Samas võimaldab ka KrMS § 202, et juhul kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine käib isikule üle jõu, võib neist osa jätta riigi kanda KrMS § 180 lg.3 alusel. Käesoleval juhtumil on süüdistatav E.Haav nõustunud kriminaalmenetluse kulude (kannatanule hüvitatavad sõidukulud) hüvitamisega ja hüvitatud on tsiviilhagi. Siinkohal märgib kohus, et KrMS §-s 202 sisalduva oportuniteediprintsiibi rakendamise oluliseks sisuks on kannatanu huvide parem kaitse, esmajoones temale võimalikult täieliku ja kiire hüvitise pakkumine. Käesoleval juhul ongi selliselt kokku lepitud. Samas ei ole süüdistatava võimalused sellised, mis võimaldaksid tal – lisaks kannatanu kulutuste ja kahju hüvitamiseletäielikult heastada kriminaalmenetluse kulusid riigile, ja seda seaduses ettenähtud kuue kuu jooksul. Seetõttu leiab kohus, et määratud ekspertiiside maksumused kokku 526 eurot on õiglane ja põhjendatud jätta riigi kanda KrMS § 180 lg.3 alusel. Selle otsustuse osas on käesolev määrus vaidlustatav KrMS § 384, § 387 lg.1 korras. Muus osas tulenevalt KrMS §-st 385 ei saa määrust määruskaebe korras vaidlustada. Kohus lähtub määruse tegemisel KrMS §-st 202 lg.1, lg.2, lg.3, lg.6, § 206 lg.1, lg.2, lg.3, lg.5, § 408.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.