Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 27. aprilli 2015 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu Aleksandr Tomson, määruskaebus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
RESOLUTSIOON
Tühistada Viru Maakohtu 27. aprilli 2015 määrus Aleksandr Tomsoni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta.
Käesoleva määruse jõustumisel vabastada Aleksandr Tomson (isikukood XXX) talle Viru Maakohtu 20. septembri 2007 otsusega mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 07. veebruar 2016. Katseaeg hakkab kulgema käesoleva määruse jõustumisest.
Määrata Aleksandr Tomson katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja nimetatud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
Kohustada Aleksandr Tomsoni järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 toodud järgmisi kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas XXX ; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimistele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
1) 2) 3) 4) 5) 6)
5.1) 2)
KarS § 75 lg 2 p-de 21, 4 ja 7 alusel kohustada Aleksandr Tomsoni katseajal: mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; asuma tööle kahe nädala jooksul pärast vangistusest vabanemist või registreerima ennast selle aja jooksul töötuna Eesti Töötukassas;
3)
mitte suhtlema isikutega, kes talle teadaolevalt tarvitavad narkootilisi aineid või on narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise eest süüdi mõistetud.
Määrus Aleksandr Tomsoni suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonnale.
Kui Aleksandr Tomson katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, võib kriminaalhooldusametnik KarS § 76 lg 7 järgi teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele.
Rahuldada määruskaebus.
Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aleksandr Tomsoni karistati Viru Maakohtu 20.09.2007 otsusega KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi 3 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistus karistusaja sisse ning kandmisele kuuluvaks jäi 3 aastat 4 päeva vangistust. KarS § 74 lg-t 1 kohaldades jäeti karistus tingimisi täitmisele pööramata ja katseaja pikkuseks määrati 3 aastat. A. Tomsoni kohustati täitma KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p-des 2, 8 loetletud kohustusi. Tema karistusaeg algas 03.02.2013 ja lõpeb 07.02.2016.
2.Viru Maakohtu 27.04.2015 määrusega jäeti A. Tomson tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtumääruse seisukohad olid kokkuvõtlikult järgmised. 2.1 Karistusregistri andmetel on süüdimõistetut kriminaalkorras karistatud ühel korral. Ta oli kriminaalhooldusel, kuid karistus pöörati täitmisele. Kohtuotsusest nähtub, et A. Tomson on süüdi tunnistatud narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest, mis on toime pandud grupis ja korduvalt. Tõendatud on, et süüdimõistetu andis teisele isikule kahel korral edasi suure koguse ecstasy tablette. Karistuse täitmisele pööramise määrusest nähtub, et A. Tomson jättis mõjuva põhjuseta registreerimiskohustuse täitmata ja lahkus välismaale kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata. Ta pani Ungaris toime kuriteo ja oli vahi all. Sealhulgas ei teavitanud süüdimõistetu Ungaris olles Eesti saatkonda sellest, et ta viibib kriminaalhooldusel. Lisaks ei ilmunud A. Tomson Eestisse tagasipöördumisel kriminaalhooldaja juurde olukorra selgitamiseks. Väärteokorras on süüdimõistetut karistatud 6-l korral ja kõik rikkumised olid liiklusalased. 2.2 Kohus asus seisukohale, et mõistetud karistus ja määratud kriminaalhooldus ei täitnud süüdimõistetu puhul eesmärki, kuna ta ei teinud sellest järeldusi. Ta pani katseajal toime uue süüteo. Kõik see näitab, et A. Tomson jätkab võimaluse korral kuritegude toimepanemist ja eirab ühiskonnas kehtestatud reegleid. Seega ei ole usutav, et varasem karistus oleks kinnipeetava puhul täitnud eesmärgi ning et ta hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. 2.3 Positiivseks luges kohus, et A. Tomson osaleb vanglas majandustöödel koristajana, ta on lõpetanud Jõhvi Gümnaasiumi 10. klassi, ta on alates 13.03.2015 registreeritud Töötukassas aktiivseks tööotsijaks ning paikneb alates 27.01.2015 Viru Vangla avavanglaosakonnas. Märkimist väärib veel, et kinnipeetaval puuduvad vangistuses kehtivad distsiplinaarkaristused. Heaks hindas
kohus ka süüdimõistetu vabanemisjärgsed elutingimused. A. Tomson soovib elama asuda XXX koos abikaasa ja abikaasa pojaga. Korteriomanik on andnud selleks nõusoleku. Head suhted on süüdimõistetul ka abikaasa vanemate ja kahe noorema vennaga. Samuti on A. Tomsonile garanteeritud töökoht ettevõttes XXX OÜ. 2.4 Vaatamata positiivsetele asjaoludele ei pidanud kohus A. Tomsoni vabastamist siiski õigustatuks. Selle välistavad kuriteo asjaolud, korduvad karistused (liiklusalased rikkumised) ja isiku käitumine vabaduses viibides (isik oli katseajal, kuid lahkus Eestist kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata ja pani sealjuures toime uue kuriteo). Oleks kergemeelne arvata, et varasemalt karistatud isik, kes on juba käitumiskontrolli all viibinud ja kes ei tulnud kriminaalhoolduse nõuetega toime, alustab nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all seadusekuulekat elu. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo või lahkub välismaale ja hakkab seega kriminaalhooldusest kõrvale hoiduma. Nii ei oleks kriminaalhooldus A. Tomsoni suhtes piisav meede, et ära hoida tema uued kuriteod. Samuti tuleb arvesse võtta suures ulatuses tasumata nõudeid (seisuga 07.04.2015 summas 10129,35 eurot), mis kohtu hinnangul suurendavad uue kuriteo toimepanemise riske, arvestades ka asjaolu, et eelmine kuritegu oli toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. 2.5 Kohus leidis veel, et A. Tomsoni ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Samuti ei oleks see kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isiku karistusotsus näitab, et ta on valmis majandusliku kasu saamisel eirama ühiskonnas kehtestatud reegleid. Karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine (eriti narkokuriteod) ei ole aktsepteeritav ning toob kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ja eelduslikult selle täiel määral ära kandmises.
3.Kohtumääruse peale esitas kaebuse A. Tomson, kes taotleb lahendi tühistamist ja enda tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Kinnipeetav leiab, et maakohus on vääralt hinnanud tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise asjaolusid. Ta juhib tähelepanu järgnevale. 3.1 A. Tomsonil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Ta on osalenud järgmistes tegevustes: 12.08.2013-11.11.2014 töötas majandustöödel üldkasutatavate ruumide koristajana; 09.06.2014 lõpetas Jõhvi Gümnaasiumi 10. klassi; 18-02.2015-21.04.2015 töötas Viru Vangla avavanglaosakonna majandustöödel sise- ja välikoristajana; 13.03.2015 oli suunatud Töötukassasse, kus ta registreeriti aktiivseks tööotsijaks; ta töötab alates 22.04.2015 väljaspool Viru Vangla avavanglaosakonda XXX OÜ-s (6 päeva nädalas); 25.04.2015 toimus lühiajaline väljasõit külastamaks abikaasat ja viimase poega. Viru Vangla on A. Tomsoni uue kuriteo toimepanemise tõenäosust hinnanud madalaks: üldise koduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 7%, vägivaldse puhul puudub. 3.2 Kinnipeetav juhib tähelepanu ka oma vabanemisjärgsetele elutingimustele. Lähedastest on tal abikaasa ja viimase poeg. Ta hakkab nendega koos elama ja elukoht on olemas. Tal on ka töökoht ettevõttes XXX OÜ. 3.3 A. Tomsoni hinnangul on oluline, et prokurör ei seisa tema vabastamisele vastu. Riiklik süüdistaja leiab, et uue kuriteo riske oleks võimalik vähendada kriminaalhoolduse rakendamisega. Samuti oleks süüdimõistetu üle võimalik kontrolli karistusaja lõpuni. Antud juhul oleks vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4.Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja selle peale esitatud kaebusega, on seisukohal, et kohtumäärus tuleb tühistada ja A. Tomson tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Oma seisukohta põhjendab kriminaalkolleegium järgmiselt.
5.Süüdlase tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise peamiseks eelduseks on tema edasine õiguskuulekas käitumine ja hoidumine uute kuritegude toimepanemisest. Otsustamaks, kas kinnipeetava puhul on võimalik teha sellist positiivset tulevikuprognoosi, tuleb juhinduda KarS § 76 lg-s 4 sätestatust. Viidatud norm näeb ette, et kohus võtab arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on loetletud asjaolusid küll arvestanud, kuid ei ole piisavat tähelepanu pööranud kinnipeetava isikule, tema käitumisele karistuse kandmise ajal, elutingimustele ning võimalustele vabaduses. Kriminaalkolleegium, hinnates samuti kõiki KarS § 76 lg-s 4 loetletud asjaolusid kogumis, peab võimalikuks anda A. Tomsonile võimaluse tõestada, et karistus on praeguseks ajaks oma eesmärgi täitnud ja ta on võimeline alustama õiguskuulekat elu vabaduses. 5.1 Esmalt peab ringkonnakohus A. Tomsoni puhul oluliseks tema vangistusaegset käitumist, kuivõrd selle põhjal saab teha järeldusi kinnipeetava käitumise muutuste ja normikuulekuse kohta. Viru Vangla koostatud iseloomustuse kohaselt on A. Tomsoni käitumine vanglas olnud korrektne, ametnike ja kaaskinnipeetavatega suhtlemisel probleeme esinenud ei ole ning distsiplinaarkaristused puuduvad. Tema uue kuriteo toimepanemise tõenäosust kahe aasta jooksul on hinnatud väga madalaks, s.o üldise korduva kuriteo puhul 7%-le ja vägivaldse puhul 0%-le. Vangistuse ajal on A. Tomson olnud tööga hõivatud. Ajavahemikul 12.08.2013-11.11.2014 töötas ta majandustöödel üldkasutatavate ruumide koristajana; perioodil 18.02.-21.04.2015 töötas Viru Vangla avavanglaosakonna majandustöödel sise- ja välikoristajana; alates 22.04.2015 töötab ta väljaspool Viru Vangla avavanglaosakonda XXX OÜ-s (6 päeva nädalas). 13.03.2015 registreeriti ta Töötukassas aktiivseks tööotsijaks. Samuti on A. Tomson tegelenud enesearendusega, s.o perioodil 02.09.2013-09.06.2014 läbis ta Jõhvi Gümnaasiumi kaudu 10. klassi. Lisaks võimaldati kinnipeetaval 25.04.2015 minna lühiajalisele väljasõidule, külastamaks abikaasat ja viimase poega. Nüüdseks on kinnipeetav oma käitumisega andnud aluse tema ümberpaigutamiseks avavanglaosakonda alates 25.04.2015. Ringkonnakohtu hinnangul näitab eeltoodu A. Tomsonis toimunud positiivseid muutusi. 5.2 Ringkonnakohus, vaadates järgnevalt kinnipeetava elutingimusi ja võimalusi vabaduses, leiab, et A. Tomsonil on olemas kõik vajalik selleks, et alustada vabaduses seaduskuulekat elu ja varasemaid vigu enam mitte korrata. Süüdimõistetul on elukoht ja teda toetavad lähedased. Ta hakkaks elama koos abikaasa ja viimase pojaga. Samuti on süüdimõistetule garanteeritud töökoht OÜ-s XXX . Nimetatud ettevõttes on A. Tomson töötanud varemgi. Oluline on seegi, et oma vangistusaegse käitumisega on süüdimõistetu tõestanud suutlikkust ja tahet töötada. Lisaks väärib apellatsioonikohtu arvates tähelepanu seegi, et kinnipeetava vabastamist koos katseajaks lisakohustuste määramisega toetavad nii prokurör kui vangla. Ehkki ringkonnakohus ei ole nende arvamusega seotud, ei näe kohus praegusel juhul põhjust sellest irduda. 5.3 Eelkirjeldatud põhjendustel on kriminaalkolleegium seisukohal, et A. Tomsoni määruskaebus tuleb rahuldada, ta tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastada ja anda talle võimalus jätkata oma elu vabaduses. Olukorras, kus isik väljendab nii sõnades kui tegudes tõsist motivatsiooni muutumiseks, toob tema vabastamine kaasa suuremad positiivsed mõjutused kui karistuse kandmise jätkamine vanglas. A. Tomson on ära teeninud võimaluse näidata, et ta on vangistuses aru saanud oma varasematest vigadest ning on suuteline järgima kriminaalhoolduse nõudeid, täitma kohustusi ja vältima uue kuriteo toimepanemisest.
6.Ringkonnakohus, asudes A. Tomsoni vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuses maakohtust lahknevale seisukohale, rõhutab veel, et ei suhtu kinnipeetava kuriteosse ega varasemal katseajal uue kuriteo toimepanemisse kergekäeliselt. Seetõttu rõhutab kriminaalkolleegium, et kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei tähenda, et ta vabastataks karistuse kandmisest – muutub üksnes karistuse kandmise viis. A. Tomsoni suhtes
kohaldatakse katseaega, mil ta on allutatud kriminaalhooldaja järelevalvele ja tal tuleb täita käitumiskontrolliga kaasnevaid kontrollnõudeid. Arvestades süüdimõistetu kuriteo asjaolusid, peab ringkonnakohus vajalikuks kohaldada KarS § 75 lg 2 p 7 ja keelata tal suhelda isikutega, kes talle teadaolevalt tarvitavad narkootilisi aineid või on narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise eest süüdi mõistetud. KarS § 75 lg 2 p 21 alusel keelab kohus A. Tomsonil omada või tarvitada narkootilisi aineid. Kindlustamaks kinnipeetava majanduslikku toimetulekut, kohustab ringkonnakohus teda KarS § 75 lg 2 p 4 järgi asuma tööle kahe nädala jooksul pärast vangistusest vabanemist või võtma ennast töötuna arvele Eesti Töötukassas.
7.KarS § 76 lg 5 järgi määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Seetõttu tuleb A. Tomsonile määrata katseaeg ühes käitumiskontrollile allutamisega kuni 07.02.2016, s.o kogu karistusaja ulatuses.
8.Ringkonnakohus rõhutab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Seega tuleb A. Tomsonil suhtuda katseaega ja sellega kaasnevatesse kohustustesse täie tõsidusega.
9.Eeltoodust lähtudes ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 4 tühistab ringkonnakohus maakohtu lahendi ja teeb uue määruse, millega vabastab A. Tomsoni tingimisi ennetähtaegselt vangistusest.
Paavo Randma
Tiit Lõhmus
Maarika Kuusk
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.