Kohtulahend

Kinnipidamisasutusest Aivar Repsoni kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilise järelevalve alla, soovib kinnipeetav elama asuda xxx. Tegemist on eramajaga, kus elavad kaks üürilist, kes on kolivad isiku vabanemisel välja. Majaomanik andis nõusoleku isiku asumiseks nimetatud aadressile. Isik on vangistuses osalenud järgmistes tegevustes: osales tööhõives abitöölisena 19.12.2013-21.01.2014 ja käesoleval ajal xxx seisuga on isikul täitmata rahalisi nõudeid 18083,83 euro ulatuses, vabanemisfondis 1170 eurot. Lähivõrgustiku moodustavad lapsed, elukaaslane, ema, õde, vend, ämm ja äi, kellega suhted on head ja toetavad. Isik tunnistab alkoholi kuritarvitamist ja on alkoholijoobes toime pannud ka kuritegusid. Viru Vangla toetab Aivar Repsoni ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt soovib Aivar Repson ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilise järelevalve alla asuda elama aadressile xxx. Elamispinnal elavad kaks üürilist, kes süüdimõistetu vabanemisel välja kolivad. Elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise nõuetele ja selle omanik (süüdimõistetu ema) andis nõusoleku kinnipeetava vabastamiseks elamispinnale ja elektroonilise valve kohaldamiseks. Isikul on lähedastest ema, poolvend, poolõde, endine elukaaslane, kaks tütart, vanema tütre vanaema ja kaks sõpra.Vabanemisel on isikule garanteeritud töökoht ettevõttes xxx. Süüdimõistetu on viibinud kahel korral kriminaalhooldusel, katseajal pani toime uue kuriteo. Prokurör, kirjalikus arvamuses, leiab, et A. Repsoni ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal ei ole õigustatud. A. Repson on kriminaalkorras kümnel korral karistatud isik. Kolmas reaalne vangistus. Vangistuses viibimise ajal pani ta toime KarS § 329 järgi ettenähtud karistuse täitmise vastase kuriteo. Uue kuriteo toimepanemine vangistuses viitab sellele, et A. Repson ei ole valmis ka range järelevalve tingimustes reeglitest kinni pidama ning seetõttu ei ole põhjust arvata, et isik suudaks vabaduses õiguskuulekalt käituda. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja kaasnevatest tagajärgedes, tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Prokurör arvab, et toimepandud vägivaldse varavastase kuriteo (röövimise) ja I astme raske liikluskuriteo tehiolud on käesoleval juhul kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui süüdimõistetu võimalused vabaduses. Tulenevalt toimepandud kuritegude ohtlikkusest ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Toimepandud kuritegude asjaolud on käesoleval juhul kahtlemata kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel, kui süüdimõistetu võimalused vabaduses (vabanemisjärgse elukoha sobivus elektroonilise järelevalve kohaldamiseks jm) ega kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ja vangistuses. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on A. Repson ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Väärib märkimist, et eelmainitud iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu poolt uue kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 50% ja 27%. Seega on tegemist arvestatava riskiprotsendiga. Kinnipeetava vabastamine käesoleval hetkel oleks ennatlik ega ole põhjendatud, võiks ilmselt riivata kannatanute ja ühiskonna õiglusetunnet ning ei vastaks õiguskorra kaitsmise huvidele. Kuna A. Repson kannab liitkaristust mh röövimise eest, saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et võõra vallasvara vägivaldne äravõtmine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ärakandmises. A. Repsoni katseaeg ning kriminaalhooldus kujuneks käesoleval hetkel vabanedes liialt pikaks, so üle 1 aasta ja 11 kuu, millist ei saa lugeda otstarbekaks, lähtudes ärakandmata karistusaja pikkusest (karistusaja lõpp on 13.05.2017), mis on liiga pikk aeg. Nimetatud kinnipeetava puhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid teda kui vägivaldse varasvastase kuriteo ning kahe kannatanu surma põhjustamisega liikluskuriteo toimepannud isikut vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Eeltoodu alusel ei toeta prokuratuur Aivar Repsoni tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

2(5)

Kaitsja oli seisukohal, et isiku käitumine vanglas on hea, seega karistuse 4eesmärgid on saavutatud. Isiku varasem käitumine ei saaa olla iseenesest takistuseks ennetähtaegsele vabastamisele. Elektrooniline valve saaks isikut distsiplineerida. Süüdimõistetu, Aivar Repson, avaldas kohtuistungil, et et ta ei korda oma elu varasemaid vigu ja elektrooniline valve oleks talle piisavaks meedeeks. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja arvamuse ning arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et Aivar Repson tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik tegeles enne vangistust agronoomina (on omandanud aianduseriala) lillekasvatuse ja müügiga, teenides sellega endale elatist. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetu on kriminaalkorras karistatud kokku kümnel korral (kehtivaid karistusi 5) ja käesoleval hetkel kannab vanglakaristust kuuendat korda. Varem on isikut karistatud salajase varguse eest, mis on toime pandud grupis, korduvalt, sissetungimisega; kelmuse eest; mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, millega põhjustati kahe inimese surm; mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest; röövimise eest grupis ja kinnipidamisasutusest lahkuda lubatud kinnipeetava poolt karistuse kandmisest kõrvalehoidumise eest. Isik on viibinud kolmel korral katseajal ja pannud selle kestel toime uue kuriteo. Käesoleval hetkel kannab isik liitkaristust seoses kinnipidamisasutusest lahkuda lubatud kinnipeetava poolt karistuse kandmise jätkamisest kõrvalehoidumise eest, millele on liidetud varasem karistus röövi eest, mis on toime pandud grupis. Kohtuotsusest (isiklik toimik I osa, tl 4546) nähtub, et isik oli lubatud väljapoole kooli õpingutele, kuid ei ilmunud määratud ajaks tagasi vanglasse karistuse kandmise jätkamiseks. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on isikut väärteokorras karistatud 8-l korral, käesoleval hetkel on isikul 1 kehtiv väärteokaristus seoses väheväärtusliku asja vargusega. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kuritegude laad muutunud kergemaks, soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine ja grupi mõju. Eelpooltoodust järeldab kohus, et varasemad karistused ei ole süüdimõistetule mõju avaldanud ja isik on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Sh nähtub isiku karistusandmetest, et isik on kokku kriminaalkorras karistatud kümnel korral, erinevate süütegude eest. Oluline on ka asjaolu, et isik on uue kuriteo toime pannud katseajal ja on isegi karistuse kandmise ajal kuriteo toime pannud. Kohtu arvates ilmestab selline käitumine üldjoontes asjaolu, et süüdimõistetu ei ole suutnud endale varasematest karistustest järeldusi teha ja võimalusel hakkab taas ühiskonnas kehtestatud reegleid eirama – ei ole kuidagi usutav, et vabaduses hakkaks isik elama õiguskuulekalt. Samas tuleb positiivsena arvestada, et isik on vangistuses osalenud tööhõives abitöölisena ja käesoleval ajal majandustöödel koristajana alates. Samuti osales isik osales psühholoogilisel nõustamisel alkoholi, hirmude ja enesekehtestamise teemadel ning on läbinud sotsiaalprogrammid xxxx. Kohus tunnistab, et süüdimõistetu on vanglas teinud pingutusi eesmärgiga korrigeerida oma isikut, ja seda tuleb arvestada olulise asjaoluna ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel. 3(5)

Märkimist väärib ka asjaolu, et isikul puuduvad vangistuses käesoleval hetkel kehtivad distsiplinaarkaristused. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Seega hindab kohus positiivselt isiku head käitumist kinnipidamisasutuses, mis iseloomustab asjaolu, et kinnipidamisasutus mõjub isikule distsiplineerivalt ja avaldab positiivset mõju. Kinnipeetaval on kehtiv isikut tõendav dokument, Eesti kodaniku pass, kehtivusega kuni 27.01.2016. Ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilise järelevalve alla soovib isik elama asuda aadressile xxx elavad kaks üürilist, kes kinnipeetava vabanemisel välja kolivad. Elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise nõuetele ja selle omanik andis nõusoleku kinnipeetava vabastamiseks ja elektroonilise valve kohaldamiseks. Vabanemisjärgselt on isikule garanteeritud töökoht ettevõttes xxx. Isikul on lähedastest ema, poolvend, poolõde, endine elukaaslane, kaks tütart, vanema tütre vanaema ja kaks sõpra. Kohus leiab, et isiku lähedaste toetav suhtumine ning kindel elu- ja töökoht maandavad teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid (isik ei ilmunud tagasi vanglasse karistust kandma), korduvaid karistusi (isik on varem kriminaalkorras kümnel korral karistatud ja väärteokorras karistatud korduvalt), on kohus seisukohal, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla ei ole õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohus on seisukohal, et isik, kes on kokku kümnel korral kriminaalkorras karistatud, ei ole ilmselgelt suutnud talle määratud karistusi tõsiselt võtta. Seda enam, et isik on ka katseajal olles toime pannud uue kuriteo ja hoidus kõrvale viimase vangistuse ajal karistuse kandmisest. Seega puudub kohtul veendumus, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab ta kuritegude toimepanemist. Tema ennetähtaegne vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Oleks kergemeelne arvata, et varasemalt korduvalt karistatud isik alustab nüüd kriminaalhoodaja kontrolli all uut, seadusekuulekat elu. Kuigi vangla iseloomustusest nähtuvalt on isiku puhul uue kuriteo toimepanemise risk madal, leiab kohus, et ülaltoodus asjaolud näitavad pigem seda, et selle isiku puhul on uue kuriteo toimepanemise oht suur või vähemalt oluline. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba korduvalt antud ja ta on oma varasema eluga näidanud, et vabaduses jätkab ta kuritegude toimepanemist. Karistusest tingimisi ennetähtaegse vabanemise küsimuse lahendamisel võtab kohus arvesse kõigepealt teo toimepanemise asjaolusid (KarS § 76 lg 4). Isik on viimase kohtuotsusega süüdi tunnistatud karistuse kandmisest kõrvalehoidumise eest. Kohtuotsusest nähtuvalt ei ilmunud isik tagasi vanglasse karistust kandma, kui oli lubatud vanglast kooli õpingute ajaks. See ilmestab kohtu hinnangul asjaolu, et ta ei suuda kinni pidada kehtestatud reeglitest ja võimalusel hakkab neid eirama. Märkimisväärne on ka asjaolu, et isikule on moodustatud liitkaristus röövi eest, mis oli toime pandud grupis. Ringkonnakohtu otsusest (isiklik toimik I osa, tl 22-23) nähtub, et isik haaras kannatanult ootamatult selja tagant, talutas ta kangialusesse ja võttis ähvardades ära kannatanu vallasasjad. Kohus on seisukohal, et isiku tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et järjepidev süütegude toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kuigi Viru Vangla leiab, et isiku poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on madal (üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 50 %, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 27 %), ei tundu see kohtu jaoks usutav ega loogiline. Vastupidi, isiku kogu eelnev näitab, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Isiku puhul, 4(5)

kes jätkas süütegude toimepanemist katseajal ja ka vangistuses viibides, puudub kohtul veendumus, et isik suudaks vabaduses viibides seadusekuulekalt käituda. See ilmestab kohtu jaoks asjaolu, et ta ei suuda väärtustada ühiskonnas toimuvaid reegleid ja norme ning keskendub pigem kiiretele lahendustele ja enda heaolule, sealjuures tagajärgedele mõtlemata. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 12.05.2017, mis tähendab, et ärakandmiseks on veel pisut alla kahe aasta. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime. Seda ilmestab ka asjaolu, et isik pani vangistuses olles toime uue kuriteo. Samas on isik vangistuses läbinud erinevaid sotsiaalprogramme, lõpetanud 10. klassi ja osalenud majandustöödel, mis näitab, et vangistuses viibimine mõjub talle distsiplineerivamalt kui vabaduses olek. Vangistuse lõpuni jäänud aeg, alla kahe aasta, on piisavalt pikk aeg, et teha endale vangistusest piisavad järeldused. Võttes arvesse, et isikul on kehtivaid võlanõudeid 09.04.2015 seisuga summas 18083,53 eurot, aitaks aktiivne majandustöödel osalemine kaasa kehtivate võlanõuete vähendamisele, mida kohus näeb ühe riskifaktorina. Käesoleval juhul leiab kohus, et süüdimõistetu hea käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähendab, et asja menetlemisega kaasneks automaatselt avalduse rahuldamine. Nii leiab kohus, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda ehk süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohus on veendumusel, et käesoleval hetkel ei ole süüdimõistetu puhul kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Seda enam, et Vangla iseloomustusest nähtuvalt on kinnipidamisasutus avaldanud kinnipeetavale paremat mõju kui vabaduses viibimine. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Aivar Repsoni temale Harju Maakohtu 15.05.2013 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. / Inna Kirsipuu kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.