Kriminaalasi nr 1-15-3436
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht 21. mail 2015.a. Liivalaia kohtumaja, Tallinn Kriminaalasja number
1 – 15-3436
Kohtukoosseis
Kohtunik Alari Möldre
Kohtuistungi sekretär
Helen Aasma
Kriminaalasi
P.N süüdistuses KarS kokkuleppemenetluses
Prokurör
Urmo Paal
Süüdistatav
P.N
§
lg.
järgi
isikukood: XXX; kodakondsus: EV; emakeel: eesti keel; haridus: põhiharidus; töökoht: XXX AS; elukoht: XXX. Varem kriminaalkorras karistamata. Tõkendit ei ole kohaldatud.
Süüdi tunnistada P.N KarS § 345 lg. 1 järgi ning karistada teda 3 (kolme) kuulise vangistusega. Kohaldades KarS § 73 lg. 1 ja lg. 3 sätteid, määrata, et mõistetud vangistust ( s.o 3 kuud) ei pöörata täitmisele, kui P.N ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o. 21.05.2015.a. Välja mõista P.N-ilt KrMS §-dest 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; 175 lg. 1 p. 4, 9; 179 lg. 1 p. 2, 180 lg. 1, 3 alusel määratud kaitsjale makstud tasu summas 120 (ükssada kakskümmend) eurot ning sundraha summas 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot, s.o menetluskulud kokku summas 705 (seitsesada viis) eurot.
Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on kajastatud kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo leht). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.
P.N on antud kohtu alla kokkuleppemenetluse raames ning teda süüdistatakse selles, et tema 23.11.2012.a esitas Tallinnas Roosikrantsi 2 asuvas AS Citadele Banka Eesti filiaali kliendikeskuses klienditeenindaja XXX taotluse krediitkaardi saamiseks krediidilimiidiga 300 eurot ning selle juurde oma sissetulekute tõendamiseks võltsitud AS Swedbank konto nr XXXXXXXXXXXX 6 kuu (01.05.-22.11.2012) väljavõtte millele oli lisatud tegelikkusele mittevastav kanne igakuise palga summas 1415 eurot saamise kohta OÜ-lt XXX . Samuti tema, 22.11.2012.a esitas Tallinnas Sõpruse pst 201/203 asuvas AS SEB Pank Magistraali kontoris klienditeenindaja XXX taotluse krediitkaardi saamiseks krediidilimiidiga 700 eurot ning selle juurde oma sissetulekute tõendamiseks võltsitud AS Swedbank konto nr XXXXXXXXXXXX 6 kuu (01.05.-22.11.2012) väljavõtte millele oli lisatud tegelikkusele mittevastav kanne igakuise palga summas 1415 eurot saamise kohta OÜ-lt XXX . Samuti tema 23.11.2012.a esitas Tallinnas Akadeemia tee 15a asuvas Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali Akadeemia tee kontoris klienditeenindaja XXX taotluse krediitkaardi saamiseks krediidilimiidiga 600 eurot ning selle juurde oma sissetulekute tõendamiseks võltsitud AS Swedbank konto nr XXXXXXXXXXXX 6 kuu (01.05.-22.11.2012) väljavõtte millele oli lisatud tegelikkusele mittevastav kanne igakuise palga summas 1415 eurot saamise kohta OÜ-lt XXX . P.N pani teadvalt toime võltsitud dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi, s.o. KarS § 345 lg. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
KrMS § 245 alusel 27.04.2015.a süüdistatav P.N, kaitsja Risto Käbi ning abiprokurör Urmo Paal sõlmisid kokkuleppemenetluses kokkuleppe süüdistatavale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes, kus vastavalt kokkuleppele KarS § 345 lg. 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistust 3 kuud. Vastavalt KarS § 73 lg 1 ja 3 jätta vangistus tingimisi kohaldamata ning mõistetud vangistust mitte pöörata täielikult täitmisele, kui P.N ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Süüdistatav P.N tunnistas kohtuistungil end temale KarS § 345 lg. 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning kahetses toimepandut. Süüdistatav P.N selgitas, et 27.04.2015.a sõlmisid abiprokurör Urmo Paal, tema (P.N) ja tema kaitsja Risto Käbi kokkuleppemenetluses kokkuleppe temale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes ning et ta jääb selle juurde. Abiprokurör Urmo Paal selgitas samuti, et ta jääb 27.04.2015.a kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe juurde P.N-ile mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes.
Kohus kuulanud üle süüdistatava, uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis leiab , et tõendamist on leidnud süüdistatava P.N-i poolt KarS § 345 lg. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine ning süüdistatava P.N-i käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 345 lg. 1 järgi. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, kuulanud ära süüdistatava P.N-i selgituse ning abiprokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav P.N on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb P.N temale esitatud süüdistuses KarS § 345 lg. 1 järgi süüdi tunnistada ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab P.N-i süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Menetluskulud: KrMS § 175 lg. 1 p. 4 ja 9 kohaselt on määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha käsitletavad menetluskuludena. KrMS § 180 lg. 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg. 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesolevas asjas on menetluskuludeks määratud kaitsjale makstud tasu summas 120 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 585 eurot. Menetluskulusid määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui ka tema taasühiskonnastamise väljavaateid. Seejuures isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest otsustava tähendusega, arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekut ja varalist seisundit tervikuna (RK 3-1-1-105-12 p. 7). Kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et P.N esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks
nende kulude hüvitamine temale ilmselt üle jõu. Seadusandja on määranud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud reeglina süüdimõistetu. Seega tuleb süüdistatavalt menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista, kuivõrd need on riigile põhjustatud tema õigusvastase käitumisega. Sundraha osas osundab kohus Riigikohtus väljendatud seisukohale, mille põhjal kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetutelt sundraha instituudi kaudu, mille eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut kannab oma olemuselt seega mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (RK 3-1-1-63-05). Kohus leiab, et sundraha tuleb P.N-ilt samuti seadusele tuginedes välja mõista, kuivõrd see on põhjustatud süüdistatava õigusvastase käitumisega. Küll aga peab kohus menetluskulude tasumise osas põhjendatuks kohaldada KrMS § 180 lg. 3 sätteid ning määrata P.N-ilt väljamõistetud menetluskulud hüvitamisele 12 kuu jooksul. Kohus juhindub KrMS §-dest 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; 175 lg. 1 p. 4, 9; 179 lg. 1 p. 2; 248 lg. 1 p. 5; 249; 311; 313. Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.