Kohtulahend

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Esitatud süüdistus L.T süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 21.02.2014 kella 21.30 ajal Tallinnas Liivalaia 28 maja juures mootorsõidukit BMW 330I registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,83 mg/l). Oma sellise tegevusega pani L.T toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse L.T selles, et tema isikuna, kes on varem pannud toime varguseid (11.02.2014 ja 14.04.2014), püüdis uuesti võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil 16.04.2014 kella 14.23 ajal Paldiski mnt 102 asuvas Rocca al Mare Prisma kaupluses võtta ära AS-le Prisma Peremarket kuuluvat kaupa kaupa (2 pakki suitsu „Kent Surround“ kogumaksumusega 6,80 eurot ja veini „Wine impressions chenins“ maksumusega 9,90 eurot), läbides kassaderivi jättes nende eest tasumata, kuid kuritegu jäi tema tahtest olenemata lõpuni viimata seoses kinnipidamisega turvatöötaja poolt. Oma sellise tegevusega L.T isikuna, kes on varem toime pannud varguseid, alustas vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult kuriteo toimepanemist, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning tegi kõik temast oleneva kuriteo lõpuleviimiseks, so pani toime süstemaatilise varguse katse, so KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava. Kokkuleppe sisu Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Lauri Talumäe, süüdistatav L.T ja tema kaitsja Jugans Grossmann sõlmisid kokkuleppe järgnevas. Vastavalt sõlmitud kokkuleppele KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 6 /kuus/ kuud. KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 4 /neli/ kuud. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus üksikkaristusest raskeima suurendamise teel, mõistes karistuseks vangistuse 8 /kaheksa/ kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 21.02.2014 – 22.02.2014 ja 16.04.2014 – 17.04.2014, so 4 /neli/ päeva, seega lõplikuks karistuseks nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 7 /seitse/ kuud ja 26 /kakskümmend kuus/ päeva. KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel jätta karistus tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 1 /ühe/ aasta ja 6 /kuue/ kuu pikkusel katseajal toime uut kuritegu ning täidab talle KarS § 75 lg 1 p 1-6 ja KarS § 75 lg 2 p 2 alusel katseajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi, mille kohaselt süüdimõistetu kohustub: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta süüdistatavalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 /neljaks/ kuuks. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kaitsja ja prokurör jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et L.T kuulub KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 ja KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9 kohaselt menetluskulud on: riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud; määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses; süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Kriminaalmenetluse kulud on: - KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu summas 342,00 - KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 585,00 - KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu summas 84,00 eurot. L.T esitas taotluse menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmiseks ja nende ajatamiseks maksimaalsele perioodile. Oma varasemast eluviisist tulenevalt on ta olnud mitmeid kordi koomas ja tänaseks on talle määratud töövõimetus. Perekondlik olukord on raske, nädal tagasi suri raske haiguse tagajärjel ema. Praegune töötasu on ligikaudu 400 eurot, kuid kohtuotsuse jõustumise järgselt on ta sunnitud praegusest töökohast lahkuma. Uue töökoha leidmine ei pruugi olla lihtne. Praeguseks on ta endisele elule pööranud selja ning on suutnud elada alkoholi tarvitamata. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerimise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Lähtudes KrMS § 313 lg 1 p-st 7 on kohus kohtuotsuse tegemisel pädev kaaluma kohtuotsuse täitmise asjaolusid ja tal on seejuures õigus määrata kohtukulude vabatahtlikuks hüvitamiseks ka ühest kuust pikem tähtaeg.

Kohus asub seisukohale, et süüdistatava taotlus menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmiseks ja kanda jäävate menetluskulude ajatamiseks kuulub rahuldamisele. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et L.T on 60% töövõimekaotust. Isik on juba asunud resotsiliseeruma ning kohtu hinnangul võivad ülejõu käivad rahlised kohustused seda ohustada. Eeltoodu alusel mõistab kohus L.T-lt menetluskuludena välja sundraha summas 585 eurot. Menetluskulud summas 585 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 48,75 eurot. Jätta isiku kohtuarstliku ekspertiisikulu summas 84,00 eurot ja kaitsetasu summas 342,00 eurot riigi kanda. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Vastavalt KrMS § 159 lg 3 sisalduvad nõude täitmiseks vajalikud andmed eraldi dokumendis (makseinfo), mis tehakse kohtu kantselei kaudu avalikult teatavaks ja e-toimiku süsteemi kaudu kättesaadavaks koos kohtuotsusega. Kohus selgitab, et makseinfo lehel on informatiivne tähendus, s.t et kaevatav ning õiguslikku tähendust omav dokument on kohtulahend, millega nõue välja mõisteti, mitte aga dokument, mille alusel toimub nõude tasumine. Kohus selgitab, et süüdimõistetul on mõjuvate põhjuste olemasolu korral kohtulahendi täitmise staadiumis, s.o pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist, õigus KrMS § 423 ja § 424 alusel taotleda kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra.

(

)

Ingrid Kullerkann kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.