Kriminaalasi nr 1-15-3422
Kohus
Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
20. mai 2015. a, Jõgeva kohtumaja
Kriminaalasja number
1-15-3422 (14278000518)
Kohtunik
Raina Pärn
Kohtuistungi sekretär
Jana Kaaver
Kriminaalasi
M.H kriminaalasi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Ringkonnaprokurör Anneli Hinto
Süüdistatav
M.H Isikukood XXX, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx , Eesti Vabariigi kodanik, haridus: keskeri, emakeel: eesti keel, 60 % töövõimetuspensionär; Kriminaalkorras karistatud Tartu Maakohtu 06.08.2014. a otsusega KarS § 424 järgi 4 kuu vangistusega, mis jäeti KarS § 73 alusel tingimuslikult täitmisele pööramata 3-aastase katseajaga; Väärteokorras kehtivaid karistusi ei ole; Tõkend: puudub
KarS
§
järgi
Süüdi tunnistada M.H KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka M.H kahtlustatavana kinnipidamise aeg alates 14.11.2014. a kuni 15.11.2014. a, s.o 2 päeva. Ärakandmata karistuse suuruseks lugeda 8 (kaheksa) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
KarS § 65 lg 2 alusel suurendada M.H-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu 06.08.2014. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-6569 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 (neli) kuud vangistust, võrra ning mõista M.H-le liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 (üks) aasta 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada M.H-le mõistetud vangistus 393 (kolmsada üheksakümmend kolm) tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrata M.H-le üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 (üks) aasta kohtuotsuse jõustumisest alates, igakuiselt vastavalt kriminaalhooldaja poolt koostatud ajagraafikule. KarS § 69 lg 4 alusel on M.H kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata M.H Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu maakonna talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla. KrMS § 180 lg 1 alusel M.H-lt välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot ja riigi õigusabi kulu summas 362 (kolmsada kuuskümmend kaks) eurot 88 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et M.H on õigus menetluskulud kogusummas 947 (üheksasada nelikümmend seitse) eurot 88 senti tasuda 1 (üks) aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Viitenumber menetluskulude tasumisel on 99915700036768. Selgitusse tuleb märkida „1-15-3422, menetluskulud, M.H“. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 järgi. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada
kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus esitatakse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.
I Asjaolud ja menetluse käik 05.02.2015. a saabus Tartu Maakohtusse kokkuleppemenetluses kriminaalasi M.H süüdistuses KarS § 424 järgi. Kohtule anti üle sõlmitud kokkulepe ja kriminaalasja materjalid. Kohus tagastas KrMS § 2451 lg 1 p 3 alusel 06.02.2015.a kohtumäärusega kriminaaltoimiku M.H süüdistuses KarS § 424 järgi prokuratuurile võimalusega sõlmida uus kokkulepe. 19.02.2015. a esitas Lõuna Ringkonnaprokuratuur kohtule süüdistusakti lühimenetluse kohaldamiseks kriminaalasjas. Kohus andis M.H süüdistuses KarS § 424 järgi 26.02.2015. a määrusega kohtu alla lühimenetluses ja määras asja arutamise 17.03.2015. a kell 10.00 kohtuistungil. 17.03.2015. a toimunud kohtuistungil lühimenetluses M.H süüdistuses KarS § 424 järgi, loobus M.H asja arutamisest lühimenetluses. Kohus tagastas 17.03.2015. a määrusega KrMS § 238 lg 1 p 1 alusel kriminaaltoimiku prokuratuurile. 27.04.2015. a saabus Tartu Maakohtusse kokkuleppemenetluses kriminaalasi M.H süüdistuses KarS § 424 järgi. II Kokkuleppe sisu M.H-le on esitatud süüdistus KarS § 424 järgi selles, et tema 14.11.2014. a kella 03.37 paiku juhtis Tartu-Jõgeva-Aravete maantee 23. kilomeetril mootorsõidukit AUDI 80 reg nr 060ANL, omamata mootorsõiduki juhtimise õigust (rikkudes LS § 90 lg 1 p 1 sätteid) ja olles alkoholijoobes (rikkudes LS § 69 lg 1 sätteid), kus alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,78 mg/l, mis vastab LS § 69 lg 2 p 1 sätetele. KarS § 424 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 9 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 14.11.-15.11.2014. a s.o 2 päeva lugeda kantud karistusaja hulka. Kandmata karistus on 8 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistus liita KarS § 65 lg 2 alusel 06.08.2014. a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt mõistetud karistuse ärakandmata osaga s.o 4 kuud vangistust, mõistes liitkaristuseks kahe kohtuotsuse järgi 1 aasta 28 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga, mõistes kokku 393 tundi üldkasulikku tööd (365+28 tundi). KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 aasta alates kohtuotsuse jõustumisest, igakuiselt vastavalt kriminaalhooldaja poolt koostatud ajagraafikule. KarS § 69 lg 4 alusel on M.H kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.
III Kohtu seisukoht Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et süüdistatav on teinud kaitsjast loobumise taotluse. Taotluse kohaselt loobub M.H kaitsja osalemisest kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses ja kohtuotsuse kuulutamisel (tl 84). KrMS § 45 lg 4 sätestab, et kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik, v. a juhul, kui süüdistatav ei soovi kaitsjat, ta on kohtu hinnangul võimeline enda huve ise esindama ning soovib loobuda kaitsja osalemisest teise astme kuriteo kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses. Kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu KarS § 4 lg 3 ja § 424 järgi. Kohus leidis, et M.H on võimeline kriminaalasja kohtulikul arutamisel ise enda huve esindama. Seda kinnitas M.H , kelle väitel on kaitsja talle vajalikku juba eelnevalt selgitanud. Sellest tulenevalt oli kohtul alust olla veendunud, et M.H on võimeline ise enda õiguste eest seisma. Kohtul ei tekkinud selles kahtlusi ka M.H küsitlemise käigus. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ja ta jääb selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, on seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista M.H süüdi KarS § 424 järgi ja mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. IV Kriminaalmenetluse kulud Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kriminaalasja varasemas menetluses ja kohtueelses menetluses makstud tasu 362,88 eurot (133,44 – tl 25+109,44 – tl 44+48 – tl 69+24 – tl 76+48 – tl 82). Samuti on KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäär, s.o 585 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2015. a 390 eurot). Seega on menetluskulud kokku 947,88 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. M.H taotles menetluskulude tasumise võimaldamist 1 aasta jooksul. Prokurör nõustus M.H esitatud taotlusega. Kohus leiab, et M.H taotlus menetluskulude tasumise võimaldamiseks 1 aasta jooksul on põhjendatud ja vajalik. Siinjuures arvestab kohus, et M.H sissetulekuks on invaliidsuspension 95 eurot. M.H elab koos elukaaslasega, kelle ainsaks sissetulekuks on samuti invaliidsuspension. Keegi rahaliselt M.H ei toeta. M.H kinnitusel tulevad nad koos elukaaslasega rahaliselt majandamisega toime ja ta on suuteline tasuma menetluskulud vabatahtlikult 1 aasta jooksul. M.H sõnul täidab ta vabatahtlikult Tartu Maakohtu 06.08.2014. a otsusega väljamõistetud menetluskulude tasumise korda. Kohus, võttes arvesse menetluskulude kogusummat ja M.H sissetulekuid, on seisukohal, et Eino
M.H-le tuleb anda võimalus tasuda menetluskulud vabatahtlikult. Seega tuleb menetluskulud tasumisele määrata 1 aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.
Raina Pärn Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.