Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

Kohustada Jaanus Jõeluht’i katseajal järgima KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,7,9 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitama alkoholi; - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - asuma tööle või võtma ennast töötuna Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vangistusest vabanemist; - mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldusametnikult eelnevalt luba taotlemata, v.a lähisugulased; - alluma elektroonilisele valvele, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Määrata Jaanus Jõeluht kriminaalhooldusele Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vastavalt KarS § 751 lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Vabastada Jaanus Jõeluht karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud Viru Vangla esitas 14.04.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Jaanus Jõeluhti elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Harju Maakohtu 05.05.2014 otsusega nr 1-14-2401 tunnistati Jaanus Jõeluht süüdi KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja teda karistati vangistusega 3 (kolm) aastat ja 1 (üks) kuu. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistuse algust Jaanus Jõeluhti kinnipidamisest, s.o alates 03. oktoobrist 2013.a. Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt on Jaanus Jõeluhti kriminaalkorras karistatud esimest korda. Isik on pannud toime narkootikumidega seotud kuriteo, mis on ohtlik tervele ühiskonnale. Kinnipeetava individuaalse täitmiskava raames on 16.09.2014 läbi viidud vestlus, mis hõlmas väärtushinnangute ja käitumismustrite analüüsi, põhjus-tagajärg seoste mõistmist. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 1 aasta 7 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 1 aasta 5 kuud vangistust. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused.

Jaanus Jõeluht elas enne kinnipidamist koos abikaasaga korteris aadressil xxxx. Vabanedes saab elada samal aadressil. Eluaseme puhul on tegemist kinnipeetava emale A M kuuluva 3toalise korteriga, kus hetkel elab vaid kinnipeetava abikaasa K J. Korteri seisukord on hea, vastab elektroonilise järelevalve tingimustele. A M ja K J on andnud oma kirjaliku nõusoleku kinnipeetava elama asumiseks eelpoololevale aadressile elektroonilise järelevalve lisakohustusega. Ema ise elab oma elukaaslase juures xxxx. Kinnipeetav on omandanud keskerihariduse Tallinna Lasnamäe Mehhaanikakoolis lukksepa erialal. Enne kinnipidamist töötas Jaanus Jõeluht xxxx töölisena, olles palgaga rahul. Tervislikel põhjustel (südamestimulaator, veresuhkur) ei saa isik kõiki töid teha. Kinnipeetav on varemalt saanud ka töövõimetuspensioni. Vaatamata pidevale sissetulekule ületasid kulud tulusid ja eelarvet oli raske tasakaalus hoida, sest raha kulutati hetkelise heaolu tagamiseks. Vanglas on isik tööst keeldunud, väidetavalt tervise tõttu. Telefoni teel on vesteldud xxxx juhatuse liikme S J, kes suusõnaliselt kinnitas, et Jaanus Jõeluhtil on võimalus asuda tööle nende ettevõttesse ennetähtaegse vabanemise korral, firma xxxx kohale, et suhelda tööobjektidel klientidega. Tööandja on teadlik isiku soovist vabaneda elektroonilise järelevalvega. Kinnipeetaval on kaks venda, üks elab xxxx, teine xxxx. Lähedastega on suhted head ja toetavad. Isa V J, kes elab xxxx, on suhted pinnapealsed. Tuttavad on kinnipeetaval enamasti seaduskuulekad, kuid on ka kriminaalkorras karistatuid (G M), kellega koos on toime pandud kuritegu ning kelle poolt võib isik olla mõjutatav. Väidetavalt isik mõistab probleemi ja püüab taoliste tuttavatega edaspidi enam mitte suhelda. Isik ei tarbi alkoholi, sest see oleks tema tervislikku seisukorda (südamestimulaator) arvestades ohtlik. Kinnipeetav on pannud toime ühiskonnavastase kuriteo, sest ei ole väärtustanud ühiskonnas toimivaid norme. Kinnipeetav mõistab oma eksimust ning oma osa kuriteos. Samas ei adu ta oma kuriteo ohtlikkust, vaid pigem on muutuste vajalikkus tingitud vanglas paiknemisest, mis olevat kinnipeetava jaoks ebameeldiv kogemus ja mille kordumist ta enam ei soovivat. Isik on valmis muutusteks, olles kriminaalhoolduse ja ametnike suhtes positiivselt meelestatud. Kinnipeetav põeb kroonilist südamehaigust (paigaldatud on südamestimulaator), probleeme on veresuhkruga ning allergilise astmaga. Isik vajab oma sõnul regulaarselt veresuhkru mõõtmist ja lähitulevikus südameoperatsiooni. Kinnipeetav võib majanduslike raskuste ilmnemisel teha riskantseid otsuseid, tegude üle sügavamalt järele mõtlemata, kuna tahab probleemidele kiiret lahendust. Igapäevaselt suudab arvestada teiste inimeste vajaduste ja arvamustega. Isiku sõnul soovib ta elada edaspidiselt ainult õiguskuulekat elu. Ohu tõenäosus on kinnipeetava puhul kõige suurem, kui tal on majanduslikke raskusi ja ta suhtleb kriminaalset mõtteviisi toetavate isikutega. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on vangla hinnangul Jaanus Jõeluhti puhul 7%. Lähtuvalt ülaltoodud asjaoludest toetab Viru Vangla isiku ennetähtaegset vanglast vabanemist ning teeb ettepaneku määrata isikule katseaeg kuni 03.11.2016 ning käitumiskontroll pikkusega 10 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Jaanus Jõeluhtile KarS § 75 lg 2 p 21,4,7,9 sätestatud lisakohustused. Elektroonilise järelevalve kestuseks tehakse ettepanek määrata 2 kuud. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad abikaasa K J, ema A M, kasuisa G G, isa V J, vanaema L H ning kaks nooremat venda A M ja N G. Abikaasa sõnul peaks nende esimene laps, tütar sündima 12.06.2015. Kinnipeetavaga on vangistuse ajal suhelnud abikaasa, ema, vanaema ja sõbrad. Abikaasa on 8-l korral käinud pikaajalistel kokkusaamistel. Ema on xxxx ja tema abikaasa on xxxx. Kodukülastuse ajal esitas kinnipeetava abikaasa xxxx tõendi, et kinnipeetav on ajavahemikul 01.01.201231.08.2013 töötanud seal xxxx ametikohal. Abikaasa töötab xxxx keskuses asuvas xxxx xxxx ja tema sissetulekuks on xxxx eurot (neto). Majandusliku olukorra hindab K J rahuldavaks,

vajadusel on teda rahaliselt toetanud ka ämm. Nii abikaasa kui ka vanaema on kinnipeetavat vangistuses olles rahaliselt toetanud ning lähedased on nõus kinnipeetavat ka vabanedes rahaliselt toetama. Abikaasa teada on kinnipeetaval ligikaudu 2000 euro ulatuses tasumata rahalisi nõudeid (kohtu- ja ekspertiisikulud). Kohtutäiturite inforegistri järgi süüdimõistetul täiturite menetluses rahanõudeid ei ole. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et kinnipeetavat on väärteokorras karistatud kokku 3-l korral liiklusseaduse rikkumise eest. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata Jaanus Jõeluhtile katseaeg kuni 03.11.2016 ning käitumiskontroll pikkusega 10 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Jaanus Jõeluhtile riskide maandamiseks KarS § 75 lg 2 p 21,4,7,9 sätestatud lisakohustused. Elektroonilise valve kohaldamise ajaks tehakse ettepanek määrata 2 kuud. Jaanus Jõeluht ise soovib elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Tal on garanteeritud töökoht. Arvestades tervislikku seisundit, on töötamine xxxx ametikohal võimalik. Ta on seal ka varem töötanud. Kinnipeetav on vabanemisel nõus alluma elektroonilisele valvele ja ka käitumiskontrolli nõuetele. Ta ei tarvita narkootikume, psühhotroopseid aineid ega alkoholi. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Jaanus Jõeluhti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub eelnimetatud kinnipeetava kohta Viru Vangla poolt 25.03.2015 koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega ja ei pea vajalikuks neid korrata. Nimetatud kinnipeetava ennetähtaegsele vabastamisele elektroonilise valve alla vastuväiteid ei esine. Tuleb märkida, et J. Jõeluhtil kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad, mis viitab sellele, et süüdimõistetu on teinud pingutusi õiguskuuleka elu suunas. Kinnipeetava elektroonilise valvega vangistusest vabastamise formaalsed alused on käesolevas asjas täidetud – J. Jõeluhtil on olemas vabanemisjärgne kindel elukoht, mis vastab elektroonilise valve seadme paigaldamise tingimustele, kinnipeetava abikaasa ja ema on andnud kirjalikud nõusolekud elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega ning elektroonilise valvega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti, samuti lisakohustuste panemisega. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Käitumiskontrolli aja jooksul saaks J. Jõeluhtil jätkuvalt maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli karistusaja lõpuni. Isik on varem karistamata. Üksnes kuriteo raskus ja tehiolud ei välista antud juhul süüdimõistetu tingimisi vangistusest vabastamist. Narkootilist ainet käitles ta suures koguses (KarS § 184 mõttes), kuid kogus ei olnud iseäranis märkimisväärne (alla 5 grammi fentanüüli, milles puhast fentanüüli oli 0,32 grammi ja alla 6 grammi kokaiini, milles umbes 2 grammi puhast kokaiini). Tegu kahetses. Vangistuses on J. Jõeluht käitunud korralikult. Karistusest saab kantud 11.05.2015 seisuga 1 aasta 7 kuud ja 8 päeva. Kanda jääks alla poole ehk siis 1 aasta 5 kuud ja 22 päeva. Kokkuvõttes oleks J. Jõeluhti ennetähtaegne vabastamine igati põhjendatud ja otstarbekas. Igati mõistlik oleks süüdimõistetule anda võimalus pöörduda tagasi ühiskonda ja jätkata ausalt. Eeltoodu alusel, Jaanus Jõeluhti taasühiskonnastamise huvides, toetab prokuratuur tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist ühes kohustusega alluda elektroonilisele valvele ning nõustub kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks kohustuste valiku ja kohaldamise tähtaja kohta. Kaitsja on kohtule esitatud teesides ja ka kohtuistungil märkinud, et kohtuistungi toimumise

ajaks on süüdimõistetu temale määratud vangistusest ära kandnud ühe aasta 7 kuud ja kaheksa päeva ehk üle poole temale mõistetud karistusest. Jaanus Jõeluht on nõus tema suhtes elektroonilise valve kohaldamisega, tema allutamisega käitumiskontrollile ja elama kohtu poolt kindlaks määratud elukohas. Samuti kinnitab Jaanus Jõeluht, et ta ei omanda ega tarvita narkootilisi või psühhotroopseid aineid ja ei suhtle temale teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega. Seega esinevad formaalsed eeldused Jaanust Jõeluhti tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Enne kriminaalasjas nr 1-14-2401 tehtud otsust oli Jaanus Jõeluht kriminaalkorras karistamata. Temal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. 17.05.1995 on Jaanus Jõeluhtile paigaldatud südamestimulaator, mis vahetati 20.01.2003, kontrolliti viimati 14.08.2014 ja järgmine kontroll on veebruaris 2016. Arstliku ekspertiisi 13.03.2006 otsusega tuvastati süüdimõistetul püsiv xxxx ulatuses. Vangistuses viibitud ajal on Jaanus Jõeluhti tervislik seisund oluliselt halvenenud niivõrd, et oli vajalik kirurgiline sekkumine. 24.10.2014 ja 27.10.2014 tehti temale kaks operatsiooni, mille tulemusena on temalt eemaldatud sapipõis. Kaitse juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et nimetatud tervislikud probleemid tekkisid süüdimõistetul karistuse kandmise ajal ehk kuriteo toimepanemise ajal ei olnud ta nimetatud tervise probleemist teadlik. Kohtuotsuse resolutsiooni p 28 kohaselt mõisteti Jaanus Jõeluhtilt välja riigituludesse menetluskuluna raha summas 1870,50 eurot, mille tasumiseks määrati tähtaeg kaksteist kuud arvates kohtuotsuse jõustumisest. Otsus jõustus 13.05.2014. Jaanus Jõeluhti abikaasa on nimetatud menetluskulud tasunud 07.04.2015. Kinnipeetava perekond on jätkuvalt elujõuline. Abikaasa on lapseootel ning perekonnas oodatakse mõlema abikaasa esimese lapse sündi orienteeruvalt 12.06.2015. Jaanus Jõeluht on koos oma perekonnaga õigustatud kasutama emale kuuluvat korteriomandit oma alalise elukohana ja seda ajalise piiranguta. Siinkohal märgib kaitse, et süüdimõistetu abikaasa kasutab nimetatud korteriomandit oma elukohana ka ajal, mil Jaanus Jõeluht on olnud vahistatud ja kannab karistust Viru Vanglas. Samuti on süüdimõistetule tagatud alaline töökoht äriühingus xxxx. Oluline on märkida, et nimetatud äriühingus töötas süüdimõistetu juba ka enne tema kinnipidamist ja seda perioodil 01.01.2012 kuni 31.08.2013. Süüdimõistetule tagatakse normaalseks elukorraldamiseks vajalik töötasu vähemalt 800 eurot. Eeltoodust tulenevalt asub kaitsja seisukohale, et Jaanus Jõeluhti ennetähtaegset tingimisi karistuse kandmisest vabastamist takistavad asjaolud puuduvad. Samuti, kui hinnata Jaanus Jõeluhti isikut, siis võib kindlalt väita, et tema puhul ei saa rääkida uute kuritegude toimepanemisest pärast vangistusest vabanemist. Jaanus Jõeluht elab perekonnaelu. Perekonnas oodatakse lapse sündi ja seda juba ühe kuu jooksul. Temal on teda armastav ja koju ootav abikaasa. Süüdimõistetul on olemas ka alaline elukoht, mida ta kasutas oma perekonna elukohana ka enne tema kinnipidamist. Samuti on temale tagatud püsiv legaalne igakuine sissetulek, mis võimaldab korraldada oma perekonna elu materiaalses mõttes ehk puudub ka mistahes vajadus ebaseaduslike tegude toimepanemiseks. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. KarS § 751 lg 3 p 2 kohaselt võib elektroonilise valve tähtaja määrata tahtliku esimese astme kuriteo korral ühest kuust kuni kaheteistkümne kuuni.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, kaitsja poolt täiendavalt esitatud tõenditega leiab, et süüdimõistetu Jaanus Jõeluhti võib kahekuulise elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada vaatamata sellele, et ta kannab karistust esimese raskusastme narkokuriteo eest, sest kuriteo raskus ei välista süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Jaanus Jõeluhti ei ole varem kriminaalkorras karistatud, mistõttu on vangistuse mõju potentsiaalselt tugev. Kinnipeetava käitumisele vangistuses ei saa midagi ette heita. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kinnipeetav mõistab oma eksimust. Kohtu hinnangul saab eeltoodu põhjal järeldada seda, et reaalselt vangistuses viibitud aeg on täitnud oma eesmärgi ning isik on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud muutuma. Jaanus Jõeluhtil on vabanedes olemas kindel alaline elukoht, garanteeritud töökoht xxxx xxxx ametikohal, kus ta on varemgi töötanud ning lähedased isikud (eelkõige abikaasa), kes teda vajadusel nii moraalselt kui ka materiaalselt toetavad. Kinnipeetav ei tarbi alkoholi, narkootikume ega teisi mõnuaineid, kuna see oleks tema tervislikku seisundit arvestades ohtlik. Kohtul puuduvad andmed väitmaks vastupidist. Iseloomustusest nähtuvalt töötas isik enne kinnipidamist ametlikult, olles palgaga rahul, kuid vaatamata pidevale sissetulekule ületasid kulud tulusid ning eelarvet oli raske tasakaalus hoida, sest raha kulutati hetkelise heaolu tagamiseks. Majanduslike raskuste ilmnemise tõttu, otsimaks probleemidele kiiret lahendust, on toime pandud ka kuritegu, mille eest kinnipeetav käesoleval ajal karistust kannab. Tõenäosus, et kinnipeetav paneb järgmise kahe aasta jooksul toime uue kuriteo, on Viru Vangla andmetel 7%, mis on madal risk. Kohtu hinnangul saab niigi madalat riski veelgi maandada isikule kriminaalhoolduse teostamise ajaks KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,7,9 sätestatud lisakohustuste panemisega. Elektrooniline valve on väga tugeva kontrollimehhanismiga, sest kriminaalhooldajal on võimalik igal ajal teada saada, kus Jaanus Jõeluht viibib. Kohtu arvates vabanemine elektroonilise järelevalvega piirab teataval määral kinnipeetava elu, kuid ühtlasi aitab see tal esialgu kohaneda eluga vabaduses. Kohtu hinnangul tuleks Jaanus Jõeluhtile anda võimalus näidata seda, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on edaspidi võimeline elama seaduskuulekalt. Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral elektroonilise valve alla isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.