Kohtulahend

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Kokkuleppe sisu T.P-le on esitatud süüdistus KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi selles, et tema 19.01.2015. a kella 18.30 ajal xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, s.o enda elukohas, lõi ühel korral vasaku käega oma elukaaslasexxxxxxxxxxxxxx alaealist poega xxxxxxxxxxxxxxt (s 10.01.2001. a) näo piirkonda, peale löömist haaras käega juustest kinni ja tõmbas juustest, tekitades löömise ja juustest tõmbamisega kannatanule füüsilist valu. KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 150 päevamäära rahalist karistust s.o 1500 eurot riigituludesse. KarS § 73 lg 1, 2, 3 alusel ei pöörata mõistetud karistust osaliselt täitmisele. Tasumisele kuulub rahaline karistus 30 päevamäära ulatuses s.o 300 eurot riigituludesse. KarS § 66 lg 1, 3 alusel arvestades süüdlase perekondlikku ja tööalast seisundit, määrata karistuse tasumine ositi 6 kuu jooksul, kohustusega tasuda kohtuotsusest järgnevast kuust alates igakuiselt 20. kuupäevaks vähemalt 50 eurot kuni kogusumma tasumiseni riigituludesse. Rahalist karistust 120 päevamäära ulatuses s.o 1200 eurot tingimisi ei pöörata täitmisele ja määratakse katseaeg 1 aasta. II Kohtu seisukoht Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et süüdistatav on teinud kaitsjast loobumise taotluse. Taotluse kohaselt loobub T.P kaitsja osalemisest kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses ja kohtuotsuse kuulutamisel. KrMS § 45 lg 4 sätestab, et kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik, v. a juhul, kui süüdistatav ei soovi kaitsjat, ta on kohtu hinnangul võimeline enda huve ise esindama ning soovib loobuda kaitsja osalemisest teise astme kuriteo kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses. Kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu KarS § 4 lg 3 ja § 121 lg 2 p 2, 3 järgi. Kohus leidis, et T.P on võimeline kriminaalasja kohtulikul arutamisel ise enda huve esindama. Seda kinnitas T.P, kelle väitel on kaitsja talle vajalikku juba eelnevalt selgitanud. Sellest tulenevalt oli kohtul alust olla veendunud, et T.P on võimeline ise enda õiguste eest seisma. Kohtul ei tekkinud selles kahtlusi ka T.P küsitlemise käigus. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ja ta jääb selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, on seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista T.P süüdi KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele, s.o rahaline karistus 150 päevamäära. KarS § 44 lg 2 esimese lause järgi arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. KarS § 44 lg 2 kolmanda ja neljanda lause kohaselt ei või arvestatud päevamäära suurus olla väiksem kui miinimumpäevamäär, milleks on 10 eurot. Teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et T.P keskmiseks päevasissetulekuks on 1,40 eurot (tl 33). Sellest lähtuvalt tuleb rahalise karistuse suuruse arvestamisel aluseks võtta miinimumpäevamäär, s.o 10 eurot. Seega on 150 päevamäära rahaliseks suuruseks 1500 eurot.

Kohus, hinnates teo toimepanemise asjaolusid ja süüdistatava isikut, nõustub kokkuleppes toodud KarS § 73 lg 1,2,3 kohaldamisega ja peab põhjendatuks vabastada T.P osaliselt rahalise karistuse tasumisest tingimuslikult 1-aastase katseajaga. III Kriminaalmenetluse kulud Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 109,44 eurot. Samuti on KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäär, s.o 585 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2015. a 390 eurot). Seega on menetluskulud kokku 694,44 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. Prokurör taotles menetluskulude vähendamist ja T.P-lt menetluskulude katteks 240 euro väljamõistmist. Lisaks taotles prokurör määrata väljamõistetavad menetluskulud tasumisele osade kaupa 1 aasta jooksul. T.P nõustus taotlusega. Kohus on seisukohal, et menetluskulude vähendamise taotlus on põhjendatud. Siinjuures arvestab kohus, et T.P perekonda kuuluvad 4 alaealist last ja elukaaslane. Kuna elukaaslane ei tööta, on T.P perekonnas ainus sissetulekuga inimene. Seega lasub perekonna ülalpidamine T.P. T.P töötab ja tema igakuiseks sissetulekuks on kuni 540 eurot. Sellest kuulub tal erinevatele maksudele ja kohustustele ligikaudu 200 eurot. Lisaks on oluline arvestada, et käesoleva kohtuotsuse alusel on T.P kohustus tasuda rahalist karistust 6 kuu jooksul. Kohus, võttes arvesse menetluskulude suurust ja T.P sissetulekuid ning kohustusi, on seisukohal, et menetluskulude vähendamine on põhjendatud ja vajalik. Kohus mõistab T.P-lt menetluskulude katteks välja 240 eurot. Lisaks peab kohus põhjendatuks määrata menetluskulude tasumine osade kaupa 1 aasta jooksul. T.P pidas vajalikuks, et kohus määraks kindlaks menetluskulude tasumiseks maksegraafiku. Kohus peab põhjendatuks määrata, et kohtuotsuse jõustumisest tuleb T.P tasuda esimese 6 kuu jooksul igakuiselt 10 eurot. Pärast seda tuleb T.P jätkata menetluskulude tasumist, makstes igakuiselt menetluskulude katteks 30 eurot. Juhul, kui T.P ei tasu menetluskulusid 1 aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.