Kohtulahend

, 4, 7, 8, 9

1) katseaja jooksul mitte tarvitama alkoholi; 2) katseaja jooksul mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) asuma tööle või õppima kahe nädala jooksul peale kohtumääruse jõustumist või võtma end töötukassas arvele; 4) mitte viibima avalikes paikades, mis on seotud alkoholi tarvitamisega ning mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega; 5) osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalabiprogrammides; 6) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga kolm (3) kuud alates elektroonilise valve seadmete paigaldamisest. T.F vabastada tingimisi elektroonilise järelevalve alla alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Välja mõista T.F-ilt menetluskuluna riigituludesse 159 eurot kaitsetasu v. adv. Matti Reinsalu poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates (Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank või EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Nordea Pank või EE873300333499990003 Danske Bank, viitenumber 99914700030079). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Matti Reinsalu kasuks 159 eurot (sh käibemaks 20%) v. adv. Matti Reinsalu poolt süüdimõistetu T.F-i kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, T.F-ile, kaitsjale ja prokurörile. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 28.04.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava T.F-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. T.F on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 05.11.2014 otsusega karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ning mõisteti karistuseks 2 kuud vangistust; KarS § 200 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi ning juhindudes KarS § 60 ja § 25 lg 2 mõisteti karistuseks 1 aasta ja 6 kuud

vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ning mõisteti karistuseks kuritegude kogumi eest 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 16.10.2013 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 12 päeva vangistust võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta ja 12 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti liitkaristusest kantuks 6 päeva eelvangistust ja kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 1 aasta ja 6 päeva vangistust. Mõistetud karistuse algust arvestati alates 05.11.2014. Vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et isik kannab teist reaalset vanglakaristust. Kriminaalkorras on isikut karistatud kokku kahel korral. Soodusteguriks on majandusliku kasu saamine, et osta ja tarvitada uimasteid. Isik on kuritegude sooritamisel kasutanud füüsilist vägivalda. Isikul on kehtivaid väärteokaristusi 5 ja arhiveerituid 3. Isik rikkus katseaja nõudeid ning karistus pöörati täitmisele. Vangistuse jooksul ei ole kinnipeetav oma käitumisega näidanud soovi alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele. Isikul on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil taotles T.F enda ennetähtaegset vabastamist. Isik soovib, et ta oleks vabanemisel järelevalve all ning minna psühholoogi vastuvõtule. Isiku sõnul oli ta varem noor ja rumal, kuid nüüd mõtleb tulevikule. Isiku sõnul võtab ta ennast Töötukassas arvele ning soovib õppida automehaanikuks. Prokurör toetas T.F-i tingimisi enne tähtaega vabanemist. Kuigi Viru Vangla ei toeta isiku ennetähtaegset vabastamist, prokurör, kes vastavalt KrMS §-i 30 lg-le 1 kannab kriminaalmenetluses riikliku süüdistuse funktsiooni, leiab, et eelnimetatud süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine on põhjendatud. Kuriteod pani eelnimetatud kinnipeetav toime alaealisena ja karistusaja lõpuni jääb umbes pool aastat. Vangla ei ole kinnipeetava iseloomustuse koostamisel võtnud piisavalt arvesse süüdimõistetu isikut, elutingimusi ning võimalusi vabaduses. Üksnes kuriteo raskus ei välista antud juhul süüdimõistetu ennetähtaegset vangistusest vabastamist. KarS § 200 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi sätestatud kuriteo toime pannud isikul peab olema võimalik kuriteo riskide maandamise ja õiguskuuleka käitumisega näidata, et ta väärib kohtu usaldust ja võimalust vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Isikul on olemas elukoht, mis vastab elektroonilise valveseadme paigaldamise tingimustele. Vajalikud nõusolekud on olemas. Kinnipeetava lähedased (ema ja vanaema) on nõus teda toetama moraalselt. Eeltoodust tulenevalt süüdimõistetu võimalused vabanemisel (mh elukoha omamine, lähedaste toetus jm) ning käitumiskontrolliga ja elektroonilise valvega seotud piirangud kaaluvad üles tema poolt toimepandud kuriteo tehiolud. Prokurör möönis, et kriminaalse mineviku arvestamine on kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel samuti oluline, kuid see ei tohi võtta kinnipeetavalt kategooriliselt üldse võimalust enesearendamisega näidata, et ta on vajalikud järeldused teinud ning kantud karistusaeg on oma eesmärgi täitnud. Ennetähtaegse vabanemise mõte ongi see, et vabanenu jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla: ta peab oma tegemistest aru andma, ta on nähtaval ja raskuste ilmnedes on lootust õigel ajal reageerida. Loomulikult ei saa kriminaalhooldus kõiki probleeme ära hoida, kuid on selge, et kriminaalhooldusalune endine vang on ühiskonnale palju turvalisem, kui igasuguse järelevalveta ja abita endine vang. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate ja tõhusamate vahenditega. Prokuratuur leiab, et järelevalve all olemine

aitaks endisel kinnipeetaval püsida õigel teel, samuti oleks võimalik teda resotsialiseerumisel aidata. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega ning (KarS § 76 lg 2 p 1, § 75 lg 2 p 9 korras) elektroonilise valve kohaldamisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti, samuti lisakohustuste panemisega. Prokuratuur leiab, et antud juhul oleks ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas kuni 11.11.2015. Kaitsja palus isik tingimisi enne tähtaega vabastada, kuivõrd tegemist on noore inimesega. Kõik teod on toime pandud alaealisena. Isik on vanglas läbinud erinevad programmid ja väljendanud soovi olla kriminaalhooldaja järelevalve all. Isikul on kindel elukoht ja tihe side lähedastega. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et T.F-i saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 1 kohaselt teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Antud juhul on T.F ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku karistusajast ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks, mistõttu esinevad formaalsed alused tema ennetähtaegseks vabastamiseks. Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. KarS § 76 lg 5 kohaselt katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. KarS § 751 lg 3 kohaselt elektroonilise valve tähtaja võib määrata teise astme kuriteo või ettevaatamatu esimese astme kuriteo korral ühest kuust kuni kuue kuuni või tahtliku esimese astme kuriteo korral ühest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Ennetähtaegselt vabanemisel elektroonilise järelevalve alla asub T.F elama aadressile xxxx. Tegu on kinnipeetava vanaemale kuuluva kahetoalise korteriga, kus elavad praegu kinnipeetava ema, vanaema ning vend. I M ja L M on andnud oma nõusoleku kinnipeetava ennetähtaegseks vabanemiseks elektroonilise järelevalve alla antud aadressile. Eeltoodu alusel esinevad kõik formaalsed alused isiku ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla. Kohus leiab, et kinnipeetavale saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. Isikul on olemas reaalsed eesmärgid, vabanedes kindel elukoht ning soov õppida automehaanikuks. Isik on motiveeritud tegelema sõltuvusprobleemidest vabanemisega ning elama seaduskuulekat elu. Samuti on kinnipeetav ise avaldanud soovi viibida kriminaalhooldaja järelevalve all. Kinnipeetava lähedased (ema ja vanaema) on nõus teda toetama moraalselt. Kohus leiab, et kuna tegemist on noore isikuga ning

kõik kuriteod on toime pandud alaealisena, tuleb anda isikule võimalus tõestada, et ta on oma tegudest järeldused teinud. Eeltoodust tulenevalt, kohus leiab, et T.F kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega ühes tema allutamisega elektroonilisele valvele ning käitumiskontrolli nõuetele ühes lisakohustuste määramisega. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik Viru Maakohtu kohtunik Kristel Vedro 25.05.2015 vea parandamise kohtumääruse

RESOLUTSIOON

Parandada kohtumääruses menetluskulude tasumise rekvisiidid, lugedes menetluskulude tasumise kohaks Maksu- ja Tolliamet ja õigeteks kontonumbriteks EE351010052031000004 SEB Pank või EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Nordea Pank või EE873300333499990003 Danske Bank, viitenumber 99914700030079. Muus osas jätta kohtumäärus muutmata. Käesoleva määruse ärakiri saata asjasse puutuvatele menetlusosalistele. Määrust ei saa edasikaevata. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.