Kohtulahend

Gammahüdroksüvõihape (GHB) kuulub sotsiaalministri 18. mai 2005.a määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad” lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Gammahüdroksübutüraat (GHB) puhul piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 16 grammist GHB-st (puhtal kujul). Seega käitles süüdistatav psühhotroopset ainet koguses, millest piisaks kokku 33 inimesele narkojoobe tekitamiseks. Suures koguses psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemisega (valdamisega) pani Erkki Niglas toime KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Alates 01.01.2015 a kehtiva KarS § 184 lg 1 redaktsiooni dispositsioon ei sisalda enam psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemise mitteammendavat osategude loetelu ning karistatav on igasugune suures koguses narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine, sh valdamine. Juhindudes KrMS § 245 sätetest on abiprokurör Mariana London, süüdistatav Erkki Niglas ja tema kaitsja Merike Allikmäe käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et Erkki Niglasele taotleb abiprokurör kohtus KarS § 184 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks 1 aasta vangistust. Kuivõrd Erkki Niglas pani osundatud kuriteo toime temale Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja 20.05.2014 a otsusega nr 1-14-4366 määratud katseaja vältel, siis tuleb mõista liitkaristus vastavalt KarS § 74 lg-le 5 ning § 65 lg-le 2, s.o suurendades uue kuriteo eest mõistetavat karistust temale eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud ärakandmata karistuse (vangistus pikkusega 1 aasta) võrra ning liitkaristuseks mõista vangistus pikkusega 2 aastat. KarS § 69 lg 1 ja § 74 lg 5 alusel asendada süüdistatava nõusolekul mõistetud liitkaristus 730 tunni üldkasuliku tööga (arvestusega, et ühele üldkasuliku töö tunnile vastab üks päev vangistust) ja KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemiseks tähtaeg 1 aasta 6 kuud, kohustusega täita üldkasuliku töö tegemisel KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Alates 01.01.2015 a kehtiva KarS § 69 lg 1 redaktsiooni kohaselt vastab ühele üldkasuliku töö tunnile üks päev vangistust. Kuriteo toimepanemise ajal ja kuni 31.12.2014.a. kehtinud redaktsiooni kohaselt vastas kahele üldkasuliku töö tunnile üks päev vangistust. Lisaks kohustada süüdistatavat KarS § 75 lg 2 p 21, 7 alusel käitumiskontrolli ajal mitte omama ja tarvitama narkootilisi aineid ning mitte suhtlema talle teadaolevalt narkootikume omavate ja tarvitavate isikutega või narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest süüdimõistetud isikutega (v.a lähisugulased).

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja abiprokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub Erkki Niglas temale KarS § 184 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, kuulub Erkki Niglaselt KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 1 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele I astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 2,5 palga alammääras, s.o. 975 eurot Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt tuleb Erkki Niglaselt välja mõista riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasud, s.o. summas 120 eurot. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt tuleb Erkki Niglaselt tasuda riiklikule ekspertiisiasutusele, muule riigiasutusele või juriidilisele isikule seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Erkki Niglaselt tuleb välja mõista ekspertiisitasu kokku summas 84,00 eurot. Kohtu hinnangul ei esine Erkki Niglasel erandlikke asjaolusid, mis tingiks temalt väljamõistetavate menetluskulude vähendamise. Erkki Niglas omad kindlalt sissetulekut. Kohus leiab, et menetluskulude tasumiseks võib süüdistatavale anda mõistliku aja, milleks on maksimumaeg, s.o. 12 kuud. Asitõendid -

psühhotroopne aine on jäetud hoiule EKEI keemiaosakonda – peale kohtuotsuse jõustumist konfiskeerida ja NPALS § 7 lg 3 alusel jätta ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks; 0,75- liitrine plastikust pudel etiketiga Vitamineralwater asub pitseeritud pakendis kriminaalasja materjalide juures – peale kohtuotsuse jõustumist konfiskeerida ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel;

Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 3,4,9; § 179 lg 1 p 1, § 248 lg 1 p 5, 249; § 311; § 312; § 313; § 315, KarS § 74 lg 5, § 65 lg 2, § 69 kohus: otsustas Süüdi tunnistada Erkki Niglas KarS § 184 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta vangistust. Vastavalt KarS § 65 lg-le 2 suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud vangistust Pärnu Maakohtu 20.05.2014.a. kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõista vangistus 2 aastat. Vastavalt KarS § 69 lg 1 ja 3 asendada mõistetud vangistus 2 aastat üldkasuliku tööga 730 tundi, millise tegemise tähtajaks määrata 1 aasta 6 kuud.

Määrata Erkki Niglas üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Üldkasuliku töö tegemise ajal on Erkki Niglas kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas (XXX); - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Vastavalt KarS § 75 lg 2 p 21, 7 kohustada Erkki Niglast käitumiskontrolli ajal mitte omama ja tarvitama narkootilisi aineid ning mitte suhtlema talle teadaolevalt narkootikume omavate ja tarvitavate isikutega või narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest süüdimõistetud isikutega (v.a lähisugulased). Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada peale kohtuotsuse jõustumist. Välja mõista Erkki Niglaselt 975 eurot sundraha, ekspertiisitasu 84 eurot ja kaitsjatasu 120 eurot riigi tuludesse. Menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse Erkki Niglasele e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid - psühhotroopne aine on jäetud hoiule EKEI keemiaosakonda – peale kohtuotsuse jõustumist konfiskeerida ja NPALS § 7 lg 3 alusel jätta ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks; - 0,75 - liitrine plastikust pudel etiketiga Vitamineralwater asub pitseeritud pakendis kriminaalasja materjalide juures – peale kohtuotsuse jõustumist konfiskeerida ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel; Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, so määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva

jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

/allkirjastatud digitaalselt/ Margot Mikler Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.