Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
19.05.2015, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-15-2829
Kohtunik
Anu Ammer
Kohtuistungi sekretär
Kätlin Koidumäe
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Prokurör
Ain Tali
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Tomas Laine vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
TOMAS LAINE, isikukood 37111122217, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 26.01.2004 ja lõpp 12.11.2020.
Kohtuasja läbivaatamise aeg 14.05.2015, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
Jätta Tomas Laine vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 07.04.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Tomas Laine vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Tomas Laine on süüdi tunnistatud Narva Linnakohtu 17.01.2005 kohtuotsusega nr 1-235/04 KarS § 114 p 1 ja § 266 lg 2 p 3 järgi ning karistuseks mõisteti talle KarS § 64 lg 1 kohaldamisega karistus 15 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust
Ida-Viru Maakohtu 04.04.2002 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa 1 aasta 9 kuud 17 päeva võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 16 aastat 9 kuud 17 päeva vangistust. Karistusaega arvestati alates 26.01.2004. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Tomas Laine taotles enda tingimisi vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kinnipeetav avaldas, et ta kannab karistust juba 12 aastat. Kui ta vanglasse sattus siis oli tütar 9 aastane, nüüd on 21 aastane. Kinnipeetav avaldas, et ta on vangistuse jooksul palju mõelnud ning ta teab, et pere ja lapsed on kõige tähtsamad. Kinnipeetavale on garanteeritud töökoht ehitusfirmas maalrina. Vangistuses olles on töötanud, läbinud psühholoogilisi ja sotsiaalseid programme. Suhted alkoholiga puuduvad. Prokurör kinnipeetava vabastamist ei toetanud. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neljal korral. Vangistust kannab esimest korda. Kuriteod on aja möödudes muutunud raskemaks – vägivaldsuse aste on suurenenud. Viimane kuritegu on mõrv piinaval viisil, varasemalt on isik toime pannud väljapressimise ja avaliku varguse. Alkohol on olnud läbivalt soodusteguriks. Arvestades kinnipeetava kriminaalset minevikku, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Varasematest temale mõistetud tingimuslikutest karistustest ei ole ta vajalikke järeldusi teinud. KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühimana kui kuus kuud, katseajaks allutatakse süüdlane KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kui kahekümneks neljaks kuuks. Kinnipeetava katseaeg kujuneks käesoleval hetkel vabanedes liialt pikaks, so üle viie aasta ja viie kuu, millist ei saa lugeda otstarbekaks. Lähtudes ärakandmata karistusaja pikkusest (karistusaja lõpp on 12.11.2020), leiab kohus, et ebamõistlikult pikaajaline katseaeg ja maksimaalse kestusega kriminaalhooldus (24 kuud) nimetatud süüdimõistetu puhul ei ole põhjendatud. Samuti ei ole käesolevaks ajaks kantud karistus võrdeline toimepandud kuriteo raskusega. Ära kantud karistuse aeg on ebaproportsionaalselt lühike võrreldes talle mõistetud liitkaristusega – 16 aastat 9 kuud ja 17 päeva vangistust – ning tema tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Vanglas oleku ajal on kinnipeetav distsipliinkorras karistatud ühel korral, seega ei ole tema käitumine vanglas olnud seaduskuulekas. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Olukorras, kus kinnipeetav, ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Väärib märkimist, et vangla poolt esitatud iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu poolt uue kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt
27% ja 27%. Seega on kinnipeetava puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Kinnipeetav on kõrgohtlik (risk avalikkusele). Vangla hinnangul oht seisneb vägivaldses käitumises, mis võib avalduda kui alkoholi tarvitades tekib konflikt. Kohus pole veendunud, et isik suudaks vabaduses alkoholi kuritarvitamisest hoiduda. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Anu Ammer
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.