Kohtulahend

1-15-3975

kaitsjatasu summas 144 eurot ja

•

sundraha summas 292,50 eurot.

SÜÜDISTUS

A.D süüdistatakse selles, et tema 14.05.2015. a kella 01:40 ajal juhtis tahtlikult Harjumaal Harku vallas Tiskre külas XXXjuures mootorsõidukit Honda CRV registreerimismärgiga XXX olles joobeseisundis (alkoholijoove 1,11 mg/l laiendmääramatusega ± 0,10 mg/l (lõplik tulemus 1,01 mg/l)). Sellise käitumisega rikkus A.D liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras./ ja § 69 lg 2 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht juhul, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem./ ning korrakaitseseaduse § 36 lg 1 / Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides./ ja § 34 lg 4 / Joobeseisundi liigid on alkoholijoove ja narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove/ nõudeid. 2 (8)

1-15-3975 Seega A.D pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTU PÕHJENDUSED

15.05.2015. a toimus käesolevas kriminaalasjas kohtuistung. Kuivõrd kohus lahendab A.D kriminaalasja lühimenetluses (kiirmenetluse korras), võib kohus kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi: KrMS) § 233 lg 1 kohaselt tugineda vaid kriminaaltoimiku materjalidele. Kuriteokoosseis Objektiivne koosseis A.D-le on esitatud süüdistus karistusseadustiku (edaspidi: KarS) § 424 järgi ehk täpsemalt mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis. Antud kuriteo objektiivse koosseisu tuvastamiseks peab kohus esmalt analüüsima, kas A.D juhtis talle süüdistuses (tl 33) etteheidetud ajal mootorsõidukit ning seejärel, kas A.D oli mootorsõiduki juhtimise ajal ka sellises alkoholijoobes, mis toob kaasa kriminaalvastutuse. A.D poolt mootorsõiduki Honda CRV reg. nr-ga XXX juhtimist 14.05.2015. a kella 01:40 ajal kinnitavad tunnistajate ütlused (tl 14 pöördel, 16 pöördel-17), A.D enda ütlused (tl 2-3) ning sündmuskoha vaatlusprotokoll (tl 18). Tunnistaja XXXütlustest (tl 14 pöördel) nähtub, et 13.05.2015. a parkis ta oma sõiduki Lexus reg. nr-ga XXX oma maja ette tänava äärde aadressile XXX. 14.05.2015. a öösel kella 01:42 paiku kuulis, et autole sõideti otsa. Tema autole oli otsa sõitnud must Honda CRV. Tunnistaja XXXantud ütlustest (tl 16 pöördel-17) selgub, et ta sõitis 14.05.2015. a kella 1:40 ajal kodust XXXlinna poole. XXXteele keerates nägi ta Honda maasturit reg. nr-ga XXX, mis oli pargitud Lexusele otsa sõitnud. Honda roolis oli tumeda peaga keskealine meesterahvas, kes oli hommikumantlis. Honda juht oli sõidukis üksi. Kahtlustatavana ülekuulamisel (tl 2-3) on A.D selgitanud, et tarvitas 13.05.2015. a enne keskööd kodus alkoholi umbes 2 tunni jooksul. Ta mäletab, et asus mootorsõidukit Honda CRV reg. nr-ga XXX juhtima ja sõitis sellega umbes 5-10 minutit. Siis lülitus välja ja jäi rooli magama. Kui toibus löögist, siis nägi, et oli sõitnud teisele sõiduautole tagant sisse. Ka sündmuskoha vaatlusprotokoll kinnitab, et 14.05.2015. a kella 01:40 ajal on aadressil XXXtoimunud liiklusõnnetus, milles on osalenud AS Nordea Finance Estonia’le kuuluv ja XXX kasutuses olev antud ajahetkel pargitud sõiduauto Lexus reg. nr-ga XXX ning AS Nordea Finance Estonia’le, kuid A.D kasutuses olev ja juhitud sõiduauto Honda CRV reg. nr-ga XXX (tl 18). Seega on tõendamist leidnud, et A.D juhtis 14.05.2015. a öösel kella 01:40 ajal mootorsõidukit Honda CRV reg. nr-ga XXX, põhjustades ühtlasi ka liiklusõnnetuse. Asjaolu, et A.D oli mootorsõiduki juhtimise ajal alkoholijoobes kinnitavad mõlema tunnistaja ütlused (tl 14 pöördel, 16 pöördel-17), kiirabikaart (tl 19), indikaatorvahendi kasutamise protokoll (tl 20), tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll (tl 21-22) ning A.D enda ütlused (tl 2-3). Esmalt nähtub indikaatorvahendi kasutamise protokollist (tl 20), et A.D mõõdeti 14.05.2015. a kell 01:59 alkoholisisalduseks 1,22 mg/l. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja selle väljatrüki kohaselt mõõdeti 14.05.2015. a kell 02:14-02:20 A.D alkoholisisalduseks väljahingatavas õhus arvestades laiendmääramatust 1,01 mg/l (tl 21-22). Tunnistaja XXXütlustest (tl 14 pöördel) nähtub, et isik, kes tema autole 14.05.2015. a kella 01:42 paiku otsa sõitis oli joobes ning isik ise tunnistas ka joobeseisundit tunnistajale. Tunnistaja lisas, et suheldes juhiga peale otsasõitu tundis ta ise lõhnade järgi ja isiku käitumisest, et tema autole otsa sõitnud juht oli joobeseisundis. Samuti kinnitas tunnistaja XXX, et ta oli õnnetuse põhjustanud juhiga kuni politsei saabumiseni koos ning selle aja jooksul juht alkoholi ega muid joovastavaid aineid ei tarvitanud. Teine tunnistaja, 3 (8)

1-15-3975 XXX, kes nägi õnnetust kõige esimesena, on andnud ütlusi (tl 16 pöördel), et Honda roolis olnud meesterahvas oli nähtavalt joobes. Sealjuures tunnistaja ka rääkis juhiga. Enne sündmuskohalt lahkumist tunnistaja veel nägi, kuidas juht ringi liikudes tuikus. Kiirabikaardil on märgitud, et A.D esinevad alkoholijoobe tunnused (tl 19). Lisaks tunnistab ka A.D, et ta juhtis mootorsõidukit joobeseisundis. Ülekuulamisel (tl 2-3) on A.D selgitanud, et 13.05.2015. a enne keskööd tarvitas ta kodus alkoholi – jõi 2 tunni jooksul ära 3 liitrit õlut ning asus seejärel autot juhtima. A.D kinnitas samuti ütlusi andes, et ta puhus indikaatorvahendisse, mis näitas tal joovet ning seejärel toimetati ta tõendusliku alkomeetri juurde, millesse ta samuti puhus ja mis näitas lõplikuks mõõtetulemuseks 1,01 mh/l, millega ta oli nõus, mistõttu ta loobus vereanalüüsist. Seega nähtub eelpool analüüsitud tõenditest, et A.D oli 13.05.2015. a enne keskööd alustanud alkoholi tarvitamist ning ta tarbis 3 liitrit õlut ära 2 tunni jooksul ning seejärel asus autorooli. Alkoholijoobe olemasolu peale õnnetust kinnitavad ka tunnistajad ning alkoholijoobe mõõtmise kohta koostatud protokollid. Sealjuures nähtub tunnistaja XXXütlustest, et peale õnnetust A.D alkoholi ei tarvitanud. Liiklusseaduse (edaspidi: LS) § 69 lg 2 p 1 sätestab, et alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Käesoleval juhul on tuvastatud, et ca 0,5 tundi peale liiklusõnnetuse toimumist oli A.D alkoholijoove, kuivõrd tema poolt väljahingatavas õhus oli alkoholi sisaldus vähemalt 1,01 mg/l (tl 21-22). Kuivõrd tunnistaja sõnade kohaselt A.D peale õnnetuse põhjustamist alkoholi ei tarvitanud, siis mootorsõiduki juhtimise ajal oli A.D samuti alkoholijoobes. Arvestades, et indikaatorvahendiga mõõdeti A.D kell 01:59 ehk ca 20 minutit peale õnnetuse toimumist joobeks 1,22 mg/l ning tõendusliku alkomeetriga kell 02:20 ehk ca 40 minutit peale õnnetuse toimumist joobeks 1,01 mg/l, siis on näha, et aja jooksul on joobe määr hakanud vähenema. Seega pidi A.D joove sõiduki juhtimise ja avarii põhjustamise ajal olema isegi suurem võrreldes sellega, mis tal mõõdeti peale õnnetust. Sel põhjusel leiab kohus, et on tõendatud, et A.D juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes, milles tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus vähemalt 1,01 mg/l. Eeltoodud tõenditele tuginedes on kohus seisukohal, et on tõendatud A.D poolt 14.05.2015. a kella 01:40 ajal Harjumaal Harku vallas Tiskre külas XXXjuures mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis, mistõttu on täidetud KarS §-s 424 sätestatud kuriteo objektiivne koosseis. Subjektiivne koosseis Subjektiivse külje osas leiab kohus, et A.D pani talle etteheidetava teo toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes, mis sätestab, et isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. A.D on andnud ütlusi (tl 2), et ta jõi enne keskööd kahe tunni jooksul ära 3 liitrit õlut ning ta ei mäleta, miks ta asus mootorsõidukit juhtima ja sõitis umbes 5-10 minutit. Kohtuistungil lisas A.D, et ta läks kodunt lihtsalt sõitma isiklikel põhjustel (tl 36 pöördel). Lisaks on eelnevalt tuvastatud, et kell 01:40 põhjustas A.D avarii. Seega kõigest 1,5 tundi peale 3 liitri õlle ärajoomist asus isik autorooli. Kohus leiab, et arvestades ärajoodud alkoholi kogust ning asjaolu, et alkoholi tarvitati kokku 2 tunni jooksul ja napilt 1,5 tundi peale seda asus ta sõiduauto rooli, siis pidi A.D rooli istumise hetkel vähemalt möönma, et tal on vähemasti keskmine joove, mistõttu mootorsõiduki juhtimine on keelatud. Tunnistajate ütlustest (tl 14 pöördel, 16 pöördel) ning indikaatorvahendi protokolli pöördel märgitud andmetest (esines silmade punetus, pupillid olid suured, reaktsioonikiirus oli häiritud, kõne aeglane, esines aja-, koha- ja isikutaju häireid, koordinatsioon oli väga häiritud – tl 20 pöördel) nähtub samuti, et A.D joove oli väliselt selgelt tajutav. Ka A.D ütlused, mille kohaselt 4 (8)

1-15-3975 ta ei mäleta, miks ta rooli istus ning ta lülitus sõidu ajal välja ning jäi magama, viitavad sellele, et isiku joove oli märgatav. Kohtu hinnangul sai A.D rooli istudes aru oma joobeseisundist, kuid vaatamata sellele siiski asus sõidukit juhtima. Juhtimisõiguse õiendist nähtub, et A.D-le on juhtimisõigus omistatud juba 1995. aastal (tl 30). Seega on A.D puhul tegemist juba kogenud autojuhiga. Sealjuures on kõigile autojuhtidele, sh A.D-le , teada, et alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine on karistatav ning keskmise joobe puhul mitte enam väärteo-, vaid kriminaalkorras. Nimetatud põhjustel on kohus seisukohal, et A.D pani alkoholijoobes juhtimise toime otsese tahtlusega, mistõttu on KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseis täidetud. Õigusvastasus ja süü A.D teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. A.D oli teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane, sest kriminaalasja toimikust ei nähtu KarS §-s 34 sätestatud asjaolusid ning A.D on sündinud 1977. aastal (tl 5, 12, 30). Süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega on A.D tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et A.D on pannud toime talle etteheidetava kuriteo KarS § 424 mõttes ehk mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Karistus Põhikaristus KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on võimalik isikut karistada rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kuigi A.D 2014. aasta sissetulekute kohta Maksu- ja Tolliametil andmed puuduvad (tl 31), siis nii kahtlustatavana kinnipidamisel (tl 6), ülekuulamisel (tl 1) kui ka kohtus (tl 36) on isik selgitanud, et tal on olemas töökoht. Samuti on A.D varasemalt kriminaalkorras karistamata (tl 12). Kehtivaid väärteokaristusi tal samuti ei ole ning karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on ta kõik mõistetud rahatrahvid alati ära tasunud ja seda vähem kui kuu aja jooksul (tl 12-13). Seetõttu leiab kohus, et A.D puhul on antud juhul võimalik kohaldada kergemat karistusliiki, s.t rahalist karistust. A.D süü suurust mõjutab esmalt alkoholijoobe määr, milles ta sõidukit juhtis. Eelnevalt on kohus tuvastanud, et sõiduki juhtimise ajal oli A.D joove vähemalt 1,01 mg/l. Kuivõrd kriminaalvastutuslik piirmäär on 0,75 mg/l, siis ei ole isiku süü kindlasti mitte väike. Lisaks arvestab kohus, et A.D oli sellises alkoholijoobes, mis on kõrvaltvaatajatele väliselt tajutav. Tunnistajad tajusid isiku joobeseisundit nii A.D käitumisest, kõnest kui ka lõhnast (tl 14 pöördel, 16 pöördel). Samuti nähtub A.D enda ütlustest, et ta jäi autoroolis magama ning ei mäleta kõike toimunut (tl 2). Indikaatorvahendi protokolli pöördel märgitud andmetest nähtub, et A.D esines silmade punetus, pupillid olid suured, reaktsioonikiirus oli häiritud, kõne aeglane, esines aja-, koha- ja isikutaju häireid, koordinatsioon oli väga häiritud (tl 20 pöördel). Kõik see viitab asjaolule, et A.D joove oli suur, mistõttu on ka tema süü suur. Teiseks arvestab kohus ka asjaolu, et A.D pani teo toime otsese tahtlusega, mis on tahtluse liikidest raskuselt keskmine vorm. Lisaks arvestab kohus seda, et A.D mitte ainult ei ohustanud enda ja teiste elu, tervist ning vara, vaid ka reaalselt põhjustas kahju nii enda tervisele kui ka enda ja teise isiku varale. Kiirabikaardist nähtub, et A.D on tuvastatud pindmine käevigastus (tl 19). Vigastust on märgitud ka kahtlustatavana kinnipidamise protokollis (tl 8). Kohtuistungilgi oli A.D vasak käsi sidemes. Tunnistaja XXXütlustest nähtuvalt sai tema Lexuse vasak esiosa otsasõidu tõttu tugevalt kannatada, sh vasak esituli ja vasak poritiib (tl 14 pöördel). Tunnistaja XXXütlustest nähtuvalt tuli A.D-le kuuluva Honda kapoti alt tossu ja mootor 5 (8)

1-15-3975 lekkis (tl 16 pöördel). Sündmuskoha vaatlusprotokolli (tl 18) kohaselt sai õnnetuse tagajärjel kahjustada Honda esiosa ning Lexuse esiosa (vasak esituli, vasak esitiib). A.D puhul esineb karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 alt 2 mõttes puhtsüdamlik kahetsus, kuivõrd ta on avaldanud kahetsust toimepandud joobes juhtimise osas kahtlustatavana ülekuulamisel (tl 2). Kuigi kohtuistungil A.D otsesõnu kahetsust ei avaldanud, siis nii tema selgitustest kui ka käitumisest ja kehahoiakust kohtus (tl 37) leiab kohus, et isik siiralt kahetseb juhtunut ning on teinud enda jaoks sellest kohased järeldused. Karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes A.D teos ei esine. Arvestades eeltoodud süüd mõjutavaid asjaolusid ja ühe karistust kergendava asjaolu esinemist ning raskendavate asjaolude puudumist, leiab kohus, et A.D süü on keskmisest suurem, kuid samas mitte nii suur, et temale peaks mõistma maksimaalse määra lähedale jääva rahalise karistuse. Ehk süü suurusest ja kergendava asjaolu esinemisest lähtudes peaks temale mõistetav karistus jääma sanktsiooni keskmise ja ülemmäära vahele. Kuivõrd KarS §-s 424 ei ole sätestatud rahalise karistuse maksimaalset ega minimaalset määra, siis tuleneb rahalise karistuse piirmäärad karistusseadustiku üldosast. KarS § 44 lg 1 sätestab, et kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse 30-500 päevamäära. Kohus võtab karistuse määra mõistmisel lähtepunktiks sanktsiooni keskmise, mis antud juhul on 265 päevamäära. Lisaks eeltoodule arvestab kohus karistuse määra valikul ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on A.D varasemalt kriminaalkorras karistamata isik ja kehtivaid väärteokaristusi tal ei ole (tl 12). Sealjuures nähtub karistusregistrist ka asjaolu, et väärtegude eest mõistetud rahatrahvid on isik tasunud ära otsusega samal päeva või kuni 3 nädalat peale otsuse tegemist (tl 12-13). Lisaks väljendas A.D kohtuistungil, et ta saab aru, et käitus valesti, mõistab oma käitumise hukka ning edaspidi alkoholi lubas üldse mitte pruukida (tl 37). Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et eripreventsiooni tõttu on võimalik A.D-le mõistetavat karistust mõnevõrra vähendada, mistõttu leiab kohus, et talle tuleks mõista mõnevõrra üle sanktsiooni keskmise määra jääv rahaline karistus. Üldpreventiivseid eesmärke ehk õiguskorra kaitsmise huvisid hinnates on kohus seisukohal, et kuigi alkoholijoobes juhtimine on üks kõige sagedasem ning ohtlikum liiklusrikkumine Eestis, ei või siiski isikut käesoleval juhul karistada suuremas määras, kui on tema süü suurus ega suuremas määras võrreldes sellega, milline karistusmäär avaldaks isikule piisavat eripreventiivset mõju. Võttes arvesse A.D süü suurust, samuti üld- ja eripreventiivseid eesmärke, mõistab kohus A.D-le KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks rahalise karistuse 300 (kolmsada) päevamäära. Kuivõrd A.D sissetulekute kohta 2014. aastal andmed puuduvad (tl 31), siis peab talle mõistma rahalise karistuse miimimumpäevamäärades. KarS § 44 lg 2 kohaselt on miinimumpäevamäära suurus 10 eurot. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendab kohus mõistetavat rahalist karistust 1/3 võrra, mõistes vähendatud karistuseks seega 200 (kakssada) miinimumpäevamäära. KarS § 68 lg 1 alusel arvestab kohus A.D karistusaja hulka tema eeluurimisel kahtlustatavana kinnipidamise aja 14.05.2015. a – 15.05.2015. a, s.o 2 (kaks) päeva. Arvestades, et KarS § 68 lg 1 kohaselt vastab ühele eelvangistuspäevale rahalise karistuse kolm päevamäära, tuleb A.D-le mõistetud rahalisest karistusest arvata maha kokku 6 (kuus) päevamäära. Seega kuulub A.D ärakandmisele rahaline karistus 194 (ükssada üheksakümmend neli) miinimumpäevamäära, arvestades miinimumpäevamäärana 10 (kümme) eurot s.o kokku 1 940 (üks tuhat üheksasada nelikümmend) eurot. 6 (8)

1-15-3975 Kaitsja taotles kohtuistungil, et kohus võimaldaks A.D-lt asuda rahalist karistust ja menetluskulusid ositi 1 aasta jooksul, sest isikul ei ole niivõrd hea majanduslik olukord, et ta suudaks need kõik korraga tasuda (tl 37). KarS § 66 lg 1 võimaldab kohtul määrata, et rahalist karistust kantakse ositi. KarS § 66 lg 3 kohaselt on maksimaalne karistuse kandmise tähtaeg 1 aasta. Arvestades, et A.D on olemas töökoht, siis kohtu hinnangul ei vaja ta rahalise karistuse tasumiseks maksimaalset tähtaega. Kuigi karistuse kandmine ei saa isiku majanduslikku olukorda ohtu seada, siis kohtu hinnangul ei pea karistuse kandmine isikule ka väga mugav ega lihtne olema. Seetõttu leiab kohus, et A.D-le mõistetud rahaline karistus 1 940 euro suuruses summas tuleb tal tasuda võrdsetes osades 5 (viie) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.t igakuiselt 388 (kolmsada kaheksakümmend kaheksa) eurot. Lisakaristus KarS § 50 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus mootorsõiduki ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest lisakaristusena kohaldada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kuriteo korral kuni kolmeks aastaks. LS § 224 alusel karistatakse väärteo toimepanemise eest isiku siis, kui ta on juhtinud mootorsõidukit alkoholijoobes, milles tema väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus kuni 0,74 mg/l. Sellise väärteo korral on LS § 224 lg 3 p-s 1 sätestatud, et kui isikut ei ole varem samasuguse väärteo eest karistatud, siis võidakse temalt lisakaristusena võtta ära mootorsõiduki juhtimisõigus kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Kuivõrd ainuüksi väärteo korral, kus alkoholijoobe määr on madalam võrreldes kuriteoga, võib juhtimisõiguse ära võtta vähemalt kolmeks kuuks, siis seetõttu on kohtupraktikas omaks võetud seisukoht, et kriminaalse joobe puhul tuleb alati isikult ära võtta lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse vähemalt kolmeks kuuks ja seda ka juhul, kui isik on varasemalt kriminaalkorras karistamata. Alla kolme kuu lisakaristust kohaldatakse kriminaalse joobes juhtimise puhul väga erandlikel asjaoludel. A.D puhul kohtu hinnangul erandlikke asjaolusid, mis tingiksid alla kolme kuu pikkuse lisakaristuse mõistmise, ei esine. Juhtimisõiguse äravõtmine ei täida mitte ainult isiku suhtes eripreventiivset eesmärki, vaid aitab tagada ka üldpreventiivset eesmärki ehk on hoiatav kõigile teistele liiklejatele. Kohtu hinnangul ei vasta rahalise karistuse arvestamise aluseks olev 2014. aasta sissetuleku alusel arvestatud keskmine päevasissetulek süüdistava tegelikule majanduslikule seisundile. Vastavalt sõidukiandmetele (tl 30) on sõiduauto Honda CR-V reg. nr-ga XXX omanik AS Nordea Finance Estonia, kasutajad aga XXX OÜ ja Rustem Magsumov. Süüdistatava enda ütluste järgi ta töötab XXX OÜ-s. Sõiduauto tootmisaeg on vastavalt sõidukiandmetele 2011. a, Honda CR-V on linnamaastur. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et isikule, kellele tööandja võimaldab sellise suhteliselt uue ja mitte väga odava auto kasutamist, ei maksa tööandja töötasu. Samuti ei usu kohus, et töötasu jääks alampalgamäära lähedale. Seega leiab kohus, et karistuse määramise aluseks olev keskmine sissetulek ei vasta tegelikule süüdistatava varanduslikule seisukorrale, mistõttu ainuüksi rahaline karistus ei oma isikule piisavat mõju ja selle mõju vähesust tuleb kompenseerida lisakaristuse määraga. Samuti arvestab kohus asjaolu, et A.D pani lisaks joobes juhtimisele, mis on kuriteona karistatav, toime ka väärteokorras karistatava teo LS § 223 lg 1 järgi ehk mootorsõidukijuhi poolt varalise kahju tekitamise. Sealjuures peab märkima, et ka sellise väärteo eest on võimalik lisakaristusena võtta juhtimisõigus ära ühest kuust kuni kolme kuuni. KarS § 3 lg 5 sätestab aga, et kui isik paneb toime teo, mis vastab väärteo- ja kuriteokoosseisule, siis karistatakse isikut üksnes kuriteo eest. Seega antud juhul olukorras, kus A.D on toime pannud nii joobes juhtimise kuriteo kui ka sisuliselt pannud toime väärteo, siis saab reaalselt teda karistada vaid kuriteo toimepanemise eest. See ei tähenda aga seda, et tema teo puhul ei saaks arvesse võtta asjaolu, et ta lisaks kuriteole on 7 (8)

1-15-3975 tegelikkuses toime pandud ka väärtegu. Kuivõrd mõlemad teod on liiklussüüteod, siis kohtu hinnangul on antud juhul vajalik A.D-lt lisakaristusena võtta mootorsõiduki juhtimisõigus ära 6 (kuueks) kuuks. Sealjuures jääb 6 kuu pikkune juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristuse sanktsiooni arvestades (1 kuu – 3 aastat) alammäära lähedale. Tõkend Kuivõrd kohus mõistis A.D-le karistuseks rahalise karistuse (mitte reaalse vanglakaristuse), siis tuleb isik koheselt kohtusaalist kinnipidamiselt vabastada. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 173 lg 1 p 1 kohaselt on kriminaalmenetluse kuludeks menetluskulud. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks esmalt KrMS § 175 lg 1 p 4 mõttes määratud kaitsjale (vandeadvokaadi vanemabi Merike Allikmäe’le) määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses ehk antud juhul kokku 144 eurot (tl 29, 38). Kriminaalmenetluse kuludeks on KrMS § 175 lg 1 p 9 mõttes ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KarS § 4 lg 3 kohaselt on käesoleval juhul KarS § 424 järgi kvalifitseeritav kuritegu teise astme kuritegu. KrMS § 179 lg 1 p 2 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 28.11.2013. a määrusega nr 166 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg 2 kohaselt kehtestati kuupalga alammääraks alates 01.01.2015. a 390 eurot. Seega tuleks KrMS § 179 lg 1 p 2 ja § 175 lg 1 p 9 alusel A.D tasuda ka sundraha summas 585 eurot. Kuid arvestades, et kohus arutas A.D kriminaalasja (lühimenetluses) kiirmenetluse korras, siis KrMS § 2565 lg 2 alusel vähendab kohus sundraha poole võrra, mistõttu kuulub tasumisele sundraha summas 292,50 eurot. Seega kokku peab A.D hüvitama menetluskulud summas 436,50 eurot. Kohtuistungil taotles süüdistatava kaitsja anda A.D-le menetluskulude tasumiseks 1 aasta (tl 37). Kuivõrd kohus on eelnevalt määranud, et rahaline karistus tuleb A.D-ltasuda 5 kuu jooksul ehk igakuiselt 388 eurot, siis kohtu hinnangul võib menetluskulude tasumiseks anda isikule pikema aja. Seda põhjusel, et 388 eurot kuus tasuda ei ole just väga kerge, samas ei saa kohus panna isikut sellisesse majanduslikku olukorda, kus ta ei suudaks enda ja oma pere enam üleval pidada. Lisaks arvestades aga asjaolu, et rahaline karistus kui karistusliik peab isiku jaoks olema mõjus, siis menetluskulude osas kohtu hinnangul võib kohus anda nende tasumiseks oluliselt pikema aja võrreldes karistusega. Seetõttu leiab kohus, et A.D-le tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel anda menetluskulude tasumiseks pikem tähtaeg võrreldes tavapärase ühe kuuga. Kohus määrab, et A.D peab tasuma temalt väljamõistetud menetluskulud kokku summas 436,50 eurot ositi 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest esimesel üheteistkümnel kuul igakuiselt 36,40 eurot ning viimasel kaheteistkümnendal kuul 36,10 eurot. Velmar Brett Eeluurimiskohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

8 (8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.