Viru Maakohus
Kriminaalasja number
1-13-8371
Määruse tegemise aeg ja koht Kohtunik Erakorraline ettekanne Süüdimõistetu
Tegi kindlaks: Kriminaalhooldusametnik Anastassia Pospelova esitas kohtule erakorralise ettekande, milles palub pikendada kriminaalhooldusaluse N.R-ile katseaega kahe kuu võrra. N.R tunnistati Viru Maakohtu 15.10.2013 kohtuotsusega süüdi KarS § 424 järgi ja karistati vangistusega 7 kuud. KarS § 74 lg 1, 3 alusel otsustati mõistetud karistust mitte täitmisele pöörata katseajaga 1 aasta 9 kuud. Katseaja kestel pidi N.R täitma KarS § 75 lg 1 p 1 – 6 ja lg 2 p 2 sätestatud kontrollnõudeid ning lisakohustust. Kriminaalhoolduse algus 15.10.2013 ja lõpp 14.07.2015. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks oli asjaolu, et süüdimõistetu rikkus temale KarS § 75 lg 2 p 2 alusel ettenähtud kohustust ja ilmus registreerimisele alkoholijoobes. 05.05.2015 ilmus N.R kriminaalhooldusosakonda alkoholijoobes. Hooldusalusel mõõdeti alkomeetriga Alcotector 2 WAT 892 joove 1,188 mg/l. (tl 86-87) 07.05.2015 antud seletuses tunnistab N.R kriminaalhooldusosakonda ilmumist joobeseisundis – on nõus kriminaalhooldusametniku poolt mõõdetud joobega. Tunnistab, et rikkus kohtu poolt määratud kohustust ja palub kohtul anda talle võimalus jätkata kriminaalhooldusega ja pikendada katseaega 2 kuu võrra. (tl 88) Esmakohtumine N.R-iga toimus 11.11.2013, mil selgitati kriminaalhooldusaluse õiguseid ja kohustusi. Samuti selgitati N.R-ile rikkumistele järgnevaid tagajärgi ja mõistetud vabadusekaotuslikku tagajärge. N.R kinnitas õigustest ja kohustustest arusaamist enda allkirjaga. (tl 85) Kriminaalhooldusametnik leiab, et karistuse täitmisele pööramine N.R-i puhul käesoleval ajal on ennatlik. N.R-i katseaeg on siiani kulgenud rahuldavalt, isikul on olemas ametlik töökoht ettevõttes xxx, kriminaalhooldusametnikuga on isik koostöövalmis, käitumine vestluste ajal
on korrektne. Isik tunnistab oma rikkumist ja kahetseb tehtut. Kriminaalhooldusametnik on seisukohal, et N.R-i puhul on otstarbekas pikendada katseaega 2 kuu võrra, et anda talle võimalus õigete järelduste tegemiseks. Juhindudes KarS § 74 lg 4, teeb kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku pikendada N.R-ile katseaega 2 kuu võrra, so kuni 14.09.2015 et anda isikule võimalust teadvustada endale rikkumise tõsidust ja distsiplineerida teda tõsiselt suhtuma kohtu poolt määratud lisakohustuste täitmisesse. Ettepaneku tegemisel lähtus kriminaalhooldusametnik N.R-i puhul positiivsetest asjaoludest ning kriminaalhooldusametnik peab otstarbekaks anda N.R-ile võimaluse oma elukorralduse ja harjumuste muutmiseks positiivses suunas. Vastavalt KarS § 74 lg 4 kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. Vastavalt KrMS § 427 lg 1, KarS § 74 lg 4 või § 75 lg 3 alusel süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukohajärgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused, mis ei käsitle vabaduse võtmist, lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Süüdimõistetu N.R on rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi katseajal. Nimetatud rikkumise peale tuleb reageerida. Arvestades seda, et süüdimõist etu senine kriminaalhooldus on kulgenud rahuldavalt ning võttes arvesse ka kriminaalhooldusametniku seisukohta, leiab kohus, et karistuse täitmisele pööramine oleks esialgu ennatlik. Seega on otstarbekohane rakendada kergemat mõjutusvahendit, milleks on katseaja pikendamine ja täiendava kohustuse määramine. Kriminaalhooldusalusele tuleb anda võimalus oma rikkumistest järelduste tegemiseks, seda enam, et kriminaalhoolduse mõte on suunata isik õiguskuulekale käitumisele ja distsiplineerida teda ühiskonnas kehtivatest reeglistest kinni pidama. Kohus on seisukohal, et katseaja pikendamine aitaks N.R edaspidiselt järgida kainet eluviisi, täita korrektselt katseaja tingimusi ning tõhusamalt saavutada hoolduskava eesmärgid. Seoses sellega peab kohus võimalikuks edaspidiste rikkumiste vältimiseks ning hooldusk avas püstitatud eesmärkide elluviimiseks pikendada N.R-i katseaega kahe kuu võrra. Juhindudes KrMS § 427, kohtunik M ä ä r a s: Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talituse kriminaalhooldusametnik Anastassia Pospelova 14.05.2015 erakorraline ettekanne rahuldada. Pikendada N.R-ile Viru Maakohtu 15.10.2013 kohtuotsusega määratud katseaega kahekuu võrra, s.o kuni 14.09.2015
Määruse ärakiri saata süüdimõistetule N.R-ile, elukoht xxx ja Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda. Käesolevale kohtumäärusele on kohtumenetluse poolel õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil ta sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.