Kohtulahend

materjalid

kinnipeetava

V

A

Harju Maakohtu 15.01.2015 otsusega tunnistati V A süüdi KarS § 199 lg 2 p 7,9 järgi ja karistuseks mõisteti talle 1 (üks) aasta ja 10 (kümme) kuud vangistust, samuti tunnistati V A süüdi KarS § 215 lg 2 p 1,2 järgi ja karistuseks mõisteti 3 (kolm) kuud vangistust ning KarS § 136 lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 1 (üks) kuu vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti liitkaristuseks 2 (kaks) aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku (8 kuu vangistuse) võrra ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg kokku 6 kuud ja 6 päeva ning kanda jäi 9 (üheksa) kuud ja 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 15.01.2015.

V A on kriminaalkorras karistatud ühel korral, vanglakaristust kannab esmakordselt. Praegune kuritegu on süstemaatilised vargused grupis, võõra vallasasja omavoliline ajutine kasutamine, teiselt inimeselt aluseta vabaduse võtmine. Kuritegude soodusteguriks on majandusliku kasu saamine, seiklushimu ning grupi mõju. Kuriteod on toime pandud paljude kannatanute suhtes ning neile on tekitatud materiaalset kahju. V A jätkas kuritegude toimepanemist kriminaalmenetluste ajal. Turvalisuseriskiks on enesekahjustamise oht. Alates 06.01.2015 õpib kinnipeetav xxxx. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud 4 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 5 kuud vangistust. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. V A perekond elab emale T A kuuluvas ühetoalises korteris aadressil xxxx. Korter on rahuldavas seisukorras, kinnipeetaval on olemas oma magamiskoht, õppimiseks kõik vajalik. Antud elamispinnal elab kinnipeetava ema ning vend M Z. Kinnipeetava suhted emaga on head. Ema toetab poega. Kinnipeetaval isa M A peamiselt suhted puuduvad. Isa otsib kontakti pojaga perioodiliselt. Isa on korduvalt kriminaalkorras karistatud, tarvitab alkoholi ning on käitunud perekonna suhtes vägivaldselt. Kinnipeetav on õpilane ning ülalpeetav. Perekonna majanduslik olukord on rahuldav. Ema töötab, sotsiaalosakonnast saadakse toiduabi. Kuriteod on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. 1.-6. klassini õppis V G.P. Õpinguid jätkas isik xxxx, kuid need jäid pooleli. Kinnipeetaval on olnud koolis probleeme juba algkoolist peale. Koolis oli isikul nõrk õppimisvõime ja motivatsioon ning tema käitumine oli vastutustundetu. Kinnipeetav suitsetas ning rikkus kooli sisekorraeeskirju. V Al puudus teadmine edasise elukutse valiku osas. V A kaaslased on kriminaalkorras karistatud. Ta on nimetanud oma kaaslasi "vendadeks", mis näitab, et välja on kujunenud kindel ja tugev sõpruskond, kus seaduserikkumised on normiks. Isik võib olla mõjutatav, kuid ta ise ei saa sellest aru ning peab oma sõpruskonda ja reegleid normaalseteks. Hobisid isikul ei ole, puudub oskus kasutada vaba aega sihtotstarbeliselt. Kinnipeetav on tunnistanud, et esimest korda proovis ta alkoholi 9-aastaselt ning 13-aastaselt oli haiglaravil alkoholimürgituse tõttu. Peale seda otsustas isik vähendada alkoholi tarvitamist. Enne vangistust tarvitas isik alkoholi kord nädalas koos sõpradega. Kinnipeetav on tunnistanud, et tal esineb alkoholi kuritarvitamisega probleeme, alkoholisõltuvust eitab. Karistusregistri andmetel ei ole fikseeritud AS ja NPALS rikkumisi, kuid kuriteo on isik toime pannud alkoholijoobes. Esimest korda proovis isik narkootikume 9-aastaselt (kanepit), 16-aastaselt proovis LSD (seened), amfetamiini ja ecstasy. Joobes olles ei mõtle isik tegude tagajärgedele ning võib jätkata kuritegude toimepanemist. Viimast korda on isik tarvitanud kanepit 09.10.2012 ja amfetamiini 15.11.2014. Vangistuses on diagnoositud sõltuvus. 2014.a augustis esines isikul tujulangust ja septembris olid enesevigastamise mõtted. Enesehinnang tundub kinnipeetaval olevat keskmisest madalam. Kinnipeetav on mõjutatav kaaslaste poolt, vajades nende tunnustust. V A pani kuritegusid toime süstemaatiliselt. Ta oli eeluuritav ning peale vabastamist jätkas kuritegude toimepanemist. V A on ära kandnud pool karistusest ja kuna on tegemist automaatse tingimisi enne tähtaega vabanemise menetlusega, siis tulenevalt eeltoodust toetab vangla kinnipeetava vabanemist ning teeb ettepaneku määrata kinnipeetavale katseaeg ning käitumiskontroll kuni 08.11.2015. Käitumiskontrolli ajaks on vangla hinnangul otstarbekas määrata KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,7 sätestatud lisakohustused. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et V A helistab koju paaril korral nädalas. T A, kes töötab xxxx, toetab vabanemisel oma poega, kuid on arvamusel, et jätkates vabaduses suhtlemist endiste kaaslastega (P. U), võib poeg jätkata oma endist käitumist. Ema sõnul V A vabaduses olles sõltuvusaineid ei tarvitanud, kuid vangistuses viibimise ajal on V

A tunnistanud, et tarvitas kanepit 3-4 korda päevas. Vahi alt vabastades jätkas kinnipeetav kuritegude toimepanemist, mis näitab, et ta ei teinud vangistuses viibimise ajal vastavaid järeldusi ning ei olnud valmis oma käitumist positiivses suunas muutma. V A suhtes on menetluses veel teisi kriminaalasju. Kuna perekond elab 1-toalises korteris ning kinnipeetaval puudub oma tuba, võib viimane privaatsuse puudumisel otsida tegevust väljaspool kodu. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata V Ale katseaeg ning käitumiskontroll kuni 08.11.2015. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas riskide maandamiseks määrata KarS § 75 lg 2 p 2,21 ,4,7 sätestatud lisakohustused. V A kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda ning on nõus täitma kontrollnõudeid ja kohustusi, mis kohus talle paneb. Kinnipeetava väitel on tema suhtes menetluses veel kriminaalasju seoses auto ärandamisega. Vanglas olles ta hetkel xxxx ei õpi, katkestas õpingud, kuid vabanedes plaanib uuesti õppima asuda. Endiste kuriteokaaslastega on ta suhtlemise lõpetanud, olles veendunud, et suudab nendega mitte suhelda. Abiprokurör Enn Pustak on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa V A tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Kuna nimetatud kinnipeetav kannab Harju Maakohtu 15.01.2015 kohtuotsusega KarS § 64 lg 1 alusel (KrMS § 238 lg 2, KarS § 68 lg 1 sätete kohaldamisega) KarS § 199 lg 2 p 7,9; § 215 lg 2 p 1,2 ja § 136 lg 1 järgi mõistetud liitkaristust (9 k ja 24 p vangistust) II astme tahtlike kuritegude toimepanemise eest, kohaldatakse tema puhul KarS §-i 761 lg 2 sätestatud kuriteo alaealisena toime pandud süüdlase vangistusest tingimisi ennetähtaegse kohustusliku vabastamise nõuet. Lähtudes eeltoodust toetab prokuratuur V A tingimisi ennetähtaegset vabastamist ning nõustub kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks kohustuste valiku ja kohaldamise tähtaja kohta. Kaitsja märkis kohtuistungil, et V A on noor inimene, kes on kuriteod toime pannud alaealisena. Praegu on ta xxxx ja kannab oma esimest vangistust. Teda on 1-l korral kriminaalkorras karistatud. V A on karistuse kandmisel käitunud positiivselt, distsiplinaarkaristusi talle määratud ei ole. Ilmselgelt on tegemist isikuga, kes on veel noor, kelle väärtushinnangud ei ole veel välja kujunenud ja kes on olnud mõjutatav. Kriminaalhoolduslike meetmetega on praegu kohane aidata mõjutada V At. Kaitsja leiab, et kuna isik on kuriteo toime pannud alaealisena, siis KarS § 761 lg 2 kohaselt tuleb isik, kes on kuriteo toime pannud nooremana kui 18-aastaselt, vangistusest vabastada. V Al on vabaduses olemas kõik tingimused elamiseks, ema peab teda üleval. Kaitsealusel on eesmärk siiski ka kooli minna. Kaitsja leiab, et oluline on hoiduda isikutest, kes negatiivselt mõjuvad talle, kes on nimeliselt välja toodud vangla iseloomustuses ja kellega suhtlemisele tuleks seada keeld. Kuivõrd uue kuriteo toimepanemise riskid on seotud just nooruse, mõjutatavuse ja seiklushimuga, siis seades tema suhtes kriminaalhooldaja arvamuses väljatoodud kohustusi, on võimalik V At mõjutada positiivselt. Kaitsja palub kohtul V A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada ja allutada ta käitumiskontrolli alla. Kuivõrd V A on alaealine, kellel iseseisev sissetulek puudub, keda hakkab ülal pidama ema, kelle ülalpidamisel on veel 1 väike laps, siis palub kaitsja kohtul KrMS § 180 lg 3 alusel, arvestades ühtlasi ka V A resotsialiseerumise väljavaateid, jätta menetluskulud täies ulatuses riigi kanda. Kui kohus otsustab mingi osa välja mõista, siis palub kaitsja võimaldada tasuda see ositi võimalikult pika aja jooksul, mis on üks aasta.

Karistusseadustiku (KarS) § 761 lg 2 kohaselt kohus vabastab katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane, teise astme kuriteo või ettevaatamatu esimese astme kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. KarS § 761 lg 3 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel ja kontrollnõuete ja kohustuste määramisel ning nende järgimata jätmisele ja katseajal uue tahtliku kuriteo toimepanemisele kohaldatakse käesoleva seadustiku §-76 sätestatut. KarS § 76 lg 5 kohaselt katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kui kahekümne neljaks kuuks. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et V A tuleb vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega, sest KarS § 761 lg-s 2 toodud eeldused selleks on täidetud. V A on alaealine. Toimepandud tegude puhul on tegemist teise astme kuritegudega. Tegemist on isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud vaid 1-l korral (käesolev karistus), vanglas viibib ta samuti esimest korda, mistõttu võib vangistuse mõju olla potentsiaalselt tugev tema edasise käitumise kujundamisele. Kinnipeetaval on vabanedes kindel alaline elukoht ema juures, samuti on tal ema näol tegemist teda nii moraalselt kui ka võimaluste piires materiaalselt toetava isikuga. Vangistuse jooksul isikul distsiplinaarkaristused puuduvad. Isikul on küll diagnoositud narkosõltuvus ning tal on olnud probleeme alkoholi tarvitamisega, kuid katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2,2 1,4,7 sätestatud lisakohustuste panemine aitab kohtu hinnangul sõltuvusainete tarvitamisest hoiduda ja uute kuritegude toimepanemist vältida. Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. Kohtuistungil osales kinnipeetava kaitsjana v.-adv. Rainer Objartel, kellel kulus õigusabi osutamiseks 93 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel on põhjendatud jätta kaitsjatasu riigi kanda. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 761, 76; KrMS § 426, 432, 384,

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.