Kohtulahend

CD – R plaadid videosalvestusega, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures - jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde; Mandoliinikott koos selles olnud mandoliiniga, mis on antud vastutavale hoiule XXX – jätta kohtuotsuse jõustumisel kannatanule XXX.

Menetluskulud: Välja mõista O.L-ilt KrMS §-dest 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; 175 lg. 1 p. 4; 180 lg. 1, 3 alusel määratud kaitsjale makstud tasu summas 168 (ükssada kuuskümmend kaheksa) eurot. Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on kajastatud kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo leht). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Sundraha summas 975 (üheksasada seitsekümmend viis) eurot – jätta KrMS § 180 lg. 3 alusel riigi kanda. Edasikaebamise kord: Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.

SÜÜDISTUSE SISU

O.L on antud kohtu alla kokkuleppemenetluse raames ning teda süüdistatakse selles, et tema 14.06.2013.a kella 16 paiku Tallinnas Sõle 27 asuva taarapunkti kõrval lõi rusikate ja jalaga korduvalt XXXpea ja keha piirkonda, põhjustades füüsilist valu ja peapõrutuse ning võõra vallasasja

ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis temalt ära pillikoti koos selles olnud oktaavmandoliiniga 400 euro väärtuses. Kui kannatanu hiljem üritas mandoliini tagasi võtta, ründas teda O.L uuesti, ajas pikali ja lõi kaks korda jalaga. Oma tahtliku tegevusega pani O.L toime KarS § 200 lg. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga.

KOKKULEPPE SISU

KrMS § 245 alusel 23.04.2015.a süüdistatav O.L, kaitsja Kersti Põld ning ringkonnaprokurör Natalia Miilvee sõlmisid kokkuleppemenetluses kokkuleppe süüdistatavale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes, kus vastavalt kokkuleppele KarS § 200 lg. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör süüdistatava karistamist 2 aastase vangistusega. KarS § 68 lg. 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 18.06.2013.a – 19.06.2013.a, s.o 2 päeva, lugedes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta, 11 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 73 lg. 1, 4, 5 alusel palub prokurör määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 2-aastase katseaja kestel uut tahtlikku kuritegu. KarS § 73 lg. 4 kohaselt, kui süüdlane paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt KarS § 65 lg. 2. Kui uus kuritegu pandi toime ettevaatamatusest, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist. Kui uus kuritegu pandi toime tahtlikult, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud korras. Vangistuse täitmisele pööramise korral võib kohus asendada selle üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras. Kokkuleppe kohaselt KarS § 73 lg 5 alusel, kui süüdlane paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse rahalise karistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule. Sellisel juhul võib kohus jätta eelmise kuriteo eest mõistetud karistuse täitmisele pööramata, määrates, et uue kuriteo eest mõistetud rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt. Süüdistatav O.L tunnistas kohtuistungil end temale KarS § 200 lg.1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning kahetses toimepandut. Süüdistatav O.L selgitas, et 23.04.2015.a sõlmisid ringkonnaprokurör Natalia Miilvee, tema (O.L) ja tema kaitsja Kersti Põld kokkuleppemenetluses kokkuleppe temale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes ning et ta jääb selle juurde. Ringkonnaprokurör Natalia Miilvee ja kaitsja Kersti Põld selgitasid samuti, et nad jäävad 23.04.2015.a kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe juurde O.L-ile mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus kuulanud üle süüdistatava, uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis leiab, et tõendamist on leidnud süüdistatava O.L poolt KarS § 200 lg. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine ning süüdistatava O.L käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 200 lg. 1 järgi. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, kuulanud ära süüdistatava O.L selgituse ning ringkonnaprokuröri ja kaitsja arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav O.L on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb O.L temale esitatud süüdistuses KarS § 200 lg. 1 järgi süüdi tunnistada ja mõista talle karistus

vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab O.L eesmärkidele.

süü suurusele ning karistuse

Menetluskulud: KrMS § 175 lg. 1 p. 4 ja 9 kohaselt on määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha käsitletavad menetluskuludena. KrMS § 180 lg. 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg. 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesolevas asjas on menetluskuludeks määratud kaitsjale makstud tasu kokku summas 168 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 975 eurot. Seadusandja on määranud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud reeglina süüdimõistetu. Menetluskulusid määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui ka tema taasühiskonnastamise väljavaateid. Seejuures isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest otsustava tähendusega, arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekut ja varalist seisundit tervikuna (RK 3-1-1-105-12 p. 7). Kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse üle otsustamisel tuleb silmas pidada nii kaitsja ühe tööühiku hinda (nt õigusabi tunnihind) kui ka osutatud õigusteenuse vajalikkust (RK 3-1-1-39-13 p. 9; RK 3-1-1-99-11, p. 9). Võttes arvesse antud kriminaalasja tehiolusid, selle menetlemisele kulunud aega ja mahtu, samuti kaitsja Kersti Põllu poolt tagatud kaitset, õigusnõustamise mahtu ja ulatust, leiab kohus, et esitatud taotlus kaitsjakulu hüvitamiseks kokku summas 168 eurot on põhjendatud ja esitatud mõistlikus suuruses. Kohus on seisukohal, et taotluses esitatud õigusabikulu summa suurus seondub põhjendatud kaitsetoimingutega, seega on põhjendatud ka nimetatud kulu O.L-ilt välja mõista. Kohus peab põhjendatuks kaitsjatasu väljamõistmisel kohaldada KrMS § 180 lg. 3 sätteid ning ajatada selle maksmise 12 kuu peale. Sundraha osas peab kohus vajalikuks märkida, et kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetutelt sundraha instituudi kaudu, mille eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut kannab oma olemuselt seega mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (RK 3-1-1-63-05). Arvestades isiku resotsialiseerumise väljavaateid ning tuginedes toimiku materjalidele (t. lk. 111), esinevad kohtu hinnangul alused sundraha täielikult riigi kanda jätmiseks. Asitõendid: Käesolevas kriminaalasjas on asitõenditeks CD-R plaadid videosalvestusega ning mandoliinikott koos selles olnud mandoliiniga. KrMS § 126 lg. 3 p. 1 kohaselt võidakse kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. KrMS § 126 lg. 3 p. 2 kohaselt muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale.

Lähtudes eeltoodust peab kohus võimalikuks otsustuse tegemise, et CD-R plaadid videosalvestusega tulevad jätta peale kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja materjalide juurde. Mandoliinikott koos selles olnud mandoliiniga tuleb jätta kohtuotsuse jõustumisel kannatanule XXX. Kohus juhindub KrMS §-dest 126; 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; 175 lg. 1 p. 4, 9; 179 lg. 1 p. 1; 180 lg. 1, 3; 248 lg. 1 p. 5; 249; 311; 313. Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.