Kohtulahend

S.V vabastada tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Välja mõista S.V-lt menetluskuluna riigituludesse 48 eurot kaitsetasu vandeadvokaat Arri Tooming poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (NORDEA PANK), nr EE873300333499990003 (DANSKE BANK) viitenumbriga 99914700024247. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Arri Tooming kasuks 48 eurot (sh käibemaks 20%) v.adv. Arri Tooming poolt süüdimõistetu S.V kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, S.V-le ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 09.02.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Pärnu Maakohtu 15.10.2014 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-6630 tunnistati S.V süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7,8,9 järgi 20.05.2013 toimepandud varguse eest ning karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja 64 lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema ehk Pärnu Maakohtu 25.10.2013 otsusega mõistetud 1 aastase vangistusega, mõisteti liitkaristuseks 1 aasta vangistust. S.V tunnistati süüdi ka KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 § 22 lg 2 järgi 29.11 - 30.11.2013 toimepandud varguste eest ning karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel, suurendades karistust 25.10.2013 Pärnu Maakohtu otsusega

mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta vangistuse võrra, mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 2 kuud vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 11.09.2014. Vangla poolt esitatud iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav kriminaalkorras karistatud 3-l korral, vanglas kannab karistust esimest korda. Praegune kuritegu on vargus grupi poolt. Varasemad kuriteod on olnud vargused ja asja omavoliline kasutamine. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks. Soodusteguriteks on riskiv elustiil, tervislik seisund, impulsiivsus, vanemliku kasvatusliku mõju alt väljumine. Turvalisuserisk: suitsiidirisk, enesekahjustamise risk, toimetulek kinnipidamisasutuses. Osaleb alates 01.10.2014 vangla majandustöödel. Kinnipeetaval kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Elab koos ema ja kasuisaga kasuisale kuuluvas korteris xxxx. Elamine normaalses seisukorras ja võlavaba. Lähivõrgustikku kuuluvad ema, kasuisa ja täisealised poolõde ning poolvend. Isiku ema on kriminaalkorras karistatud vägivalla kuriteo eest. Kodus esineb sageli alkoholi tarvitamist, mistõttu omavahelised suhted kodus on pingelised, esineb vaimset vägivalda sõimu ja karjumise näol. Sagedased on füüsilised konfliktid. Mõlemad vanemad töötavad, pere on majanduslikult heal järjel ja toimetulev. I sik on väljunud vanemate kasvatusliku mõju alt ja vanematel puuduvad vanemlikud oskused. Kriminaalhooldaja suhted ja koostöö perekonnaga on olnud konfliktne, ema on korduvalt ebatsensuursete väljendite, süüdistuste ja ähvardustega pöördunud kriminaalhooldusametnike poole. Vanglapäringu koostamiseks olid vanemad nõus kriminaalhooldajad korterisse lubama. Kinnipeetav lõpetas 2014 juunis põhikooli. Suvevaheaegadel ja koolist vabal ajal on teinud juhutöid: puude ladumine, võsalõikus, muru niitmine. Vabanemisel jääb vanemate poolt ülalpeetavaks kuni isikliku töökoha leidmiseni. Isiku vaba aeg on sisustamata, kuna isik leiab, et tal ei ole elukoha asukohast tulenevalt mingit võimalust tegeleda teda huvitavate asjadega. Rahalisi kohustusi väärtegude eest tasumata trahvide näol on summas 1592 eurot, tasumata on ka kohtukulud. Kinnipeetava vaba aeg on mõtekalt sisustamata. Talle on abi pakutud huvialadega tegelemisel, kuid nooruk ise on ükskõiksust üles näidanud. Riskivat elustiili iseloomustab korduv lubadeta auto juhtimine ja kriminaalhoolduse nõuete rikkumine. Sõprus - ja tutvuskonnas on mitmed kriminaalkorras karistatud sõbrad, kellega suhelda ei tohtinud katseajal, kuid järjepidevalt eiras keeldu. Võib kergesti kaotada enesevalitsuse ja käituda kontrollimatult. On nuusutanud bensiini ja tarvitanud kanepit, viimati 2 kuud ennem vanglasse sattumist, kuigi kohtu poolt oli määratud alkoholi ja narkootikumide tarvitamise keeld. On joobes olles võtnud võõra auto ja sellega sõitma läinud. Lapsevanema mõjutustel ei taha nooruk minna psühhiaatri/psühholoogi juurde, kuigi teda on erinevate spetsialistide poolt alates 2005. aastast sinna soovitatud. Kinnipeetaval on elustiilist, distsipliini ja rutiini puudumisest tingituna öö ja päev vahetuses. Olukord on olnud parem, kui süüdistatav on viibinud õpilaskoduga koolides, kus on tagatud noorele inimesele sobilik päevarežiim, kuid tagasi koju tulles on olukord muutunud endiseks. Süüdistatav on end lõig anud, viimati vanglas viibides on oma kätt kriimustanud. On mõelnud korduvalt enesetapule. Katseaja jooksul on ilmutanud ükskõikset suhtumist kriminaalhooldusesse, jätkas sarnast käitumist ka peale korduvate erakorraliste ettekannete kohtule esitamist. On motiveeritud töötama vangistuses, kuigi tegemist on alaealisega, kellele ei ole töötamine kohustuslik. Töötamine näitab soovi hoid a eemale vangla subkultuurist. Oht seisneb võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Ohtu suurend ab kriminaalse mõtteviisiga sõprus - ja tutvusringkond. Tulenevalt eeltoodust toetab vangla S.V ennetähtaegset vabanemist ning teeb ettepaneku määrata isikule KarS § 75 lg 2 p-des 2,21,4,7 sätestatud lisakohustused.

Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldab prokurör, et ei soovi osa võtta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse arutamisest. Prokuratuur ei ole vastu Viru Vangla poolt kohtule edastatud ettepanekule kinnipeetav tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti, samuti lisakohustuste panemisega. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Käitumiskontrolli aja jooksul saaks isikul jätkuvalt maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesole val ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli karistusaja lõpuni. Antud juhul oleks ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas kuni 11.11.2015. Lähtudes eeltoodust ning arvestades KarS § 761 lg 1 p 1 sätteid, prokuratuur toetab S.V tingimisi ennetähtaegset vabastamist süüdimõistetu taasühiskonnastamise huvides ning nõustub Viru Vangla poolt koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks kohustuste valiku ja tähtaja kohta. Maakohtu istung 22.04.2015 toimunud videokohtuistungil selgitas kinnipeetav, et viimane karistus oli auto varguse eest, toimepandud katseajal. Edasi peaks minema õppima kutsekasse. On kindel, et saab ilma kuritegudeta hakkama. Ema on teda toetama hakanud, samuti on isikul nüüd teised sõbrad. Kinnipeetav on nõus minema psühhiaatri vastuvõtule, kuigi leiab ise, et probleeme tal eriti ei ole, probleemid on vaid närvidega. Isikul võimalus suvel ema juurde praktikale minna, vanglasse minemisest alates on töötanud majandustöödel olnud. Kaitsja seisukoht Kaitsja märgib, et kui vangla toetab isiku vabastamist ja prokurör ei ole samuti vastu, siis palub ka tema kohtul esitatud taotlus rahuldada ja isik vabastada tingimisi enne tähtaega. Selleks on olemas ka õiguslik alus KarS § 761 lg 2 mõttes. Kinnipeetav on kandnud karistusest ära 7 kuud 12 päeva, mis on rohkem kui pool mõistetud karistusest. Isik on täitnud täitmiskava, distsiplinaarkaristusi ei ole. See on tema esmakordne reaalne vangistus, isiku mõtteviis on muutunud. Maakohtu määruse põhjendused Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla

lg 2 alusel vabastada poolt esitatud materjaliga, leiab, et S.V tuleb KarS § 76 vangistusest tingimisi enne tähtaega. Karistusseadustiku (KarS) § 761 lg 2 sätestab, et kohus vabastab katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane, teise astme kuriteo või ettevaatamatu esimese astme kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohus leiab, et kuna KarS § 761 lg- s 2 toodud tingimused on täidetud, tuleb S.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. S.V oli toimepandud kuritegude ajal

alaealine. Toimepandud tegude puhul on tegemist teise astme kuritegudega ning ta on praeguseks talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 8 kuud vangistust, kanda on jäänud veel enam kui 6 kuud. Seega on ta ärakandnud üle poole talle mõistetud karistusest, mis on rohkem kui 4 kuud. Lisaks nähtub iseloomustusest, et kinnipeetav kannab vanglakaristust esimest korda, mistõttu on vangistuse mõju potentsiaalselt tugev. Samuti töötab ta alates 01.10.2014 vangla majandustöödel, tal on vabanedes kindel alaline elukoht ema juures, vangistuse ajal puuduvad distsiplinaarkaristused. Isikul puudub küll vabanedes garanteeritud töökoht, kuid tegemist on veel alaealise isikuga, kellele ei ole töötamine kohustuslik. Isik omab tasumata rahalisi nõudeid, kuid tal on nii moraalselt kui ka materiaalselt toetav ema, kes lubas teda kuni töökoha leidmiseni toetada. Kinnipeetav on küll varem olnud katseajal allutatud kontrollnõuetele ning neid ka rikkunud, kuid kohus leiab , et kinnipeetava vangistusest enne tähtaega vabastades saab talle anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. Uue kuriteo toimepanemise riski saab vähendada talle erinevate lisakohustuste panemisega. Isiku vangistusest ennetähtaegset vabastamist toetavad ka nii vangla kui ka prokuratuur. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et S.V kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega ning allutamisega käitumiskontrolli nõuetele koos lisakohustuste määramisega katseajaga 6 kuud. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 761, 76; KrMS § 426, 432, 384, 387.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.