Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja 12.05.2015.a., Rakvere kohtumaja koht Videokohtuistungi toimumise aeg 22.04.2015.a. Kohtuasja number
1-10-3417
Kohtunik
Tiit Kullerkupp
Kohtuistungi sekretär
Kai Rosar
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid D.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
D.I , isikukood XXX, VF kodanik, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 06.11.2009 ja lõpp 06.11.2017
Jätta D.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, D.I’ile ja prokurörile. Asjaolud. Viru Vangla esitas 05.03.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava D.I vangistusest tingimisi enne tähtaegseks vabanemiseks. Viru Maakohtu 30.11.2010 otsusega tunnistati D.I süüdi KarS § 113 - § 25 lg 2 järgi ning karistuseks mõisteti 12 aastat vangistust. Tartu Ringkonnakohtu 10.03.2011 otsusega tühistati Viru Maakohtu 30.11.2010 otsus osaliselt ning D.I-le mõisteti KarS § 113 - § 25 lg 2 järgi karistuseks 8 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistuse kandmise alguseks 06.11.2009.
Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kaks korda. Käesolevat karistust kannab tapmiskatse eest. Varasemalt on karistatud raske kehavigastuse tahtliku tekitamise eest. Mõlemad kuriteod on toime pandud endiste abikaasade suhtes. Kuritegude dünaamika on muutunud ohtlikumaks, isik on jätkanud isikuvastaste kuritegude toimepanemist. Kuritegude toimepanemise ajendiks on armukadedus. On vangistuse jooksul osalenud tööhõives majandustöödel koristajana ja tootmishoones pesumaja töölisena, kust eemaldati töölt tööandja soovil isiku ebarahuldavate töötulemuste tõttu. Samuti on osalenud sotsiaalprogrammis Viha Juhtimine, milles oli väga tähelepanelik ning ettevaatlik kuulaja, töötas kaasa, põhjendas oma arvamust, samuti analüüsis oma eelnevat käitumist ja tegi enda jaoks järeldusi ning Viha Juhtimise järelgrupis kinnistamaks programmi läbimisel saadud teadmisi. On omandanud riigikeele A1 taseme. Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Enne vangistust elas endale kuuluvas 3-toalises korteris aadressil xxxx. Vabanemisjärgselt soovib asuda elama samale elukohale. Kriminaalhooldajal puudus võimalus teostada visuaalset kontrolli antud elukoha üle, kuna selles korteris ei ela hetkel keegi ja korteri võtmed asuvad vanglas kinnipeetava isiklike asjade hulgas. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et antud korteril on kommunaalteenuste eest võlgnevus summas 2228,50 eurot, samuti on võlgnevus soojusenergia eest 5732,58 eurot. Varasemalt elas xxxx, Eestisse tuli elama koos oma endise abikaasaga 1978. aastal seoses tööle suunamisega peale hariduse omandamist. Isikule on Viru Maakohtu poolt kehtestatud lähenemiskeeld kolmeks aastaks kinnipidamiskohast vabanemise tähtajast käesolevas kuriteos kannatanu suhtes, kes elab samuti xxxx. Enne vangistust ei töötanud, kuna oli xxxx. Omab tasumata nõudeid 16 647,24 euro ulatuses. Vabanemisfondis 750,67 eurot. Võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral ei ole kindlat töökohta. Lähiringkonna moodustavad isiku kolm last: kaks tütart esimesest abielust ja poeg teisest abielust. Kõik lapsed on täisealised. Tütred elavad xxxx, poeg elab xxxx koos oma emaga, kes oli antud kuriteo ohvriks. Isik väidab, et suhted lastega on head. Suheldakse telefoni ja kirja teel, kokkusaamistel sugulased ei ole käinud. Venemaal elavad kinnipeetava vennad. Suhtlusringkonnas on endised töökaaslased. Kinnipeetava sõnul ei olnud tal probleeme seoses alkoholi liigtarvitamisega. Puuduvad ka andmed, et õigusvastane käitumine oli seotud alkoholi tarvitamisega. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on alkoholi tarvitamine mõjutanud isiku elukäiku ja suhteid. Samuti nähtub, et alkoholi tarvitanuna ilmes armukadedus ja vägivalla kasutamine oma abikaasade suhtes. Kriminaalhooldaja väidab, et alkoholi tarvitamine ja vägivaldne käitumine oli abielude purunemise põhjuseks. Samuti alkoholi tarvitamise tõttu lõpetas xxxx isikuga töösuhte. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt vähendas isik alkoholi tarvitamist siis, kui tema tervis halvenes. Kindlad faktid isiku alkoholi tarvitamise kohta puuduvad. Enne vangistust oli määratud xxxx, diagnoositud krooniline haigus. Käesolevalt on Viru Vangla meditsiiniosakonna poolt hinnatud töövõimeliseks. Isik iseloomustab end rahulikuna. Analüüsides isiku poolt toimepandud kuritegu, võib järeldada, et agressiivne käitumine konfliktolukordades, on domineeriv. Ise tunnistab, et ta ei suuda provotseerimisega toime tulla, mis oli põhjuseks käesoleva kuriteo toimepanemisel. Vaatamata sellele, et vihapursked tekivad isikul harva, kaotab vihastades täielikult enesekontrolli. Enesehinnang adekvaatne, teadvustab oma iseloomu kõiki negatiivseid külgi. Samuti teadvustab enda probleeme ja saab aru kuidas neid lahendada. Võimeline realistlikult kirjeldama tegude võimalikke tagajärgi. Kahetseb, et ei suutnud oma emotsionaalse seisundiga toime tulla, kuna kaotas väga palju - võimaluse olla koos oma lähedastega. Vangistuses on läbinud sotsiaalprogrammi Viha Juhtimine. Isik ei samasta end kriminaalse subkultuuriga. Isiku
suhtumine korda ja seadustesse on üldiselt positiivne, vaenulikke hoiakuid ei väljenda. Vanglas on kahel korral distsiplinaarkorras karistatud. Varasemalt on määratud isikule tingimisi karistus katseajaga, puuduvad andmed katseaja mittekorrektse läbimise kohta. Mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on vangla hinnangul 10%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul samuti 10%. Tuginedes korduvkuritegevuse retsidiivsusprotsendile toetab Viru Vangla kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamist tema allutamisega käitumiskontrollile ning teeb ettepaneku määrata isikule KarS § 75 lg 2 p-des 2,4,7 sätestatud lisakohustused. Prokuratuuri seisukoht. Viru Maakohtu edastatud seisukohas märkis prokurör, et ei soovi võtta osa kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Kuigi Viru Vangla poolt koostatud iseloomustuses on arvamus nõustuda kinnipeetava enne tähtaega vangistusest vabastamisega, on prokurör seisukohal, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Tema varasem elukäik ning toimepandud kuritegude iseloom (mh vägivaldsus) viitavad tema ohtlikkusele. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kahel korral. Varasemalt on teda karistatud raske kehavigastuse tahtliku tekitamise korda. Eeltoodust järeldub, et varasem tingimuslik karistus ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud. Tulenevalt viimati toimepandud kuriteo (tapmise katse) raskusest ning vägivaldsusest ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Tuleb rõhutada, et KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Nad ei ole kõik ühe kaaluga ning juhul, kui positiivseid asjaolusid esineb arvuliselt isegi rohkem, ei ole automaatselt tagatud kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabanemine. Tegemist on kohtu kaalutlusotsusega ning iga tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel tuleb lähtuda konkreetset asja iseloomustavatest positiivsetest ja negatiivsetest argumentidest, mis omavad erinevat kaalu. Kuriteo asjaoludest tulenevalt, süüdimõistetu tahtlus oli suunatud raske isikuvastase kuriteo (tahtliku tapmise) toimepanemisele. On selge, et tapmine (või selle katse) esimese astme kuriteona on äärmiselt raske kuritegu. Just kuriteo raskust ja selle toimepanemise asjaolusid arvestades ei pea prokuratuur põhjendatuks eelnimetatud kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Ennetähtaegse vabastamise otsustamisel ei saa lähtuda ainult isiku üldjoontes rahuldavast käitumisest vangistuse ajal ning jätta kõrvale toimepandud kuriteo raskus ning isiku varasem ükskõikne suhtumine teiste inimeste elusse, kaaskodanike turvatundesse. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval üks kehtiv ja üks lõppenud distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kinnipeetav ei suuda isegi vangistuses olles ühiskonnas kehtestatud reegleid järgida. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste toimepanemist. Kui süüdimõistetu ei suuda alluda vanglas kehtestatud korrale, siis ei ole reaalne, et ta suudaks vabaduses alluda kõigile kontrollnõuetele ja täita temale pandud kohustusi. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Kinnipeetava vabastamine enne tähtaega käesoleval ajal ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ega tekitaks ühiskonnas
usaldust karistuse mõistmisesse. Tema ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna ja kannatanu õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et teise inimese tapmise (või tapmise katse) toimepanemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Tuleb märkida, et kuna KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühimana kui kuus kuud, kujuneksid D.I katseaeg käesoleval hetkel vabanedes liialt pikaks, so umbes kaks aastat ja kuus kuud ning kriminaalhooldus 24 kuud, millist ei saa lugeda otstarbekaks. Lähtudes ärakandmata karistusaja pikkusest (karistusaja lõpp on 06.11.2017) arvan, et pikaajaline katseaeg ja kriminaalhooldus nimetatud süüdimõistetu puhul ei ole põhjendatud. Samuti ei ole käesolevaks ajaks kantud karistus võrdeline toimepandud kuriteo raskusega. Süüdimõistetu edaspidised võimalused vabaduses ei kaalu üles toimepandud kuritegude asjaolusid ja ohtlikkust ega anna käesoleval ajal alust D.I ennetähtaegseks karistusest vabastamiseks. Kinnipeetav ei suuda vabaduses ühiskonnas kehtestatud reegleid järgida. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja võimalike lisakohustuste panemisega süüdimõistetule. Prokuratuuril puudub igasugune veendumus, et kinnipeetav suudaks selle läbida nõuetekohaselt. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Mida raskema kuriteo eest on vanglakaristus mõistetud, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Nimetatud vangistatu puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Lähtudes eeltoodust on prokuratuur D.I ennetähtajalisele vabastamisele resoluutselt vastu. Maakohtu istung. 22.04.2015 toimunud videokohtuistungil selgitas kinnipeetav, et on vanglas istudes kõigest arusaanud ning tahab edaspidi aidata lapsi, lapselapsi ja minna tööle, et maksta oma võlgnevused ära. Korteris, kuhu tahab elama minna, on võlgnevus 5000-6000 eurot. Tööle hakkab xxxx. Garanteeritud töökohta ei ole, kuid omab sidemeid töökohaga, kuna on aastaid seal töötanud. Kohtumääruse põhjendused. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukohaga ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kuigi isikul on vabaduses olemas kindel elukoht, on kohtu hinnangul isiku vabastamist mittetoetavad asjaolud kaalukamad. Tegemist on isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud 2-l korral, mõlemal korral raske esimese astme isikuvastase kuriteo toimepanemise eest, eelmisel korral raske kehavigastuse
tekitamine, sel korral tapmiskatse, millest nähtub ka, et isiku teod muutuvad raskemaks ja ohtlikumaks. Mõlemal korral on kannatanuks olnud isiku elukaaslane ning kuritegude ajendiks armukadedus. Samuti on kuritegude toimepanemise põhjuseks olnud isiku agressiivne käitumine konfliktiolukordades. Isik on tunnistanud, et ei suuda toime tulla provotseerimisega, mida peab ka käesoleva kuriteo toimepanemise põhjuseks. Isik kaotab vihastades enesekontrolli täielikult. Kinnipeetav on küll vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi Viha juhtimine ning osalenud selle järelgrupis, kuid isiku muutumist ja konfliktiolukordades toimetulekut kohtu hinnangul ei saa välistada enne, kui isik puutub kokku reaalse eluga väljaspool vanglat. Vangla iseloomustuse ja isiku enda sõnade põhjal nähtub, et alkoholi kuritarvitamisega probleeme ei ole, kuid kriminaalhooldaja on seisukohal, et just alkoholi tarvitamine on mõjutanud isiku elukäiku ja suhteid, nimelt ilmnes just siis armukadedus ja vägivalla kasutamine oma elukaaslaste suhtes. Nüüdseks on isik alkoholi tarvitamist vähendanud, seoses tervise halvenemisega. Sõltuvust ja otsest seost kuritegude toimepanemisega ei nähtu. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 02.11.2006 määruses nr 3-1-1-91-06 märkinud, et vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. D.I on 1 kehtiv ja 1 kustunud distsiplinaarkaristus. Seega ei ole see tingimus käesoleval juhul täidetud. Seega on tegemist isikuga, kes ei suuda ka vangistuses viibides õiguskuulekalt käituda, kuna ta ei ole ka vanglas olles suutnud alluda korraldustele ning kehtestatud nõudeid järgida. Samas nähtub vangla iseloomustusest, et isiku suhtumine korda ja seadustesse on üldiselt positiivne, vaenulikke hoiakuid ei väljenda. Isikule on varasemalt mõistetud tingimisi karistus katseajaga ning andmed selle mitteeduka läbimise kohta puuduvad. Vabanedes puudub isikul garanteeritud töökoht. Varasemalt on isikul diagnoositud xxxx, kuid käesoleval ajal on vangla meditsiiniosakonna poolt hinnatud töövõimeliseks. Omab tasumata rahalisi nõudeid summas 16 647,24 eurot, vabanemisfondis on 750,67 eurot. Seega on isikul olemas raha vabanemisel esialgseks toimetulekuks, kuid edaspidise igapäevase toimetuleku ning võlgnevuste tasumise võimalikkuse kohta puudub kohtul kindlus, kuivõrd isik töötas ka vangistuses, kuid viimaselt töökohalt eemaldati tööandja soovil isiku ebarahuldavate töötulemuste tõttu. Kohus leiab, et kuigi vangla toetab isiku ennetähtaegset vabanemist ning hindab uue kuriteo toimepanemise töenäosuse riski väga madalaks (10%) järgmise kahe aasta jooksul, ei nõustu kohus vangla seisukohaga. Vangla on riski hinnates tuginenud korduvkuritegevuse retsidiivsusprotsendile, kuid kohus leiab, et arvestades kuritegude asjaolusid ja isiku ohtlikkuse taset, ei suudaks isiku kontrollnõuetele allutamine hoida täielikult ära uue kuriteo toimepanemise võimalikkuse. Kinnipeetaval on lähenemiskeeld oma endise elukaaslase suhtes tähtajaga kolm aastat alates vangistusest vabanemisest. D.I tingimisi ennetähtaega vabastamist ei toeta ka prokuratuur. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et D.I puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu D.I vabastamisega enne tähtaega. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Tiit Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.