1-15-3209/6 - Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus - lahend.ee

9.KrMS § 180 lg 1-1, 3 alusel jätta riigi kanda kaitsja tasu ja kulud 156 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata seoses KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav võib esitada apellatsiooni kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus F.K’it süüdistatakse selles, et tema alaealisena 14. juunil 2014 kella 21.50 ajal viibides oma elukohas XXX asuvas majas, kus isiklikul pinnal tekkinud sõnavahetuse käigus tungis kallale H.R’le, keda lõi kaks korda rusikas käega vastu nägu, hammustas paremast käelabast ning seejärel haaras kinni H.R juustest, millest tirides tõmbas kannatanud toas asuvale diivanile pikali, misjärel tungis kallale tuppa tulnud ja rüselusele vahele läinud enda emale M.K-le, keda lõi ühe korra rusikas käega vastu lõuga ning haaras seejärel kinni M.K juustest ja lõi viimasele jalgadega vastu selga, põhjustades oma tahtliku tegevuse tagajärjel kannatanu H.Rle füüsilist valu ja mitteeluohtlikud lühemaajalised mitte kauem kui 4 nädalaga paranevad tervisekahjustused – ca 3 cm suuruse hammustusjälgedega marrastuse paremal labakäel, nahaaluse hematoomi paremal otsmiku piirkonnas ja marrastuse ülahuule vasakus nurgas seespool ning kannatanu M.K-le füüsilist valu ja mitteeluohtlikud lühemaajalised mitte kauem kui 4 nädalaga paranevad tervisekahjustused – põrutuse lõunaluu piirkonnas ja vasaku abaluu piirkonnas. Sellise tahtliku tegevusega F.K, kahjustades teise inimese tervist füüsilist valu ja tervisekahjustusi põhjustanud löömise tagajärjel, pani toime kehalise väärkohtlemise,

1-15-3209 seejuures kehalise väärkohtlemise isiku vastu, kellega on lähisuhtes, s.o kuni 31.12.2014 kehtinud karistusseadustiku kohaselt KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo ning alates 01.01.2015 kehtiva karistusseadustiku kohaselt KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. F.K suhtes on koostatud kriminaalhooldusametniku poolt kohtueelne ettekanne /tl 61-68/. Kannatanud on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks /tl 4, 19/. Prokuröri poolt kohtus F.K-le nõutud karistus: KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 69 lg 6 ja KrMS § 202 lg 6 alusel arvata karistusest maha määratud kohustuse täidetud osa, milleks on määratud kohustusest 15 tundi üldkasulikku tööd, mis KarS § 69 lg 1 sätetest tulenevalt moodustab 15 päeva vangistust, mistõttu ärakandmata karistuseks jääb 1 kuu ja 15 päeva vangistust. KarS § 74 ja 75 sätete alusel vabastada süüdistatav tähtajalise vangistuse kandmisest tingimuslikult 12 kuulise katseajaga. Määrata, et F.K kannab karistust Viru Vangla III üksuse Pärnu piirkonna kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustub täitma KarS § 75 lõikest 1 punktidest 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab F.K süüdi, kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi – kuriteo toimepanemisega tekitas F.K kannatanu H.Rle varalise kahju summas 25 eurot /tl 17/, mille moodustab kõrvarõnga lõhkumisega tekitatud kahju, kuid kannatanu on loobunud kriminaalasjas F.K vastu tsiviilhagi esitamisest /tl 21/. Eesti Haigekassa on antud juhtumiga kandnud kulutusi kogusummas 34,10 eurot /tl 15/, s.o F.K poolt H.Rle tekitatud tervisekahjustuse tõttu Eesti Haigekassa poolt tasutud osutatud raviteenuste eest tervishoiuteenuse osutajale, s.o SA-le Läänemaa Haigla ravikulusid summas 17,05 eurot ja F.K poolt M.K-le tekitatud tervisekahjustuse tõttu on Eesti Haigekassa poolt tasutud osutatud raviteenuste eest tervishoiuteenuse osutajale, s.o SA-le Läänemaa Haigla ravikulusid summas 17,05 eurot. Ravikulud on kohtueelse kriminaalmenetluse käigus hüvitatud /tl 82/. Tõkend – F.K suhtes on käesolevas kriminaalasjas 07.04.2015 tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld /tl 100-101/, mis tuleb tühistada. Asitõendid – käesolevas kriminaalasjas on asitõendina vaadeldud ja fotografeeritud kullast kõrvarõngad /tl 22-23/, mis on 09.09.2014 üle antud eseme omanikule H.Rle /tl 24/. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 tuleb F.K-lt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 585 eurot (1,5 * 390). Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see kaitsjale H.E F.K kaitsmise eest makstud tasu ja kulud 144 eurot /tl 37/, 144 eurot /tl 109-111/, kohtuistungi tasu 60 eurot, kokku 348 eurot, millest 192 eurot on toimingutega seotud tasu ja 156 eurot tasu ja kulud, mis on seotud sellega, et kaitsja on tulnud teisest piirkonnast. Kohtueelse kriminaalmenetluse käigus on F.K poolt hüvitatud 72 eurot /tl 96/.