Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 14. aprilli 2015. a määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdimõistetu Peter Kaasiku kaitsja vandeadvokaat Aadu Luberg, määruskaebus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 14. aprilli 2015. a määrus Peter Kaasiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta.
2.Käesoleva määruse jõustumisel vabastada Peter Kaasik talle Harju Maakohtu
12.septembri 2014. a otsusega mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuus kuud. Katseaeg hakkab kulgema käesoleva määruse jõustumisest.
3.Määrata Peter Kaasik katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
4.Kohustada Peter Kaasikut järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 toodud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
5.KarS § 75 lg 2 p-de 21, 4, 7 ja 9 alusel kohustada Peter Kaasikut katseajal: 1) mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 2) asuma tööle kahe nädala jooksul pärast vangistusest vabanemist või registreerima ennast töötuna Eesti Töötukassas;
3) mitte suhtlema isikutega, kes talle teadaolevalt tarvitavad narkootilisi aineid või on narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise eest süüdi mõistetud; 4) alluma kolme kuu jooksul elektroonilisele valvele.
6.Määrus Peter Kaasiku suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonnale.
7.Kui Peter Kaasik katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, võib kriminaalhooldusametnik KarS § 76 lg 7 järgi teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele.
Rahuldada määruskaebus.
Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Peter Kaasik on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 12. septembri 2014. a otsusega KarS § 184 lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta 7 kuud vangistust, ja KarS § 418 lg 1 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel moodustati liitkaristus, lugedes P. Kaasikule mõistetud kergem karistus kaetuks temale mõistetud raskeima karistusega ja mõistes lõplikuks liitkaristuseks 1 aasta 7 kuud vangistust. Juhindudes KarS § 68 lg-st 1 loeti P. Kaasikule mõistetud karistuse kandmise alguseks tema kinnipidamine
5.veebruaril 2014. P. Kaasiku karistusaeg lõpeb 5. septembril 2015. Võimalus vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabaneda avanes tal 25. veebruaril 2015.
2.Tartu Maakohtu 14. aprilli 2015. a määrusega jäeti P. Kaasik vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 2.1 P. Kaasiku puhul esineb positiivseid asjaolusid (elu- ja töökoha olemasolu, toetavad lähedased, valmisolek võtta täiendavaid kohustusi), mis võiksid toetada tema tingimisi enne tähtaega vabastamist. Vaatamata sellele asus kohus seisukohale, et arvestades P. Kaasiku poolt toime pandud kuritegu ja tema varasemat elukäiku, ei ole vabastamine põhjendatud. 2.2 P. Kaasikut on samalaadse, st narkootikumidega ja tulirelva ning laskemoonaga seotud kuriteo, eest karistatud ka varem: Tallinna Linnakohtu 2. novembri 2005. a otsusega nr 12011/05. Korduvalt on teda karistatud ka väärteokorras, peamiselt liiklusseaduse rikkumiste eest (mh kiiruseületamised). Kõik see viitab riskivale ja hoolimatule elustiilile. Samuti sellele, et varasemad karistused ei ole oma eesmärki täitnud, vajalikku mõju avaldanud ega mõjutanud P. Kaasikut süütegude toimepanemisest hoiduma. P. Kaasik on selgitanud, et ta pani kuriteo toime, sest tema elus oli taas raske periood, ta pidi abistama haiget ema ning lahkuma töölt. Kinnipeetava isiklikus toimikus sisalduvast vahistamise määrusest ja kohtuotsusest saab aga järeldada, et kuriteo toimepanemise eesmärk oli kriminaaltulu teenimine, mitte lihtsalt vajalike elatusvahendite hankimine.
2.3 Vangla esitatud iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava käitumine suhtlemisel ametnike ja kaaskinnipeetavatega korrektne, konflikte pole esinenud, puuduvad ka distsiplinaarkaristused. Samas ei ole P. Kaasikule koostatud täitmiskava ja talle ei ole ette nähtud osalemist taasühiskonnastavates tegevustes. Seetõttu on raske hinnata, kas P. Kaasik on tegelikult aru saanud oma tegude ohtlikkusest ning tema soov oma elu muuta on reaalne. Kohtu hinnangul kinnitab eelnevat kahtlust P. Kaasiku poolt avaldatu, et kergematesse narkootikumidesse võiks seadus leebemalt suhtuda. Vangla hinnangul on P. Kaasik endiselt ühiskonnale ohtlik, kui ta jätkab narkootikumide tarvitamist ning muretseb neid ka edasiandmiseks teistele isikutele. 2.4 Isik, keda on karistatud vangistusega, peab arvestama, et kogu karistusaja ära kandmine on pigem reegel ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesolevalt selliseid erandlikke asjaolusid, mis P. Kaasiku vabastamist võimaldaksid, maakohtu arvates ei esine. Oluline on seegi, et kuigi P. Kaasik on samalaadse kuriteo eest ka varem karistatud, on talle kokkuleppemenetluses mõistetud karistuseks 1 aasta 7 kuud vangistust, s.o alammäära lähedane karistus (sanktsioon näeb ette kuni 10 aastat vangistust). Arvestades toimepandud kuriteo asjaolusid, on karistuse eesmärke võimalik saavutada vaid selle täies ulatuses ära kandmisega.
3.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse P. Kaasiku kaitsja, kes taotleb määruse tühistamist ja P. Kaasiku vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. 3.1 KarRS § 24 lg 1 p 1 kohaselt karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi tasumisest on möödunud üks aasta. P. Kaasik tasus viimase temale väärteokorras määratud rahatrahvi 23. märtsil 2012. Seega on andmed tema karistamise osas väärteokorras kantud arhiivi. KarRS § 24 lg 1 p 8 kohaselt karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui alla viieaastase vangistuse ärakandmisest on möödas viis aastat. 14. augustil 2012 möödus viis aastat esimese vangistuse ärakandmisest ning P. Kaasiku varasemad karistusandmed on registrist arhiivi kantud. KarRS § 5 lg 1 kohaselt on registrisse kantud isiku karistusandmetel õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. Vaadeldaval juhul on maakohus eksinud KarRS § 5 lg 1 vastu, andes õigusliku tähenduse P. Kaasiku varasemale kohtu all olemisele ja varasemate väärtegude eest karistamisele vaatamata sellele, et vastavad karistusandmed olid kantud Karistusregistri arhiivi. 3.2 Asjaolu, et P. Kaasikule ei koostatud täitmiskava, ei saa olla viimasele etteheidetav, sest täitmiskava ei koosta kinnipeetav, vaid vangla. Kehtiva korra kohaselt täitmiskava ei koostata vangidele, kelle karistusaja lõpuni jääb süüdimõistva otsuse jõustumisest vähem kui üks aasta. Puuduvad igasugused andmed, et P. Kaasik kuidagi oma käitumisega oleks takistanud täitmiskava koostamist. Seega on maakohus, tuginedes P. Kaasikut vabastamata jättes täitmiskava puudumisele, kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. 3.3 P. Kaasiku avaldust, et kergematesse narkootikumidesse võiks seadus leebemalt suhtuda, ei saa talle ette heita, kuivõrd see läheb vastuollu põhiseaduses sätestatud igaühe mõttevabaduse ja õigusega jääda truuks oma arvamusele ja veendumusele. Kedagi ei saa veendumuste pärast võtta õiguslikule vastutusele. Üldteada on see, et aeg-ajalt on üle maailma, sealhulgas ka Eestis, peetud täiesti legaalseid arutelusid teatud narkootikumide lubamise või käitlemiseeskirjade leevendamise suhtes. 3.4 Kõnealuses asjas ei ole maakohus vähimalgi määral põhistanud, miks täitmiskava mittekoostamine ja oma arvamuse avaldamine seoses kergemate narkootikumidega toovad
P. Kaasiku suhtes kaasa õiguslikud tagajärjed, mis väljenduvad kaevatava määruse otsustuses teda tingimisi ennetähtaegselt mitte vabastada.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4.Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja selle peale esitatud kaebusega, on seisukohal, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja vabastada süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega.
5.Kriminaalkolleegium leiab, et maakohus on süüdimõistetut vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jättes keskendunud liigselt P. Kaasiku varasemale elukäigule ega ole piisavalt arvestanud süüdlase isikut, tema käitumist karistuse kandmise ajal ja võimalusi vabaduses. Iseenesest nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, mille kohaselt suurendab P. Kaasiku korduv karistatus samaliigiliste süütegude toimepanemise eest uue kuriteo toimepanemise ohtu. Ometi leiab ringkonnakohus vastupidiselt alama astme kohtu arvamusele, et P. Kaasikule võib anda võimaluse tõestada, et kantud karistus on praeguseks ajaks oma eesmärgi täitnud ja süüdimõistetu on võimeline alustama vabaduses õiguskuulekat elu.
6.Ringkonnakohtu hinnangul kõneleb P. Kaasiku vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise kasuks eelkõige asjaolu, et tema poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosust on hinnatud väga madalaks: korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 10%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 0%. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist protsentidega, mida korduvalt süüdi mõistetud isikute puhul reeglina ei kohta. Kinnipeetava käitumine vangistuse kandmise ajal on olnud korrektne, ametnike ja kaaskinnipeetavatega suhtlemisel probleeme esinenud ei ole. Puuduvad ka kehtivad distsiplinaarkaristused. P. Kaasik ei ole vangistuses osalenud taasühiskonnastavates tegevustes, ent seda seetõttu, et talle ei ole täitmiskava koostatud. Vabaduses on P. Kaasikul olemas kindel elukoht ja võimalus minna tööle. Talle on garanteeritud töökoht XXX OÜ-s varustaja-objektijuhi ametikohal. P. Kaasik on selles ettevõttes töötanud ka varem ja tööandja sõnul neil probleeme ei esinenud ja P. Kaasik täitis tööülesandeid hästi. P. Kaasikul on olemas toetavad lähedased endise abikaasa, tütre ja tütre vanaema näol. Seega on P. Kaasikul olemas kõik vajalik selleks, et alustada vabaduses uut seaduskuulekat elu ja enam varasemaid vigu mitte korrata. Tähelepanu väärib ka see, et P. Kaasiku vabastamist koos katseajaks lisakohustuste kehtestamisega toetavad nii prokurör kui ka vangla. Ehkki ringkonnakohus ei ole nende arvamusega seotud, ei näe kohus praegusel juhul põhjust sellest irduda.
7.P. Kaasik on ka varem viibinud katseajal ja kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtuvalt kulges katseaeg rahuldavalt. P. Kaasikul ei olnud probleeme registreerimiskohustuse täitmisega. Ka oli ta katseajal vahelduva eduga tööga hõivatud või võetud töötuna arvele Eesti Töötukassas. Varasem probleemideta kulgenud katseaeg võimaldab arvata, et P. Kaasik on ka praegu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabanedes võimeline alluma kriminaalhooldusega kaasnevatele nõuetele ja täitma talle katseajaks kohaldatavaid kontrollkohustusi.
8.Ehkki ringkonnakohus asub P. Kaasiku vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuses maakohtust lahknevale seisukohale, rõhutab ka apellatsioonikohus, et ei suhtu P. Kaasiku toimepandud kuriteosse kergekäeliselt. P. Kaasikut on kahel korral karistatud narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise eest, s.o raske esimese astme rahvatervisevastase süüteo eest. Seetõttu rõhutab kriminaalkolleegium, et kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei tähenda, et ta vabastataks karistuse kandmisest – muutub üksnes karistuse kandmise viis. P. Kaasiku suhtes kohaldatakse katseaega, mil ta on allutatud
kriminaalhooldaja järelevalvele ja tal tuleb täita käitumiskontrolliga kaasnevaid kontrollnõudeid. Arvestades P. Kaasiku toimepandud kuriteo asjaolusid, peab ringkonnakohus vajalikuks kohaldada KarS § 75 lg 2 p 7 ja keelata tal suhelda isikutega, kes talle teadaolevalt tarvitavad narkootilisi aineid või on narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise eest süüdi mõistetud. KarS § 75 lg 2 p 21 alusel keelab kohus P. Kaasikul omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Kindlustamaks P. Kaasiku majanduslikku toimetulekut, kohustab ringkonnakohus teda KarS § 75 lg 2 p 4 järgi asuma tööle kahe nädala jooksul pärast vangistusest vabanemist või võtma ennast töötuna arvele Eesti Töötukassas. Samuti peab ringkonnakohus vajalikuks allutada P. Kaasik KarS § 75 lg 2 p 9 alusel kolmeks kuuks elektroonilisele valvele, et tagada kontroll tema käitumise üle ja seeläbi kindlustada tema toimetulekut eluga vabaduses.
9.KarS § 76 lg 5 järgi määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. P. Kaasiku karistusaja lõpp saabub 5. septembril 2015, s.o enne kuue kuu möödumist. Seega tuleb P. Kaasiku katseajaks määrata kuus kuud, mille kestel ta on kohustatud alluma KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, sh kolme kuu jooksul elektroonilisele valvele.
10.Ringkonnakohus rõhutab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Seega tuleb P. Kaasikul suhtuda katseaega ja sellega kaasnevatesse kohustustesse täie tõsidusega.
11.Eeltoodust lähtudes ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 4 tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse ja teeb uue määruse, millega vabastab P. Kaasiku tingimisi ennetähtaegselt vangistusest.
Aarne Sarjas
Maarika Kuusk
Tiit Lõhmus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.