Kohtulahend

TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD

Dmitri Revnivtsev on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema 27.12.2014 kella 05.00 paiku Tallinnas Tornimäe 2, SEB pangakontori kõrval asuvas parklas, kasutades füüsilist vägivalda, astus XXX(sünd. XXX) tahte vastaselt viimasega suguühendusse, so vaginaal- ja oraalvahekorda. Nimelt haaras Dmitri Revnivtsev enda jaoks täiesti võõralt, juhuslikult nimetatud tänaval liikunud kannatanult ümbert kinni ja lükkas ta parklasse. Seejärel kägistas ta maas lamavat kannatanut sukataolise esemega, kui kannatanu püüdis püsti tõusta lükkas D.Revnivtsev ta selili maha ja surus oma peenise kannatanule suhu. Seejärel tõmbas D.Revnivtsev põlvini alla kannatanu püksid, rebis jalast tema aluspüksid ja surus oma peenise kannatanu tuppe, samuti surus ta kannatanu tuppe oma sõrmed. Kui kannatanu osutas vastupanu,

lõi D.Revnivtsev teda korduvalt rusikaga näo piirkonda. Sellega tekitas D.Revnivtsev kannatanule füüsilist valu ning verevalumid ja marrastused näo, kaela, keha ja jalgade piirkonnas. Inimese tahte vastaselt temaga suguühendusse astudes, kasutades selleks vägivalda, pani Dmitri Revnivtsev toime vägistamise ehk KarS § 141 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav D. Revnivtsev tunnistas ennast kohtuistungil inkrimineeritava kuriteo toimepanemises täielikult süüdi ja kahetses juhtunut. Kohtueelsel uurimisel tunnistas D. Revnivtsev ennast süüdi osaliselt, selgitades, et kannatanu oli alguses seksuaalvahekorraga nõus, kuid poole pealt enam ei olnud ning siis tarvitas ta kannatanu suhtes vägivalda. Süüdistatava ütluste kohaselt läks ta 26.12.2014 kella 23 paiku baari, sest tahtis kellegagi tutvuda. Ta käis mitmes baaris, kus tarvitas alkoholi. Viimasest baarist väljus ta tugevasti purjus olevana kella 04.45 paiku ja otsustas minna linna peale. Läks mööda Tartu maanteed, siis märkas enda ees liikuvat neiut, kes tuikus ja süüdistatav sai aru, et ta on purjus. Süüdistatava ütluste kohaselt tõukas ta neiut kätega õlgadest ning neiu kukkus. Miks ta neiut tõukas, ei oska süüdistatav selgitada. Kui neiu oli pikali, heitis süüdistatav ennast tema peale ja hakkas teda suudlema. Süüdistatava ütluste kohaselt neiu vastupanu ei osutanud ning süüdistataval tekkis mõte astuda tema suguühendusse. Ta tõusis, tegi oma pükste luku lahti ja laskis alla nii püksid kui ka aluspüksid, laskus neiu juurde ja pani oma erutunud seisundis suguelundi talle suhu. Süüdistatava ütluste kohaselt ei osutanud neiu vastupanu. Süüdistatav võttis suguelundi neiu suust välja ja tahtis suguühet jätkata. Neiu püüdis maast tõusta. Süüdistatav võttis tal selja tagant kaenla alt kinni ja tiris neiu eemale, sest ei tahtnud, et keegi juhtunut näeks. Neiu kukkus jälle külili, süüdistatav võttis tal sukkpüksid jalast, tiris need seejuures katki, samuti võttis jalast neiu aluspüksid, mis kukkusid maha. Süüdistatav tõmbas enda püksid alla ja tahtis oma suguelundi viia neiu vagiinasse, kuid külma tõttu ei olnud tema suguelund erutusseisundis ning süüdistatav toppis oma sõrmed neiu vagiinasse. Siis hakkas neiu vastupanu osutama, karjus ja lõi süüdistatavat jalgadega. Süüdistatav võttis sõrmed neiu vagiinast ja lõi kannatanut parema käe rusikaga näo piirkonda, mille tagajärjel hakkas neiu ninast verd jooksma. Süüdistatav tõusis, tõmbas oma püksid üles ja tõstis neiu üles. Siis jõudsid kohale turvatöötajad, kes pidasid süüdistatava kinni (tl 92-99). Peale süü omaksvõtu tõendavad D. Revnivtsevi süüd inkrimineeritava kuriteo toimepanemises kohtulikul uurimisel avaldatud tõendid – kannatanu ja tunnistajate ütlused ning kirjalikud tõendid. Kannatanu XXX ütluste kohaselt tuli ta 26.12.2014 Helsingist laevaga Tallinna. Sama päeva õhtul tarvitas ta koos elukaaslasega mitmes Tallinna restoranis ja ööklubis alkoholi, viimati mäletab, et viibis 27.12.2014 kella 03.30 ajal ööklubis Prive. Järgmisena mäletab, et talle tundmatu meesterahvas pani talle selja tagant käe õlale ja seejärel paiskas kannatanu lumele pikali. Meesterahvas ei öelnud seejuures midagi, vaid hakkas kannatanul sukkpükse jalast rebima. Kannatanu sai aru, et meesterahvas hakkab teda vägistama ning püüdis vastu hakata, kuid see ei õnnestunud, sest mees oli kannatanust tugevam. Kannatanu ütles meesterahvale, et ta midagi ei teeks, sest kannatanul on kodus väike laps. Mees hoidis kannatanu käsivartest kinni ja olles kannatanu sukkpüksid alla tõmmanud, lamas kannatanu peal. Kuna kannatanu osutas vastupanu, siis sai mees vihaseks ja lõi kannatanut korduvalt, vähemalt kolm korda, rusikaga vastu näo vasakut poolt, mille tagajärjel kannatanu tundis füüsilist valu ja kaotas teadvuse. Järgmisena mäletab kannatanu, et on pikali maas ja näeb siniseid vilkureid ning ta viiakse kiirabiautoga haiglasse. Kiirabiautos olid kannatanul jalas sukkpüksid, haiglas märkas, et tal ei ole enam jalas aluspükse, kuid ta ei oska öelda, millal meesterahvas tal aluspüksid jalast võttis. Kannatanu andis sukkpüksid politseile. Haiglas märkas kannatanu, et kadunud on tema käekott koos mobiiltelefoniga (tl 4-7).

27.12.2014 teostati kannatanu isiku läbivaatus, mille protokoll tõendab, et kannatanu juuksed on osaliselt kaetud veretaolise ainega, hematoomid on vasaku silma all ja lõual, parema käevarre siseküljel ja paremal käelabal, vasaku käe randme välispinnal, vasaku puusa piirkonnas, parema jala reie eesmisel pinnal, parema jala põlvel, vasaku reie külgmisel välisel ja sisemisel pinnal; ülahuul vasakul on paistes, kriimustused on lõual paremal pool, põsel paremal pool kõrva juures, otsmikul paremal pool, selja ülaosas ja paremal pool rinnal, parema käevarre siseküljel, vasaku puusa piirkonnas ja kõhu allosas, väliste suguelundite juures paremal tugevalt punetav kriimustus ja vasakul pool horisontaalne veritsev kriimustus; paremal põsel ja kõrval kuivanud veri; paremal pool kaelal horisontaalne punane triibukujuline jälg, paremal pool puusa piirkonnas pindmised vigastused. Isiku kohtuarstliku läbivaatuse protokolli kohaselt seksuaalse väärkohtlemise korral tuvastati kannatanu kubemes reie sisekülgedel kriimustused, vulval kliitori piirkonnas 0,5 cm ja 0,2 cm pindmine kriimustus ja marrastused (tl 10-25). Tunnistaja XXXütluste kohaselt töötab ta turvafirma G4S turvatöötajana ning oli SEB panga peahoones Tallinnas, Tornimäe tn 2 tööl 26.12.2014 alates kella 20.45. Laupäeval 27.12.2014 kella 05.07 ajal nägi ta panga peahoone valvekaamerast, kuidas üks meesterahvas liikus kiirel sammul Rävala puiesteelt SEB panga parkla keskossa ja seejärel tuldud teed tagasi. Kuna meesterahva selline liikumine äratas tunnistaja tähelepanu, siis suunas ta maaaluse parkla juures asuva pöördkaamera Rävala puiestee kõnniteele suunaga Tartu maantee poole ning nägi, kuidas meesterahvas üritab maas lamavat naisterahvast püsti tõsta. Mees lohistas naisterahva maaaluse parkla sissekäigu nurga juurde. Parklas tegi meesterahvas lahti oma püksirihma ja püksiluku, naisterahvas oli sel ajal pikali maas. Tunnistaja kutsus kohale G4S patrulli. Siis nägi tunnistaja, et meesterahva püksid olid reiteni maas ja mees on diagonaalis naise peale nii, et tema suguti on naise näo kohal ning meesterahva tagumik liigub üles-alla. See võis kesta minuti. Siis lükkas mees oma püksid veel allapoole ja tõmbas naise aluspüksid allapoole, läks naise peale ja hakkas tegema seksuaalvahekorrale omaseid liigutusi. Kella 05.15 paiku tuli panga parklasse postiljon, kes küsis, miks me midagi ei tee, sest parklas vägistab vene noormees soomlannat, kes olevat soome keeles karjunud abi järgi. Tunnistaja helistas uuesti G4S juhtimiskeskusesse patrulli kutsumiseks. Patrull jõudis kohale kell 5.21, tunnistaja läks patrullile selgitusi andma ning nägi, et naisterahvas on hüsteerias ja meesterahvas käitus agressiivselt, hakates patrullile vastu. Kohale tuli kiirabi ja politsei. Tunnistaja vaatas uuesti läbi panga peahoone turvakaamerate salvestused, mille kohaselt liikus naisterahvas 27.12.2014 kella 05.03 ajal mööda Rävala puiesteed suunaga Kivisilla tänava poole ning eelnimetatud meesterahvas liigub ca 10 meetrit naisest tagapool, rohkem selle kaamera salvestusest midagi näha ei olnud, panga peahoone fuajees oleva valvekaamera salvestusest tundus tunnistajale, et mees ründas naist selja tagant (tl 58-60). Tunnistaja XXXütluste kohaselt oli ta 27.12.2014 tööl turvafirma G4S autopatrullis ning sai kella 5.10 paiku juhtimiskeskuselt väljakutse Tornimäe 2 asuvas SEB pangahoone juurde. Kohale jõudis tunnistaja kella 05.15 paiku ja nägi, kuidas panga peauksest paremal pool seisab meesterahvas, kes surus käega üht naisterahvast kõrist hoides vastu seina. Autost väljudes kuulis tunnistaja, kuidas naisterahvas püüdis midagi karjuda, kuid see ei õnnestunud, kuna mees hoidis teda kõrist kinni. Kui mees nägi patrulli, siis lasi ta naise lahti ja hakkas kiiresti eemale kõndima, kuid patrull pidas ta kinni. Naisterahval olid juuksed verega määrdunud, samuti oli verd näol ja kätel (tl 61-63). Tunnistaja XXXütluste kohaselt 27.12.2014 kella 5 paiku viis ta posti SEB pangakontorisse. Liikudes mööda Tartu maanteed pööras tunnistaja Tartu mnt 10 suunas ja nägi meesterahvast

ja naisterahvast, kuid ei teinud neist välja. Tunnistaja jätkas posti laialijagamist ja nägi, et meesterahvas tiris endal ja naisel püksid maha, siis kui mees märkas tunnistajat, tõmbas ta endal ja naisel püksid uuesti jalga. Kui tunnistaja läks SEB panga hoonesse, hakkas naine teda appi karjuma, sel hetkel olid nii mees kui ka naine püsti. Kui naine hakkas väga kõvasti karjuma, siis nad mõlemad kukkusid ja mees pani käe naise suu peale ja käskis tal vene keeles vait olla. Tunnistaja rääkis sellest SEB panga turvamehele ja küsis, miks politseid ei ole kutsutud, kuid selgus, et patrull on juba kohale kutsutud (tl 64-65). 27.12.2014 kell 06.05 alanud sündmuskoha vaatluse protokolli kohaselt leiti sündmuskohalt Tallinnas, Tornimäe 2 asuva SEB Panga ärihoone parkimismaja sissepääsu esisel alal kivisillutiselt musta värvi nutitelefon NOKIA, beeži värvi rebenemistunnustega riidetükk, sissepääsust paremal lumehange pealt leiti naiste aluspüksid, samas tuvastati lumel rabelemisjäljed, mille juures maas musta värvi käekott, mille lukk on avatud ja kott on tühi. Ärihoone Kivisilla tänava poolse osa nurga juures on lumel nähtav verekahtlane määrdumine (tl 26-50). 29.12.2014 koostatud asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt tõendab, et SEB Pank AS turvaosakonna juhataja asetäitja annab politseile üle SEB panga turvakaamerate videosalvestised (tl 122). Asitõendi – DVD-RW-plaadid SEB panga 3 turvakaamera videovalvesüsteemis 27.12.2014 kella 5.03-5.39 tehtud salvestiste – vaatlusprotokollist nähtub, et vaadeldud plaadile on salvestatud kaust, milles on 12 faili, millest 3 on videofailid. Asitõendina vaadeldi videofaili nimega „salvesti1cam17.wmv“ pikkusega 20.01 minutit. Turvakaamera on suunatud Kivisilla tänavale, kus vaatevälja jääb SEB pangakontori tagune parkla. 27.12.2014 kell 05.07.21 liigub parklas tumedates riietes meesterahvas, kes liigub kaamera vaateväljast välja. Kaamera suunatakse meesterahvale järele. Siis on meesterahvas SEB panga kontori uste ees, haarab kinni naisterahvast, meesterahval on käes heledat värvi vöötaoline ese. Meesterahvas hoiab naisterahvast kinni ja lükkab ta pikali lumme. Naisterahvas tõuseb püsti, meesterahva ja naisterahva vahel toimub rüselus, mille käigus mees tõukab naist, maas on näha musta värvi mobiiltelefon. Mõneks sekundiks kaovad mõlemad kaamera vaateväljast, kui kaamera jõuab neile järgi, on naine lumes pikali ja mees on põlvili tema ees, üks käsi on naise näo ees, teine käsi hoiab vöötaolist eset. Mees laskub naise näo peale, mõni minut on nad sellises asendis. Mees katsub naist rinna piirkonnast, samal ajal üritab naine tõusta, kuid mees lükkab ta pikali vastu maad. Naine on selili, mees seisab tema ees põlvili ja teeb püksiluku lahti, võtab suguelundi välja, laskub naise näo peale ja sooritab alakehaga rütmilisi liigutusi. Kell 05.11.24 eemaldab mees alakeha naise näolt, laskub põlvili ja suudleb naist. Mehe alakeha on paljas, mees haarab naisel põlvedest ja üritab neid harki viia. Naine üritab vastu hakata, nutab ja hoiab põlvi koos. Mees paneb käe naise jalgade vahele ja sooritab edasi-tagasi liigutusi. Naine nutab ja üritab mehe käsi eemale lükata. Siis toimub mehe ja naise vahel rüselus, mille käigus õnnestub mehel naise sukkpüksid alla tõmmata. Naine on pikali küliliasendis. Mees liigub alakehaga naise alakeha peale ja sooritab seal rütmilisi edasi-tagasi liigutusi. Kell 05.15.43 tõuseb mees püsti ja ajab naise püsti, hoides teda tagant kinni. Mõlemad kaovad kaamera vaateväljast. Kaamera liigub tagasi parkla peale, kus naine on pikali maas, mees on põlvili tema kohal, toimub rüselus. Mees tõuseb, naine jääb pikali maha. Kell 05.17.49 väljub pangakontorist postiljon, samal ajal lohistab mees pikaliolevat naist eemale. Nende vahel toimub pidev rüselus. Kell 05.22 kaovad mõlemad kaamera vaateväljast, samal ajal jõuab kohale patrullauto (tl 123-124). Ambulatoorse kohtupsühhiaatria-psühholoogia ekspertiisi akti kohaselt oli D. Revnivtsev temale süüksarvatava teo toimepanemise ajal 27.12.2014 tavalises alkoholjoobes ning oli võimeline

aru saama oma tegude keelatusest ning oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima (tl 130-139). D. Revnivtsevi poolt kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlused kannatanu väidetavast nõusolekust on ümber lükatud nii kannatanu ja tunnistajate ütluste kui ka kirjalike tõenditega. D. Revnivtsevi tegevus on käsitletav inimese tahte vastaselt suguühtesse astumisena vägivalla kasutamisega. Riigikohtu praktika kohaselt loetakse vägistamiseks karistusseadustiku tähenduses vähemalt sellised isiku tahtevastased ja vägivaldsed teod, mis hõlmavad lisaks mehe peenise viimisele naise tuppe ka mehe peenise viimise suhu või pärakusse ning mõne muu kehaosa või eseme viimise tuppe. Piiritlemiskriteeriumiks, mille alusel eristada suguühenduseks kvalifitseeruvat seksuaalakti suguühenduseks mittekvalifitseeruvast seksuaalaktist on see, et vähemalt ühelt poolt on tegevusse kaasatud suguorgan (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-95-04 - RT III 2005, 5, 45, p-d 12-13). KarS §-s 141 kirjeldatud kuriteo objektiivse koosseisu tuvastamiseks selle lõpuleviidud vormis on vaja tuvastada tungimine kannatanu kehaõõnsusse ehk penetratsioon. Karistusseadustiku § 141 lg 1 puhul tuleb lisaks tahtevastasele vahekorrale tuvastada ka selle läbiviimiseks (kannatanu tahtevastasuse murdmiseks) rakendatud vägivald. Eeltoodu on käesolevas kriminaalasjas tuvastatud. D. Revnivtsevi tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 141 lg 1 järgi. D. Revnivtsev pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Tsiviilhagi XXXesitas tsiviilhagi varalise kahju hüvitamiseks summas 713,50 eurot ja moraalse kahju hüvitamiseks summas 9500 eurot. Varaliseks kahjuks hindab kannatanu vägistamisest põhjustatud arstivisiitide kulusid kokku summas 651,30 eurot ning lõhutud riiete maksumust kokku summas 61,95 eurot. Moraalse kahju osas soovib XXXpsüühiliste kannatuste hüvitamiseks 5000 eurot, valu tekitamise eest 3000 eurot ja ajutiste kahjustuste eest 1500 eurot, kokku 9500 eurot. Samuti soovib XXX viiviste väljanõudmist. Süüdistatava kohtueelsel menetlusel antud ütluste kohaselt on ta nõus hüvitama kahju, kuid leiab, et moraalse kahju hüvitis on liiga suur. Kaitsja palub jätta rahuldamata tsiviilhagis esitatud nõude viiviste osas ning leiab, et moraalse kahju ulatus ei ole kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 järgi on kahju tekitamine õigusvastane muu hulgas siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. D. Revnivtsev pani tahtlikult vägivalda kasutades toime XXXvägistamise ning põhjustas XXXvägistamise käigus tervisekahjustused (kriimustused, verevalumid, nahamarrastused) ning XXX oli sunnitud pöörduma arsti poole. Seega puudub võimalus, et süüdistatav vabaneks vastutusest, tõendades oma süü (VÕS § 1050) puudumist ning D. Revnivtsev on VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel kohustatud hüvitama XXX tervise kahjustamisega tekitatud kahju. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 tuleneva varalise kahju hüvitamise nõude ulatuse kindlakstegemisel juhindutakse VÕS § 130 lg 1. Osundatud säte näeb ette, et isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud. Kannatanu riiete vigastamist tunnistas ka süüdistatav, kannatanu soovib sellega seoses 61,95 euro hüvitamist. Kohtule on esitatud andmed kannatanu poolt vägistamisest tingitud arsti visiitide ja

kaasnevate kulude eest tasutud summade kohta kokku 651,95 euro ulatuses, mida kohus loeb põhjendatuks. Kohtu hinnangul on hageja varalise kahju hüvitamise nõude suurus põhjendatud ning kohtule esitatud arvete ning arstitõenditega tõendatud (tl 169-197). XXX mittevaralise kahju hüvitamise nõude ulatuse kindlakstegemisel tuleb juhinduda VÕS § 134 lg-test 2 ja 5. VÕS § 134 lg 2 sätestab, et isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Sama paragrahvi lõige 5 näeb ette, et mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. VÕS § 127 lg 6 esimene lause sätestab, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Sarnane regulatsioon sisaldub ka TsMS § 233 lg-s 1. Riigikohtu tsiviilkolleegium on selgitanud, et kui varalise kahju hüvitamise nõudmisel tuleb hagejal üldjuhul tõendada ka kahju olemasolu ja selle suurust, siis mittevaralise kahju suuruse tõendamine ei ole iseenesest võimalik. Mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel. Just seetõttu võimaldab TsMS § 366 nõuda kohtult mittevaralise kahju hüvitamist õiglase hüvitisena kohtu äranägemisel. Seepärast ei saa üldjuhul ka vaidlustada hüvitise väljamõistnud kohtu otsust ainuüksi hüvitise suuruse põhjendamatusele tuginedes. Siiski peavad kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning kas või juba üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks olema sarnastel asjaoludel võrreldavad (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 9. aprilli 2008. a otsus asjas nr 3-2-1-19-08, p 13 ja

Kuigi hageja on õigustatud nõudma viivise tasumist, siis leiab kohus, et kuna viivist tuleb VÕS § 113 lg 1 järgi tasuda kohustuse täitmisega viivitamiselt, siis arvestades, et D. Revnivtsev viibib alates 30.12.2014 vahi all ning väljamõistetava summa suurus ei olnud kindlaks määratud, siis ei ole viiviste väljamõistmine põhjendatud. Eeltoodu põhjal rahuldab kohus tsiviilhagi osaliselt ning mõistab D. Revnivtsevilt XXXkasuks välja tekitatud varalise kahju hüvitisena 651,95 eurot ja mittevaralise kahju hüvitisena 9500 eurot, kokku hüvitise 10213,25 eurot. Karistus Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 141 lg 1 näeb sanktsioonina ette vangistuse ühest kuni viie aastani. Kohus leiab, et arvestades asjaolu, et D. Revnivtsev ründas talle täiesti võõrast juhuslikult tänaval kõndinud inimest ja pani toime isiku sugulise vabaduse jõhkra rikkumise, tuleb tema süüd kuriteo toimepanemisel lugeda suureks ning karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb D. Revnivtsevit karistada reaalse vangistusega. Kohtupraktika kohaselt tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ja seejärel arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011 otsus asjas nr 3-1-1-77-11, p 11). Karistust raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Karistust kergendavaks asjaoluks vastavalt KarS § 57 p 3 on puhtsüdamlik kahetsus. Arvestades, et D. Revnivtsev on kriminaalkorras karistamata isik, leiab kohus, et süüdistatavale võib mõista karistuse, mis jääb allapoole sanktsiooni keskmist määra. Arvestades, et käesolevat kriminaalasja menetleti lühimenetluse korras, tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetud karistust vähendada ühe kolmandiku võrra. Kaitsja taotles jätta karistus tingimisi kohaldamata. Kohus leiab, et kaitsja taotlus ei kuulu rahuldamisele, kuna karistuse eesmärkide saavutamist D. Revnivtsevi osas ei ole võimalik tagada mõistetava vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmisel või asendamisel üldkasuliku tööga. Üldjuhul võib karistuse kandmisest tingimuslik vabastamine kõne alla tulla kergemate süütegude ja lühiajalisemate vangistuste puhul. Sellise olukorraga käesoleva kriminaalasja puhul tegemist ei ole. Riigikohus on korduvalt (vt Riigikohtu 18.04.2011 lahend asjas nr 3-1-1-18-11, p 8.2) väljendanud seisukohta, et KarS §-de 73 ja 74 järgi karistusest tingimisi vabastamise korral on aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, millised iseseisvalt või koostoimes muudavad põhikaristuse ärakandmise ebaotstarbekaks. Seetõttu peab kohus karistust mõistes muuhulgas kujundama seisukoha, kas kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik võivad koostoimes evida selliseid erisusi, mis teevad karistuse või selle osa reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks. D. Revnivtsev pani toime isiku sugulise vabaduse jõhkra rikkumise. Kuriteo asjaolude ja D. Revnivtsevi isiku osas ei ole kohus tuvastanud selliseid erandlikke asjaolusid, mille puhul saaks väita, et mõistetud vangistuse reaalne ärakandmine ei ole otstarbekas. Kohus on veendumusel, et arvestades teo asjaolusid ning süüdlase isikut, on karistuse eesmärki võimalik saavutada üksnes selliselt, et D. Revnivtsev mõistetakse reaalne vangistus. Asitõenditest jätta 1 CD plaat kriminaalasja juurde ning 9 pakendis olevad erinevad võrdlusproovid ning esemed, mis asuvad asitõendite hoiuruumis Tallinnas, Rahumäe tee 6, hävitada.

Menetluskulud Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb süüdimõistetul KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitada menetluskulud. D. Revnivtsevi poolt hüvitamisele kuuluvateks menetluskuludeks on KrMS § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9 kohaselt ekspertiisitasu, kaitsjatasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Kohus arvestab siinkohal asjaoluga, et D. Revnivtsevil ei ole vara, mille arvelt koheselt menetluskulusid tasuda ning arvestades menetluskulude suurust, süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, rahuldab kaitsja taotluse kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, so määrata menetluskulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul.

Eha Popova Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.