Kohtulahend

Kohustada Vadim Jakimovit käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,7,8,9 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitama alkoholi; - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - asuma tööle või võtma ennast töötuna Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest; - mitte viibima narkootiliste ainete tarvitamisega seotud paikades ning suhtlema narkootikume tarvitavate ja kriminaalkorras karistatud isikutega (v.a lähisugulased); - osalema sotsiaalprogrammis; - alluma elektroonilisele valvele, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Määrata Vadim Jakimov kriminaalhooldusele Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vastavalt KarS § 751 lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Vabastada Vadim Jakimov karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud Viru Vangla esitas 16.03.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Vadim Jakimovi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Vadim Jakimov kannab käesoleval ajal Pärnu Maakohtu 11.06.2012 kohtuotsusega nr 1-125168 mõistetud karistust. Nimetatud kohtuotsusega tunnistati Vadim Jakimov süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Pärnu Maakohtu 25.08.2010 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 2 aasta 11 kuu ja 27 päeva võrra ning liitkaristuseks mõisteti 5 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise aja alguseks loeti 18.03.2012.

Vadim Jakimovit on kriminaalkorras karistatud 5-l korral, vanglas viibib ta teist korda. Kuriteod varieeruvad, majanduskuriteod on asendunud rahvatervisevastaste tegudega, ühiskonnaohtlikkus on suurenenud. Alates 03.12.2012 töötab kinnipeetav Viru Vangla majandustöödel. Kinnipeetav on osalenud sotsiaalprogrammis "Eluviisi treening" ning omandanud riigikeele B2 taseme. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 3 aastat 1 kuu ning kanda jääb tal veel enam kui 2 aastat 9 kuud vangistust. Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Enne vangistust elas kinnipeetav koos emaga 2-toalises korteris aadressil xxxx. Tegemist on eelnevalt vanematele kuulunud korraliku ahiküttega korteriga, mis pärast ema surma pärandati kinnipeetava õele. Õde S T on nõus kinnipeetava võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral tema elama asumisega sinna korterisse. Ta on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks antud elukohas. Käesoleval ajal ei ela sellel aadressil keegi. Elukoht on sobilik elektroonilise valve paigaldamiseks. Kinnipeetav on keskhariduse omandanud Pärnu 3. Keskkoolis (Vene Gümnaasium). Samuti on isik kursustel omandanud katlakütja, autojuhi, maamõõtja-geodeesija, ehitaja eriala. Erialasesse täiendamisse suhtub isik positiivselt, kuid vangistuse jooksul soovib pigem töötada. Kinnipeetava sõnul oli majanduslik olukord rahuldav, ta elatus juhutöödest, tehes valdavalt ehitustöid. Ametlik töökogemus on isikul väike. Enamasti on isik seotud olnud ehituse valdkonnaga, on teinud ehitustöid ka Belgias. Rahaliselt tuli kinnipeetav väidetavalt toime. Raha kulutas sageli mõtlematult, peamiselt mõnuainete hankimisele. Isiku sõnul oli mitteametlikult tööl, kuna tal on suured võlad. Võlanõudeid loodab isik tulevikus tasuda. xxxx esindaja A G garanteerib Vadim Jakimovile alalise töökoha. Väidetavalt tegeleb firma xxxx osutamisega. Lähedastest on kinnipeetava ema M J surnud, kuid kinnipeetav suhtleb oma poja R J, samuti õe S T. Läbisaamine nendega on hea. Tutvusringkonnas on kinnipeetaval erineva taustaga isikuid, nende seas on ka kriminaalkorras karistatuid, kellega väidetavalt ei suhtle. Elustiil on isikul olnud võrdlemisi riskeeriv ja hoolimatu, ta on tegutsenud korduvalt tagajärgedele mõtlemata. Kinnipeetava väitel ta alkoholi ei tarvita. Kinnipeetava sõnul tarvitas ta kanepit 1983. aastast alates, suitsetades antud ainet praktiliselt iga päev. Isik saab aru, et kanep on narkootikum, kuid ei näe selle suitsetamises midagi halba. Kinnipeetav ei ole motiveeritud osalema sõltuvusprobleemidega isikutele mõeldud grupitöödes. Väärteokorras on isikut NPALS rikkumise eest karistatud 2009.a. Antud kuritegu ning varasem kuritegu on seotud suures koguses narkootilise aine käitlemisega. Isik tunnistab kanepisuitsetamise sõltuvust ega soovi enam kanepit suitsetada. Kinnipeetav adub, et vanglas on sellest kergem loobuda, kuid on kindel, et suudab ka vabanemisel sellest hoiduda. Isiku sõnul ei hakka ta enam kanepit suitsetama. Korduvate nii väär- kui ka kuritegudega on isik rikkunud ühiskonnas kehtivaid reegleid. Tõenäosus uuteks seaduserikkumisteks on olemas, arvestades isiku varasemat käitumist ja ellusuhtumist. Sooritatud kuritegusid võtab isik kui paratamatust, kuid ei õigusta nende sooritamist. Ametnikega suhtlemisel on isik viisakas. Kinnipeetav on rikkunud kriminaalhooldusnõudeid, samas soov vabaneda ennetähtaegselt on olemas. Vägivaldset käitumist täheldatud ei ole. Kinnipeetav mõistab, kui on käitunud valesti, samas kipub siiski vigu kordama. Situatsioonist lähtuvalt on isik alalhoidlikult kannatlik ja vaoshoitud. Eesmärgid isikul on realistlikud. Ohtlikkust suurendavad asjaolud on isiku puhul joovastid, legaalse sissetuleku puudumine, kriminaalne tutvusringkond ja puudulik probleemide lahendamise oskus. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on

kinnipeetava puhul vangla hinnangul 20%. Lähtuvalt ülaltoodud asjaoludest, uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoritest, Viru Vangla toetab Vadim Jakimovi ennetähtaegset vanglast vabanemist ning teeb ettepaneku kohaldada tema suhtes käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p 2,4,7,9 sätestatud lisakohustused. Elektroonilise valve kohaldamise ajaks tehakse ettepanek määrata 6 kuud Kriminaalhooldusametnik märgib oma arvamuses, et kinnipeetava isa P J suri xxxx. Kinnipeetava õde S T on nõus venda igati toetama, kui viimane muudab oma käitumist ja eluviisi. Kooselust J B, kes on surnud, on sündinud poeg R J (xxxx), kes elab ja õpib xxxx. Pojaga suhtleb kinnipeetav telefoni teel. Väärteokorras on Vadim Jakimovit karistatud 19-l korral. Kinnipeetav on eelnevalt määratud kriminaalhooldusele, kuid sooritas katseajal uue kuriteo. Kriminaalhooldusametnik teeb isiku ennetähtaegse vabastamise korral ettepaneku kohaldada tema suhtes KarS § 75 lg 2 p 2,4,7 sätestatud lisakohustused ning määrata elektroonilise valve kohaldamise tähtajaks 6 kuud. Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral Vadim Jakimovi käitumikontrolli ajaks 24 kuud. Vadim Jakimov ise soovib elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda, selgitades, et eelmisel korral kandis ta vangistust Pärnu Vanglas, vangistuse pikkus oli 2 aastat 7 kuud. Kinnipeetav on nõus, et talle pannakse vabanemisel keeld mitte tarvitada narkootikume, kuna ta ei plaani enam tarvitada neid ning kohustus osaleda vastavas sotsiaalprogrammis, et täielikult narkootikumide tarvitamisest vabaneda. Vadim Jakimov tunnistas, et tal on võlgnevusi summas 69 000 eurot. Põhivõlad on Maksu- ja Tolliametile ning need on tekkinud seoses ettevõtlusega ja seotud eelmise kohtuotsusega. Kinnipeetav on arvestanud asjaoluga, et peab vabanedes tööle minema ja võlgnevusi tasuma hakkama. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Vadim Jakimovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub eelnimetatud kinnipeetava kohta Viru Vangla poolt 05.03.2015 koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega, sh hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ja ei pea vajalikuks neid korrata. Prokuratuur ei ole vastu Viru Vangla poolt kohtule edastatud ettepanekule kinnipeetav V. Jakimovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega ning elektroonilise valvega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti, samuti lisakohustuste panemisega. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Käitumiskontrolli aja jooksul saaks V. Jakimovil jätkuvalt maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli 24 kuu kestel. Antud juhul oleks ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas kuni 17.03.2018. Prokuratuur toetab Vadim Jakimovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist süüdimõistetu taasühiskonnastamise huvides ning nõustub kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks kohustuste valiku ja kohaldamise tähtaja kohta. Kaitsja on oma kohtule kirjalikult edastatud seisukohas märkinud, et tegelikkuses on näha, et kinnipeetav suudab ja tahab end kehtivatele ja ühiskonnas kokkulepitud reeglitele allutada ning seda nii vanglas kui ka vabaduses viibides. Isikul on küll üks distsiplinaarkaristus, kuid kaitsja hinnangul ei olnud rikkumine oluline ning kindlasti jääb see ainukeseks. Samuti on

kaitsja seisukohal, et antud juhul ei saa olla riivatud ühiskonna õiglustunne, sest vangistuse eesmärk on täidetud. Isik on juba ligi 50 aastane ja tahab lõpuks ometi elada normaalse inimese elu. Ta on küll varasemalt rikkunud kriminaalhoolduse tingimusi, kuid ta on sellest teinud oma järeldused. Tema mõtlemine on muutunud, tal on toetav sotsiaalvõrgustik ning tema suhtes ei ole varem kohaldatud elektroonilist valvet, mis on sisuliselt vangistus kodustes tingimustes ja väga distsiplineeriva iseloomuga. Isikul on vabanedes olemas elukoht, töökoht, toetav perekond ning ta on vangistuses näidanud, et on lõpuks oma elust järeldused teinud. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetav hea enesekontrolliga, suudab oma emotsioone kontrollida, tunnistab oma probleeme ja on motiveeritud edaspidi seaduskuulekalt elama, mõistab oma tegude tagajärgi. Eeltoodu põhjal asub kaitsja seisukohale, et käesolevaks ajaks on vangistuse eesmärgid (kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele, õiguskorra kaitsmine) kinnipeetava suhtes täidetud ning puudub objektiivne vajadus tema jätkuvaks kinnipidamiseks. Justiitsministeeriumi seisukoht on, et võib tunduda, et kui inimese vangistamine võimalikult pikaks ajaks kaitseb ühiskonda, kuid tegelikult on selle mõju vastupidine. Kokkuvõtvalt rõhutab kaitsja, et edaspidine vangistus ei anna kinnipeetavale ega ühiskonnale enam midagi, vanglas oldud aeg on olnud piisav õigete järelduste tegemiseks. Kaitsja on seisukohal, et uue kuriteo riske on võimalik vähendada kinnipeetava allutamisega kriminaalhooldusele ja elektroonilisele valvele, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ja elukvaliteeti ning lisakohustuste panemisega. Kohtuistungil märkis kaitsja täiendavalt, et kuigi kinnipeetav on tunnistanud oma probleeme narkootikumidega, siis Vadim Jakimovit distsiplineeriks, kui talle panna sotsiaalprogrammi läbimise kohustus. Isiku suhtes ei ole varem elektroonilist järelevalvet kohaldatud. Tegemist on samuti vangistusega, kuid selle erinevusega, et isik saab minna tööle ja asuda tasuma võlgnevusi. Samuti on tema tööandja toetaval positsioonil ja soovib aidata isikul alustada elu otsast peale. Kaitsja on arvamusel, et kinnipeetav on lõpuks saanud aru, et vabadus on kuritegude toimepanemisest tähtsam, paludes Vadim Jakimov vabastada tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kui kahekümne neljaks kuuks. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Vadim Jakimovi võib kuue kuulise elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada olenemata asjaolust, et käesolev karistus on mõistetud esimese astme narkokuriteo eest, sest kuriteo raskus ei välista süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kohtu hinnangul kaaluvad Vadim Jakimovi ennetähtaegset vabastamist toetavad asjaolud üles vabastamist mittetoetavaid asjaolusid. Kinnipeetava käitumisele vangistuses ei saa midagi olulist ette heita. Vadim Jakimov töötab alates 03.12.2012 vangla majandustöödel, on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisi treening“ ning omandanud riigikeele B2 taseme. Kinnipeetaval on küll 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, kuid tema üldist käitumist vanglas võib siiski pidada rahuldavaks. Kohtu hinnangul saab eeltoodu põhjal järeldada seda, et reaalselt vangistuses viibitud aeg on täitnud oma eesmärgi ning isik on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka

elu suunas, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud muutuma. Kinnipeetaval on vabaduses kindel alaline elukoht ning materiaalset ja moraalset toetust pakkuv lähivõrgustik, garanteeritud töökoht xxxx. Alkoholi tarvitamisega isikul probleeme ei ole, kanepi suitsetamisest on aga isik lubanud loobuda. Kinnipeetaval on suured võlgnevused, kuid ta on motiveeritud neid tasuma. Arvestades kinnipeetava karistatust on tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul panna toime uus kuritegu 20%, millise puhul on kohtu hinnangul tegemist keskmisest madalama riskiga ning mida on võimalik veelgi maandada isikule kriminaalhoolduse teostamise ajaks KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,7,8,9 sätestatud lisakohustuste panemisega. Elektrooniline valve on väga tugeva kontrollimehhanismiga, sest kriminaalhooldajal on võimalik igal ajal teada saada, kus Vadim Jakimov viibib. Kohtu arvates vabanemine elektroonilise järelevalvega piirab teataval määral kinnipeetava elu, kuid ühtlasi aitab see tal esialgu kohaneda eluga vabaduses. Kohtu hinnangul, kuigi kinnipeetav on varasemalt kriminaalhooldusel olles rikkunud kontrollnõudeid ja pannud katseajal toime uue kuriteo, tuleks Vadim Jakimovile anda võimalus näidata seda, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on edaspidi võimeline elama seaduskuulekalt. Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral elektroonilise valve alla isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.