Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
3-1-1-30-15 8. mai 2015 Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Lea Kivi Kriminaalasi Raul Värvi süüdistuses KarS § 274 lg 1, § 275 ja § 303 järgi Tartu Ringkonnakohtu 1. detsembri 2014. a otsus kriminaalasjas nr 1-13-4687 Raul Värvi kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Valli Murde, kassatsioon Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Anneli Hinto 8. aprill 2015, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 1. detsembri 2014. a otsus ja Tartu Maakohtu 14. augusti 2014. a otsus osaliselt Raul Värvi süüditunnistamises KarS § 275 järgi. Tartu Ringkonnakohtu
1.detsembri 2014. a otsus tühistada ka Raul Värvile KarS § 275, § 65 lg 1, § 64 lg 1 ja § 65 lg 2 alusel mõistetud karistuste osas.
2.Tühistatud osas teha uus otsus, millega:
2.1.Mõista Raul Värv KarS § 275 järgi õigeks 17. jaanuaril, 23. veebruaril, 22. aprillil ja
24.
aprillil 2012 toimepandud tegudes.
2.2.Lõpetada Raul Värvi suhtes kriminaalmenetlus KrMS § 274 lg 1 alusel 24. mail 2012 ja
12.juulil 2013 toimepandud tegudes, sest süüdistatava tegevus vastab väärteo tunnustele.
2.3.KarS § 65 lg 1 ja § 64 alusel liita Raul Värvile 17. märtsil 2012 toimepandud kuriteo eest KarS § 274 lg 1 järgi karistuseks mõistetud üheaastane vangistus ning Tartu Maakohtu 23. mai 2012. a otsuse järgi karistuseks mõistetud üheksa-aastane vangistus, mõistes liitkaristuseks 9 (üheksa) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.
2.4.Arvata eelmises punktis märgitud liitkaristusest maha Tartu Ringkonnakohtu 1. detsembri 2014. a otsuse tegemise ajaks ärakantud karistus (s.o kolm aastat ja üheksa kuud vangistust). Ärakandmisele kuulub 5 (viis) aastat ja 9 (üheksa) kuud vangistust.
2.5.KarS § 63 lg 2 ja § 64 alusel liita Raul Värvile 1. septembril 2012 ja 17. veebruaril 2014 toimepandud kuritegude eest KarS § 274 lg 1 järgi karistuseks mõistetud ühe aasta ja kuue kuu pikkune vangistus ning 8. juunil 2012 toimepandud kuriteo eest KarS § 303 järgi karistuseks
mõistetud kaheaastane vangistus, mõistes liitkaristuseks 2 (kaks) aastat ja 9 (üheksa) kuud vangistust.
2.6.KarS § 65 lg 2 alusel suurendada resolutsiooni p-s 2.5 märgitud liitkaristust resolutsiooni ps 2.4 märgitud liitkaristuse ärakandmata osa võrra ja mõista Raul Värvile kohtuotsuste kogumi eest ärakantavaks liitkaristuseks 8 (kaheksa) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.
3.Muus (sh karistuse kandmise algusaja) osas jätta Tartu Ringkonnakohtu 1. detsembri 2014. a otsus muutmata.
4.Kassatsioon rahuldada osaliselt.
5.Määrata Advokaadibüroole Objartel & Partnerid makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Raul Värvile kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 192 (ükssada üheksakümmend kaks) eurot, sealhulgas käibemaks 32 (kolmkümmend kaks) eurot. Jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Raul Värv tunnistati Tartu Maakohtu 14. augusti 2014. a otsusega süüdi ja teda karistati 17. märtsil 2012 toimepandud kuriteo eest KarS § 274 lg 1 järgi 3-kuulise vangistusega ning ajavahemikul
17.jaanuarist kuni 24. aprillini 2012 toimepandud kuritegude eest KarS § 275 järgi samuti 3-kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel moodustati liitkaristus Tartu Maakohtu 23. mai 2012. a otsuse järgi karistuseks mõistetud 9-aastase vangistusega, misjärel kujunes R. Värvi karistuseks 9 aastat ja 3 kuud vangistust. Sellest karistusest arvati maha 14. augustiks 2014 ärakantud vangistus ning märgiti, et ärakandmisele kuulub veel 5 aastat 9 kuud ja 17 päeva vangistust. Sama otsusega tunnistati R. Värv süüdi ja teda karistati veel 1. septembril 2012 ja 17. veebruaril 2014 toimepandud kuritegude eest KarS § 274 lg 1 järgi 7-kuulise vangistusega, 24. mail 2012 ja 12. juulil 2013 toimepandud kuritegude eest KarS § 275 järgi 2-kuulise vangistusega ning 8. juunil 2012 toimepandud kuriteo eest KarS § 303 järgi 2-aastase vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 2 aastat ja 4 kuud vangistust, mida suurendati KarS § 65 lg 2 alusel 5 aasta 9 kuu ja 17 päeva võrra. R. Värvi lõplikuks karistuseks kujunes 8 aastat 1 kuu ja 17 päeva vangistust, mille kandmise algusajaks määrati 14. august 2014.
1.1.KarS § 274 lg 1 järgi tunnistati R. Värv süüdi selles, et ta lõi 17. märtsil 2012 kell 21:04 Tartu Vanglas vahi all viibides vangla peaspetsialist-korrapidajat A. O.-d ühel korral pea piirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu, vasakpoolse kulmu ja oimu piirkonna punetuse ja kerge turse ning vasakpoolse põsesarna piirkonna punetuse. Samuti tunnistati R. Värv KarS § 274 lg 1 järgi süüdi selles, et ta ähvardas 1. septembril 2012 kella 20:20 ja 21:05 paiku füüsilise vägivallaga vangivalvur P. T.-d ning lõi 17. veebruaril 2014 kella 13:20 paiku vanemvalvurit Ü. J.-i ühel korral rusikaga näkku. Löömisega tekitas R. Värv Ü. J.-ile füüsilist valu, paremal pool nina punetuse, nina all kriimustuse, alumisel huulel seespoolse marrastuse ja huule kerge turse. R. Värv püüdis lüüa Ü. J.-i veel, kuid kannatanul õnnestus edasisi lööke tõrjuda. Samuti ähvardas R. Värv Ü. J.-i tervisekahjustuse tekitamisega.
1.2.KarS § 275 järgi tunnistati R. Värv süüdi selles, et ta solvas 17. jaanuaril 2012 kella 20:15 paiku vangivalvur J. A.-d; 23. veebruaril 2012 kella 18:45 paiku valvureid H. K.-d, K. R.-i ja M. M.-i;
22.aprillil 2012 kella 20:50 paiku valvur E. P.-d; 24. aprillil 2012 kella 20:20 paiku valvur Ü. J.-i;
24.mail 2012 kella 21:50 ajal valvur P. T.-d ning 12. juulil 2013 kella 20:10 paiku valvur E. T.-d.
1.3.KarS § 303 järgi tunnistati R. Värv süüdi selles, et ta kasutas prokuröri kohustuste täitmise eest kätte maksmiseks prokuröri abi R. K.-d vastu vägivalda. Maakohtu poolt tuvastatud asjaolude kohaselt ärritus R. Värv 8. juunil 2012 kella 14:20 paiku Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ruumides R. K. töökabinetis selle peale, et R. K. ei nõustunud kokkuleppemenetluse raames toimunud läbirääkimiste käigus R. Värvile psühhiaatrilise ekspertiisi määramisega ega R. Värvi soovitud karistuse määraga. R. Värv kargas püsti, haaras R. K. laua nurgast kinni ja tõstis laua kahel korral üles nii, et laual olnud esemed kukkusid R. K.-le vastu kõhtu ja käsi. Samuti lükkas R. Värv laua serva R. K.-le vastu kõhtu nii, et R. K. jäi laua ja seina vahele, ning kummardus samal ajal sõnagi lausumata R. K. poole. Sel ajal tundis prokurör hirmu enda turvalisuse ja tervise pärast.
2.Tartu Maakohtu 14. augusti 2014. a otsuse peale esitas apellatsiooni Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Anneli Hinto, kes taotles muu hulgas R. Värvile KarS § 274 lg 1, § 275, § 65 lg 1, § 64 lg 1 ja § 65 lg 2 alusel mõistetud karistuste tühistamist ning uue otsusega R. Värvi rangemat karistamist.
3.Tartu Ringkonnakohtu 1. detsembri 2014. a otsusega tühistati Tartu Maakohtu 14. augusti 2014. a otsus R. Värvile mõistetud karistuste osas. Uue otsusega karistati R. Värvi 17. märtsil 2012 toimepandud kuriteo eest KarS § 274 lg 1 järgi 1-aastase vangistusega ning ajavahemikul
17.jaanuarist kuni 24. aprillini 2012 toimepandud kuritegude eest KarS § 275 järgi 8-kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel moodustati liitkaristus Tartu Maakohtu 23. mai 2012. a otsuse järgi karistuseks mõistetud 9-aastase vangistusega, misjärel kujunes R. Värvi karistuseks 10 aastat vangistust. Sellest karistusest arvati maha 1. detsembriks 2014 ärakantud vangistuse osa ning märgiti, et ärakandmisele kuulub veel 6 aastat ja 3 kuud vangistust. Samuti karistati R. Värvi ringkonnakohtu otsusega 1. septembril 2012 ja 17. veebruaril 2014 toimepandud kuritegude eest KarS § 274 lg 1 järgi 1 aasta ja 6-kuulise vangistusega ning 24. mail 2012 ja 12. juulil 2013 toimepandud kuritegude eest KarS § 275 järgi 6-kuulise vangistusega.
8.juunil 2012 toimepandud kuriteo eest KarS § 303 järgi karistuseks mõistetud 2-aastane vangistus jäeti muutmata. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti nende kuritegude eest liitkaristuseks 3 aastat vangistust, mida suurendati KarS § 65 lg 2 alusel 6 aasta ja 3 kuu võrra. R. Värvi lõplikuks karistuseks kujunes 9 aastat ja 3 kuud vangistust, mille kandmise algusajaks määrati 1. detsember 2014. Ülejäänud osas jäeti maakohtu otsus muutmata. Kokkuvõtlikult olid ringkonnakohtu seisukohad järgmised.
3.1.Maakohus ei järginud R. Värvi karistamisel kõiki KarS § 56 nõudeid ega pööranud piisavalt tähelepanu süü suurusele ja üldpreventiivsetele kaalutlustele. Samuti keskendus maakohus liigselt süüdistatava individuaalsele omapärale. Kohtupsühhiaatria ekspertiisiakti kohaselt esineb R. Värvil küll isiksusehäire, mis väljendub sotsiaalsete normide ja kohustuste püsivas eiramises, hoolimatus
suhtumises teiste tunnetesse ning võimetuses tunda süüd ja õppida karistustest, kuid karistuse mõistmisel tuleb süüdistatava isiku kõrval arvestada ka tema üldist hoiakut õiguskaitse- ja vanglasüsteemis töötavate inimeste vastu.
3.2.R. Värvi tuleb karistada sanktsiooni keskmises määras. Süüdistatav ründas vanglaametnikke nii verbaalselt kui ka füüsiliselt ning üldjuhul kostus tema valjuhäälne ja agressiivne vastuhakk kõrvalkambritesse, tuues kaasa teiste vangide rahulolematuse ning aktiviseerides kriminogeenset poolehoidu taolisele õigusvastasele käitumisele. Seega destabiliseeris R. Värv järjepidevalt üldist kinnipidamiskoha õhkkonda. Samuti on R. Värvi varasemalt karistatud neljal korral, kuid ta pole teinud sellest vajalikke järeldusi ja jätkas uute kuritegude toimepanemist ka kohtueelse menetluse ajal. Mõistetav karistus peab mõjutama isikut uute õigusrikkumiste toimepanemisest loobuma.
KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
4.Tartu Ringkonnakohtu 1. detsembri 2014. a otsuse peale esitas kassatsiooni R. Värvi kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Valli Murde, kes taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist R. Värvi süüditunnistamises KarS § 275 järgi ja R. Värvi vabastamist KarS § 275 järgi mõistetud karistuste kandmiselt. Samuti taotleb kaitsja R. Värvi õigeksmõistmist KarS § 274 lg 1 järgi 17. märtsil ja
1.septembril 2012 toimepandud tegudes. Kokkuvõtlikult märgib kaitsja järgmist.
4.1.Alates 1. jaanuarist 2015 pole avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamine seoses tema ametikohustuste täitmisega kuriteona karistatav. Karistusseadustiku rakendamise seaduse § 1 lg 3 kohaselt vabastatakse kuriteos süüdimõistetud isik karistuse kandmisest juhul, kui karistusseadustiku või muu seaduse järgi vastab kuriteokoosseisule väärteokoosseis. Järelikult tuleb R. Värv vabastada KarS § 275 järgi mõistetud karistuste kandmiselt. Samuti tuleb R. Värvile mõista kergem liitkaristus.
4.2.R. Värvi süü A. O.-le kehavigastuste tekitamises ja P. T. ähvardamises pole tõendatud. Nähtuvalt
17.märtsi 2012. a videosalvestisest ei löönud süüdistatav A. O.-d tahtlikult ja P. T. ütlused ei anna alust arvata, et ta võttis süüdistatava sõnu tõsiselt.
4.3.Ringkonnakohus suurendas alusetult R. Värvile KarS § 274 lg 1 järgi mõistetud karistusi ja jättis tähelepanuta, et maakohtu istungil antud ütluste kohaselt kahetses R. Värv Ü. J.-i ründamist. Süüdistatav ei osanud selgitada, kuidas löömine juhtus, ja ütles, et ta oleks tahtnud valvuri ees vabandada. Samuti tugines ringkonnakohus ülemäära üldpreventiivsetele kaalutlustele ega arvestanud piisavalt süüdistatava isikuga.
5.Kassatsioonile esitas vastuse Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör A. Hinto, kes märgib kokkuvõtlikult järgmist.
5.1.Kaitsja leiab õigustatult, et kergema karistusseaduse jõustumise tõttu tuleb R. Värv vabastada KarS § 275 järgi mõistetud karistuste kandmisest. Kuna süüdistatavale mõistetud üksikkaristused liideti KarS § 64 lg 1 alusel üksnes osaliselt, tuleb liitkaristused jätta siiski samaks. Kõigepealt tuleb R. Värvile mõista 17. märtsil 2012 toimepandud kuriteo eest KarS § 274 lg 1 järgi karistuseks 1aastane vangistus. Seejärel tuleb KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus Tartu Maakohtu 23. mai 2012. a otsuse järgi karistuseks mõistetud 9-aastase vangistusega ning mõista
R. Värvile karistuseks 10-aastane vangistus. Sellest karistusest tuleb maha arvata 1. detsembriks 2014 ärakantud vangistuse osa ja märkida, et ärakandmisele kuulub veel 6 aastat ja 3 kuud vangistust. Samuti tuleb R. Värvi karistada 1. septembril 2012 ja 17. veebruaril 2014 toimepandud kuritegude eest KarS § 274 lg 1 järgi 1 aasta ja 6-kuulise vangistusega ning jätta 8. juunil 2012 toimepandud kuriteo eest KarS § 303 järgi karistuseks mõistetud 2-aastane vangistus muutmata. KarS § 64 lg 1 alusel tuleb nende kuritegude eest mõista liitkaristuseks 3 aastat vangistust ning KarS § 65 lg 2 alusel tuleb seda karistust suurendada 6 aasta ja 3 kuu võrra. R. Värvi lõplikuks karistuseks kujuneb seega 9 aastat ja 3 kuud vangistust, mille kandmise algusaega tuleb arvestada alates 1. detsembrist 2014.
5.2.KarS § 274 lg 1 järgi mõistetud karistuste suurendamise osas on ringkonnakohtu otsus seaduslik ja nõuetekohaselt põhjendatud. Kassatsioonis väljendab kaitsja üksnes mittenõustumist kohtu hinnanguga süüdistatava süü suurusele. Samuti vaidlustab kaitsja alusetult süüdistatava süüditunnistamist A. O.-le kehavigastuste tekitamises ja P. T. ähvardamises. R. Värv tunnistati nendes kuritegudes süüdi juba maakohtu otsusega ning selles osas apellatsiooni ei esitatud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
6.KarS § 5 lg-te 1 ja 2 kohaselt on isiku süüditunnistamine ning karistamine võimalik üksnes juhul, kui tema tegu on olnud jätkuvalt karistatav igal ajahetkel, arvates teo toimepanemisest kuni kohtuotsuse jõustumiseni (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 1. juuli 2008. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-39-08, p 9). Olukorras, kus kuriteokoosseis, millele tegu selle toimepanemise ajal vastas, tunnistatakse kehtetuks, on isiku süüditunnistamine KarS § 5 kohaselt siiski lubatav, kui see tegu vastab
mõnele
kehtivale
kuriteokoosseisule
(vt
Riigikohtu
kriminaalkolleegiumi 24. septembri 2007. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-36-07, p 7.3). Kui seadus on teo toimepanemise ja otsuse tegemise vahelisel ajal muutunud, tuleb kohtuotsuses vastata küsimusele, kas ja kui, siis millise sätte järgi on isiku tegu karistatav karistusseaduse uue redaktsiooni kohaselt (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. mai 2014. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-18-14, p 6).
7.Alates 1. jaanuarist 2015 on avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamine seoses tema ametikohustuste täitmisega karistatav KarS § 275 lg 1 järgi rahatrahviga või arestiga. Seega ei ole selline tegu KarS § 3 lg-st 4 lähtuvalt enam kuritegu vaid väärtegu. KarS § 5 lg 2 lause 1 kohaselt on seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, tagasiulatuv jõud isiku suhtes, keda ei ole selle teo eest jõustunud otsusega karistatud. Kuna R. Värvi suhtes tehtud süüdimõistev kohtuotsus ei ole veel jõustunud ja kehtiv KarS § 275 lg 1 redaktsioon välistab R. Värvile süüksarvatud võimuesindaja solvamise karistatavuse kuriteona, leevendab see tema olukorda ja omab tagasiulatuvat jõudu KarS § 5 lg 2 lause 1 mõttes.
8.KrMS § 274 lg 1 kohaselt tuleb kriminaalmenetlus määrusega lõpetada, kui KrMS § 199 lg 1 p-s 1 nimetatud juhul vastab süüdistatava tegevus väärteo tunnustele. Kuna kriminaalmenetluse seadustik ei näe ette võimalust tunnistada süüdistatav kriminaalmenetluse tulemina süüdi väärteos, on kriminaalasjas võimalik süüküsimust ette otsustamata kujundada üksnes abstraktne seisukoht, kas
süüdistatava tegevuses võivad ilmneda väärteo tunnused (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
30.aprilli 2012. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-23-12, p 12). Maakohtu otsuse kohaselt solvas R. Värv vangivalvureid 17. jaanuaril, 23. veebruaril, 22. aprillil, 24. aprillil ja 24. mail 2012 ning
12.juulil 2013. KarS § 81 lg 7 p 2 ja lg 8 kehtestavad koosmõjus väärteo absoluutseks aegumistähtajaks kolm aastat. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi on väärteo aegumine selline menetlustakistus, mis välistab väärteo aegumistähtaja möödumisel menetluse alustamise või alustatud menetluse jätkamise mistahes eesmärgil (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27. aprilli 2010. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-20-10, p 8). Seetõttu pole võimalik süüdistatava suhtes kriminaalmenetlust KrMS § 274 lg 1 alusel lõpetada 17. jaanuaril, 23. veebruaril, 22. aprillil,
24.aprillil 2012 toimepandud tegude osas, kuivõrd väärteomenetluse alustamine on osutatud süütegude puhul aegumise tõttu takistatud. Nendes tegudes tuleb R. Värv õigeks mõista.
9.Seoses R. Värvi süüditunnistamisega KarS § 274 järgi A. O.-le kehavigastuste tekitamises ja P. T. ähvardamises märgib kolleegium, et KrMS § 344 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on kohtumenetluse poolel kassatsiooniõigus juhul, kui tema huvides või tema vastu on kasutatud apellatsiooniõigust või kui ringkonnakohus on maakohtu otsust muutnud või selle tühistanud. Praeguses asjas tunnistati R. Värv KarS § 274 järgi süüdi juba maakohtu otsusega ja seda otsustust ei vaidlustanud ükski kohtumenetluse pool. Samuti ei muutnud ringkonnakohus kõnealust maakohtu otsuse osa apellatsioonipiiridest väljuvalt. Järelikult puudub kaitsjal õigus vaidlustada kassatsioonimenetluses R. Värvi süüditunnistamist ja seetõttu jätab kolleegium kaitsja vastavad väited täiendava tähelepanuta.
10.Samuti puudub alus muuta R. Värvile KarS § 274 järgi mõistetud karistust. Kolleegiumi hinnangul arvestas ringkonnakohus piisaval määral kõiki KarS § 56 seisukohalt olulisi asjaolusid ja põhjendas arusaadavalt konkreetse karistusmäära valikut. Kassatsioonis ei nõustu kaitsja ringkonnakohtu seisukohaga, kuid ainuüksi see ei osuta kohtu eksimusele ega tekita kahtlusi kohtuotsuse seaduslikkuses. Seoses kohtuotsuste tühistamisega R. Värvi süüditunnistamises KarS § 275 järgi tuleb kergendada siiski R. Värvile mõistetud liitkaristusi.
11.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 7 ja § 362 p-st 1, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu 1. detsembri 2014. a otsuse ja Tartu Maakohtu
14.augusti 2014. a otsuse osaliselt R. Värvi süüditunnistamises KarS § 275 järgi. Tartu Ringkonnakohtu 1. detsembri 2014. a otsuse tühistab kolleegium ka R. Värvile KarS § 275, § 65 lg 1, § 64 lg 1 ja § 65 lg 2 alusel mõistetud karistuste osas. Tühistatud osas teeb Riigikohus uue otsuse, millega mõistab R. Värvi KarS § 275 järgi õigeks 17. jaanuaril, 23. veebruaril, 22. aprillil ja
24.aprillil 2012 toimepandud tegudes. 24. mail 2012 ja 12. juulil 2013 toimepandud tegudes lõpetab Riigikohus kriminaalmenetluse KrMS § 274 lg 1 alusel, sest süüdistatava tegevus vastab väärteo tunnustele. Samuti mõistab Riigikohus R. Värvile uued liitkaristused, mistõttu kujuneb R. Värvi lõplikuks ärakantavaks karistuseks 8 aastat ja 6 kuud vangistust. Muus osas (sh karistuse kandmise algusaja osas) jääb ringkonnakohtu otsus muutmata. Kaitsja kassatsiooni rahuldab Riigikohus osaliselt.
12.R. Värvi kaitsja esitas Riigikohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks Advokaadibüroole Objartel & Partnerid summas 192 eurot (sh käibemaks 32 eurot). Taotluste kohaselt kulutas kaitsja 1. jaanuaril 2015 kassatsiooni koostamiseks 8 pooltundi. Kolleegium leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 30. septembri 2014. a otsuse p-dest 2 ja 16 rahuldada. Kuna Riigikohtu kriminaalkolleegium teeb KrMS § 361 lg 1 p-s 7 nimetatud lahendi, tuleb eelmärgitud menetluskulu KrMS § 186 lg 1 alusel jätta riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.