1-13-11171/20 - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

3.KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3.1 L.I on kriminaalkorras karistatud kolmel korral. Harju Maakohtu 30.03.2011. a otsusega mõisteti L.I süüdi mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis ning karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust, mis jäeti tingimuslikult täitmisele pööramata 3-aastase katseajaga. L.I on karistatud Tartu Maakohtu 03.04.2013. a otsusega narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises ning selle toimetamises üle riigipiiri, narkootilise ja psühhotroopse aine edasiandmises nooremale kui 18-aastasele isikule ja tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamise eest. Nimetatud kuritegude toimepanemise eest mõisteti L.I-le liitkaristuseks 4 aastat 9 kuud vangistust. Käesoleval ajal kannab L.I karistust dokumendi võltsimise, võltsitud dokumendi kasutamise, omastamise ning kelmuse toime panemise eest (Harju Maakohtu 07.01.2014. a otsus). Nimetatud kuritegude toimepanemise eest mõisteti L.I-le liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. Lõplikuks liitkaristuseks mõisteti L.I-le vangistus 4 aastat 11 kuud 29 päeva (vangistus 1 aasta 6 kuud loeti kaetuks raskema, s.o Tartu Maakohtu 03.04.2013. a otsusega mõistetud karistusega). Reaalset vangistust kannab L.I esmakordselt. Toimepandud kuritegude kohta selgitab L.I , et kuriteod olid paljuski toimepandud nooruse uljusest. L.I läks linna kooli, proovis pidudel narkootikume ning vanad huvid kadusid ära. Enne vangistust tarvitas L.I narkootikume - kanepit ja kokaiini ning seda väidetavalt mõned korrad kuus. Põhjuseks toob L.I asjaolu, et tal oli kohanemisega raskusi ning üritas sel viisil sotsialiseeruda. L.I ei kavatse oma elu narkootikumidega siduda ja soovib eemale hoida inimestest, kes tarvitavad narkootikume. L.I ei häbene minna ka psühholoogi juurde abi küsima.

Kohus leiab, et L.I varasemast elukäigust nähtuvalt on ta toime pannud eriliigilisi kuritegusid. L.I-le on varasemalt mõistetud ka tingimuslikku vangistust, kuid sellele vaatamata on L.I jätkanud kuritegude toimepanemist. Siiski peab kohus oluliseks arvestada ka asjaolu, et L.I ei ole varasemalt olnud allutatud kriminaalhooldusele ja L.I kannab käesoleval ajal esmakordselt karistusena täitmisele pööratud vangistust. 3.2 Vangla iseloomustuse kohaselt puuduvad L.I kriminaalsed- ning vaenulikud hoiakud. Vangla esitatud iseloomustuse kohaselt on L.I ajavahemikul 18.02.2014 22.04.2014 läbinud sõltuvuskäitumist muutva sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, kus tema osalus oli aktiivne. Kodutööd olid L.I tehtud, kuid põhjalik analüüs oli tema puhul raskedatud, kuna L.I on liigselt enesekindel. Ajavahemikul 13.01.2015 - 19.03.2015 läbis L.I programmi Õige Hetk. L.I on väga hea suhtelmisoskus. L.I osaleb üldhariduse omandamisel, on vangistuses läbinud 11. klassi, hetkel õpib 12. klassis. Iseloomustuest nähtuvalt on L.I asunud meeleparandusele läbi religiooni. Kohus peab positiivseks, et L.I on karistuse kandmise ajal tegelenud sõltuvuskäitumisega ja läbinud mitmeid sotsiaalprogramme. Kuigi L.I-le on vangistuse jooksul määratud kolm distsiplinaarkaristust, peab kohus oluliseks arvestada distsipliinaarkaristuse määramise aluseks olnud tegusid – L.I-le mittekuuluvast esemest teatamata jätmine, teisele isikule tarbimiseks lubatud asjade omandamine ja öörahu rikkumine – ja määratud karistusi – noomitus. Kohtu hinnangul on võimalik järeldada, et rikkumised ei ole olnud rasked ja seda väljendab ka rikkumiste eest määratud karistused. Arvestades rikkumiste määramise aega (viimane 20.11.2014. a), järeldub, et soovi ja tahte korral on L.I suuteline oma käitumist muutma ja vanglas kehtestatud sisekorda korrektselt järgima. Kohus peab positiivseks sedagi, et L.I on jätkanud õpinguid vangistuses ja on motiveeritud haridusteed jätkama ka vabaduses. Samuti on positiivne, et L.I on koos oma vanematega läbinud vangistuse ajal pereteraapia. 3.3 Vabanemise korral soovib L.I elama asuda oma vanemate juurde xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxa. L.I vanemad töötavad ja on valmis teda vabanemise korral toetama. L.I abiellus vangistuse ajal, tema abikaasa õpib hotellindust ja turismindust ning töötab ettekandjana. L.I soovib vabanemisel lõpetada 12. klassi ja asuda tööle. Varasemalt on L.I töökogemus ehitustöödel, Soomes Ingmanis komplekteerijana ning ta on töötanud restoranis kelnerina ning baarmanina. Vabanemisel on tal võimalik asuda tööle Nobel Grupp OÜ ehitusobjektidel. Kohtule on esitatud Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi õppenõustaja kinnitus, et L.I osalemine õppetöös on olnud motiveeritud, eeskujulik ja õpitulemused head. Ühtlasi on kohtule esitatud Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasiumi garantiikiri, mille kohaselt on kool nõus L.I vastu võtma kooli õpilaste nimekirja. Lähedased on nõus L.I vabanemisel esialgu materiaalselt toetama. Tartu Vangla andmetel on L.I vabanemisfondis 1079 eurot ning võlanõudeid kogusummas 13 684,75 eurot (kohtutäiturite infosüsteemi andmetel on L.I võlanõudeid kogusummas 18 252,65 eurot). L.I hinnangul on ta suuteline võlgnevused tasuma 3 aasta jooksul. Kohus leiab, et L.I vabanemisjärgsed elutingimused on positiivsed. L.I on vabanemise korral kindel elukoht oma vanemate juures. Kohus peab positiivseks, et L.I on vabanemise korral igakülgne lähedaste toetus. Seeläbi on tagatud L.I parem resotsialiseerumine, aga vajaduse korral ka toimetulek. Oluline on ka kindla töökoha olemasolu, mis tagab talle kindla sissetuleku ja seeläbi vajaliku toimetuleku. L.I on motiveeritud oma nõudeid vabanemise korral korralikult tasuma ja ta on võlgnevuste tasumiseks ühendust võtnud ka kohtutäituriga. Lisaks eelnimetatutele peab kohus positiivseks L.I soovi ja motivatsiooni haridust omandada, mis suurendab tulevikus L.I võimalusi tööturul konkureerimiseks, aga võimaldab omandada muid olulisi oskusi edasiseks eluks. Samuti