Riigiprokuratuuri 30. märtsi 2015. a kaebuse rahuldamata jätmise määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Traudel OÜ ja Karet Kalle esindaja advokaat Marko Paabumets, määruskaebus
RESOLUTSIOON
Jätta Riigiprokuratuuri 30. märtsi 2015. a määrus muutmata ja Traudel OÜ ja Karet Kalle esindaja Marko Paabumetsa määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 385 p 11 kohaselt on määrus lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9.märtsil 2015 esitas Traudel OÜ ja Karet Kalle lepinguline esindaja Marko Paabumets Lõuna Ringkonnaprokuratuurile kuriteokaebuse kriminaalmenetluse alustamiseks L.T. e suhtes KarS § 201 lg 1 järgi. Nimelt andis Traudel OÜ 31. detsembril 2014 Tartus Kastani 42 V korpuse ruumis nr 259 üle ja K. Kalle võttis vastu metallitöötlemisseadmed töökoja-stuudio loomiseks koos L.T. ega. K. Kalle sõnade kohaselt helistas talle 9. veebruaril 2015 kunstnik T.T. Aparaaditehasest ja nõudis, et Traudel OÜ, kelle juhatajaks on K. Kalle isa P.K. , müüks L.T. ele ruumis nr 259 asuvad metallitöötlemisseadmed või muidu kaotab K. Kalle õiguse ruumi nr 259 kasutada. K. Kalle avastas 10. veebruaril 2015, et kõik metallitöötlemisseadmed olid nimetatud ruumist kadunud. L.T. teatas, et need esemed kuuluvad temale, kuivõrd ta on need Traudel OÜ-lt ostnud. 17. veebruaril 2015 tegi Traudel OÜ L.T. ele avalduse metallitöötlemisseadmete ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks. 19. veebruaril 2015 vastas L.T. , et OÜ-l Traudel puuduvad nõuded L.T. e vastu, mistõttu keeldub ta ka alusetult esitatud nõuet täitmast. L.T. väidab, et poolte vahel on sõlmitud müügileping VÕS § 208 mõttes. Traudel OÜ esitas 20. novembril 2014 L.T. ele arve nr 28 summas 550 eurot, mis oli
tasu metallitöötlemisseadmete kasutamise eest ühe aasta jooksul. Kuivõrd metallitöötlemisseadmeid ei kasutatud ja K. Kalle ja L.T. e ühistegevus töökoja-stuudio loomiseks jäi katki, esitas Traudel OÜ 5. veebruaril 2015 L.T. ele kreeditarve.
2.Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 19. märtsi 2015. a teatisega jäeti kriminaalmenetlus aluse puudumise tõttu alustamata. Prokuratuur tuvastas, et kuriteokaebuse materjalide hulgas on koopia OÜ Traudel 20. novembri 2014. a arvest nr 28, mille kohaselt on L.T. kohustatud metallitöötlemiseseadmete eest tasuma 550 eurot ja 5. veebruaril 2015 on Traudel OÜ esitanud L.T. ele kreeditarve nr 3. L.T. on selgitanud, et nende vahel on sõlmitud müügileping VÕS § 208 mõttes. Kumbki osapooltest kirjalikke rendi- ega ostumüügilepinguid esitanud ei ole, mille alusel oleks võimalik üheselt tõendada tegelikku omandisuhet. Tsiviilõiguslikud vaidlused kuuluvad lahendamisele tsiviilkohtupidamise korras.
25.märtsil 2015 esitas Traudel OÜ ja K. Kalle esindaja kaebuse Riigiprokuratuurile, taotledes kriminaalmenetluse alustamist. Kaebuses kordas esindaja, et pärast 5. veebruaril 2015 kreeditarve nr 3 esitamist on L.T. metallitöötlemisseadmed omastanud. Müügilepingu sõlmimine ei ole tõendatud, L.T. e esindaja väited on paljasõnalised ning ennastõigustavad.
4.Riigiprokuratuuri 30. märtsi 2015. a määrusega jäeti Traudel OÜ ja K. Kalle esindaja kaebus rahuldamata. 4.1 Osapoolte vahel on tegemist vaidlusega omandisuhete üle ning esitatud materjalide pinnalt ei ole seda võimalik üheselt tuvastada. Omandisuhte tuvastamiseks ei viida läbi kriminaalmenetlust, vaid selleks on tsiviilkohtumenetlus. Tegemist on tsiviilvaidlusega, mis ei kuulu lahendamisele kriminaalmenetluse korras, kuivõrd vaidluse keskmes on omandisuhte tuvastamine. Kriminaalmenetluse eesmärgiks ei ole isikute eraõiguslike nõuete rahuldamine ega sellele kaasaaitamine. Selleks on teised õiguslikud vahendid. Karistusõigus peab isikutevahelistesse suhetesse sekkuma alles olukorras, kus ei ole küllalt efektiivselt võimalik kaitsta end rünnete eest tsiviilõiguslike vahenditega. Mõistagi ei välista tsiviilõigussuhte olemasolu kriminaalmenetlust. Kindlasti ei ole aga seadusandja tahe see, et iga lepinguvaidluse korral, kus üks pool veendunult väidab, et teine lepingupool pani toime kuriteo, viidaks igaks juhuks läbi kriminaalmenetlus. Vastupidi, kehtestades tsiviilvaidluste ja kuritegude uurimiseks eraldi menetluskorrad, soovis seadusandja, et tsiviilvaidlused lahendataks tsiviilkohtus ja kriminaalmenetlust alustataks alles siis, kui on olemas tõsine ja põhjendatud kuriteokahtlus. Kriminaalmenetlus ei ole mõeldud teiste menetlusliikide abistamiseks, vaid iga menetlusliik võimaldab oma vahenditega tuvastada faktilisi asjaolusid. 4.2 Kriminaalmenetlus on olemuslikult kõige tõsisem sekkumine isikuvabadustesse, mille alustamine peab olema äärmiselt põhjendatud. Riigikohtu kriminaalkolleegium on samale põhimõttele viidates oma 22. septembri 2010. a lahendis kriminaalasjas nr 3-1-1-60-09 märkinud, et „kõnealust põhimõtet täpsustades märgitakse KrMS § 193 lg-s 1 ja §-s 194, et kriminaalmenetluse alustamiseks peab olemas olema ajend (kuriteoteade või kuriteole viitav muu teave) ja alus (kuriteo tunnuste sedastamine kriminaalmenetluse ajendis) ja tuleb taunida kriminaalmenetluse alustamist olukorras, mil puudub üldse kuriteokahtlus või see on pelgalt teoreetiline.“ KrMS § 194 lg 2 järgi on kriminaalmenetluse aluseks kuriteo tunnuste sedastamine kriminaalmenetluse ajendis (s.o kuriteoteade või kuriteole viitav muu teave). KrMS § 193 lg 1 kohaselt alustatakse kriminaalmenetlust esimese uurimis- või muu menetlustoiminguga vaid juhul, kui selleks on alus ja ajend ning puuduvad kriminaalmenetluse seadustiku § 199 lg-s 1 sätestatud asjaolud. KrMS § 199 lg 1 p 1 kohaselt ei alustata kriminaalmenetlust, kui puudub kriminaalmenetluse alus, s.o kui puuduvad kuriteo tunnused. Kuna esitatud avaldusest ei nähtu, et toime oleks pandud kuritegu, siis on Lõuna -2-
Ringkonnaprokuratuur õigesti jõudnud järeldusele, et kriminaalmenetlus ei kuulu alustamisele KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel. Kriminaalmenetlus ei asenda teise õigusharu, s.o tsiviilõiguse reguleerimismehhanisme ega õiguskaitset kodanikule. Just tsiviilõiguse ja kohtulahendite täitemehhanismide kaudu kaitseb Eesti Vabariik kui õigusriik oma kodanike põhiõigusi, sh õigust oma varale. Seega, kui Traudel OÜ leiab, et L.T. on talle kahju tekitanud, on tal õigus pöörduda tsiviilhagiga tsiviilkohtusse. Esitatud materjalide alusel saab teha järelduse, et L.T. e käitumises ei esine KarS §-s 201 sätestatud omastamise koosseisu tunnuseid.
5.Traudel OÜ ja K. Kalle esindaja esitas Riigiprokuratuuri määruse peale kaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ja prokuratuuri kohustamist L.T. e suhtes kriminaalmenetluse alustamiseks. 5.1 Riigiprokuratuuri seisukoht, et tegemist on tsiviilvaidlusega, milline ei kuulu lahendamisele kriminaalmenetluse korras, on asjakohatu. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et kriminaalmenetluse ajendi ja aluse olemasolul ei ole riigi karistusõiguslik sekkumine välistatud ka siis, kui konflikti aluseks on tsiviilõiguslik vaidlus (lahendid nr 3-1-1-57-14, p 6; 3-1-1-23-11, p 11; 3-1-1-120-03, p 13). Sellest tulenevalt ei saa kriminaalmenetluse alustamata jätmise põhjenduseks olla vaid asjaolu, et vaidlus kuulub lahendamisele tsiviilkohtus. 5.2 Kriminaalmenetluse alustamiseks on vajalik ajendi ja aluse olemasolu. Antud juhul on ajendiks kaebuse esitajate poolt 9. märtsil 2015 esitatud kuriteokaebus ning aluseks sealtoodud asjaolud. Kuriteokaebuses on kaebajad selgitanud, et Traudel OÜ ja L.T. e vahel oli sõlmitud metallitöötlemisseadmete rendileping, mille alusel esitati L.T. ele arve nr 28 metallitöötlemisseadmete kasutamise eest aasta jooksul summas 550 eurot. Kuivõrd ühistegevus K. Kalle ja L.T. e vahel töökoja-stuudio loomisel jäi katki, esitas Traudel OÜ
5.veebruaril 2015 L.T. ele kreeditarve nr 3. Kaebuse esitajad on esitanud seadmete ostumüügilepingu, mille alusel kuulub metallitöötlemisseadmete omand Traudel OÜ-le. Arvestades, et L.T. e ja Traudel OÜ vahel oli rendileping ja omandit kunagi L.T. ele üle ei antud, siis pole kahtlust, et metallitöötlemisseadmete omanikuks on Traudel OÜ. Seda kinnitab ka kreeditarve esitamine. Pärast kreeditarve esitamist omandas L.T. 10. veebruaril 2015 Traudel OÜ-le kuuluvad metallitöötlemisseadmed ja pani sellega toime kuriteo KarS § 201 lg 1 tähenduses. Riigiprokuratuur on jätnud need asjaolud täielikult tähelepanuta ning määruse tegemisel põhjendamatult arvestamata. 5.3 Riigikohus on lahendi 3-1-1-129-13 punktis 7 öelnud, et KrMS §-s 6 sätestatu nõuab, et kriminaalmenetluse alustamise otsustamisel tuleb lähtuda in dubio pro duriore-põhimõttest, tõlgendades iga kuriteokahtluse kriminaalmenetluse alustamise kasuks. Antud juhul on L.T. ilma õigusliku aluseta enda kasuks pööranud temale mittekuuluvad seadmed, pannes sellega toime KarS § 201 lg-s 1 sätestatud omastamise. Seega esineb põhjendatud kuriteokahtlus, mis on kriminaalmenetluse alustamise aluseks. Arusaamatuks jääb riigiprokuröri väide, et Eesti Vabariik kaitseb oma kodanike põhiõigusi, sh õigust oma varale, tsiviilõiguse ja kohtulahendite täitemehhanismide kaudu. Ometi on karistusseadustikus terve 13. peatüki 1. jagu pühendatud süütegudele omandi vastu. Analoogia korras võiks siinkohal tähelepanu juhtida Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-120-03, kus on öeldud, et kui esinevad kuriteo tunnustele viitavad andmed, peab menetleja alustama kriminaalmenetlust, sõltumata maksumenetlusest. Punktis 13 on Riigikohus öelnud, et õigushüvede efektiivne karistusõiguslik kaitse eeldab, et kriminaalmenetlus kui riigi reaktsioon kuriteo toimepanemisele ei oleks sõltuvuses haldusmenetlusest. Sarnaselt võiks käesoleva juhtumi puhul öelda, et riik ei saa jätta kuriteole reageerimata vaid seetõttu, et asja oleks võib-olla võimalik lahendada ka tsiviilvaidluse raames.
-3-
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus, tutvunud Riigiprokuratuuri 30. märtsi 2015. a määruse ja selle peale esitatud määruskaebusega, leiab, et OÜ Traudel ja K. Kalle esindaja kaebus on põhjendamatu ja selle rahuldamiseks puudub alus. Kohus nõustub ringkonnaprokuratuuri ja Riigiprokuratuuri põhjalikult motiveeritud seisukohtadega kriminaalmenetluse aluse puudumise kohta ega pea vajalikuks neid korrata. Täiendavalt märgib ning rõhutab ringkonnakohus järgmist.
7.Kriminaalkolleegiumi hinnangul on Lõuna Ringkonnaprokuratuur ja Riigiprokuratuur jõudnud põhjendatult järeldusele, et kuriteoteates kirjeldatud asjaolud ei ole piisavad, võimaldamaks sedastada kriminaalmenetluse alustamiseks piisava aluse olemasolu. KrMS § 193 lg 1 järgi alustatakse kriminaalmenetlust aga üksnes juhul, kui selleks on nii ajend kui ka alus, st et kriminaalmenetluse alustamiseks ei piisa üksnes kuriteoteate esitamisest ja avaldaja hinnangust, et toime on pandud kuritegu. Kuriteoteates kirjeldatud asjaolud peavad olema sellised, mis võimaldavad arvata, et toime on pandud kuritegu. Vastasel juhul jäetakse kriminaalmenetlus KrMS § 199 lg 1 p 1 järgi alustamata.
8.Kõnealuses asjas on OÜ Traudel ja K. Kalle esindaja taotlenud kriminaalmenetluse algatamist L.T. e suhtes karistusseadustiku paragrahvi alusel, mis käsitleb valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramist, s.o omastamist. Kuriteokaebuses kirjeldatud asjaolude kohaselt on osapoolte vahel vaidlus metallitöötlemisseadmete kuuluvuse üle: OÜ Traudel ja K. Kalle on seisukohal, et seadmed kuuluvad OÜ-le Traudel ja olid L.T. ele üle antud rendilepingu alusel, L.T. seevastu leiab, et ta omandas seadmed ostumüügilepingu alusel. Riigikohus on tõepoolest selgitanud, et kriminaalmenetluse ajendi ja aluse olemasolul ei ole riigi karistusõiguslik sekkumine välistatud ka siis, kui konflikti aluseks on tsiviilõiguslik vaidlus (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 29. aprilli 2011. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-23-11, p 11). Juhtudel, mil teo kriminaalkorras karistatavus sõltub hinnangust haldusõiguslikule või mis tahes muule õigussuhtele, antakse see hinnang kriminaalmenetluse raames ja kriminaalmenetluse reeglite kohaselt (vt Riigikohtu üldkogu 17. veebruari 2004. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-03, p 13). Ringkonnakohus jagab seda seisukohta, ent toonitab, et ka sellisel juhul peavad kuriteoteates olema kajastatud asjaolud, mis annavad alust arvata, et tegemist ei ole ainuüksi tsiviilvaidlusega, vaid asjas esinevad ka kuriteo tunnused. Praegusel juhul see ringkonnakohtu hinnangul nii ei ole.
9.Riigikohus on selgitanud, et iga juhtumi puhul, mil võõrast asja õigeaegselt ei tagastata, ei ole veel alust rääkida vara omastamisest KarS § 201 mõttes. Senise omaniku varast kestvale ilmajätmisele osutab üldjuhul just nimelt tegevus, millega süüdlane manifesteerib senise omaniku seisundi muutumise, mis seisneb tema käsutusvõimaluse halvenemises asja või vara suhtes. Enda kasuks pööramine võib toimuda tegevusetusega vaid juhul, kui passiivseks jäämine kujutab endast ühtlasi omastamistahte manifesteerimist. Üksnes valduses oleva võõra asjaga seotud kohustuste täitmata jätmisega aga ei väljendata veel selgelt võõrast omandit kahjustavat hoiakut. Vastupidine seisukoht tähendaks tsiviilõiguslike vahendite kasutamise võimatust ja kriminaalasja alustamise kohustust iga juhtumi puhul, kui võõrast asja õigeaegselt ei tagastata. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23. novembri 2012. a otsus asjas nr 3-1-1-109-12.) Ringkonnakohus leiab, et lisaks sellele, et praegusel juhul ei ole selge metallitöötlemisseadmete kuuluvus (st kas OÜ Traudel ja L.T. e vahel oli sõlmitud seadmete rendi- või ostumüügileping), ei võimalda kuriteokaebuses kirjeldatud asjaolud ka järeldada, et L.T. oleks asjade tagastamata jätmisega manifesteerinud tahet neid omastada. Järelikult ei ole
-4-
kuriteokaebuses kajastatud asjaolud piisavad, nentimaks, et L.T. võib olla toime pannud KarS § 201 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kriminaalmenetluse alustamiseks puudub alus.
10.Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KrMS § 208 lg-st 5 jätab ringkonnakohus Riigiprokuratuuri 30. märtsi 2015. a määruse muutmata ja OÜ Traudel ja K. Kalle esindaja määruskaebuse rahuldamata.
Aarne Sarjas Tartu Ringkonnakohtu kohtunik
-5-
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.