Kohtulahend

kuu jooksul

Alates kohtuotsuse jõustumisest tuleb 11 kuu jooksul iga kuu 15.kuupäevaks tasuda 144 eurot ja 12.kuu 15.kuupäevaks 150,56 eurot sundraha Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (SEB Pank), EE502200221014193355 (Swedbank), EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE401700017002872300 (Nordea Bank AB Eesti filiaal). Viitenumber on 99915700032131 . Selgitusse tuleb märkida kriminaalasja number, makse nimetus („Menetluskulud“) ja oma nimi. Kohtukulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Asitõendid: 1)Kaubikust Fiat Ducato reg nr XXXleitud 24 kanistrit piiritusega ja mööblidetailid (asuvad OÜ XXXasitõendite laos) – hävitada kohtuotsuse jõustumisel; 2)rendileping XXXOÜ ja S.L-i vahel – jätta kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 päeva möödumisel apellatsiooniteate esitamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.

Kohtuotsuse põhiosa I Süüdistuse sisu

S.L süüdistatakse selles, et tema koos S.O-ga toimetas 13.05.2014.a Läti Vabariigist Eesti Vabariiki suures koguses käitlemiseks mittelubatud alkoholi. Nii sõitis tema 13.05.2014. a koos S.O-ga viimase poolt 12.05.2014.a renditud kaubikuga Fiat Ducato reg.nrga XXXLäti Vabariiki, kust S.O omandas eeluurimisel tuvastamata isikult 24 kanistrit, milles oli kokku 600 liitrit denatureerivaid aineid sisaldavat piiritust etanooli sisaldusega 90,3 mahuprotsenti. Omandatud kanistrid piiritusega paigutas S.O S.L-i juuresolekul kaubiku Fiat Ducato reg.nr –ga XXX kaubaruumi selleks spetsiaalselt kohandatud mööblidetailide alla, misjärel S.O sõitis koos S.L-iga tagasi Eesti Vabariiki, Viimsisse aadressil Kaarhalli kinnistu, Viimsi vald, Harjumaa asuvasse kaarhalli, et kaubikus olevad kanistrid piiritusega kaarhalli paigutada, kuid peeti kaarhalli sisenemisel 13.05.2014 kell 18:45 MTA Uurimisosakonna ametnike poolt kinni. Oma tegevusega rikkus S.L Alkoholiseaduse § 7 lg 1 p 1 nõudeid, mille kohaselt on keelatud käidelda alkoholi, mis ei vasta AlkS § 4 lõikes 1 sätestatud nõuetele, mille kohaselt käideldav alkohol peab vastama alkoholi määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitlemise nõuetele; olema kantud riiklikku alkoholiregistrisse; vastama riiklikku alkoholiregistrisse kandmisel esitatud katsetulemuste protokollis või sertifikaadis märgitud näitajatele; vastama tarbijapakendi ja selle märgistuse poolest riiklikku alkoholiregistrisse kandmisel esitatud tootenäidisele; olema alkoholi, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses sätestatud juhtudel maksumärgistatud. Alkoholiseaduse § 7 lg 5 kohaselt on käitlemiseks mittelubatud alkoholi suures koguses, kui käitlemiseks mittelubatud alkoholi kogusele vastav arvestuslik aktsiis ületab kümnekordselt või enam alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 46 lõikes 6 nimetatud aktsiisimäära, mis on 16,43 eurot alkoholi etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris. Seega 13.05.2014.a Läti Vabariigist Eesti Vabariiki toimetatud 600 liitri käitlemiseks mittelubatud alkoholi arvestuslik aktsiis 8901 €, mis ületab enam kui kümnekordselt ATKEAS kehtestatud aktsiisimäära. Suures koguses käitlemiseks mittelubatud alkoholi hoidmise ja edasitoimetamisega pani S.L toime KarS § 375 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. II Süüdistatava seisukoht S.L end süüdi ei tunnistanud ja selgitas kohtule, et temalt palus veoteenust S.O, keda oli vaja sõidutada Riiga mööblit viima ja tooma. 13.05.2014 asuti Riia poole teele, S.O teatas, et Riiga viimiseks mööblit ei ole ja vaja on mööblit ainult Riiast tuua. Seda, et sõidukisse paigutati Riias mööblitükkide vahele ka kanistrid mingi vedelikuga, S.L nägi, kuid ei aidanud sellele tegevusele mingilgi moel kaasa, samuti ei teadnud ta täpselt, mis kanistrites on, sest S.O ütles talle, et tegemist on kas mingi vedeldaja või lahustiga. III Kohtu põhjendused ja seisukoht Kohus leiab, et S.O süü KarS § 375 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on tõendatud. Alates 19.06.2014 on muutunud antud paragrahvi dispositsiooni sõnastus, kuid endiselt on karistatav käitlemiseks mittelubatud alkoholi hoidmine või edasitoimetamine suures koguses. Samas ei ole kohtu arvates tõendamist leidnud, et S.L oleks käitlemiseks mittelubatud alkoholi peale edasitoimetamise ka hoidnud ning selle kohta ei ole prokurör kohtule tõendeid ka esitanud. Alkoholi hoidmine on selle valdamine, kuid kas ja kuidas S.L alkoholi valdas või

valdas seda S.O, see ei ole süüdistusest selgelt mõistetav. Süüdistuses ei ole lahti kirjutatud, milles seisnes S.L-i poolt käitlemiseks mittelubatud alkoholi hoidmine ja selles osas tuleb S.L-ile esitatud süüdistuse mahtu vähendada. Kuriteo kvalifikatsiooni antud tõdemus aga ei muuda. S.L-i süü KarS § 375 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on tõendatud alljärgnevate kohtuistungil uuritud tõenditega: 1) 13.05.2014 koostatud kaubiku Fiat reg nr XXX läbiotsimisprotokollis ja selle lisades kajastuvaga, millest nähtuvalt leiti kaubiku kaubaruumist kaks valget puidust riiulit. Alumine riiul oli kaetud valge papiga, mis oli naeltega riiuli külge kinnitatud. Selle peal oli ülemine riiul. Alumise riiuli vahedes oli kokku 24 kanistrit läbipaistva vedelikuga. Sõiduki salongist leiti ka rendileping S.L-i ja XXXOÜ vahel. Nimetatud lepingul on S.L-i allkiri /seda kinnitas ta kohtuistungil ise/, lepingul puudub aga igasugune info sõiduki kohta, mis justkui oleks S.L-ile renditud. Nii S.L kui S.O kinnitasid kohtuistungil, et sõiduki rentis tegelikult S.O ja S.L kinnitas, et tema kirjutas oma andmed hoopis teisele tühjale rendilepingu blanketile pelgalt seetõttu, et tal oleks pealtnäha mingi õigus seda sõidukit juhtida. Nagu S.L selgitas (ja seda kinnitas ka S.O), puudus 13.05.2014 S.O endal üldse sõiduki juhtimisõigus. Samas ei ole S.L-iga S.O kumbki eitanud, et seda sõidukit juhtis S.L S.O palvel. Läbiotsimise alguses ütles S.L politseitöötajatele, et kaubaruumis on mingid kanistrid ja mööblitükid. Seega on S.L ise kinnitanud, et ta oli kanistrite kaubikusse paigutamisest tegelikult teadlik. Seda kinnitas ta ka kohtuistungil; 2) alkoholiekspertiisi akt nr 1-9/254-1(koos lisadega), milles antud eksperdiarvamusest nähtub, et ülal nimetatud kaubikust leitud ja ekspertiisiks esitatud 24 kanistris oli kokku 600 liitrit alkoholi, mille etanooli sisaldus on 90,3 mahuprotsenti. Vedelik sisaldab denatureerivat ainet isopropanooli, kusjuures isopropanool ei vasta denatureerimise nõuetele ja et vedelik on tõenäoliselt valmistatud tehasetingimustes; 3) Veterinaar-ja toiduameti poolt saadud vastusest nähtuvalt ei ole kaubikust leitud isopropanooli sisaldav piiritus etanoolisisaldusega 90,3 mahuprotsenti kantud riiklikkusse alkoholiregistrisse; seega – tegemist oli käitlemiseks mittelubatud alkoholiga; 4) MTA tollikorralduse osakonna poolt antud vastusest päringule selgub, et kaubikust leitud 600 liitri piirituse alkoholiaktsiisi määr on 8901 eurot ja 77 senti. Seega ületab 13.05.2014 Lätist Eestisse toimetatud 600 liitri käitlemiseks mittelubatud alkoholi aktsiis enam kui 25 korda Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduseskehtestatud aktsiisimäära. Ehk tegemist on käitlemiseks mittelubatud alkoholiga suures koguses. 5) Arstliku kohtu-toksikoloogiaekspertiisi aktis nr 14E-LÕX0084 antud eksperdiarvamusest nähtub, et kaubikust leitud alkohol on joogikõlbulik, mõõdukal tarbimisel põhjustab tavapärast alkoholijoovet ja denatureerivate lisaainete kogus on suhteliselt ohutu, kui kõnealust alkoholi tarbida mõõdukalt; 6) rendilepingute koopiast nähtub, et kaubiku rentis S.O ajavahemikuks 12.05-13.05.2014.

firmalt XXXOÜ

S.L-i ütlused selle kohta, et ta ei teadnud, mida S.O soovib Riiast vedada, ei ole usaldusväärsed. S.O ja S.L olid tutvunud Soomes vangistuses viibides 2000.aasta paiku. On ülimalt vähetõenäoline, et S.L, teades S.O tausta, ei pidanud vajalikuks uurida, mis laadi kaupa veetakse ja millisel eesmärgil Riiga on vaja sõita. Lähtudes S.L-i ütlustest – tal paluti vedada Riiast Eestisse mööblit, pidi tal tekkima kahtlus, s.o. vajadus välja selgitada, miks soovib S.O lisaks mööblile vedada ka mingisuguseid kanistreid, pealegi neid mööbli sisse peites. S.L pidi tema ja S.O tutvuse asjaolusid (ühist vangistuses viibimist) arvestades vähemalt möönma, et S.O võib olla plaanis koos temaga toime panna midagi õigusvastast. Asjaolust, et S.L vastavaid kahtlusi ei tekkinud või ta neid kahtlusi ei kontrollinud, järeldab kohus, et S.L oli ükskõik, kas kaup, mida ta koos S.O-ga veab, on keelatud või lubatud ehk teisisõnu – ta möönis, et kanistrid võivad sisaldada ebaseaduslikku alkoholi. On ilmne, et S.O soovis leida usaldusväärse isiku, kes mitte mingil tingimusel ei informeeriks politseid ega kolmandaid isikuid veetavast salakaubast. Usaldusväärseks ei pidanud ta aga suvalist autojuhti vaid nimelt S.L, kellega koos oli kinnipidamiskohas oldud ja kelle taust oli S.O-le seetõttu hästi teada. S.L puuduvad tõsiseltvõetavad selgitused selle kohta, miks ta kirjutas ise oma andmed niinimetatud rendilepingule ja allkirjastas selle, kui ta ise tegelikult sõidukit ei rentinudki. Ka ei tundnud S.L erilist huvi, miks Eestist tegelikult kaupa (mööblit, mida tema sõnul ta vedama pidi) peale ei laaditudki. Enda sõnul piirdus ta S.O selgitusega, et mööblit ei saadud. Puudub eluliselt usutav selgitus selle kohta, miks S.L ei uurinud S.O-lt, mis on kaubikusse laaditud vedeliku sisu, miks niinimetatud veetav mööbel koosneb ainult paarist päevinäinud riiulist, mille järele Tallinnast Riiga sõitmine (ja selleks arvestatavate kulutuste tegemine) oleks sisuliselt absurdne, sest selliste riiulite leidmiseks piisab kasvõi jalutuskäigust lähimale prügimäele. Kogu S.L-i käitumine viitab üheselt sellele, et ta pidi mõistma ja võimalikuks pidama, et süüdistuses kirjeldatud kaubaks võib olla käitlemiseks mittelubatud alkohol ja selle edasitoimetamine ei ole seaduslik. S.L on avaldanud kohtueelsel uurimisel, et ta aitas kaupa (ehk siis kanistreid ja niinimetatud mööblit) kaubikusse sättida, kohtus ta selles enam nii kindel ei olnud. S.L-i ütlused selle kohta, et tema osutas S.O-le lihtsalt veoteenust, tal on oma firma ja vedude tegemine ongi tema igapäevaseks tööks, on paljasõnalised. Eluliselt usutav oleks see, et veoteenuse osutaja sõlmib teenuse tellijaga lepingu, tunneb huvi, millise kauba vedamisega on tegemist (s.t. veendub, et tegemist ei ole millegi ebaseaduslikuga), võtab tellijalt veose kättesaamise aadressi või kontaktisiku koordinaadid, endal vastava sõiduki puudumisel rendib ise vastava sõiduki, sõidab kohale, saab informeeritud sellest, mida ta veab ja toimetab kauba sinna, kuhu tellija soovib. Kindlasti ei vaja veoteenuse osutaja varahommikust saadik alkoholijoobes olevat kaaslast (antud juhul S.O, kes S.L-i sõnul oli Riiga jõudmise ajaks juba alkoholi tarvitamise tagajärjel „suhteliselt pehme“) pikal teekonnal ühest riigist teise. Eluliselt usutav on see, et paar vana riiulit laoti kaubikusse just kanistrite peitmiseks ja varjamiseks, teisisõnu – ühiselt konstrueeriti peidik, ühiselt asetati vedamiseks mõeldud kaup peidikusse ja ainuüksi selles väljendub käesoleval juhul ühine teovalitsemine. Viimast asjaolu kinnitas ka kohtuistungil S.O. Kanistreid ei peidetud ega varjatud S.L-i eest, ka seda kinnitas S.O. S.O andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et nad sõitsid koos S.L-iga kõigepealt ühte kohvikusse, kus kolmandad isikud võtsid neilt kaubiku ja tõid pärast kohviku juurde tagasi. Alles seejärel sõideti mingi angaari juurde, kust võeti kanistrite varjamiseks peale kaks vana riiulit. Kohtul ei ole alust kahelda S.O ütlustes, kes on nõustunud enda kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses ja andnud ka käesolevas üldmenetluses tunnistajana ennast süüstavaid ütlusi, kuigi sellist kohustust tal ei olnud. Kui oletada, et S.L varem ei teadnud, millise kauba

järele ta koos S.O-ga sõidab, siis selline konspiratsioon, kus vahepeal temalt kaubik võetakse ja teda ja S.O kohvikusse ootama jäetakse, oleks igal juhul pidanud S.L-ile selge sõnumi saatma, et tegeletakse millegi kahtlase või koguni ebaseaduslikuga. Vähe sellest, S.L möönab, et nägi riiulite paigutamist kaubikusse, kuid pidas seda ülimalt mõistlikuks kaubapaigutuseks, mitte peitmiseks. Sellised S.L-i väited on absurdsed ja eluliselt mitte usutavad. Eluline usutavus on üks tõendi hindamise kriteeriumitest. Tähelepanu väärib, et S.L väitis oma viimases sõnas, et kanistrite sõidukisse laadimist tema ei näinudki, et sel ajal, kui tema koos S.O-ga kohvikus istus, võisid kaubikut kasutada teised inimesed. Sellisest väitest jääb mulje, et S.L sisenes koos S.O-ga võõras linnas kohvikusse ja jättis sõiduki võtmed sõidukile ette, et seda kõik soovijad kasutada saaksid, kusjuures ise ei teadnud ta sellest, et sõidukiga vahepeal ringi sõideti, mitte midagi. See pole eluliselt usutav. On ilmne, et S.L üritab vältida süüdimõistmise korral karistust ja suhteliselt suuri menetluskulusid, mida süüdimõistmise korral teda tasuma kohustatakse. Enda teopanust püüab ta näidata olematuna, kinnitab, et tahtis S.O kaubaveol vaid abistada, sest kauba vedamine ongi tema töö jne. On ilmne, et S.O ja S.L tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult. S.O roll oli mittelubatud alkoholi käitlemises suurem, tema oli üks selle tegevuse eestvedajateks, S.L oli kutsutud kuritegu toime panema S.O poolt, S.L pidi saama selle eest tasu ning hiljemalt hetkest, kui ta asus juhtima autot, millesse olid paigutatud kanistrid ja nende varjamiseks ka riiulid, tegutses ta (kaudse) tahtlusega käitlemiseks mittelubatud alkoholi edasi toimetada. Kuna mõlemad peeti kinni vahetult peale Tallinna jõudmist, siis nende edasise võimaliku tegutsemise kohta saab teha ainult oletusi. S.O ja S.L saab käsitada kaastäideviijatena KarS § 21 lg 2 mõttes, sest nende tegevuses olid jaotatud rollid ja omavaheline tegevus oli kooskõlastatud, mõlema teopanus oli oluline ja mõlemad nad valitsesid tegu. Funktsionaalset teovalitsemist iseloomustab asjaolu, et tegu kui tervik realiseerub alles siis, kui kõik kaastäideviijad täidavad kooskõlastatult oma ülesannet kuriteokoosseisu realiseerimisel. Süüteo realiseerimise suhtes peab olema tegemist just olulise teopanusega, st ei piisa ainult toetavast, teo täideviimise seisukohalt teisejärgulisest tegevusest. S.L-i teopanus oli oluline, käitlemiseks mittelubatud alkoholi ühest riigist teise vedamiseta ei oleks kuriteokoosseisu realiseeritud.

(RKKKo 3-1-1-6414). Asetades eelviidatud Riigikohtu seisukoha käesoleva kriminaalasja konteksti, on oluline rõhutada, et autojuhina (arvestades iseäranis asjaolu, et S.O puudus juhiluba ja ta oli alkoholijoobes) valitses S.L kuriteo koosseisu objektiivsetele tunnustele vastavat tegu – alkoholi edasitoimetamist – täielikult, kuivõrd tal oli vaba valik otsustamaks, kas üldse, millal, missugust marsruuti pidi jne sõiduk koos selles olnud kaubaga sihtkohta toimetada. Subjektiivses mõttes eeldab kaastäideviimine kõnealusest teooriast lähtuvalt ühist teootsust, mis sisaldub KarS § 21 lg 2 esimese lause mõistes "kooskõlastatult". Kaastäideviijad peavad olema kokku leppinud rollijaotuses ja selle vastastikuses sõltuvuses – s.t. süütegu pannakse toime teadliku ja soovitud koostegutsemisega. Kaastäideviimise korral soovib isik enda teopanust näha just osana ühtsest tegutsemisest. Teovalitsemise teooria tähenduses tuleb seda mõista teovalitsemise

tahtlusena. See kokkulepe ei pea olema suuline ega eelnema süüteokatsele ja seda on võimalik saavutada ka vaikimisi ning konkludentsete tegudega juba süüteo toimepanemise käigus (RK 3-11-23-10). IV Karistus Karistuse mõistmisel S.L-ile arvestab kohus, et võrreldes S.O-ga oli tema roll kuriteo toimepanemisel siiski tagasihoidlikum, tema ei olnud kuriteo initsiaatoriks. Tema karistust kergendavad, samuti raskendavad asjaolud puuduvad. S.L töötab ja tema seadusekuulekus pärast viimast süüdimõistmist (karistusregistri õiendit ei ole kohtule esitatud, kuid süüdistusaktist nähtub tema varasem karistatus aastatid tagasi) näitab seda, et antud kuritegu oli S.L-i elus pigem juhuslikku laadi episood. Samas – enda süüd ta ei tunnista, on ennastõigustav ja seetõttu ei pea kohus võimalikus karistada teda rahalise karistusega. Küll peab kohus võimalikuks teda karistusena mõistetavast vangistusest tingimisi vabastada. Kohtul puudub veendumus, et S.L on vajalik allutada käitumiskontrollile. S.L-i näol ei ole tegemist noorukiga, kes vajaks suunamist ja järelevalvet distsiplineerimiseks, tema mõjutamiseks piisab katseajast, mis annab teadmise, et uue kuriteo toimepanemise korral tuleb asuda vangistust kandma. Prokuröri poolt taotletud vangistuse pikkus on vastavuses S.L-i süü suurusega ja karistuse eesmärkidega. Karistusest tuleb lugeda kantuks 3 päeva, mil S.L viibis vahi all (13.05.2014-15.05.2014). V Menetluskulud ja asitõendid Kriminaalasjas on menetluskuludeks ekspertiisitasud ja asitõendite transpordi- ja hoiukulud. Arvestades S.L-i väiksemat ja tagasihoidlikumat rolli kuriteo toimepanemisel leiab kohus, et S.L tuleb hüvitada nendest kuludest 1/3, ülejäänud osas jääb kulude hüvitamise otsustus S.O käesolevast menetlusest eraldatud kriminaalasjas lahendamiseks. Kuna kriminaalmenetluse kulud on suhteliselt suured, peab kohus võimalikus määrata, et menetluskulusid võib hüvitada maksimaalse tähtaja ehk 12 kuu jooksul osade kaupa. Asitõendid – kanistrid ja mööblidetailid kuuluvad hävitamisele ja rendileping S.L-i ja XXXOü vahel tuleb jätta kriminaalasja juurde. Muus osas liiguvad asitõendid koos S.O kriminaalasjaga.

Kohus juhindus kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-st 306; § 311-313; § 315. Anne Rebane Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.