Kohtulahend

Süüdi tunnistada R.O KarS § 392 lg 1 (alates 01.01.2015 on tegu kvalifitseeritav KarS § 4211 lg 1) järgi ja karistada teda rahalise karistusega 200 (kakssada) päevamäära ulatuses, s.o summas 640 (kuussada nelikümmend) eurot. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul selliselt, et juunis 2015 tuleb tasuda 51,50 (viiskümmend üks eurot ja viiskümmend senti) eurot ning alates juulist 2015 kuni lõpptähtajani 31. mai 2016 tuleb tasuda igakuiselt vähemalt 53,50 (viiskümmend kolm eurot ja viiskümmend senti) eurot. Rahaline karistus tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (NORDEA PANK), nr EE873300333499990003 (DANSKE BANK) viitenumbriga 99915400005332. Kui rahalise karistuse osamakse pole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täies ulatuses täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista R.O-lt menetluskuluna sundraha summas 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot riigituludesse. Menetluskulud 585 eurot tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates ositi 12 kuu jooksul Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (NORDEA PANK), nr EE873300333499990003 (DANSKE BANK). Maksekorraldusele märkida viitenumber

99915700032597 ning selgitus: nimi, nr 1-15- 2973, menetluskulud. Ositi tasumisel on isik kohustatud igakuiselt tasuma 48,75 eurot. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Süüdistatavatel ja kaitsjatel on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ega kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub.

ASITÕENDID JA KONFISKEERIMINE

KarS § 4211 lg 4 ja KarS § 83 alusel konfiskeerida süüteo vahetuks objektiks olnud ja kriminaalmenetluses äravõetud 204 teleskoopnuia, õhusõiduki (SU-margi hävitaja) reaktiivmootori kütuse regulaator RSF-31 ja kaks põlemiskambrit „03.02.700“ on MTA Ida tollipunkti laos (Peterburi tee 1, Narva) ( I kd tl 27-47 ja II kd, tl 24-26). I Kuriteo asjaolud: Alexey Movchan toimetas 2012 septembris (enne 28.09.2012) Eestisse üle riigipiiri vastava kohustusliku dokumendita strateegilist kaupa – 204 teleskoopnuia, vedas need Ida-Virumaale Narva linna ja andis üle R.O-le, tellides temalt kauba piiriületamise teenust väljavedamiseks Venemaale üle Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri ja riigipiiri ja seega tahtlikult kallutas teist isikut tahtlikule õigusvastasele teole, kuna R.O oli tema poolt informeeritud kauba nimekirjast ja teleskoopnuiade olemasolust. Pärast seda laadis ta koos R.O-ga ülalnimetatud 204 teleskoopnuia kaubikusse xxxx registreerimismärgiga xxxx. 28.09.2012 kella 15:30 paiku võtsid Ida maksu- ja tollikeskuse ametnikud Narvas piiriületamisel Alexey Movchanilt ja tema autojuhilt A.Dadatskilt ära 204 teleskoopnuia, mille kohta koostati kauba läbivaatuse akt nr 12-12.1-5/12/2527. Kehtiva relvaseaduse (edaspidi RelvS) § 15 lg 1 sätestab, et teleskoopnui on külmrelv. RelvS § 20 lg 2 p 1 sätestab, et teleskoopnui on tsiviilkäibes keelatud. RelvS § 60 “Relva ja laskemoona sissevedu ja väljavedu” lg 7 sätestab, et tsiviilkäibes keelatud relva ja laskemoona sissevedu või väljavedu toimub strateegilise kauba seadusega kehtestatud korras. Alates 01.01.2012 kehtiva strateegilise kauba seaduse (edaspidi StrKS) § 2 lõike 10 alusel kehtestatud “sõjaliste kaupade nimekiri” on kategoorias EST2 “Muud riigi julgeoleku ja avaliku turvalisuse tagamiseks (sh massirahutuste ohjamiseks) kasutatavad kaubad” punktis “g” loetletud teleskoopnui. StrKS § 6 lg 2 sätestab, et Strateegiliste kaupade nimekirja kantud kauba ning käesoleva seaduse § 2 lõigete 4 ja 11 kohaselt strateegilise kaubana käsitatava kauba veoks ning teenuse osutamiseks on vajalik kehtiv eriluba või selle kasutamise õigus, mis peab olema omandatud enne kauba või teenuse riigipiiri ületamist.

R.O andis 28.09.2012 oma autojuhile Aleksandr Dadatskile väljaveoks üle Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri ja riigipiiri keelatud kauba ning vastava kohustusliku dokumendita strateegilist kaupa – 204 teleskoopnuia, mis R.O eelnevalt deklareeris ja ebaseaduslikult vedas neid 28.09.2012 kella 15:30 paiku sõidukiga xxxx registreerimismärgiga xxxx Eesti Vabariigist Vene Föderatsiooni territooriumile üle Narva maantee tollipiiripunkti, kuid piiriületamisel 204 teleskoopnuia peeti kinni ning koostati kauba läbivaatuse akt nr 1212.1-5/12/2527. Samuti R.O toimetas 23.04.2014 kella 02.50 paiku Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki Ida tollipunkti (Peterburi tee 1 Narva) kaudu sõidukiga xxxx Vene Föderatsiooni registreerimismärgiga xxxx vastava kohustusliku dokumendita strateegilise kauba, nimelt õhusõiduki (SU-margi hävitaja) reaktiivmootori kütuse regulaator RSF -31 ja kahe põlemiskambrit „03.02.700“, kuid kauba läbivaatuse käigus peeti eelmainitud esemed kinni ning koostati kauba läbivaatuse akt nr 14-12.1-5/00/3194. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 22.12.2011.a määruse nr 171 „strateegiliste kaupade nimekiri“ lisale nr 1 kuuluvad äravõetud esemed sõjaliste kaupade nimekirja kategooria ML10 alla („Õhusõidukid“, „õhust kergemad õhusõidukid“, „mehitamata õhusõidukid“, „õhusõidukite“ mootorid ja seadmed, nendega seotud varustus ja komponendid, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud sõjaliseks kasutamiseks). Tulenevalt Strateegilise kauba seaduse § 6 lõikest 2 on strateegiliste kaupade nimekirja kantud kauba veoks ning teenuse osutamiseks on vajalik kehtiv eriluba või selle kasutamise õigus, mis peab olema omandatud enne kauba või teenuse riigipiiri ületamist. Strateegilise kauba seaduses peetakse veo mõiste all silmas sissevedu, väljavedu ja transiiti. 04.04.2014 lõpetas Viru Ringkonnaprokuratuur kriminaalmenetluse kahtlustatava Aleksandr Dadatski suhtes kahtlustuses KarS § 392 lg 2 p 2 järgi KrMS § 200, 199 lg 1 p 1 alusel. II Süüdistuste sisu: Alexey Movchani süüdistatakse selles, et tema 2012 septembris (enne 28.09.2012) toimetas Eestisse üle riigipiiri vastava kohustusliku dokumendita strateegilist kaupa – 204 teleskoopnuia, vedas need Ida-Virumaale Narva linna ja andis üle R.O-le, tellides temalt kauba piiriületamise teenust väljavedamiseks Venemaale üle Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri ja riigipiiri ning seega tahtlikult kallutas teist isikut tahtlikule õigusvastasele teole, kuna R.O oli tema poolt informeeritud kauba nimekirjast ja teleskoopnuiade olemasolust. Pärast seda ta laadis koos R.O-ga ülalnimetatud 204 teleskoopnuia kaubikusse xxxx registreerimismärgiga xxxx. Sel moel pani Alexey Movchan tahtlikult toime teise isiku kallutamise tahtlikule õigusvastasele teole, nimelt kohustusliku dokumendita külmrelva üle Euroopa Liidu tolliterritooriumi piiri toimetamise, s.o kuriteo, mis on ettenähtud KarS § 392 lg 1 – KarS § 22 lg 2 järgi. Alates 01.01.2015 on KarS § 392 lg 1 kehtetu, seega tuleb isiku tegevused kvalifitseerida KarS § 4211 lg 1 – KarS § 22 lg 2 järgi. R.O süüdistatakse selles, et tema andis 28.09.2012 oma autojuhile Aleksandr Dadatskile väljaveoks üle Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri ja riigipiiri keelatud kauba ning vastava kohustusliku dokumendita strateegilise kauba – 204 teleskoopnuia, mis R.O eelnevalt deklareeris ja vedas neid ebaseaduslikult 28.09.2012 kella 15:30 paiku sõidukiga xxxx registreerimismärgiga xxxx Eesti Vabariigist Vene Föderatsiooni

territooriumile üle Narva maantee tollipiiripunkti, kuid piiriületamisel 204 teleskoopnuia peeti kinni ning koostati kauba läbivaatuse akt nr 12-12.1-5/12/2527. Samuti süüdistatakse R.O selles, et tema 23.04.2014 kella 02.50 paiku toimetas Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki Ida tollipunkti (Peterburi tee 1 Narva) kaudu sõidukiga xxxx Vene Föderatsiooni registreerimismärgiga xxxx vastava kohustusliku dokumendita strateegilise kauba, nimelt õhusõiduki (SU-margi hävitaja) reaktiivmootori kütuse regulaator RSF-31 ja kahe põlemiskambri „03.02.700“, kuid kauba läbivaatuse käigus peeti eelmainitud esemed kinni ning koostati kauba läbivaatuse akt nr 14-12.1-5/00/3194. Sel moel pani R.O toime kohustusliku dokumendita külmrelva üle Euroopa Liidu tolliterritooriumi piiri toimetamise, s.o kuriteo, mis on ettenähtud KarS § 392 lg 1 järgi. Alates 01.01.2015 on KarS § 392 lg 1 kehtetu, seega tuleb isiku tegevused kvalifitseerida KarS § 4211 lg 1 järgi. III Prokuröri ettepanek: Arvestades kriminaalasja asjaolusid ja süüdistatava süüd, samuti toimepandud kuriteo raskust, teeb prokuröri abi ettepaneku mõista Alexey Movchan süüdi KarS § 392 lg 1 - KarS § 22 lg 2 (KarS § 4211 lg 1 - KarS § 22 lg 2) järgi ja määrata talle karistuseks rahaline karistus 100 päevamäära ulatuses summas 320 eurot. KarS § 66 alusel palub prokurör määrata rahalise karistuse tasumine ositi tähtajaga 1 aasta. Arvestades kriminaalasja asjaolusid ja süüdistatava süüd, samuti toimepandud kuriteo raskust,

teeb prokuröri abi ettepaneku mõista R.O süüdi KarS § 392 lg 1 (KarS § 421 lg 1) järgi ja määrata talle karistuseks rahaline karistus 200 päevamäära ulatuses summas 640 eurot. KarS § 66 alusel palub prokurör määrata rahalise karistuse tasumine ositi tähtajaga 1 aasta. IV Kohtu põhjendused: KrMS § 251 lg 1 sätestab, et kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses. KrMS § 253 p 1 kohaselt kriminaalasja kohtusse saabumisel, kuid mitte enne viieteistkümne päeva möödumist süüdistusakti süüdistatavale ja kaitsjale edastamisest, teeb kohtunik pärast kriminaalasja kohtualluvuse kontrollimist kohtuotsuse käskmenetluses käesoleva seadustiku § 254 järgi. KrMS § 254 lg 1 sätestab, et kui kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta, koostab ta kohtuotsuse. Kriminaalasi ning süüdistusakt R.O ja Alexey Movchani süüdistustes saabusid kohtusse 10.04.2015. Süüdistusakti koopia on süüdistatavatele ja nende kaitsjatele edastatud 10.04.2015. Süüdistatavad ega tema kaitsjad kohtule tulenevalt KrMS §-st 252 lõikest 3 omapoolseid kirjalikke seisukohti kriminaalasja lahendamise kohta esitanud ei ole. Kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistus te tõendatuse ning karistuste määra kohta. Kuritegude toimepanemised süüdistatavate poolt on tõendamist leidnud

järgmiste tõenditega: kauba läbivaatamise aktid; asitõendite vaatlusprotokollid; tunnistaja Darius Ksivickas ütlused; strateegilise kauba komisjoni vastused; kahtlustatava R.O ütlused; kahtlustatava Alexey Movchani ü tlused. Tegemist on teise astme kuritegudega. Tõendamiseseme asjaolud on selged ning vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses KrMS § 251 alusel. Kohus Alexey Movchani ja R.O käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et süüdistatavad panid toime neile inkrimineeritavad kuriteod. KarS § 392 lg 1 nägi karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS § 4211 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. KarS § 44 lg 2 kohaselt rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdlase elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. KarS § 5 lg 1 kohaselt karistus mõistetakse teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi. Tegude toimepanemise ajal kehtinud karistusseadustiku § 44 lg 2 kohaselt oli miinimumpäevamäära suuruseks 3,20 eurot. Kohus märgib, et prokurör on teinud ettepaneku karistada Alexey Movchani KarS § 392 lg 1 – KarS § 22 lg 2 järgi (alates 01.01.2015 on tegu kvalifitseeritav KarS § 4211 lg 1 – KarS § 22 lg 2 järgi) rahalise karistusega 100 päevamäära ulatuses, arvestades päevamääraks 3,20 eurot. Seega tuleb Alexey Movchanile mõista rahaline karistus summas 320 eurot (3,20 eurot x 100 pm). KarS § 66 lg 1 ja 3 kohaselt, mõistes rahalise karistuse, aresti või kuni kuuekuulise vangistuse, võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise või kandmise ositi. Ositi tasutava või ärakantava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel tuleb süüdimõistetule võimaldada tasuda rahaline karistus ositi 1 aasta jooksul. Harju Maakohtu 17.01.2014 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-52 tunnistati Alexey Movchan süüdi KarS § 329 järgi ning karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning kandmisele kuulus 2 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva ning kandmisele kuulus 1 kuu 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel, loeti kergem 23.10.2013 mõistetud karistus 28 päeva vangistust kaetuks Harju Maakohtu 17.01.2014 otsusega mõistetava raskeima karistusega ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 1 kuu 28 päeva vangistust. KarS § 73 lg 1, 3 alusel mõisteti vangistus tingimisi 3-aastase katseajaga. Kohtuotsus jõustus 25.01.2014.

KarS § 64 lg 2 kohaselt kui üks mõistetud põhikaristustest on rahaline karistus, viiakse see täide iseseisvalt. Seega tuleb käesoleva otsusega mõistetav karistus täide viia iseseisvalt. Prokurör on teinud ettepaneku karistada R.O KarS § 392 lg 1 järgi (alates 01.01.2015 on tegu kvalifitseeritav KarS § 4211 lg 1 järgi) rahalise karistusega 200 päevamäära ulatuses, arvestades päevamääraks 3,20 eurot. Seega tuleb R.O-le mõista rahaline karistus summas 640 eurot (3,20 eurot x 200 pm). KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel tuleb süüdimõistetule võimaldada tasuda rahaline karistus ositi 1 aasta jooksul. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavate puhul puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Kohus leiab, et karistuse eesmärgid on Alexey Movchani ja R.O puhul saavutatavad rahalise karistuse mõistmisega. V Kohtu seisukoht menetluskulude osas Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, st 585 eurot ning Alexey Movchani menetluskuluks on ka KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 144 eurot. KrMS § 180 kohaselt hüvitab eelnimetatud kulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.