Kohtulahend

mõistetud karistusega, so vangistusega 2 kuud, milline karistus jäeti KarS 74 lg 1 ja 3 alusel tingimisi 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga kohaldamata ning lõplikuks karistuseks kohtuotsuste kogumis KarS § 64 lg 2 alusel mõista vangistus 2 (kaks) kuud ja rahaline karistus 640 (kuussada nelikümmend) eurot, millistest viimane karistus viiakse täide iseseisvalt. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata mõistetud rahalise karistuse 640 eurot tasumine ositi 10 kuu jooksul igakuiste võrdsete osadena 64 euro kaupa kuus alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jätta S.T-le Harju Maakohtu 01.04.2014 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus, s.o tähtajaline vangistus 2 (kaks) kuud S.T suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et S.T temale määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 alusel pandud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Ida-Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85, Tallinn, tel 6 127 758), jätkates kriminaalhooldust senise kriminaalhooldaja järelevalve all. KarS § 75 lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 5 ja 6 kohaselt kohustada S.T järgima katseajal kontrollnõudeid: - elama alalises elukohas: XXX; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Ida-Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 78 p 1 alusel arvestada S.T-le määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja kulgemist alates Harju Maakohtu 01.04.2014 otsuse kuulutamisest, so alates 01.04.2014, nimetatud otsuses märgitud tingimustel. S.T suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. S.T-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alustel: • teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot; • määratud kaitsjale kohtueelsel menetlusel makstud tasu 60 (kuuskümmend) eurot, s.o kokku menetluskulu 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas, märkides selgitusena: „S.T , 1-15-3517, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel S.T elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid: S.T ja XXXkäekirjaproovid, mis asuvad kriminaaltoimiku juures ümbrikus, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. KRIMINAALASJA KOHTULIKUL ARUTAMISEL KOHUS TUVASTAS: S.T ́t süüdistatakse selles, et tema 11.05.2014.a. kella 02.03 ajal Tallinnas, Telliskivi 23A juures esitas teda mootorsõiduki Audi A4 reg nr XXX juhtimiselt kinni pidanud piirkonnavanem Peeter Puiole teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi, XXX nimele väljastatud juhiloa XXX, eesmärgiga näidata, et tal on olemas mootorsõiduki juhtimisõigus ja vabaneda karistusest punase fooritule põledes ristmiku ületamise alustamise, kehtiva liikluskindlustuse puudumise ning samuti mootorsõidukiga juhtimisõiguseta sõitmise eest, kuna tal endal mootorsõiduki juhtimisõigus puudub alates 28.08.2011. Samuti tema 22.10.2014 kella 19.10 ajal Tallinnas, Endla 30 juures esitas teda mootorsõiduki Audi A4 reg nr XXX juhtimiselt kinni pidanud patrullpolitseinik Dmitri XXX teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi, XXX nimele väljastatud juhiloa nr XXX, eesmärgiga näidata, et tal on olemas mootorsõiduki juhtimisõigus ja vabaneda karistusest mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest, kuna tal endal mootorsõiduki juhtimisõigus puudub alates 28.08.2011. Seega S.T , teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamisega eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest, pani toime KarS § 349 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Juhindudes KrMS § 245 on 29.04.2015 sõlmitud Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokuröri Katrin Kabel, süüdistatava S.T ja tema kaitsja Siim Mõistliku vahel järgnev kokkulepe: KarS § 349 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus S.T süüditunnistamist ning karistamist juhindudes KarS §-st 44 lg 1, 2 ja 4 rahalise karistusega 200 päevamäära ulatuses. Päevamäära suuruseks on 3.20 eurot, vastavalt Maksu- ja Tolliameti teatisele isiku keskmise päevasissetuleku kohta 2013 aastal /tl 148/, mis teeb rahalise karistuse suuruseks 640 eurot. KarS § 65 lg 2, KarS § 64 lg 2 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 01.04.2014.a. otsusega mõistetud karistusega, vangistusega 2 kuud katseajaga 18 kuud ning lõplikuks karistuseks mõista S.T-le KarS § 74 lg 1 alusel vangistus 2 kuud ning rahaline karistus 640 eurot, mis kuulub täitmisele iseseisvalt.

Vastavalt KarS § 74 lg 1, 3 mitte pöörata S.T-le 01.04.2014.a. Harju Maakohtu otsusega mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui ta ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks KarS §-ga 75 lg 1 p 1-6 pandud kontrollnõudeid. Vastavalt KarS § 75 lg 1 punktidele 1-6 on S.T käitumiskontrolli ajal kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Katseaja alguseks lugeda 01.04.2014.a. vastavalt 01.04.2014.a. Harju Maakohtu otsusele. Vastavalt KarS § 66 lg 1 määrata rahalise karistuse kandmine ositi 10 kuu jooksul, iga kuu 64 euro suuruses summas alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1, lg-st 2; § 175 lg 1 p-dest 4 ja 9; § 179 lg 1 p-st 2; § 180 lg-test 1 ja 3; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313; KarS § 349; § 64 lg-st 2; § 65 lg-st 2; § 66 lg-st 1, 3; § 74 lg-test 1 ja 3; § 75 lg 1 p-dest 1-6; § 78 p-st 1 asub kohus seisukohale, et S.T kuulub temale KarS § 349 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

MENETLUSKULUD

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses ja süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Süüdistatava puhul on tegemist täisealise ja töövõimelise isikuga, kes töötab ja seega ilmselgelt saab ka sissetulekut. Samuti ei ole süüdistatav esitanud tõendeid selle kohta, et ta ei ole oma majandusliku olukorra tõttu maksevõimeline. Lisaks tuleb menetluskulude väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumise väljavaadetest. Senise kohtupraktika kohaselt menetluskulude vähendamise korral tuleb esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. S.T on aga eelnevalt korduvalt kriminaalkorras karistatud ja ta on teadlik sellest, et iga

järgmise kriminaalmenetlusega kaasnevad menetluskulud. Inkrimineeritud süütegude toimepanemine on olnud süüdistatava vaba ja teadlik valik. Seega leiab kohus, et menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet. Kohus ei tuvastanud kohtusse saabunud kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel asjaolusid, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist. Samas leiab kohus, et konkureeriva kohustuse olemasolu rahalise karistuse näol annab aluse võimaldada menetluskulude hüvitamist KrMS § 180 lg 3 ja KrMS § 313 lg 1 p-des 7 ja 12 alusel kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul. Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.