Kohtulahend

tarvitada

narkootilisi

või

- asuda kahe nädala jooksul arvates vabanemisest tööle või võtta end arvele Töötukassas, - mitte viibida alkoholi tarvitamisega seotud kohtades ja suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Vabastada Taavi Sulamägi tingimisi elektroonilise järelevalve alla peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Katseaja algust arvestada alates käesoleva määruse jõustumisest. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud: Viru Vangla esitas 02.03.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Taavi Sulamägi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla. Taavi Sulamägi tunnistati süüdi Pärnu Maakohtu 15.10.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-134715 KarS § 184 lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 4 aastat vangistust. Karistusaja alguseks loeti 04.03.2013. Viru Vangla poolt koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kolm korda, vanglakaristust kannab esimest korda. On pannud toime 10 aasta jooksul

kolm eriliigilist kuritegu. Esmalt varavastane kuritegu, seejärel joobeseisundis sõiduki juhtimine ning viimasena narkokuritegu. Soodusteguriks on rahalise kasu saamine. 17.06.2014 omandas Viru Vanglas põhihariduse, alates 01.09.2014 õpib 10-ndas klassis. 23.07.2014 22.04.2014 töötas Viru Vanglas majandustöödel koristajana. 11.09.2014 sai noomituse vanglaametniku korralduse eiramise eest. Vabanemisel asuks elama korterisse aadressil xxxx. Korter asub mõned aastad tagasi valminud majas, elamistingimused on väga head. Korter on ühetoaline, kõik elamiseks vajalik on olemas ja vastab elektroonilise järelevalve kohaldamise nõuetele. Korter on ema omandis. T. Sulamägi elaks antud korteris samas toas koos oma emaga, ema ise selles probleemi ei näe. Lõpetas 32. keskkoolis 8 klassi. Vanglas omandas põhihariduse ning hetkel käib 10-ndas klassis. Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium on esitanud tõendi, mille kohaselt on nad nõus süüdimõistetu võimalikul vabanemisel 10-ndasse klassi vastu võtma. Eriala omandanud ei ole. Vabanedes on ema vajadusel nõus poega materiaalselt toetama, vabanedes on kinnipeetaval olemas töökoht. Tasumata nõudeid pole. Kuigi isiku ametlik töötasu oli eesti keskmisest mitu korda suurem, pani ikkagi kuriteo toime rahalise kasu saamise eesmärgil. Isikul oli olenemata tulude suurusest raskusi tulude ja kulude tasakaalus hoidmisega. Suhted päritoluperekonnaga head ja toetavad. Süüdimõistetul on kaks last, kellest rahvastikuregistri andmetel on kinnipeetava nimel vaid üks. Suhted endise elukaaslasega normaliseerunud ning saab lastega sidet pidada. Suhtlusringkonnas pigem kriminaalkorras karistamata isikud. Samas viimase kuriteo iseloom eeldab kriminaalse taustaga tuttavate olemasolu. Kaks kuritegu toime pannud grupis. Viimast kuritegu kirjeldades toob välja, et teda käidi mitmeid kordi palumas ja lõpuks ta nõustus, sest raha oli ka vaja. Riskivat ja hoolimatut elustiili näitavad arvukad liiklusrikkumised. Enda sõnul tarvitab alkoholi vaid nädalavahetustel. 2008. aasta alguses karistatud joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest. Hilisemad viited alkoholi kuritarvitamisele puuduvad. Impulsiivsusele viitavad korduvad seaduserikkumised, ei mõtle oma tegude tagajärgedele. Tegutsemisel keskendub vaid enda jaoks kiirele positiivsele tulemusele, alahinnates negatiivseid aspekte. Kipub eelistama kiireid ja lihtsaid lahendusi, eirates pikaajalisi probleeme. Olemas selged eesmärgid, kuid ei too välja tegevusi seaduserikkumiste vältimiseks. Ei poolda kriminaalseid hoiakuid. Ametiisikutega on koostööaldis. Kriminaalhoolduse nõuete täitmisega teadaolevalt pole probleeme olnud. Kuriteod muutuvad järjest ühiskonnaohtlikumaks. Mõistab ühiskonnas kehtivaid reegleid, kuid arvukad liiklusrikkumised kinnitavad, et ei pea siiski kõiki reegleid tähtsaks. Enda sõnul motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobumiseks suur. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 10%. Viru Vangla toetab Taavi Sulamägi tingimisi enne tähtaega vabanemist elektroonilise järelevalve alla. Prokuratuuri seisukoht: Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldas prokurör, et ei soovi osa võtta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse arutamisest. Prokurör ei toetanud kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kuna T. Sulamägi kannab karistust I astme rahvatervisevastase (narko-) kuriteo toimepanemise eest, saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et narkokuritegude

toimepanemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikku käitlemist peetakse riigi julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt väga tõsiseks kuriteoks, sest see kujutab endast suurt ohtu rahva tervisele. Kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste toimepanemist. Kui süüdimõistetu ei suuda alluda vanglas kehtestatud korrale, siis ei ole reaalne, et ta suudaks vabaduses alluda kõigile kontrollnõuetele ja täita temale pandud kohustusi. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kolmel korral ning vanglas kannab karistust esimest korda. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Tulenevalt toime pandud kuriteo tehioludest ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Süüdimõistetu käitumine vanglas (üldjoontes rahuldav) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ja kuriteo asjaolusid. Ennetähtaegse vabastamise otsustamisel ei saa lähtuda ainult isiku käitumisest vangistuse ajal ning jätta kõrvale toimepandud kuriteo raskus ning isiku varasem ükskõikne suhtumine teiste inimeste tervisele ja kaaskodanike turvatundesse. Mõistetud karistusest on süüdimõistetul kanda veel üle ühe aasta ja kümne kuu, mis on märkimisväärselt pikk aeg. Ära kantud karistuse aeg on ebaproportsionaalselt lühike võrreldes talle mõistetud karistusega – neli aastat vangistust – ning ei täidaks karistamise üldisi eesmärke (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest). Isikule mõistetud karistus on KarS § 184 lg 1 sanktsiooni keskmisele määrale lähedases määras, seega karistuse lühendamine ennetähtaegse vabanemisega ei oleks põhjendatud. Kuna katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühimana kui kuus kuud, katseajaks allutatakse süüdlane käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kui kahekümneks kuuks, kujuneks T. Sulamägi katseaeg ja käitumiskontroll käesoleval hetkel vabanedes üsna pikaks, so üle ühe aasta ja kümne kuu, millist ei saa lugeda otstarbekaks. Süüdimõistetul vabanemisjärgse elukoha olemasolu ja selle sobivus elektroonilise valve teostamise nõuetele ei ole piisav, õigustamaks T. Sulamägi vangistusest ennetähtaegset vabastamist, seda ka elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks ärakantud karistus ei ole proportsionaalne toimepandud rahvatervisevastase kuriteo raskusega ning ei täidaks karistamise üldisi eesmärke (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest). Maakohtu istung: 17.04.2015 toimunud videokohtuistungil avaldas süüdimõistetu soovi vabaneda. Kinnipeetav selgitas, mille eest sai noomituse. Kinnipeetava poeg on xxxx aastane ja tütar on xxxx aastane. Teine laps sündis, kui isik oli 7 kuud vahi alla olnud. Laste emaga kolis isik enne vahistamist lahku aga tänaseks päevaks suhtlevad omavahel ja proovib oma pere juurde tagasi saada.

Kinnipeetav õpib vanglas, alustas 9. klassi eeluurimisel, praegu käib 10. klassis ja plaanib täiskasvute gümnaasiumisse edasi minna. Isik on väga palju raamatuid lugenud, on saanud aru, mis valesti on teinud ja üritab oma asjadega õigele teele tagasi minna. Isikule ei meeldi vanglas olla ja on kõik teinud, et sealt ära saada. Kaitsja toetas vangla taotlust ja leidis, et on õige ja põhjendatud Sulamägi tingimisi enne tähtaega vabastada, vaatamata prokuröri teistsugusele arvamusele. Kaitsja märkis, et teab asja sisulist poolt. Vaidlus oli selles, et kas ta kahetseb siiralt tegu, kohus arvas, et nii siiralt ei kahetse ja sellest ka selline karistus. Põhjendamatu on prokuröri seisukoht, et kuritegu oli eriliselt raske. Seadus näeb, et juhul, kui isik on kandnud ära pool karistusest, on teda võimalik vabastada. Ta on 2 aastat ära kandnud. Ta on inimene, kes on esmakordselt vanglas, on teinud sellest järeldused. Oluline on, et Sulamägi osales majandustöödel. Majandustöödel osalemine ei ole vangis viibivate isikute poolt aktsepteeritud, ehk minu arvates näitab see seda, et ta on pööranud selja kriminaalse taustaga inimestele ja see on üks olulisemaid asjaolusid. Riskiprotsent on 10 protsenti, mis on äärmiselt väike protsent. Tuleb arvestada, et Sulamägi on vanglas õppinud. Nüüdseks on ta põhikooli lõpetanud ja see näitab, et ta pöördub õiguskuulekale teele. On oluline, et tal on võimalus vabaduses edasi õppida. Kriminaalpoliitika on selline, kui isik on vanglas ennast ülal pidanud korrektselt, siis on tal õigus ja võimalus vabaneda. Tuleks toetada vabastamist, et vähendada vangla koormust. Käesoleval juhul oli distsiplinaarkaristus tühise asja eest. Arvestades neid positiivseid asjaolusid, ei tasu prokuröri seisukohta üle tähtsustada. Karistust on kantud piisvalt, et inimene teeks sellest omad järeldused. Käesoleval juhul väärib tähelepanu vangla ja kriminaalhooldaja arvamus. Prokuröri abi Aini Tali vastuväited ei ole veenvad ega tingi seda, et Sulamägi peaks kandma karistuse lõpuni. Maakohtu määruse põhjendused: Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et kinnipeetava suhtes saab käesoleval ajal pidada põhjendatuks kohaldada tingimisi enne tähtaega vabastamist ühes tema allutamisega elektroonilisele valve alla. Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus märgib, et kinnipeetaval on vabaduses olemas elukoht, töökoht ning ta asub õppima. Samuti toetavad teda lähedased. Kuigi kinnipeetaval on üks distsiplinaarkaristus, on ta vangistuses viibides töötanud ning omandanud põhihariduse, millest kohus järeldab, et isik on asunud end parandama ning suudab alluda ühiskonnas kehtestatud normidele. Kuigi kuritegude toimepanemisel on soodusteguriteks olnud majandusliku kasu saamine, vähendab kohtu hinnangul riski asjaolu, et isikul on olemas töökoht ning puuduvad tasumata nõuded. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on 10%, mis on kohtu hinnangul madal risk. Kinnipeetava vabastamist toetab ka vangla. Vabastades kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegselt allutades ta elektroonilisele valvele ja määrates ta kriminaalhooldusele, aitab see kohtu hinnangul teda uuesti ühiskonda

sotsialiseerida ning motiveerib teda hoiduma uute seadusrikkumiste toimepanekust. Samas jälgitakse kontrollnõuete ning kohtu poolt määratud kohustuste täitmist. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine annaks isikule võimaluse tõestada, et ta on asunud ennast parandama ja on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata isiku püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kohus on seisukohal, et tõhusaim viis korduvalt karistatud isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada, on vangla ja kriminaalhoolduse koostöös. Kohus, arvestades isiku varasemat elukäiku, käitumist karistuse kandmise ajal ning motiveeritust loobuda kuritegelikust käitumisest, vabastab tema tingimisi enne tähtaega, kohaldades elektroonilist valvet. Vastavalt KarS § 751 lg 4 hakkab elektroonilise järelevalve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Vastavalt KarS § 76 lg 5 määrab kohus kinnipeetavale katseaja kuni tema tegeliku karistusaja lõpuni. Vastavalt KarS § 78 p 2 hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.