lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-09-11988/89

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 05.05.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-09-11988/89
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
05.05.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
945
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-09-11988/85Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja16.04.20151-09-11988/96Tartu Maakohus Tartu kohtumaja20.06.20161-09-11988/100Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium26.08.20161-09-11988/110Viru Maakohus Rakvere kohtumaja22.12.20171-09-11988/114Viru Maakohus Rakvere kohtumaja19.01.2018

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

5. mai 2015 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-09-11988 Mati Kartau, Maarika Kuusk, Paavo Randma

Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 16. aprilli 2015 määrus Olari Kilgi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Olari Kilk, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1.Tartu Maakohtu 16. aprilli 2015 määrus jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Viru Maakohtu 12.03.2010 otsusega tunnistati Olari Kilk süüdi KarS § 141 lg 2 p-de 1, 6 järgi ja talle mõisteti karistuseks 9 aastat vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 17.02.2009 ja lõpeb 17.02.2018.
2.Tartu Vangla esitas 16.02.2015 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava O. Kilgi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.

Maakohtu määrus

3.
Tartu Maakohtu 16. aprilli 2015 määrusega jäeti süüdimõistetu talle mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata, kuna kohtu hinnangul ei võimalda kuriteo toimepanemise asjaolud, süüdimõistetu vabanemisjärgsed elutingimused ja O. Kilgi isik kinnipeetavat vabastada.
3.1.O. Kilgi poolt toime pandud kuritegude asjaolusid hindas maakohus äärmiselt raskeks. Kuritegude taunitavust suurendab oluliselt fakt, et kannatanuks oli tema enda alaealine laps. Kohtu hinnangul ei ole aga mõistetud karistus senini oma eesmärke täitnud, kuna O. Kilk ei tunnista toimepandud kuritegusid. Seega ei saanud kohus olla veendunud, et vabaduses hoiduks isik uute samalaadsete kuritegude toimepanemisest. Olukorras, kus O. Kilk ei teadvusta toimepandud kuritegusid ja nende tagajärgi, on ta ohtlik eelkõige alaealistele lastele.
3.2.Kohus tõi välja ka mõned isikut iseloomustavad positiivsed asjaolud, kuid ei pidanud siiski kinnipeetava vabastamist põhjendatuks. O. Kilk soovib küll vabanemisel tööle minna ja hakata toetama oma lapsi, kuid tal puudub kindel töökoht. Oluline on seegi, et vabanemise korral ei ole O. Kilgi lähedal inimesi, kes teda materiaalselt ja moraalselt toetaks. Määruskaebus
4.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse O. Kilk, kes palub tühistada 16.04.2015 kohtumäärus ja teha uus määrus, millega vabastada ta vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.
4.1.O. Kilk ei nõustu maakohtu seisukohaga, et süü mittetunnistamine välistab kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise. Lisaks ei selgu kinnipeetava arvates kuskilt, millest järeldab kohus, et ta on vabaduses lastele ohtlik.
4.2.Kinnipeetavale ei saa ette heita töökoha puudumist, kuna vangistuses saab leida töö üksnes tutvuste kaudu. Samas ei tähenda kindla töökohta puudumine, et O. Kilk ei saaks vabaduses tööd leida. Isikul on küll palju täitmata kohustusi, kuid samas on ta terve aja viibinud vanglas ning tal ei ole seal sissetulekut. O. Kilgil ei ole vabaduses lähedasi peale laste, kes ei soovi temaga suhelda. Samas on kinnipeetav ise püüdnud nendega ühendust saada ja lapsi aidata. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5.Tutvunud kohtutoimiku materjalidega ja kaaludes kõiki KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid kogumis, leiab kohtukolleegium, et O. Kilgi tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Kinnipeetava vabastamise välistavad eelkõige kuriteo toimepanemise asjaolud, tema elutingimused vabaduses ning asjaolu, et mõistetud karistus ei ole oma eesmärke täitnud.
6.Ringkonnakohus ei pea O. Kilgi tingimisi ennetähtaegset vabastamist käesoleval ajal põhjendatuks ning nõustub kõigi maakohtu määruses esitatud seisukohtadega. Kinnipeetava poolt toime pandud kuritegu on niivõrd raske, et tema vabastamine ilma väga kaalukate põhjendusteta ei ole mõeldav. Kuigi O. Kilgi käitumine karistuse kandmise ajal on olnud rahuldav, ei toeta tema vabastamist ka elutingimused vabaduses ning asjaolu, et isik ei ole mõistetud karistusest veel vajalikke järeldusi teinud.
7.Nõustuda tuleb süüdimõistetuga selles, et kindlasti ei tähenda oma süü mittetunnistamine automaatselt, et kinnipeetavat ei oleks võimalik tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastada. Nimetatud seisukohta on väljendanud ka maakohus. Samas tuleb arvestada, et isik

mõistetakse süüdi üksnes pärast kõigi tõendite hindamist ja kohtu siseveendumuse tulemusel. Seega tuleb lugeda, et pärast süüdimõistva otsuse jõustumist on isik süüdi mõistetud, st tema süü on leidnud kinnitust. O. Kilk on mõistetud süüdi äärmiselt raskes seksuaalkuriteos ning mõistetud vanglakaristuse üks olulisi eesmärke on tagada, et pärast vangistusest vabanemist ei paneks süüdimõistetu enam selliseid tegusid toime. Kui aga vangistuse jooksul ei mõista isik oma süütegu hukka ega ürita ennast parandada, et edaspidi süüdimõistva otsuse kaasa toonud käitumist vältida, ei saa seda kinnipeetavat ka ennetähtaegselt vangistusest vabastada. Tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise üheks eelduseks on see, et mõistetud vangistus on isiku puhul saavutanud eesmärgi enne karistusaja ärakandmist. Eeltoodut arvesse võttes ei saa aga O. Kilgi puhul seda väita, mistõttu ei ole ka tema vabastamine ennetähtaegselt põhjendatud.

8.Selleks, et teha kindlaks konkreetsest isikust lähtuvat ohtu, ei ole kohtul vaja alati teha matemaatilisi arvutusi või põhjalikke uurimusi. Isiku ohtlikkus tuvastatakse tema eelneva käitumise, isikuomaduste ja eriti just kuriteo toimepanemise asjaolude tulemusel kohtuniku siseveendumuse alusel. Arvesse võetakse eeldust, et kui inimene on varasemalt korduvalt sarnaselt viisil õigusvastselt käitunud, on olemas suur oht, et ta võib selliselt käituda ka edaspidi. Just selliselt on tuvastatav ka O. Kilgi ohtlikkus alaealistele. Kinnipeetav kannab karistust oma alaealise tütre suhtes korduvalt toime pandud seksuaalvägivalla eest ning ta ei kahetse tehtut, mistõttu on eelduslikult olemas suur oht, et ta võib ka edaspidi alaealiste suhtes vägivaldselt käituda. Sealjuures on tegemist prognoosiga ning kohtul ei olegi võimalik tulevikus aset leidvaid sündmusi kindlalt teada.
9.Ennetähtaegset vabastamist ei välista ka vabaduses töökohta puudumine. Määruskaebuses on õigesti leitud, et vanglas viibides on raske töökohta leida ning seda ei saa kinnipeetavale ette heita. Samas saab töökoha olemasolu või selle puudumist arvestada tingimisi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel kogumis teiste asjaoludega, kuna see iseloomustab kinnipeetava elutingimusi vabaduses. Selliselt on ka maakohus teinud ning kõiki asjaolusid kogumis hinnates jätnud O. Kilgi põhjendatult vangistusest vabastamata.
10.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu 16. aprilli 2015 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Mati Kartau

Maarika Kuusk

Paavo Randma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.